eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine (0)

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine -  tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid -  ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi loomine!! keskused Trt, Peterburi, Viljandimaa Perno Postimees 1857 palvekirjade aktsioon - talupoegadelt vene tsaarile aleksandrikooli liikumine - hurt, jannsen hakati tunnetama end ühtse rahvana huvi keele, maa kultuuri vastu


võideldi enda õiguste eest nõuti võrdsust baltisakslastega rahvusliku liikumise algus ● 1838 õpetatud eesti selts ● 1857 perno postimehe algus (jannsen) ● 1864 jannsen kolis tartusse - eesti postimehe algus ● 1864 palvekirjade kampaania (köleri juhtimisel) anti üle keisrile 9.nov ● 1865 laulu ja mänguselts vanemuine ● 1869 - juunis esimene üldlaulupidu 1870. aastad ● aktiivne seltsiliikumine ● 1870 eesti teatri algus ● 1871 jannsen-jakobson vastuolu ● 1871 aleksandrikooli peakomitee ● 1872 eesti kirjameeste selts ● 1878 sakala algus, jakobsoni-hurda tülid 1880 ● 1880 jakob hurt tülide tõttu peterburi pastoriks ● 1880 jannsen insuldi järel teovõimetu (suri 1890) ● 1881 reformimeelne aleksander II tapeti, keisriks slavofiil aleksander III ● 1882 jakobson sureb ● 1882 ajaleht valgus, venestusmeelne (jakob kõrv, hiljem k.a. hermann) ● 1883 eesti üliõpilasseltsi algus ● 1884 4.juuni otepääl õnnistati EÜSi lipp (praegune eesti lipp) ● kadusid tugevad liidrid ning rahvuslik liikumine vaibus venestamine (1770, 1880, 1980) ● ümberkorraldused äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks ● rahvuslik hoog vaibunud, aleksander III, eesti asevalitseja s. šahhovskoi, liivimaal  m.zinovjev ● eestile vene seadused, vene keel asjaajamiskeel, tsensuur, toetati õigeusu kiriku tegevust, 


aga ei suudetud eestlastele peale suruda ● 1887 venekeelne õpe al 3, 1892 venekeelne õpe al 1 kl, 1983 venekeelne õpe ülikoolis ● vaid pärssis rahvuslikku liikumist, kuid ei hävitanud seda ● villem reiman - nn tartu renessanss (((Tartu renessansi mõiste tõi kasutusele Juhan Luiga,  iseloomustades nii uhkelt aega, mil sihi- ja mõttevaene tundlemine isamaa ümber asendus  konkreetse ja praktilise, kuid samas väga aatelise ning sihipäraselt tulevikku suunatud  tegevusega))) ● vähendas baltisaksa mõju ISIKUD friedrich robert faehlmann (1798-1850) ● kirjanik, arst kristjan jaak peterson (14.märts 1801 - 1822) ● 3 saksa - 21 eestikeelset luuletust ● eesti rahvuskirjanduse looja ● oskas 16 keelt ● suri tuberkuloosi friedrich reinhold kreutzwald (1803-1882) ● kirjanik, arst ● jätkas faehlmanni eeposega ● lauluisa johann voldemar jannsen (1819-1890) ● ajakirjanik, rahvusliku liikumise juht, tõlkja ● perno postimees (1857) johann köler (1826-1899) ● esimene eesti akadeemilise haridusega maalikunstnik ● töötas vene tsaari õukonnas


jakob hurt (1839-1906) ● rahvaluule kogumine ● rahvusliku ärkamisaja juht Carl Robert jakobson (1841-1882) ● 3 isamaalist kõnet (valguse pimeduse koidu aeg) ● sakala ● kirjutas õpikuid - pedagoogika areng lydia koidula (1843-1886) ● luuletaja, kirjanik, jannseni tütar ● üle 300 luuletuse (sind surmani, mu isamaa on minu arm), 4 näidendit (säärane mulk ehk  sada vakka tangusoola) 86 proosateost ● lydia hotell ;) ● emajõe ööbik Eesti Vabariigi kujunemine, sisepoliitika, majandus, välispoliitika ev algus: 15.11.1917 - maapäev kõrgeima võimu kandja eesti kubermangus 24. veebruar 1918 - tallinnas kuulutati välja iseseisvus 11.11. 1918 - saksa okupatsiooni lõpp, eesti ajutine valitsus uuesti tegutsema 3. jaanuar 1920 - eesti ja venemaa vahel vabadussõjas relvarahu 2. veebruar 1920 - Tartu Rahuleping  ev lõpp: 28. september 1939 - baaside loomine eesti alale 18. oktoober 1939 - eesti ja ensv vahel vastastikuse abistamise leping 17. juuni 1940 - okupatsiooni algus, nsvl koosseisus 21. juuni 1940 - juunipööre, kukutati ev valitsus - kommunistid 6. august 1940 -  eesti aladel lisaväed


