sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum · Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik
1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: „Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest
1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: ,,Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest
Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717 Järva Järva 88 15 193 50 564 5038 2175 Järva Järva-Jaani 88 14 185 34 1573 4760 2711 Järva Kaardiväelan 88 21 147 35 1046 4806 2543 Järva Kalevipoeg 88 12 87 36 1121 4138 3440 Järva Kiir 88 8 91 27 448 3323 1625 Järva Kirna 88 21 167 43 957 4738 3857 Järva Koeru 88 5 78 36 799 3562 1642
Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717 Järva Järva 88 15 193 50 564 5038 2175 Järva Järva-Jaani 88 14 185 34 1573 4760 2711 Järva Kaardiväelan 88 21 147 35 1046 4806 2543 Järva Kalevipoeg 88 12 87 36 1121 4138 3440 Järva Kiir 88 8 91 27 448 3323 1625 Järva Kirna 88 21 167 43 957 4738 3857 Järva Koeru 88 5 78 36 799 3562 1642
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurk...
Järva Teed Ettevõttest AS Järva Teed on moodustatud 2002.a ja ta on Tallinna Börsil registreeritud ettevõtte Nordecon AS 100 % tütarettevõte. AS Järva Teed on üks suuremaid Järvamaal ja Kesk –Eestis teede hooldusega ja ehitusega tegutsevaid ettevõtteid. Neil on teotahteline ja suurte kogemustega meeskond, kelle osalusel on üle Eesti valminud paljud suured ja insenertehniliselt keerukad objektid, aga neile olulisim ülesanne on Järva maakonna riigimaanteede aastaringne hooldus ja kodanikele ohutu ja turvalise sõidumugavuse tagamine.
Kairi olid praktikal Rakvere Maksimarketis. Lisaks töötas Kristiina selles ettevõttes kaks kuud ja Kairi töötab ettevõttes seitsmendat kuud. Selle põhjal oli meil väga lihtne oma ettevõtte valikut teha. Teiste rühmade eeliseks oli meil kindlasti ettevõttes töötamine, sest praktikal olles paistab ettevõtte ühtemoodi aga tööl olles teistmoodi. Oma uurimust teeme me peamiselt oma kogemuste ja õpitud teooria põhjal. 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Rakvere Maksimarket kuulub Järva Tarbijate Ühistu alluvusse, mis on omakorda veel ETK keti suurim liige. Järva Tarbijate Ühistu sünnipaevaks loetakse 3. september 1911.aastal, mil loodi Paide Kaubatarvitajate Ühistu "IWA". Praegust nime Järva Tarbijate Ühistu, kantakse alates 1992. aasta 27. märtsist. Kauplused liideti ETK süsteemi jaekaubandusketiga, mindi üle ETK Hulgi otsevarustamisele ja võeti kasutusele ETK süsteemi Säästukaart. Järva TÜ ettevõtlusliigiks on tulundusühistu, millel on 2011
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 ...
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1)
Homosexual people marching the streets of Järva-Jaani. Today, i was walking home from school, and i saw four gay couples marching the streets of Järva-Jaani. I was very annoyed because of the noise they were making and crappy music they were playing. I hope Arto Saar will do something about it, because i do not think i could stand another day having to walk past them. People of Järva-Jaani, I hope that you will help me freeze out these gay couples before there will be more of them walking the streets of my hometown. The thing is that in my opinion gay couples shouldn't be aloud to be openly ,,gay". It's disgusting and it is against God's will, I hope they will burn in hell.
Hea vastaja! Oleme Järva-Jaani Gümnaasiumi õpilased 10.ndast klassist. Teostame uurimust teemal: Jõulupidude- ja ballide traditsioon Järva-Jaani Gümnaasiumis Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige sobivamale vastusevariandile või täidke lüngad. Ankeet on anonüümne ning garanteerime, et teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autorite poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele! Sugu Klass Mees/ Naine 7/8/9/11/12 1. Mida ootate selle aasta jõuluballist? (vastavad ainult need, kes pole osalenud eelnevatel jõuluballidel) 2. Mida uut Te ootaksite jõuluballist? ( nt. kava muutus, toitlustus) 3. Mis valdkonnast esinejaid Te ootate? (ringitage vastus ning kirjutage soovikorral ...
Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427. aastat. Loomad, linnud Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal.
kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni. Raadioreklaami eetrisse laskmine kahel korral päevas ,kahe nädala jooksul enne kontserti maksab 500 krooni. Ajalehes Järva Teataja avaldan reakuulutusi kolmel korral nädalas ,mis toob ära kõige olulisema info kontserdi kohta kõige lühemal kujul.
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
1. RV0282: RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Sugu, Aasta ning Vanuserühm Vanuserühmad kokku ..Järva-Jaani vald Mehed ja naised 2000 1 900 2001 1 880 2002 1 850 2003 1 820 2004 1 760 2005 1 750 2006 1 690 2007 ...
Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM 31 Annika Kinev OÜ E-Farmer Praktikaaruanne Juhendaja: Sirje Eenmaa Müügiassistent Paide 2010 Sisukord 1.Ettevõtte tegevuse üldiseloomustus................................................................................................. 2. Sortiment.................................................................................................................................... 3.Praktika käik ja õppepraktikal teostatud tööd................................................................................. 3.1. Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal....................................................................................... 4. Eneseanalüüs..........................................................
Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv
ja viib läbi rühmateraapiat. Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise. Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld, prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused 2. Antud sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametiisikutele perevägivalla probleemistikku tutvustavate koolituste pakkumine, 6- tunnilise videokoolituse loomine. Nõustamiste puhul on tegemist Kriisikodu tegevuspiirkonna laienemisega Järva maakonna valdadesse (nõustamisvõimaluse loomine kohapeal koostöös KOV-idega). Koolituste puhul on tegemist uue teenuse väljatöötamisega. Teenuse arendamine aitab kaasa kohaliku elanikkonna tervist soosiva elukeskkonna kujunemisele. Peresisese vägivalla tagajärjel saadud vigastused ja madaldunud enesehinnang vähendavad töövõimet ja vastupanu haigustele. Langeb töötootlikkus ja toimetulemisvõime, mille tagajärjel ei kannata üksnes perekond, sh.lapsed, vaid kogu ühiskond
Eesti keskmine brutotunnipalk Tabel 1. Eesti keskmine brutotunnipalk (eurodes) aastatel 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade järgi. 2001 2004 2007 2010 2013 Harju maakond 2,42928 3,18727 4,85089 5,32576 6,42 Hiiu maakond 1,69749 2,2171 3,28378 3,86474 4,97 Ida-Viru maakond 1,67193 2,06754 3,17897 3,97147 4,73 Jõgeva maakond 1,42012 2,05412 3,5145 3,75097 4,33 Järva maakond 1,60354 2,23627 3,75353 3,80594 4,51 Lääne maakond 1,46166 2,14551 3,29528 3,89925 4,93 Lääne-Viru maakond 1,66937 2,11611 3,40521 3,92226 4,93 Põlva maakond 1,43226 1,98318 3,37262 3,7727 4,49 Pärnu maakond 1,7058 2,22732 3,58353 4,24501 4,73 Rapla maakond 1,75565 2,24713 3,60206 3,67748 4,48
Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013). Joonis 3. Männimets V. Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused Kõrvemaal on võimalik osaleda erinevatel üritustel ja aega sisustada mitmete tegevustega näiteks matkamine, kultuuriõhtud ja spordisündmused lisaks veel palju kohapeal pakutavaid teenuseid. Teatripiknikud · RMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripiknike näol. Kahel korral juunis Aegviidu lähistel ja kahel
Ülesanne1 Mis tüüpi tunnus on lehmade arv. Leia tunnuse lehmade arv jaoks: 1) Leia statistikud ja kirjelda nende abil tunnuse jaotust. 2) Kas tunnus on normaaljaotusega? 3) Tee histogramm 4) Leia üldkogumi keskväärtuse 95% usaldusintervall Valimi põhjal Lehmade arv Lehmade arv on diskreetne tunnus. 667 Lehmade arv 722 1339 Mean 842,4194 Keskväärtust ja mediaani võib lugeda ligilähedaseks, mi 1636 Standard Error 40,80659 Järsakus on väike. 1048 Median 832,5 1886 Mode 1074 klassipiirid 748 Standard Deviation 321,3114 400 401 Sample Variance 103241 600 1113 Kurtosis 0,795697 ...
