Eesti taasiseseisvumine (0)

Eesti taasiseseisvumine
1987
kevad – rahva protestilaine Kabala –Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu
23, august – Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse
26. september – ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele
1988
2. veebruar – Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva
24. veebruar – Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis
1.–2. aprill – Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist
13. aprill – E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni – Rahvarinde – moodustamiseks
14.–17. aprill – Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp
10.–14. juuni – nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest
16. juuni – K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas
23. juuni – seadustati rahvussümboolika
13. juuli – Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse
11. september – Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese
1.–2. oktoober – Rahvarinde asutamiskongress
17. oktoober – NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas
2. november – hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist
16. november – ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused
28. detsember – 4. jaanuar – ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist
1989
18. jaanuar – eesti keel sätestati riigikeeleks
24. veebruar – Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine
25. märts – mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento"
18. mai – võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele
23. august – MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest)
24. detsember – NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale
1990
24. veebruar – 1. märts – Eesti Kongressi delegaatide valimised
8. mai – ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik
15. mai – interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal
7. august – sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks
21. oktoober – K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda
1991
13. jaanuar – seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile
1. märts – miilitsa asemele loodi politsei
19. august – riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused
20. august – EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja .