+ arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused? Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika e kultuur venekirveste kultuur Aeg Mesoliitikum, 9000 a Neoliitikum, 3300 a 2500 a eKr eKr eKr Asulad Pulli, Kunda Valma, Riigiküla Ardu
....................................................................................12 Tarvastu kirik...................................................................................................................13 Mustla..............................................................................................................................13 Vana-Võidu.....................................................................................................................13 Valma kaluriküla.............................................................................................................14 Kolga-Jaani kirik.............................................................................................................14 Oiu...................................................................................................................................14 Leie...............................................................................................
maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid näiteks: Lääne-, Kesk-ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülad, kus talud paiknesid ridastikku ning Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kauemal. Paljud külatüübid on ka praeguses Eestis esindatud näiteks Ida-Virumaal on
koguduses ja Tallinna Kaarli koguduses. Valiti Püha Vaimu koguduse õpetajaks 1995. a. Samuti on ta Tallinna praostkonna praost · Valde k Jo hans o n töötab abiõpetajana alates 1991. aastast · Tiiu He rmat on Sakariase osakoguduse õpetaja, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt. Tema on tegev olnud Püha Vaimu kiriku juures alates 1995. aastast · Mårte n Ande rs s o n on abiõpetajaks olnud alates 1997. aastast · Vahepeal oli hooldajaks Hug o Valma (1964-1965) Kasutatud kirjandus · http://www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ajalugu. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_P%C3%BC · http://www.teelistekirikud.ekn.ee/kirik.php?id=2
68 3 29.42 0 FPO Valma 5.16 4.95 1 14.71 0 FPO Valma 5.5 5.28 1 5.88 0 FPO Valma 11.4 10.94 7 44.13 0 FPO Kalbuse 5.16 4.95 1 2.94 0 FPO Valma 9.05 8.69 3.6 29.42 0 FPO Valma 5.1 4.9 1 22.06 0 FPO Valma 4.68 4.49 1 22.06 0 GND Valma 5.16 4.95 1 22.06 0 FPO Valma 7 6.72 1 22.06 0 FPO Valma 8 7.68 3 29.42 0 FPO Rannu Jõesuu 4.65 4.46 1 22.06 0 GNS Valma 4.65 4.46 1 25.74 0 FPO Valma 11.4 10.94 7 29.42 0 FPO Valma 6.5 6.24 1 2.94 0 FPO
Vana-Vigala TTK Sandra Matsalak, Johanna Valma, Egert Laidsalu MATERJALI ÕPETUS Autovärvid Juhendaja: Mati Otsing Vana-Vigala 2014 Kasulikud värvimise nipid • Iga detaili paranduse parima võimaliku lõpptulemuse annab korralikult ja läbimõeldult teostatud eeltöö, kasutades selleks õigeid materjale. Järgnevalt proovime anda mõningaid näpunäiteid ja soovitusi, kuidas ka kodustes tingimustes teostada väiksemaid parandus- ja viimistlustöid
Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma...
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid
Selgelt erinev oli nüüd ka Eesti mandri ja saarte keraamika. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartel. Sellest ajajärgust on teada umbes 50 asulakohta (nt Valma, Akali, Kullamäe, Tamula, Naakamäe, Loona, Undva, Riigiküla, Narva Joaoru). Kammkeraamika nõu 10 MESOLIITILINE JA VARANEOLIITILINE ELULAAD Nii ühest kui ka teisest on Eestis äärmiselt vähe teada, mistõttu elulaadi rekonstrueerimisel on enamasti ainsaks võimaluseks toetuda
Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad · Kunda lammasmägi · Asva, Saaremaal · Jaagupi · Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed) · Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme
Nimelt olid nad lapsepõlves parimad sõbrannad, ning otsustasid üle pika aja kokku saada ja lootsid ka, et nende perekonnad tutvuksid omavahel. Esimene päev Lõpuks on käes neljapäeva 23. juuli hommik, kui kaks neljaliikmelist Kuressaarest pärit pere (isa, ema, poeg ja tütar) hakkavad lõpuks sõitma kaua aega tagasi planeeritud laagrisse Viljandi lähedale Võrtsjärve äärde Vanasauna puhkemaja lähistele. Vanasauna puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis (3). Kohe seal kõrval olev Võrtsjärv on Eestis suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on olnud läbi aegade kalarikas. Sealt on püütud 36 kalaliiki. Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kaasaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus, paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas. 23. juuli oli valitud
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Auto värvid, lakid, koostis ja ajalugu. Koostajad: Johanna Valma Egert Laidsalu Sandra Matsalak 14AM1 10.Klass Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane katvus ja remondi kiirus maksimaalselt hoolitseva suhtumisega keskkonna vastu.
