TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha) Kehakaalu langus Väsimus Rindkere valud Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda paljude teiste tervisehäiretega ning tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt. UURINGUMATERJAL Mükobakterite suhtes on võimalik uurida kõiki kehavedelikke, eritisi ning...
C' - F' - F' - D' - E' - B' - A' KUJUTAV GEOMEETRIA TTÜ 13.12.20 Hain Hansman 206951 EAEI13 Hulktahu lõige Nr 1
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa. Kodus on Andrusel garaazis ligi 40 suusapaari, klassika ja uisustiili jaoks,
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka
võideti esimesed medalid Eesti NSV võistkonnale eesotsas Karl Londiga, kes oli arvatud ka 1948. aasta olümpiameeskonda. Eesti suusatamine jõudis 1960-ndate teisel poolel sportlike tulemuste poolest kui uude ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile
3. pidada vajalikuks kehtestada rahvussümboolika kasutamise ja kaitse kord Lisaks neile tegutses ka Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts (VEMS), mis asutati 22. mail 1988. Selle esimeheks valiti Neeme Järvi, tegevesimeheks Lembit Soots. Tööd kohtadel (Toronto, Montreal, Vancouver, New- York, Los- Angeles, Stockholm, Göteborg, Adelaid, Leicester, Bradford, London jm) aitasid organiseerida Rein Taagepera, Matti ja Enno Klaar, Rain-Robert ja Hain Rebas, Rein Grabi jt. 1988. aasta detsembris asutati Soomes senini tegutsev Eesti Muinsuskaitse Seltsi Tugi. Suur osa seltsi liikmetest jätkas tööd Eesti Komitees ja Eesti Kongressi istungjärkudel. EMS oli üks Balti keti eestvedajatest (23.08.1989). Muinsuskaitse seltsi panus laulvasse revolutsiooni: sinimustvalge taastamine eesti rahvus-värvideks ja rukkilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks (23. juuni 1988)
Professional, suletud Tradehouse Turur 14 Zeppelini C:EHKO, keskus, müügiesindaja Lõuna Eestis Z.ONE, Malvika Hain Juukselõikusmasi m.t.56 669952 nad: MOSER, ERMILA, WAHL, COMAIR; kammid, harjad: BERGMANN; harjutuspead: VELECTA, PARAMOUNT föönid: KIELA sisustus. Teised kaubamargid: AGV Group sisustus,
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
TEEKONNA ALGUS. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 aastal Pärnus.Oma kooliteed alustas ta Pärnu Rääma Põhikoolis.1990 aastal lõpetas ta Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Spordiga hakkas Andrus tegelema 1979 aastal(8- aastaselt),suusatreeninguid alustas ta 1983 aastal(12-aastaselt) Johannes Toimi õpilasena. Edasi jätkas ta 1985-1990 aastatel TSIK-is Ene Aigro,1990- 1996 aastatel Pärnumaa ,,Jõulu" suusaklubis Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL. Andrus Veerpalu elab oma perega OtepäälSpordipisikuga on nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi jooksnud
Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia. · 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ning pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud. · 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona. · 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman. · Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem. Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut. · 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznaja jaamas Andres Tarand, hilisem keskkonnaminister, peaminister ja Riigikogu saadik.
Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui Rootsi relvade võitmatust oli sunnitud tunnistama kõik teda ümbritsenud riigid, kaasa arvatud meie suur ja ISUKAS idanaaber.“ (E.Öpik, lk.385). Tänapäeva ajaloolaste jaoks ei eksisteeri probleemi, kas Rootsi aeg oli „hea“ või „halb“. Küsimuse asetus on vananenud. Moraliseerivate hinnangute andmine ei ole ajaloouurija ülessanne. Hain Rebas on selle peale öelnud: „Tõepoolest on ülim aeg heita see küsimus sinna, kuhu ta kuulub, nimelt naiivse päevapoliitika kolikambrisse“ (K.Tarkiainen, Ü. Tarkiainen, lk.15). Rootsi aja pärand. 1583a. Sõlmitud Pjussa vaherahuga Venemaa ja Rootsi vahel läksid Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa Rootsi valdusesse. 1625a. Vallutasid rootslased poolakatelt Tartu. 1629a. Altmargi vaherahuga omandas Rootsi Poolalt kogu Liivimaa. 1645a. Sai Rootsi Brömsebro rahulepingu
Barcelona 25. Juuli 9. August 1992 Bacelona kinnitati olümpialinnaks ROK-i 91. istungil Lausanne'is 17. oktoobril 1986. aastal. Varem oli Barcelona kandideerinud 1924, 1936, 1940 ja koos Madriidiga 1972. aastal. Ühe põhjusena võib Barcelona valikul esile tuua ka selle, et ROK-i president Samaranch on sündinud Barcelonas. Atlanta 19. Juuli 4. August 1996 Olid pühendatud kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäevale. Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin.