riigi loomine: 1. eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu ehk maapäev 2. maapäeva vanematekogu - 15.11.1917 3. eestimaa päästmise komitee - jaanuar 1918 4. ajutine valitsus - 24.02.18 põranda alla -  uuesti tegus 11.11.18 5. asutav kogu 23. aprill 1919 6. riigikogu 1920 kommunistid võimule venemaal - oktoobrirevolutsioon 1917 eestis võimule pärast maapäeva laiali saatmist 15. nov 1917 (kaotasid võimu 25.veebruar 1918 ning  proovisd uuesti võimule saada vabadussõja käigus 28.nov 1918) tekkis eesti töörahva kommuun - saavutasid suurimad piirid 1919 jaanuaris, kuid eestlased lükkasid  nad veebruariks piiridest välja eestlaste edu sõltus: ● vabatahtlikest (soome, taani, inglismaa, koolipoisid) ● soomusrongid ● venemaal kodusõda relvarahu 3.jan 20, tartu rahu 2. veb 20 j. poska a. joffe (sätestati piirid, varade tagastamine +  hüvitis) 1922 hukati eestimaa kommunistliku partei juht VKingissepp,  siiski organiseeriti 1. detsembril 1924 riigipöördekatse -  venemaa oli tugevalt organiseeritud, ning  eesti parteid tülitsesid omavahel tulemusteks oli eestlaste koostöö ja ühtsuse tugevnemine (+kaitseliit) ja tunnetatakse vene ohtu Eesti vabariigi sisepoliitika 1905 revolutsioon viis erakondade tekkeni ● nov rahvaasemike koosolek ( tõnisson ja teemant) 1917 veebruarirevolutsioon ● 30 märts paika etnilised piirid, eesti sai autonoomia, valiti esindusorgan ● 1917 juunis maapäeva valimised, juulis tuleb kokku maapäev


1917 oktoobrirevolutsioon ● 15.nov maapäev kõrgeima võimu kandja ● enamlased pole nõus, aetakse laiali 1918 algus ● sakslaste rinne läheneb, venelased lahkuvad ● tehti eeltööd, et võimuvaakumit ära kasutada ● 19. veebr 1918 ametisse päästekomitee (sisuliselt maapäeva esindus päts, vilms, konik) ● 24. veb 1918 päästekomitee kuulutas välja iseseisvuse, ajutine valitsus (peaminister päts) ○ 25. veb põranda alla ning uuesti võimule 11 nov 1918 asutav kogu 23.aprill 1919 - juuni 1920 ● maaseadus 1919 oktoober - mõisad likvideeriti ○ mõisa maadest tuhanded uued talud ○ eelisjärjekorras said maad vabadussõjas võidelnud ● esimene põhiseadus 1920 juunis - väga demokraatlik, parlamendikeskne, valitsusjuhiks  riigivanem, kõik seadused võib rahvahääletusele panna ○ parlament väga killustunud - hiljem tekkis 5% valimiskünnis ○ 1919-23 21 erinevat valitsust ○ tekkis eeldus 1930 autoritaarsele valitsusele 1925 kultuuriautonoomia seadus ● vähemusrahvused said õigused seltside loomiseks ● peamiselt sakslased ja juudid eesti riigi piirid ● idapiir 1920, lõunapiir 1927 eesti vabariik 1920 kuni 1930 alguseni ● 1 detsember 1924 kommunistide riigipöördekatse ○ majandusraskused ○ rahulolematus valitsusega ○ moskva kommunistid ○ põrandaalune eestimaa kommunistlik partei, juht vkingissepp ○ mõne tunniga organiseerisid eestlased vastupanu ja mässukatse suruti maha ○ tihenes üksmeel ja erakondade koostöö ○ elustus kaitseliidu tegevus ● 1926 ettepanekud põhiseaduse muutmiseks


● 1929 vabadussõjalaste liit nõudis tugevamat korda riigis, töötasid välja uue põhiseaduse ● 1931 uus põhiseadus rahvahääletusele ● tee 1934 riigipöördeni ○ 1929 kujunes ekvl - eesti vabadussõjalaste keskliit ● vapsidel siiras mure eesti pärast, ühisjooni fašismiga, juht Artur Sirk ○ 1932 põhiseadus rahvahääletusele, napp läbikukkumine ○ 1933 majanduskriis, krooni devalveerimine ○ 1933 juuni põhiseadus uuesti rahvahääletusele ○ august 1933 üleriigiline kaitseseisukord ○ oktoober 1933 vapside põhiseadus rahvahääletusele (hakkas kehtima 24. jaanuar  1934) ● parlamendi volituste vähendamine ● suure võimuga riigivanem ● ¾ valijatest pooldas ● tõnisson astus tagasi ja võimule päts ● 12. märts 1934 pätsi ja laidoneri riigipööre pätsi autoritaarne võim ● erakonnad ○ põllumeeste kogud (jõukam talurahvas, päts, laidoner, teemant) ○ eesti rahvaerakond (lõuna-eesti rahvuslikud, intelligents, linnakodanlus, Jakob  Vestholm) ○ rahvaerakonnast 1919 eraldunud kristlik rahvaerakond (polnud rahul kristliku  moraali nõrgenemisega Johan Kõpp, Jaan Lattik, HRahamägi) ○ eesti tööerakond (väikekodanlus, otto strandman, ants piip) ○ 1923 tööerakonnast eraldunud asunike koondis (väikemaapidajad, otto tief) ○ eesti sotsialistlik tööliste partei (kultuuritegelased) ○ eestmaa kommunistlik partei ○ 1929-1933 majanduskriis - 1931 erakondade liitumine ● 1933 vapside põhiseadus ○ jõustus 1934 jaanuar ○ riigivanema kandidaadid J. Laidoner, kpäts, august rei, andres larka(vapside  esindaja) ○ eelhääletusnädalal sai larka kõige rohkem hääli ● 12. märts 1934


○ kehtestas uue põhiseaduse õigustega 6 kuuks kaitseseisukorra ○ ettekäändeks vapside riigipöörde ärahoidmine (päts:rahvas tuleb ravida vaimsest  haigusest) ○ vapside org. suleti ja juhid vahistati ○ kehtestati tsensuur ○ tühistati valimised ○ vapside liitu kuulujad eemaldati riigilähedastest ühingutest ○ riigikogu kiitis heaks ja sügistest laiali ● vaikiv ajastu (autoritaarne diktatuur) ○ kpätsi, jlaidoner, kaarel eenpalu riigipööre ○ päts juhtis ainuisikuliselt, kõik allutati tema kontrollile ○ kõrvaldas konkurendid, saatis laiali riigikogu ○ 1935 keelustas erakondade tegevuse, ainus lubatud isamaaliit ○ opostisoon minimaalne, eestkõnelejaks oli tõnisson ○ 1935 kavandasid vapsid võimuhaaramist, aga tuli avalikuks ja said karistada ○ 1936 nelja endise riigivanema memorandum (tõnisson, teemant, johan kukk, ants  piip) avaldati soomes ○ opositsiooni keskus tartu ● tartu vaim = ainuvõimuvastane võitlus ○ majanduskriisi leevenemine 30. keskel - tekkis pätsi poolehoid ● kolmas põhiseadus alates 1. jaanuar 1936 ○ kahekojaline riigikogu (riigivolikogu ja riiginõukogu) ○ võeti ära rahvaalgatuse õigus ○ suurte volitustega president, näiline demokraatia ○ riigikogu kokku 21 aprill 1938 - päts ev esimeseks presidendiks ○ peaminister kaarel eenpalu ○ kommunistidele ja vapsidele amnestia ○ vaid isamaaliidu tegevus lubatud ○ intelligentsi pahameele süvenemine ● 1930. lõpus rahvuslikud kampaaniad ○ 1936 kodukaunistamiskampaania (1990 l.meri uuesti) ● ilusad aiad, värvitud majad ○ vabadussõja monumendid ○ rahvuslipp ning tähtpäevad, võidupüha tähistamine al 1934 23 juuni


○ 1934 nimede eestistamine EV majandus ● rahvuslik majandus ○ I ms + vabadussõda - suured inimkaotused, turusidemete katkemine ○ tööstus orienteeritud vene turule, pidi kohanema eesti vajadustega ● põllumajandus ○ 1919 maareform ○ huvituti ekspordist ○ üle poole rahvastikust põllumajanduses ● tööstus ○ algul tarbekaubad ● 1929 põhiliselt tekstiil, toiduained, paber, metall, puit ○ 1933-34 majanduskriis eestis kõige raskem, ülemaailmselt 1929-1932 ○ võõrtöölised ● kaubandus ○ eksport põhiliselt liha, peekon, munad, mets, valmistoodang(masinad, paber) ○ import - masinad, tekstiil, raud, nafta, süsi, puuvill Välispoliitika 1920-1939 ● algus ○ 1918 lähetati maapäeva saadikuid eestile rahvusvahelise toetuse saamiseks ○ 1921 rahvasteliidu liikmesus ● 1934 balti liit 1905 revolutsioon tsaar nikolai II piiramatu võim taheti laiemat omavalitsust sooviti mõisnike maade jagamist talupoegadele riik surus revolutsiooni maha Venemaal:


Vene-Jaapani sõda 1904-05 - venemaa jaoks piinlik kaotus pärast pärisorjusest vabastamist (1861) ei antud maad protest venestuspoliitika vastu poldud rahul Nikolai II poliitikaga Eestis: eneseteadvuse kasv linlaste suurem osakaal, võitlesid õiguste eest baltisakslased kaotasid oma positsiooni (venestusreform) rohkem kõrgharitlasi Vene-Jaapani sõjast majanduskriis, sõjaväekohustus sotsiaaldemokraatliku mõtte levik 9.jaan 1905 verine pühapäev ● streikijad Talvepalee ees -  avati nende pihta tuli 12. jan 1905 ● tallinnas üldstreik 16. veebruar ● Nikolai II järeleandmised:  ○ võib pidada koosolekuid ○ võib esitada valitsejale ettepanekuid ○ ametiühingud ○ baltisakslaste eesõiguse kaotamine 16. oktoober 1905  ● tln uuel turul veretöö tsaari poolt (praegu estonia teater - katusel mälestisena “kirstukaaned” ○ nõuti poliitvangide vabastamist ○ sõjaväe eemaldamist tänavatelt 17. oktoober 1905 (nikolai II manifest) ○ riigiduum (parlament) põhiseadused ja kodanikuõigused ○ tekkisid parteid (eesti rahvameelne eduerakond (tõnisson) ja eesti 


sotsiaaldemokraatliku tööliste ühisuse) 27-29 november üleeestiline rahvaasemike koosolek, kus süvenes lõhe radikaalide (Päts, Teemant,  teataja, tallinn - demokraatlik vabariik, venelastega koostöö) ja mõõdukate (Tõnisson, Postimees,  Tartu - reformimeelsed, taunisid vägivalda) vahel enamgi (oli ka veel sotsialistlik liikumine - P. Speek, M. Martna, Uudised - toetus töölistele, üliõpilastele,  taheti kukutada tsaar ning kaotada eraomand) noor-eesti tegevus detsember 1905 ● tööliste ülestõusud viisid sõjaseisukorrani ● algasid vahistamised ● põletati ja rüüstati mõisaid (12.detsember) 1906 kevad ● riigiduuma tegutsemise algus ● tsaar pidi otsused kinnitama tulemus ● leevendati venestuspoliitikat ● demokraatlikud elemendid ● emakeelne õpe koolides 1906 tütarlastekool - mhg https://www.youtube.com/watch?v=Farh0EtDBNM&ab_channel=TP  Eesti iseseisvumine 1914 - algas esimene maailmasõda -  läänerinne paigal, vene armeese mobiliseeriti 80 000 eestlast 1915 - idarinne riia all 1916 - läänerindel lahingud (somme´i, verdun´i)


1917 -  idarindel vallutati riia ja lääne-eesti saared 1917 - veebruarirevolutsioon - kukutati nikolai II (viis eestlaste meeleavalduseni petrogradis, mille  tõttu anti 30. märtsil eestile autonoomia) 1917 -  oktoobrirevolutsioon - võimule bolševikud, Eestis juhiks V. Kingissepp, Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis 1918  ● 19. veebruar -  päästekomitee (päts, vilms, konik) ● 23. veebruar - venemaa lahkub, esimest korda kuulutatakse välja ev ● 24 veebruar - võimuvaakum, eesti ajutine valitsus ● 25 veebruar - saksa okupatsioon kuni 11.11.18 (eesti ajutine valitsus taas ametis) (algas ka  relvarahu - sõja lõpp) ● 3 märts - saksa-vene rahu ● 11. november võim taas eestlastele ja ametisse Ajutine valitsus ● 28 november - algab vabadussõda - venemaa ründab narvat, vallutatud aladest eesti töörahva kommuun ● detsember - ⅔ eesti aladest vallutatud 1919 ● jaanuar - vaenlane piiridest välja - 14.jan tartu vabastamine ● 31.jaan. Paju lahing Valga lähistel (kuperjanov haavatud) ● 23. aprill - eesti asutav kogu ● 23. juuni - landeswehri lahing, eestl. võit võnnus (cesis) (hakati tähistama 1934) ● dets - piiriläbirääkimised 3 jaanuar 1920 - vabadussõja relvarahu 2. veebruar 1920 -  tartu rahuleping (Jaan Poska, Adolf Joffe) - sätestati piirid, varade tagastamine,  võla kustutamine pluss hüvitis esimene maailmasõda 1914-1918 1915 rinne riia lähistel, varade evakueerimine venemaale, läti aladelt põgenetakse 1915 saksa sõjalaevad eesti vetes (1917 lääne-eesti saared) kujunes kurnamissõda -  venemaa majanduslikult laostunud, kuid ei tohtinud lepingute tõttu sõjast  väljuda