Küsimustele, kas oled varem külastanud Võrtsjärve Külastuskeskust vastasid 100% küsitletutest, et nad on seda külastanud. Samuti oldi sajaprotsendiliselt rahul ka teenustega, mida seal pakuti. 100% vastanutest olid varasemalt külastanud ka teisi kohti Võrtsjärve ääres näiteks kaks külastajat oli varasemalt Võrtsjärve ääres viibides külastanud Järvseljat. Kõik vastajad olid viibinud varasemalt Järvemuuseumis, ning üks vastanutest oli ka käinud Valma seikluspargis ja Tarvastu muuseumis. Kaks inimest kolmest suundus peale Külastuskeskuses viibimist Tartusse üks suundus Elvasse. Samuti tunti huvi, milliseid teenuseid kasutati Võrtsjärve Külastuskeskuses. Kõik vastanutest olid kasutanud Külastuskeskust informatsiooni kogumiseks ning tüualeti külastamiseks. Võrtsjärve Külastuskeskuse tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee
Nöörkeraamikakultuuriga saabusid siia indoeurooplased. Lätlased ja leedukad pidasid seda oma esivanemate kultuuriks. See kultuur on väga laialdaselt levinud ka Eestis ja Soomes. Tekib tõsine probleem, miks siin kõneldakse soomeugri keeli, mitte balti ehk indoeuroopa keeli. Lätlased ja eestlased on väga sarnased, aga räägivad täiesti erinevaid keeli. 1950ndateks aastateks kiviaja luustikke palju polnud leitud. Valiti välja iseloomulikumad luustikud. Kammkeraamika: Valma mees ja nöörkeraamika: Ardu mees. Mehed on väga erinevad. Valma mees on väga sarnane laplastele, protolaponiidne. Lapimaa sai küllalt kiiresti täis. Uus rahvastik ei saanud sinna minna, sest neile poleks toitu jätkunud ning poleks osanud karmides tingimustes elada. Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt säilinud. Ardu mees oli europiidne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest - interdistsiplinaarne
Tegemist oli indoeuroopa rahvastega. U 3000 ekr saabus uus rahvastik.Antropoloogiliselt on eestlastele kõige lähedasemad lätlased ja leedukad, keeleliselt soome-ugrilased. Valma asula oli tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega. Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse. Etnogeneesi uurimine on muutunud ibterdistsiplinaarseks. Järjest on pakutud välja uusi lahendusi, mis teatud määral erinevad varasematest. Tp ei rõhuta enam laialdasele ümberasumisprotsessile nagu varem, tp ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu interdistsiplinaarselt. Mitmed
lõunast. Narva kultuur ja selle keraamika annab tunnistust soomeugrilaste jõudmisest idast Eesti lähialadele. Arvavasti assimileerusid tulijad siinsete varasemate asukatega (Kunda ja Narva kultuuri esindajatega). Nöörkeraamika kultuuri esindajad tulid agressiivsemalt. Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus. Elasid nad selles regioonis samal (nöörkeraamika) ajastul. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990. aastatest (interdistsiplinaarne) Keeleteadlased Grammatika põhjal on võimalik välja arvestada, milline keel on millal teistest lahkunud Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel
kaunistused ja muud vajalikud asjad.Mul on veel maja taga väike bassein kus saaks ujuda, ning käskisin kõigil ujukad igaks juhuks kaasa võtta. Muidu koolis läks täna nats halvasti sest jh pidu oli ainult peas. Matas teenisin endale 2 kahte kodusetöö ja vastamise eest, kuid see-eest kontrolltöö tuli imekombel 4- (ma ei õppinud ju ) . *** Täna siis natukeseks kooli , meil on ainult 4 tundi. Ning siis peoks valmistuma.. Nii katan laua ära ja panen toidud laule.Siis peaks kõik valma olema. Ah jaa basseini pean vee ka sisse panema , sest pääris kena ilma on. Päike ,nh jh paar pilve on ikka kah. Aga ikkagist ilus sügisilm. * Esimesed külalised saabusid. Oh nad tõid kommi. Irw naljamehed . Teised külalised tulid kah kohe varsti ning pidu läks käima. Osad olid juba 2 tunniga purjus ning magasid diivanil. Jumal küll kas neil aru peas pole, kohe kui viin või õlu laual peab selle ära jooma vä ? Nh vahepeal
NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I leiti Narvast - nime kinnistasid Läti ja Leedu arheoloogid - avastaja ise kasutas Narva keraamikale. Need on koonilised, suured savinõud - jämedaseinalised etc, omal ajal ilmselt kohutavalt väärtuslik, kuna neid potte parandati (sidumise teel) · Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr). Riigiküla asula hooned (50-60rm) Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus N 12.11.09 Pronksiaeg · Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg VASK on pehme, sellega ei saanud hästi Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi võidelda. Brinelli kõvadusarv on vase puhul 30, protsesse, v.a