Toit on vähese rasva ja kolesterooli sisaldusega. Sobilik igale inimesele. LAUA EELKATTE SKEEM KOKKUVÕTE Tegin Sõbrapäeva lõuna kahele sõbrannale. Toitude valikul lähtusin heas maitses ja tervisele kasulikkusest. Valisin vähe rasvased ja vähe kolesterooli sisaldavad toidud. Töö oli raske, aga loodan et sain hakkama. Kasutatud kirjandus Toidutare.ee Raamat ,,vähem rasva ja kolesterooli" Christine France Kooli kulinaaria õpik. Cv Nimi: Kelly Hain Sünniaeg: 08.07.1990 Aadress: Jõgevamaa Põltsamaa Perekonna seis: vabaabielu Hariduskäik: 2006- .... a Põltsamaa Ametikool 2005-2006 a. Orissaare Gümnaasium 2003- 2004a. Põltsamaa Ühisgümnaasium 1997-2003a. OrissaareGümnaasium. Täiendkoolitus: autokool Töökogemus: 2009 suvi Soomes ravintol ,,Lossivahti" 2009 talv Tallinn Portugali restoran 2007 talv Tallinn Ameerika saatkond 2007 suvi Saaremal ,,Valge varese trahter" 2006 märts Tallinn ,,Haldja kohvik"
3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog) Kose-Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m). 1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise kandidaadiks. Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis 4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha. 24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas
Valemites kasutada nimesid! ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! , t - vanus(aasta),sugu - naine või mees s(%) - r Ke hain d e ks - kind 00 22 naine m kind 00 15 mees (l / 100)2 lekaal,kind 30 - paks Pind ala (m2) - S (1000 m)y l0,3 S , kus y (35,75- log m)/ 53,2 3118,2 B2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus - cm, mass - kg Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev päev, kuu, aasta eraldada isikukoodist
nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8). Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt (Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost), läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu, Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
varem siin-seal ajakirjanduses avaldatud ja niimoodi ühtekokku panduna toovad selgesti välja autori kreedo kunstniku ja inimesena. (Raamat "Võsa, aas ja mägi", teema: Kunst, 2014) Teine Jüri Arraku raamat ,,Panga-Rehe jutud" on mõeldud lugemiseks lastele, see kirjeldab üksikus maakohas suvepuhkusel olnud Arraku unenägusi. (Jüri Arrak Panga-Rehe jutud (1975), 2010) Jüri Arrakust kirjutatud raamatud on ,,Jüri Arrak estampgraafikuna" autor Jõri Hain, ,,Jüri Arrak. Maalid", autor on Eero Epner ning ,,Jüri Arrak" Randes Kunstimuuseumi poolt. (Jüri Arrak, 2014) 9 4. Jüri Arrak ja kunsti põhiprobleem Jüri Arrak on oma kirjutistes palju rääkinud kunstnikust ja tema rollist ümbritsevas keskkonnas. Oma intervjuus kirjutab ta: ,,Ajavaimu saab ette kujutada voolava jõena, ja kui olla piisake, veepiisake teiste hulgas, siis tõesti ei näe midagi muud kui naaberpiisakesi, aga
3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog) Kose-Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m). 1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise kandidaadiks. Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis 4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa Eesti kahevõistleja Tõnu Haljand, kes pälvis suurkonkurentsis 12. koha. 24.-25. veebruarini peetud XX Faluni suusamängudel Rootsis saavutas
14 CO2 hulk ja tekkekiirus on proportsionaalne mükobakterite kasvuga. Meetodi eeliseks on tema tundlikkus ja kiirus, sest radiomeetriliselt on võimalik avastada väga väikest 14CO2 hulka, mistõttu ka mükobakterite kasv on sedastatav varajases staadiumis. PUHASKULTUURI MIKROSKOOPIA. Kasvanud kolooniatest või kasvu andnud BACTEC vedelsöötmest valmistatakse preparaat, mis värvitakse Ziehl-Neelseni meetodil. IDENTIFIKATSIOON. Kasutatakse HAIN Lifescience GenoType meetodit, mis seisneb DNA fragmentide mitmekordses amplifitseerimises, mis võimaldab nii tuberkuloosi kompleksi kuuluvate kui ka paljude oportunistlike mükobakterite diferentseerimist. Analüüs tehakse mükobakterite puhaskultuurist. GenoType testribadel reastatud erinevad DNA fragmendid annavad uuritava DNA fragmentidega hübridiseerimisel värvimuutusreaktsiooni, mida näeme testribal vöötidena. Igale mükobakteri liigile on omane kindel teistest
· *- psi > ps: laps · *-psi > pts: lats · *- tk > tk: sõtkuma, katki · *-tk > kk/tsk: sõkma, katski · -*kt > ht: kõht, vahtu · -*kt > tt: kõtt, vattu · Vokaalharmoonia puudub näha, terava · Vokaalharmoonia: nätä, terävä · Erinevad vokaalid teatud sõnades: · lõhki, lõng, õlg, hein, maha, jahvatab, · lahki, lang, olg, hain, maahha, jauhhas, kollane, mets kõllane, mõts · keskkõrged vokaalid nasaalide ees: tema, on · kõrgenenud vokaalid nasaalide ees: timä, um · Silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud: · Silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud: nagel nael, teinud või assimileerunud: tennü
