Teise maailmasõja kronoloogia (1)

TEINE MAAILMASÕDA.
1938
13. märts - Austria Anšluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga.
29. september - Müncheni konverents . Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad.
15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa.
1939
15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tšehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik.
21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist.
22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna.
23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva " Deutschland " pardal saabus sinna ka Hitler , kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul.
7. aprill - Itaalia vallutab Albaania.
Aprill-august - Suurbritannia , Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks.
22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel.
23. august - Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa-Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas.
1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda.
3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda".
8. september - Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi.
17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale.
18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel.
27. september - Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud.
28. september - Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase lisaprotokolliga muudeti osaliselt NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piire . NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule.
Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks.
5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks.
10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks.
30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu
sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda.
14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust.
1940
12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel.
9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani.
10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks.
15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale.
28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale.
29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse ( Dunkerque 'i operatsioon ).
10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale.
Prantsuse valitsus pages Pariisist.
12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad.
14. juuni - Saksa armee sisenes Pariisi. NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii " AERO " reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse.
15. juuni - Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi.
16. juuni - NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist nende riikide territooriumile.
17. juuni - Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi.
Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre.
20. juuni - Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre.
21. juuni - Algasid Saksa-Prantsuse läbirääkimised Prantsusmaa kapituleerumise üle. Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu : Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy )
Eestis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre.
22. juuni - Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kirjutatakse alla vaherahulepingule.
24. juuni - Lõppes lahingutegevus Prantsusmaa pinnal.
28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa".
September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis kestsid 1941. aasta kevadeni. Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina .
21. juuli - Hitler andis käsu välja töötada " Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule.
3. august - NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi.
5. august - NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi.
6. august - NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi.
15. august - Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja.
27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Kolmikpaktile, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria , Slovakkia ja osaliselt ka Soome.
September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus.
28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale.
9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse.
18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa"
1941
11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend- Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks.
Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") .
18. aprill - Jugoslaavia lõplikult okupeeritud.
29. aprill - Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud.
10. mai - Rudolf Hess põgenes Šotimaale.
14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest.
22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan").
26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda).
14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt .
8. september - Algas Leningradi blokaad .
2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi.
6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel .
7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine , Guami ja Wake saart , Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli.
8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud.
9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja.
11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja.
25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele .
1942
2. jaanuar - Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele.
10. jaanuar - Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele.
16. jaanuar - Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas .
31. jaanuar - Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt
15. veebruar - Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt Kagu-Aasias - Singapur - kapituleerus jaapanlastele.
16. veebruar - Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel.
1. märts -Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel.
3. märts - Hollandi väed Borneol kapituleerusid jaapanlastele.
8. märts - Jaapani väed maabusid Uus-Guineal.
9. märts - Hollandi väed Jaaval ning Birma pealinn Ranguun kapituleerusid jaapanlastele.
26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu.
3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt.
17. juuli - Algas Stalingradi lahing.
Juuli-november - Stalingradi lahingu esimene periood.
Oktoober-november - Briti väed (" Montgomery kõrberotid") alustavad Al-'Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia ( Erwin Rommel) vägede vastu. Marokos ja Alzeerias algas USA ja Briti dessant.
November-veebruar 1943 - Stalingradi lahingu teine periood.
1943
2. veebruar - Saksamaa kaotas Stalingradi lahingu.
13. mai - Saksa-Itaalia väed kapituleerusid Põhja-Aafrikas.
9. juuli - Liitlasväed maabusid Sitsiilias.
12. juuli - NSV Liidu pealetung idarindel.
25. juuli - Benito Mussolini tagandati ja vangistati.
Juuli-august - Kurski lahing.
3. september - Itaalia kapituleerus.
28. november-1. detsember - Teherani konverents.
1944
27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad.
6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower ) Saksamaa vastu ("Overlord").
25. august - Pariisi vabastamine.
19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel.
18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus.
22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse.
20. oktoober - NSV Liidu väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastasid Belgradi.
23.-26. oktoober - Jaapani laevastik sai Leyte merelahingus lüüa.
24. november - Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla.
25. detsember - Peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung.
1945
17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi.
4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist.
7. märts - USA väed liikusid üle Reini jõe.
Märts-aprill - Saksamaad ümbritsesid lääne poolt USA, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSVL väeosad.
21. aprill - NSV Liidu väed tungisid Berliini.
28. aprill - Itaalia vastupanuliikumine tappis Mussolini.
30. aprill - Hitler tegi Berliinis enesetapu.
8. mai - Saksamaa kapituleerus.
16. juuli - USA tegi esimese tuumapommi katsetuse.
17. juuli - 2. august - Potsdami konverents.
6. august - USA heitis tuumapommi Hiroshimale .
8. august - NSV Liit kuulutas sõja Jaapanile.
9. august - USA heitis tuumapommi Nagasakile.
2. september - Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.