veebruarirevolutsioon 1917 ● 23. veebruar rahutused peterburis ● 1 märtsil moodustab riigiduuma ajutise valitsuse -  demokraatlik reformimine ● 2. märts nikolai II loobub troonist ● 2. märts eestis - tlns streik, mingi vabastama poliitvange, rüüstati politseiasutusi 26. märts 1917 petrogradis eestlaste demonstratsioon - nõuti autonoomiat 30. märts ajutine valitsus annab eestile autonoomia ● algataja Jüri Vilms ● kubermangukomissar Jaan poska (põhja ja lõuna eesti ühendamine) ● lubati valida maapäev ● asjaajamiskeel eesti keel ● mais maapäeva valimised (sots. erakonnad) suvel tuli kokku ● sept 1917 sõda eesti pinnal - ettevalmistused oktoobrirevolutsioon ● 27. okt võttis kingissepp poskalt võimu ● kõrgeim seadusandlik asutus eestimaa sõjarevolutsiooni komitee ● maapäev kõrgeima võimu esindaja 15.nov 1917 - istung 25min ● 1918 veebruaris saksamaa pealetung ○ 19 veebruar 1918 päästekomitee (päts, vilms, konik) - iseseisvusmanifest juba sama  aasta jaanuaris valmis ○ 23. vebr pärnus, 24 veebr tln+ mujal ○ 24. veebruar ajutine valitsus, peaminister päts ○ 25. veebruar saksa väed tln saksa okupatsioon 25 veebruar 1918 - 11 november 1918 ● 3. märtsil 1918 venemaa ja saksamaa vahel rahuleping ● novembris saksamaal revolutsioon - okupatsiooni lõpp vabadussõda (1918-1920) 11. nov. 1918 Esimese maailmasõja lõpp


● Eesti ajutine Valitsus (sakslased andsid võimu ametlikult üle) ● enamlased rünnakule ● 28. nov. 1918 enamlased vallutasid Narva ● Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anvelt) sõja algus ● ebasoodsad tingimused ● mobilisatsioon ebaõnnestus ● poolehoid enamlaste suhtes (vähenes sõja käigus pidevalt) ● abi: vabatahtlikud (Kaitseliit, koolipoisid, välisriigid) detsember 1918 vene väed 2/3 Eestist jaan lõpuks väljas  ● appi jõudsid vabatahtlikud ● edu tõstis võitlustahet - paranes relvastus ● soomusrongid! ● punaarmee nõrgenemine, oli soomes hõivatud ● Johannes Laidoner vägede juhataja jaanuar 1919 - eesti vastupealetung ● 31 jaanuar paju lahing valga lähistel ● veebruari alguseks eesti vabaaaaa ● suveni lahingud aprill 1919 ● asutava kogu valimised ○ 10 okt 1919 maaseadus ○ 15 juuni 1920 ev põhiseadus 1919 juuni landeswehri sõda - minnakse lätile appi, arvete õiendamine sakslastega, 23 juuni võnnu  lahing - võidupüha detsember 1919 võitlused narva pärast


3. jaanuar relvarahu venemaaga,  2 veebruar tartu rahu ● venemaa loobub igaveseks kõikidest õigustest eestile ● eesti vabaneb kõigist võlgadest ● tagastati varad pluss hüvitis ● venemaa eestlased võivad tagasi pöörduda ● oma territooriumile ei tohi lubada teisele poolele vaenulikke jõude eesti teises maailmasõjas baaside aeg (veel ev) ● 1939 23. aug - molotov-ribbentropi pakt + salapakt - sõprusleping 10 aastaks ● 1939 september - poola vallutamine - sõja kuulutamine saksamaale, siis sügis 1939 - kevad  1940 paus ● 1939 28. sept - vastastikuse abistamise pakt eestiga (25 000 sõdurit) ● 1939 18. okt - nõukogude vägede saabumine ● 1939 okt - baltisakslaste lahkumine e. umsiedlung esimene nõukogude aasta ● 1940 17.juuni - okupatsiooni algus ○ toodi sisse lisaväed (eesti polnud nõus) (90 000) ● 1940 21.juuni - juunipööre, valitsuse vahetus (jüri uluots to Johannes Vares-Barbarus) ● ensv loomine - juulis parlamendi valimised, 21. juuli nimetati riik ensv-ks ● 1940 6.aug liideti nl-iga ● raamatuid keelustati, hävitati mälestusmärke ● 1941 14.juuni massiküüditamine (10 000) ● arreteerimised (1940 suvel päts, laidoner) saksa okupatsioon ● 1941 22. juuni ründas saksamaa nsvl ○ sundmobilisatsioon (33 000) ○ suvesõda juuli-aug 1941 ● eesti omavalitsus Hjalmar Mäe