toodud. XXVI suveolümpiamängud, Atlanta 1996 Seekord võttis osa 44 Eesti sportlast, poodiumile nad ei pääsenud. Tublimad olid seekord Erika Salumäe, Erko Nool, Imre Tiidemann. XVIII taliolümpiamängud, Nagano 1998 22 eesti sportlast võistles medalite eest, medaleid ei tulnud. Tublilt esindasid meie vabariiki Jaak Mae ja Andrus Veerpalu. XXVII suveolümpiamängud, Sydney 2000 Taas võisime rõõmu tunda meie medalivõitjate üle. Tublid olid ka ühesüstal võistelnud Hain Helde. Andrus Värnik saavutas Sydney olümpiamängude odaviskevõistlusel viieteistkümnenda koha. Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit said meeskondlikul epeel 9. koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 2002 Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tulid koju
tapaamme tapasimme häiritsette häiritsitte Imperfektiharjoitus Preesens vai imperfekti? Imperfektiharjoitus Preesens vai imperfekti? Miten verbin vartalon viimeinen vokaali muuttuu? Verbityyppi 1 u, y, o ja ö +i -> ui, yi, oi ja öi astun astuin kysyt kysyit sanoo sanoi e, ä ja i -> i (e, ä ja i menevät pois) haen hain vietät vietit tanssin tanssin a -> oi, jos verbin vartalossa on kaksi tavua ja ensimmäinen vokaali on a maksan maksoin antaa antoi ajat ajoit muuten a-> i ostan ostin muutat muutit rakastan rakastin unohdan unohdin joskus verbityypissä 1 tunnus voi olla myös si lentää lensi- lensin tietää tiesi- tiesit
kalad: Neli hobust, ühed ohjad (veski); Üks hani, neli nina (padi); Üks kala, kaks hända (põll); inimesed: Üits Sass, sada jalga (äke); Üks sant ja sada mantelt (kapsapea); muud: Üks kott, kolm suud (püksid); Üks meri, kolm saart (kolm suurt püha aastas) C. Täisparallelistlikke vorme C1. "Eri asju" märkivate atributiivtuumade rinnastusi: Puumaa, nahkpõld, raudseeme (villakraasid); Must mulk, punane pulk (porgand); Oru oinas, laane lammas (hunt ja karu); Pikk peenar, pehme hain (lammas); Nebu neljanurgaline, kabu kahejakuline (kaev). C2. Objektituumade parallelistlikke liiteid: Ago võtmõ kaotas, päiv löüd (kaste). C3. Parallelistlikke lokatiivstampe C3a1. `X all, Y peal' (või vastupidine jrk.): Ait all, look peal (pada); Kana all, muna pääl (õunapuu); Liha all, luu peal (vähk); Särk all, liha peal (küünal). C3a2. `X all, Y peal + veel midagi': Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse (viiul); All kili-kolinad,
,,Eestimaa majanduse ajalugu I" Esile kerkimaks Feliks Sauks, tegeles 19. sajandi lambakasvatussaaduste turustamise ja lühikrediidi arengu kohta. Ajaloo demograafia uurimise juveeliks, just Nõukogude Eesti ajal. Arstiteadlaste poolt 19. sajandi II poolel Körber ja tema koolkond, andis läbitöötada kihelkonna rahvastiku muutusi. Hügieenitud. Nikolai Köstner rahvaloenduse andmeid 20. sajandi alguse ajaks. 1930. aastatel hingeloendite käiku toomine. Ajaloolased Juhan Vasar, Hans Kruus, Hain Rebane. 5.12. 14 Eesti käsitlemisest Nõukogude Venemaal 1920-1930. aastail. Haridussüsteem korraldati põhjalikult ümber kogu Venemaal ja teaduse tegemine nii institutsionaalses kui tegevuse mõttes. Institutsioonide lammutamine/ümbertegemine ja uute üksuste loomine. Paljud teadlased immigreerusid, osad kirjutati korstnasse. Paljud ühiskonna- ja ajalooteadlased Läände, kus hinnatud korüfeed. Vana ja Nõukogustamata Teaduste Akadeemia
Siim Idnurm III 320 620 2610 Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101
Eesti 7. oktoober eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark teatas Riigikogu ees esinedes eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest. 19. oktoober Isamaa, ERSP ja Mõõdukad kirjutasid alla valitsuskoalitsioonilepingule. President kinnitas ametisse uue valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga, 21. oktoober välisministriks sai T. Velliste, siseministriks L. Parek, kaitseministriks Hain Rebas. Abhaasiast toodi erilennuga Eestisse esimene rühm sõjapõgenikke. Järgmised 25. oktoober rühmad toodi 29. oktoobril ja 16. novembril. Ühtekokku jõudis esivanemate sünnimaale tagasi ligikaudu 200 Abhaasia eestlast. 29. oktoober Moskvas teatati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli originaali leidmisest. 18. Teatati Tartu Kommertspanga tegevuse lõpetamisest. detsember 18.–28. Eesti kaitsejõudude esimesed manöövrid
Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