üritus oleks nagu tulemas. Ei tea sellest midagi :D - Annagreta Raudseping 13 Kui ma gümnas käisin siis olid suht segased ajad, algul läksin wiedemanni gümnaasiumisse, siis edasi kolisime haapsalu gümnaasiumi hoonesse aga ise olime ikka widekas, seal, olles kaks kooli ühes majas, muutus olukord väga kitsaks ja jube keeruliseks ja kui lõpuks wideka renoveerimine valma sai siis kolisime sinna majja tagasi aga kooli nimi muutus ning koos sellega peaaegu kõik, samaks jäi ainult kooli asukoht ja õpetajad. Võrreldes widekat LÜG-iga oli ma arvan et enamike õpilaste jaoks widekas tunduvalt parem kool. Koolielu oli vabam, playbackidest ja siukestest asjadest võeti palju rohkem osa ja ka kooli üleüldine maine rahva seas oli tunduvalt kõrgem kui LÜG-il praegu. Kool muutus pärast renoveerimist nagu väga
Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksperte, kes leidsid võimaluse panustada eelhindamisse. Samuti oleme
piirkond). need on väikesed ja tehniliselt viletsamad. on näha maalikunstis suurt allakäiku. Tüüpiline omane mesoliitikumile, on petroglüüfid. need on siis kalju sisse kraabitus ja hiljem värviga täidetud hieroglüüfid. neid on leitud eriti Põhja-Euroopast ja Põhja-norra mägedest. Norras on ka Alta muuseun, kus on need välja pandud. Eestis on neid leitud karjalast (3000 a eKr). Põhja norras elavad hetkel Saamid, kes räägivad soome-ugri keelt. Valma inimese kolp (3000 a eKr, vihjab mongoloidsele rassile). Kõige suuremad petroglüüfide leiukohad on läänemongoolias (2001 avastatud) pärinevad u. 10 000 eKr. Tavaline rahvasterändamine on olnud ikkag Euraasiast Euroopa poole. Eestis on petroglüüfkunsti innukalt matkitud, sellega on tegelenud mitmed eesti kunstnikud. Sellega tegeles Kaljo Põllu ja ka Kärt Summatavet. Petroglüüfidel kujutatakse enamasti lindu. Kuna saamidele on pühaks loomas luik siis on arvatavasti sellega tegemist
Järgmine kultuur oli Nöör-Keraamika kultuur, mis oli oma olemuselt teist tüüpi kultuur. Seda seostati uue rahvastiku tulekuga. On küllalt levinud arvamus, et tegu oli indo- eurooplastega, kes segunesid varasemate rahvastega. Jääb küsimus, miks oli see võimalik, et võõrad ühes kohas assimileerusid, teistes kohtades aga ei jäänud peale. Protolaponoidne tüüp tuleneb laplastelt ja saamidelt, kolju oli sarnane Valma mehe omadega (?), nende seas on levinud see algeline inimene. Tänapäeva eestlase ja lätlase antropoloogiline tüüp on väga sarnane. Eestis säilis vana keel ja võeti rahvas üle, Lätis, Leedus vastupidi. Kui jää hakkas lõplikult taanduma siis kahe keele esindajate rahvas oli koondunud kahele-kolmele lõunapoolsele alale, kust nad jää sulades hakkaksid jälle edasi liikuma. Kaks olulisemat olid Ibeeria ja Ukranina. Ukraina olevat soome-ugri algusalaga.
Hiiumaale ja 5300 eKr Ruhnu saarele. Keraamika kasutuselevõtmisega algas Eestis neoliitikum ehk noorem kiviaeg, mis U 5000 eKr kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga. Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava U 4000 eKr ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse. U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega. Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, U 3000 eKr esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Lam-mas- küttimine, kõõvits Valge- haug, rääbis, mäe kalapüük venest eile, häbi, must, sugu Kamm- Tamula, Lisaks Kunda esemed Kaama jõe 3300 eKr keraami- Valma eelmistele ja keraamilised ja Uuralite neoliitikum ka keraa-mika esemed vahelt Vene- Ardu Looma- Venekirved, Dnepri ja Härg, oinas, 2500 eKr kirves pidamine, nööri jälgedega Reini jõe hein, hernes, neoliitikum vilja kasvata- keraamika vaheliselt seeme, vagu,
silmapaistvaks omapäraks just isikkoosseis: 294 viiulit, kitarri ja tenorsaksofoni mängis Emil Laansoo, üks sõjajärgsete aastate kõige produktiivsemaid ansamblijuhte ja arranžeerijaid, trumme mängis pikki aastaid Estonia teatri dirigendina töötanud Vallo Järvi, klaverit Ilmar Laaban, saksofoni Joann Juštšuk (hilisem heliplaadifirma Melodija Tallinna-stuudio juhataja), trompetit Jürgen Miilen (hiljem Eesti Raadio ja Eesti TV toimetaja), saksofoni Arno Valma, kellest sai hiljem Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadur (Ojakäär 2000: 129), seega kõik silmapaistvad isikud. K. Laren mäletab veel kontrabassist Kalju Hollast ning lauljaid Eugen Raudseppa ja Harald Laant (Ojakäär 2003: 295). Ilmar Laabani elukaaslase Aino Tamjärve andmetel osales orkestris ka Joann Juštšuki noorem vend, Ilmar Laabani pingi- naaber Eugen Juštšuk, 295 kellest edaspidi lähemalt. 291
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