● okupatsioonipoliitika ○ hukkus 7000 ○ mustlased, juudid koonduslaagritesse ○ propaganda ○ eesti leegion piiride kaitseks ● eestlased nsvl ○ algul tööpataljonides, kuna ei usaldatud, seal suri 10 000 ○ kunstiansamblid ○ venemaal eestikeelsed trükised, raadio ○ 8. eesti laskurkorpus (nl armee osa) nõukogude võimu taastamine ● 1944 alguses ○ saksa armee taandus nsvl ○ märtsis eesti pommitamine ● 1944 suvi ○ juulis sinimägede lahing ○ august nsvl pealetung kagust ○ septembris lahkuvad saksa väed ev taastamiskatse ● 18.sept 1944 jüri uluots ● otto tiefi valitsus ● sõjas neutraalne ● pealinna kaitse org. ● 21. sept valitsus üritab põgeneda ● 22.sept 1944 punaarmee tln vastupanu ● metsavendlus (massiliselt 1944) ● soome toetamine ○ soomes 1939-40 Talvesõda, 41-44 jätkusõda (kaotati alasid, jäid autonoomseks) ● põgenemine ○ 1939 - hitler kutsub koju, umsiedlung


○ 1944 80 000 in uus riigikord, rahvastik vähenes ¼ võrra, uus ideoloogia Eesti NSV aeg 1944-1991 NSVL juhid ● Jossif Stalin 1924-53 ○ hirmuvalitsemine ○ repressioonid ○ raudne eesriie - läänest eraldatus ● Nikita Hruštšov 1953-1964 ○ sulaperiood - (eestis) küüditatud naasid, kultuurielu elavnes, tekkis side läänega ○ elujärje paranemine ● Leonid Brežnev(1964-82), Juri Andropov(1982-84), Konstantin Tšernenko(1984-85) ○ loobuti sulaaja järeleandmistes ○ stagnatsioon ○ defitsiit ● Mihhail Gorbatšov (1985-91) ○ reformid - perstroika&glasnost ○ poliitika liberaliseerumine ○ talongid ○ nsvl lagunemine ENSVL juhid ● Nikolai Karotamm 1944-50 ○ kolhoosid ○ vastupanu (metsavendlus) murti küüditamisega ○ 25. märts 1949 küüditamine ● Johannes Käbin 1950-78 ○ EKP VIII pleenum 1950 ● juunikommunistid kõrvaldati võimult ○ algul venemeelsem kui hiljem ○ 1952-53 oblastid


○ 60ndatel kolhoosid spetsialiseerusid -  rohkem toodangut ● Karl Vaino 1978-88 ○ venestamine (nb 1770, 1880, 1980) ○ protestimised ja noorterahutused ○ majanduses ummik ○ 1988 ekp kahte leeri - rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed ○ 1980 moskva olümpiamängud ● Vaino Väljas 1988-90 ○ 1987-88 üldrahvalik vastupanu ○ liberaalne, reformimeelne, ekp juht taasiseseisvumise ajal ○ 16. november 1988 ENSV võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni! Vastupanu ja repressioonid ● 1944-53 metsavendlus (30 000), murrang 1949 küüditamine ○ noil aastail vangi saatmised, sunnitöölaagrid ● hirm, intelligentsi allutamine ● noorte salaorganisatsioonid - vandetõotus, lendlehed, põhikiri, metsavendade eeskuju,  rauges 60ndate algul Eestlased maailmas ● enne teist maailmasõda 15% eestlastest mujal ● kaotas II ms   elanikkonnast, läände jäi 75 000 ⅕ elanikkonnast, läände jäi 75 000 ● eksiilpeaminister Heinrich Mark andis 1992 volitused üle ● elav kultuurielu (Under, Ristikivi) ● ESTO päevad ● 1953 polnud kontakte välis-eestiga, hakkasid tekkima isiklikud kontaktid ning 60ndatel  laialdasemalt, käidi külas ENSV kultuurielu ● ideoloogilise surve all ● meedia tsensuur, propaganda, orienteeritud vene kultuurile ● homo soveticus - traditsioonide ja juurte läbilõikamine (maareform, küüditamine, riigi 


esileseadmine) ● 1960 - kuldsed 60ndad - majanduse stabiliseerumine, kultuurielu elavnemine ○ kirjanduses uus põlvkond (Mati Unt, JKross, AKaalep, JKaplisnki) ● 1970 vaimuelus pessimism - ideoloogiline juhtimine tugevam, tsensuuri karmistumine ● kohustuslikud kommunistlikud-leninistlikud loometööd ENSV haridus ja teadus ● uued õppeaines, kaotati usuõpetus ja klassikalised keeled, samuti kaotati erakoolid ning  nimed muudeti ● 1959 8 kl kohustuslik, 1970 mindi üle kohustuslikule keskharidusele (11 klassi) ● 1955 koolivorm ● oktoobrilapsed to pioneerid to kommunistlikud noored  ENSV religioon ● vormiliselt usuvabadus, tegelikult seati takistusi, ülikoolist võeti usuteaduskond, hooned  riigistati ● ametlik ateistlik propaganda ● algul olid maakogudusel, 60. tõhustati ateisimile õhutamist ● 60. kadus side kirikuga Välis-Eesti 19.saj väljaränne venemaale baltisakslased peamiselt umsiedlungi ajal 1939 taasiseseisvumisest alates välismaale õppima neid ei loeta väliseestlasteks!!!! ● 20saj majanduslikel põhjustel lahkunud ● eelkõige II ms lahkunud, toona nimetati uuseestlasteks ○ 1944 aug-sept massilisem lahkumine ○ algul soome rootsi ja sealt kaugemale edasi, rootsi andis mõned isikud välja ○ saksamaal dp laagrid


● oli palju haritlasi, poliitikuid -  tehti välismaal koostööd, loodi seltse, väga aktiivne  kirjanduselu (under, tubin) ● ev jätkas eksiilis, reaalset võimu polnud, hmark andis volitused üle pärast taasiseseisvumist  1992 ● ev saatkond usas Ernst Jaaksoni juhtimisel ○ hoiti elus eesti küsimust ● esto päevad, 1980ndatel rootsis balti esmaspäevad ● sulaajal ensv lõi kontakte väliseestlastega ○ väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühing veksa ● variorganisatsioon ensv jaoks Eesti taasiseseisvumise lugu Arglik algus ● 1985 nlkp kk 1. sekretäriks MGorbatšov ○ perestrika - majandusreform, tekib eraomnd, viib isemõtlemiseni ○ glasnost - avalikustamine. tsensuuri vähendamine ○ üritati vähendada sisepingeid (juhtide vahetus, liiduvabariikidel rohkem  otsustamisõigust), majanduse liberaliseerimine, välissuhete parandamine ● nsvl päriselt enam kontrolli ei omanud, majandus oli laostunud ● üldrahvalik vastupanu - uus ärkamisaeg (eliit) ○ 1979-89 NL sõda Afganistanis, nsvl boikoteeriti ○ 1986 tšernobõli tuumakatastroof ○ 1987 fosforiidisõda - teadlaste poolt juhitud ○ 23. august 1987 Hirvepargi miiting ● nõuti avalikku mrp hukkamõistmist ● tekkis eesti rahvusliku sõltumatuse partei ○ 1987 september isemajandav eesti ehk IME programm ○ muinsuskaitse seltsi loomine - esimene mittenõukogulik organisatsioon (Trivimi  Velliste) Kõige aktiivsem aeg 1988  (seltsiliikumine) ● laulev revolutsioon


○ ev tähtpäevade tähistamine - 2 veb miiting, 24. veb salaja ○ loominguliste liitude ühispleenum Tlns - kohal loomeinimesed ja haritlased - ev on  katastroofi äärel ○ aprillis rahvarinde asutamine - savisaar ja lauristin, esimene mittekommunistlik  partei ○ juuni öölaulupeod, kasvasid välja vanalinna päevadest, kujunes spontaanselt ● 17.juuni lauluväljakul 150 000 inimest ○ ekp kk karl vaino lahkumine, asemele rahvuslik vaino väljas ○ interrinne -  impeeriumimeelsete muulaste liikumine rr vastu (venemeelsed) ○ 11.september Eestimaa laul Tln, Heinz Valk ○ 16.november suveräänsusdeklaratsioon (vrdl 15.nov 1917 mp kõrgema võimu  esindaja) ● moskva püüdis kärpida liiduvabariikide osa ● ensv ülemnõukogus arüütel Lahkhelid ● vastasseis moskvaga ○ 1989 jaanuaris kuulutati eesti keel riigikeeleks ○ 24. veebruar 1989 pika hermanni tornis eesti lipp ja 24 riigipühaks ○ 23 august 1989 Balti kett - protest mrp ja balti riikide okupeerimise vastu,  ● aitas balti riikide probleemi teadvustamisele maailmas kaasa ● nl tunnistas mrp salaprotokollide olemasolu ○ valiti eesti komitee, seaduslik rahvaesindus eesti kongress ● lõhe ENSV ülemnõukogu ja eesti kongressi vahel ○ rr üritas sammhaaval eesti sõltuvust nl vähendada, eesti kongressi radikaalid  (TKelam) kõik korraga või mitte midagi ○ 30. märts 1990 üleminekuperioodi väljakuulutamine ○ mai 1990 loobuti ensv lipust, hümnist, vapist ○ 15. mai 1990 interrinne ründab toompead (esavisaar üleskutse) ○ ei kirjutatud alla moskva soovitud liidulepingule ● iseseisvuse taastamine 20. august 1991 ○ vilniuse veresaun jaanuar 1991, nädal hiljem riias ○ 3. märts 1991 referendum 


○ 19-20 aug. 1991 augustiputš ● vanameelsete riigipöördekatse gorba vastu, et ei kirjutaks alla  liidulepingule ● tallinna teletorn ● 20.aug 1991 ülemnõukogu ja eesti komitee kuulutasid ev iseseisvaks ● loodi põhiseaduslik assamblee Pärast iseseisvumist ● ev tunnustasid 22.aug 1991 island(!) ja leedu, hiljem teised, 6.sept nsvl ● sept 1991 ÜRO liikmelisus ● 20. juuni 1992 rahareform ● 28. juuni 1992 kinnitatakse põhiseadus ● sept 1992 ametisse riigikogu ja presidendiks lennart meri ● 1993 euroopa nõukogu liige ● 31. aug 1994 lahkuvad viimased vene väed ● 2004 liitus Euroopa liiduga, 2011 käibele eurod Väited harjutuslehelt ● eesti taasiseseisvumine oli rahumeelne protsess ○ interrinne toompeal (15.mai 1990) -  lahendati rahulikult ○ 1991 august teletorni kaitsmine ○ suveräänsusdeklaratsioon ja üleminekuperiood - ei tahetud nsvl tüli ● Eesti taasiseseisvumine oli eestlaste hulgas rahumeelne protsess ○ eestimaa laul 11. september 1988 ○ rahvarinne ja muinsuskaitse selts ○ referendumi läbimine 3 märts 1991 ○ balti kett 23.august 1989 ○ kodanike registreerimine 1988 ● eesti taasiseseisvumine oli ettevalmistatud protsess ○ suveräänsusdeklaratsioon 1988 ○ eesti kongressi loomine ○ üleminekuperiood 1990 ● eesti taasiseseisvumises on olnud määrav roll üksikisikutel


○ Edgar Savisaar ● IME koostaja (1987) ● rahvarinne + toompea ● eestimaa laul ○ Trivimi Velliste ● muinsuskaitse seltsi looja ● kodanike registreerimine ● kongressi loomine ○ Heinz Valk ● ükskord me võidame niikuinii ● rahvarinne ● laulva revolutsiooni mõiste ○ Vaino Väljas ● EKP viimane juht ● toetab iseseisvumist ○ Arnold Rüütel ● hea läbirääkija NLiga ● Eesti taasiseseisvumist mõjutasid mujal toimunud sündmused ○ Välis-Eesti toetus, Rootsis eesti esmaspäevad - hoidis elus baltikumi  ○ MGorbatšovi uuenduslikud vaated ○ augustiputš ○ kommunismi nõrgenemine idaeuroopas ● eesti taasiseseisvumise protsessi lõpuks võib lugeda 20. augustit 1991 ○ 1991 märtsis referendum ○ 22. august tunnustab island ja järgnevad teised ○ teletorni rünnak juba tegevus iseseisva riigi vastu ○ riigiaparaadi loomine, 1992 põhiseadus Veelkord mõned kuupäevad ● 2. veebruar 1920 tartu rahu Jaan Poska, Adolf Joffe ● 24. veebruar 1918 iseseisvus, 1989 pika hermanni tornis lipp ● 14.märts kjp sünniaastapäev, emakeelepäev ● 25. märts 1949 küüditamine


● 4. juuni 1884 eesti lipu päev (EÜS otepääl) ● 14. juuni 1941 küüditamine, et sakslased ei saaks mobiliseerida,leinapäev ● 20. august 1991 iseseisvuse taastamine ● 23. august 1939 mrp kommunismi ja fašismi ohvrite mälestuspäev ● 22. september 1944 vastupanuvõitluse päev, uluotsa katse taasiseseisvuda ● 16. november 1988 suveräänsusdeklaratsioon ● 1909 loodi eesti rahva muuseum