Click icon to Keskaegne Paide 7. Klass Weißenstein- Valge kivi linn Click to edit Master text styles Second level Third level Nimi heledast paekivist linnuse järgi(saksa k. valge- Fourth level weiß) Fifth level Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse.
Avaste looduskaitsealaPärnumaa, Raplamaa Taarikõnnu looduskaitseala Pärnumaa, Raplamaa Luusika looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Paadenurme looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Sirtsi looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa‹ 6 Endla looduskaitseala Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald)
Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure või väikese tähega? • Kiigemetsa Põhikool • Kiigemetsa põhikool • kiigemetsa põhikool 7
6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0 0 10 Rapla 2002 0 0 0
Järva-Jaani Gümnaasium KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Koostaja: Anna-Marie Kellner 9.klass Juhendaja: Ülle Jääger Järva-Jaani 2017 Sisukord Sissejuhatus. 3 Poliitika. 4 Majandus. 5 Rahvastik. 6 Loodus- ja maavarad. 7 Kasutatud allikad. 8 Sissejuhatus Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitik...
Pärnu Lääne-Viru Viljandi Valga Järva maakond Joonis 2. Kinnis- ja vallasvara notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute arv Eestis 2003. aastal Allikas: Lisa 1 3 17000 16000 15000 14000
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Liis Järvamägi Biotehnilised süsteemid, I Võhmuta 2013 Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 19391950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning Tamsalus on gümnaasium. Ühistr...
Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Karl Madis Maris Susi 8.klass Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Sisukord Muusikaline haridus ja karjääri algus. Esinemised nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kellega on koostööd teinud. Loomingust. Albumid. Perekond. Info. Muusikaline haridus ja karjääri algus Karl Madis on sündinud 1959.aastal Tallinnas. Lapsepõlves õppis 5 aastat viiulit ja laulis lastekooris ,,Ellerhein" Heino Kaljuste ja Tiia Ester Loitme käe all. 1984.aastal lõpetas Karl Georg Otsa nimelise muusikakooli saksofoni klassi Aleksander Rjabovi juhendamisel. Tähelepanuväärne muusikukarjäär sai alguse es...
väeosa sai jälle täieõiguslikuks pataljoniks. 4 Sümbolid Vapp Staabi- ja sidepataljoni vapilinnu jalge ees paiknevad nooled sümboliseerivad elektrit, tähed pea kohal erinevaid side liike: telefon, telegraaf, raadio, signaalvahendid, postituvid ja sidekoerad. Lipp Sidepataljoni lipp on tihedalt seotud Järvamaaga. Nimelt annetasid selle lipu Paide ja Türi linn ning Järva maavalitsus. 24.05.1930 andis riigivanem O.Strandmann Tallinnas Vabaduse väljakul lipu üle kolonel-leitnant F. Kapsile. Selleks puhuks kirjutas nooremallohvitser Paul Härm pataljoni lipulaulu. Üksik-sidepataljoni lipu kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 1. juunil 1928 aastal. Kilbist vasakul on Paide linna vapp ja paremal Järva maakonna vapp. Üksik- sidepataljon on ainuke väeosa, millel on säilinud originaalne lipp. See säilis tänu Lydia
Järva-Jaani Gümnaasium Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva- Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele Rasmus Roos Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Nõuded kooli maa-alale 1. Koolil peab olema omaette maa-ala. 2. Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi. 3. Pimedal ajal, kui koolis toimub tegevus, peavad kooli juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala olema valgustatud. Koolihoone ja kooli ruumid 1. Kooli ruumidena käsitletakse õpperuume, õpperuumi abiruume, aulat, söögisaali, tervishoiuteenuse osutamise ruume, taastusruume ja koridore, võimlemissaali abiruume, riidehoiuruume, tualett- ja dusiruume, abipersonali ruume ning õpilaskodu ruume. 2. Kooli ruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd, harrastusi või muid vajalikke tegevusi. 3. Koolihoone a...
