rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Liivimaal mõisnikud keeldusid, lõpuks võeti neilt ära ka mõisad, mis olid neile läinud enne Rootsi aega. Riigile kuulus nüüd 5/6 maast. Talupoegade igapäevaelu suuresti ei muutunud. Põhiline muudatus oli, et kuna mõisnik ei olnud enam mõisa omanik, siis ei olnud ta enam ka talupoja omanik. Pärisorjuse lõpp seisis ukse taga. Clas Tott'i maaseadustik-Kinnitati 1671. aastal Stockholmis. Loetakse pärisorjuse lõpliku seadustamise aktiks. Talupoeg võis mõisniku maksude omavolilise tõstmise korral kohtusse kaevata. nõiaprotsessid-17.saj levis arvamus, et mõndadel inimestel on maagilised võimed, mis on omakorda ohuks teistele elanikele. Academia Gustaviana-1632. aastal avati Tartu Ülikool. Rõhutati, et see on loodud kõigile siinsetele rahvastele, kuid ühtki eestlast ega lätlast seal ei olnud
(Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoegi peksta) * talupojale jäi õigus mõisnik kohtusse kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa
Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus Forseliuse seminar 1684 aastal avatud Tartu lähedal seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1.Harjumaa 1
talupoegade omale. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. 1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine. 1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes
Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Kui vaadata olukorda talurahva poole pealt, siis võib väita, et nende jaoks oli Rootsi aeg üsna kasulik. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna, Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast.1668.a. avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitsei korralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes
venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott maaseadustikuga 1671 kinnitati pärisorjus (mõisa maale asunud vaba inimene muutub koldetule süütamisel pärisorjaks). Mõisnikel oli kodukariõigus (õigus talupoegi peksta), kuid makse ja koormisi ta tõsta ei saanud, aga kui ta seda tegi, oli talupojal võimalus ta kohtusse kaevata. 17. saj alguses levinud renessanss, tekkinud rahvusriigid (asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina), kujunemas oli kodanik (inimese-riigi side, võrdsus). 17
kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus? - Talupojad olid pärisorjad, suurenes teotöö koorem. Mõisnikul oli kodukariõigus. - Kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal. 7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu? -Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea). 8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa- skandinaavia kultuuriruumi?
inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele
Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust. Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu
NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus ? Talupojad olid pä risorjad , suurenes teotöö koorem . Mõisnikul oli kodukari õ igus. Pärisorjus sätestati, kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal. 7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu? Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea). 8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa skandinaavia kultuuriruumi ?
kuni 1582. aastani vabalinnaks 1562 · Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu 15631570 · 1563 algab Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, Liivimaal vallutavad rootslased taanlastelt Läänemaa ning Maasilinna linnuse Saaremaal 15701583 · 15701578 Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal · 1570, august 1571, 16. aprill venelased piiravad Magnuse juhatusel Tallinna · 1573, 23. jaanuar Koluvere lahing, Rootsi väepealik Clas Åkesson Tott võidab venelasi ja sunnib nad Läänemaalt lahkuma · 1577, 23. jaanuar 15. märts venelased piiravad teist korda Tallinna · 1581, 6. november rootslased vallutavad venelastelt Narva · 1582 Jam-Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel · 1583, 10. august Rootsi ja Venemaa sõlmivad kolmeks aastaks Pljussa vaherahu
-;--7;-:, -tLulil' , L-). /* .' , {r;{{ .{n ,u.[ d r!( uL' * '^- il(,t;n) {01 Y /tott;qw^o! 1 t t il-i l rl i i t i 'lI I I l i l l I l I + i j I t"& r fri I I I l l I I I I I I
barokk- 17.saj Eestisse jõudnud toretsev moevool konsistoorium- kirikuvalitsus piiskop- rootsistamine- valitsemise ja elu-ole seadmine samadele alustele, mis Rootsis sunnismaisus-talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata maamiilits- maakaitsevägi bastion- kaitsetornid kapitulatsioon- alistumine 22. isikud Gustav II Adolf- Rootsi riigi valitseja Kristiina- Gustav II Adolfi tütar, pärast teda troonil Clas Tott- Liivimaa kindralkuberner Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor Bengt Gottfried Forselius- õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari Pakri Hansu Jüri- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast
Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid: mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Sinodi hooleks. Talurahvaseadused · Clas Totti määrus- 1668. aastal avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · Roseni deklaratsioon- Otto Fabian Roseni seletuskiri aastast 1739. Talupoeg pärisori, keda mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamiseks pidi talupoeg tegema mõisakoormisi, mille suurus polnud fikseeritud.
- Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. - Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. - 1865. ei võinud mõisnik enam talupoega karistada ihunuhtlusega (kodukariõigus). - 1868. lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ja mindi üle täielikult raharendile. - Talusid hakati päriseks ostma, mõisnik ise valis kellele müüs maa ja talu. 2. Talurahvaseadused: · Clas Toti määrus 1668. avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus P-E, Gustav Oxenstier. · Roseni deklaratsioon Otto Fabian Roseni seletuskiri 1739. aastast. Talupoeg pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamiseks pidi tp. tegema mõisakoormisi, mille suurus polnud fikseeritud.
Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased. Rootslastest omanikud rentisid reeglina sakslastele
Piiskop- luterliku kiriku pea.??? Rootsistamine- siinne valitsemiskord ja elu-olu samadele alustele seadmine kui Rootsis. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata. Maamiilits- eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD: Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik. Johan Skytte-Gustav Adolfi nõuandja ja õpetaja Christian Ackermann- Tlna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor. Bengt Gottfried Forselius- õpetajate õpetaja Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak- Forseliuse andekaimad õpilased Andreas Virginius-Kambja pastor Andrian Virgilius-Kambja pastori poeg. Oma isaga koostasid nad "Vastne Testamendi" H. Stahl- kirjutas jutlustekogu ning kodu- ja käsiraamatu, avaldas eesti keele grammatika. J
Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a. lõpul kuuluas Linklpingi piiskop KETTIL KARLSSON (VASA) end riigi eestseisjaks ning Karl Knutsson aeti jälle ära. Kalmari unioon 1397-1521 1465-1467. a. olid regentideks Oxenstierna ja Tott. 1467. a. suvel kroonitakse Karl Knutsson kolmandat kordaja jääb kuningaks kuni oma surmani 1470. a. Kalmari unioon 1397-1521 Uueks Rootsi sisuliseks valitsejaks saab STEN STURE VANEM. Christian I üritas taas võimu haarata, kuid sai 1471. a. BRUNKENBERGI lahingus lüüa. Kalmari unioon 1397-1521 STEN STURE valitsemisele tekib vastuseis ning 1497. a. kroonitakse Norra ja Taani kuningas HANS Rootsi kuningaks. Kuningas HANSu poeg tunnistatakse Rootsi troonipärijaks.
juuni Rootsi kuningale Erik XIV-le. Viimased Vana-Liivimaa alad, sh Lõuna- ja Kesk-Eesti, alistusid Poola kuningale 28. november Zygmunt II Augustile. 1563 Kuressaare sai linna õigused. 1570–78 Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal. 1570, august – 1571, 16. Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna. aprill 1573, 23. Koluvere lahing; Rootsi väepealik Clas Tott võitis venelasi ja sundis nad Läänemaalt jaanuar – 13. lahkuma. märts 1576–79, Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali juuli rahvas”. 1577, 23. Venelased piirasid teist korda Tallinna. jaanuar 1578 Nälg Eestis. 1580 Katk Eestis. 1581, 6. Rootslased vallutasid venelastelt Narva. november 1583, 10. Rootsi ja Venemaa sõlmisid 3 aastaks Pljussa vaherahu.
Eriku tütrepoeg Kristofer III. 1448 krooniti Karl Knutsson Rootis kuningaks, Rootsi astus Kalmari unioonist välja. 1448-1457 Taani-Rootsi sõda, kuningas Karl kukutati Uppsala peapiiskopi abiga. Kalmari Unioon aastati, Rootis kuningaks sai Taani kunn Kristian I, tema karmid maksud kutsusid 1464 esile talupoegade mässu. 1464 sai Karl Knutsson taas kuningaks, kuid pidi Uppsala peapiiskopi mahhinatsioonide tõttu 1465 põgenema. 1465 kuulutati Rootsi regendiks Erik Tott. Järgnes järjekordne sõda taanlastega, mille viimased kaotasid. 1467 kutsuti Karl Knutsson troonile tagasi. 1470 pärandas võimu Sten Sture Vanemale, kes jäi tiitlilt regendiks. 1471 Brunkenbergi lahing Rootis purustas Taani väed. Taanimeelne aadelkond ässitas 1495 Venemaa Rootsiga sõda pidama. Sven Sture Vanem lõi venelased tagasi ja pöördus reeturlike aadlike ja Taani vastu. Algas kodusõda, mille Sven Sture 1497 kaotas. Rootsi liideti taas Kalmari uniooniga.
annaabi.ee 