Maaelu kuvand on Üheski teises maakonnas pole üle 20 oma, turvaline, sõbralik ja puhas, protsendilist kukkumist olnud. kuid kahanev ja paigaltammuv Kümne aasta keskmine loomulik iive on olnud 107 ja väljaränne 432 aastas. Järvamaa turismiressursid 3 Järva Teataja Järvamaa majandus Viljaka põllumaa tõttuClick to edit Master text styles domineerivad Second level majandusharudest Third level põllumajandus (piimakari, Fourth level Fifth level taimekasvatus) ettevõtetest üle
Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975
lõpp 17.saj mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani Rootsi-Taani sõda 1643-1645 Brömsebro rahu seminar I pool võim Saaremaal Saaremaa Rootsile Rootsi aeg Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti Lääne, 1700-1721 Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa) Suur nälg 17.saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18.saj algus Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed Saare, Pärnu ja Tartumaa) manufaktuurid, reduktsioon (mõisate
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muin...
Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9. Mälestusmärk pöördub kõigi poole, et nad mälestaksid langenuid. Tõnis Kruusement
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning E...
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Va...
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja. 1993 jõudis Eesti Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile kus saavutati 6.koht. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991 taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBAs. 2001 aastal jõudis Eesti uuesti Euroopa meistrivõistluste finaal...
Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop lätis
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
kellest umbes pooled elavad linnades. Suurem osa rahvastikust on eestlased, teistest rahvustest on soomlased ja venelased. Maakonna keskus on Viljandi, kus elab ca 19 000 elanikku ja teised linnad on Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Mõisaküla, Võhma ja Karksi-Nuia. 3 ASUKOHT JA PINNAMOOD Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi kesk- ja lõuna osas. Viljandimaa piirneb põhjas Järva, läänes Pärnu, kagus Valga, idas Tartu maakonnaga ning lõunas naaberriigi Lätiga. Suur osa Viljandimaast paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad ürgorud, neist tuntumad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneosas on suurte jõgedega ja ulatuslike soodega maa-ala, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha huvitavat vooremäestikku. Kõrgeim koht merepinnast on Rutu mägi 146 m. Suurim
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine,
Väike Eesti suures Euroopas 1. Tallinna Lauluväljak 2. Tallinna Raekoda 3. Tallinna Teletorn 4. Toompea loss 5. Pokumaa 6. Elistvere loomapark 7. Kadrioru park 8. Kiek in de Kök 9. Suure Munamäe vaatetorn 10. Pikk Hermann 11. Rakvere linnus 12. Tuhala Nõiakaev 13. Vabaduse väljak Tallinnas 14. Jääaja Keskus 15. Barclay de Tolly mausoleum 16. Norra allikajärv 17. Emumägi 18. Eesti Lennundusmuuseum 19. Lennusadam 20. Ahhaa Keskus 21. Kuursaal 22. Hiiumaa Eiffel 23. Jägala juga 24. Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik 25. Kärdla meteoriidikraater Luuletus Eestis On Eestis laulupidu, seal lauluväljaku all. Vaatab Elistveres tibu ja Munamäel valge tall. On pokumaal ju lõbus, seal pokut näha saab. Ahha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
