TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate k...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM
Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13
Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat kvinthäälestusega kitarridel, mille teerajajaks on Eestis suurepärane kitarrist, helilooja ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline ja huvitav, aga kuna olen ka ise kitarri õppind ja sellega tutvust teinud, ei tundunud see enam nii hämmastav. Kontsert oli ülesehitatud enamjaolt R
Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala I kursus Laeetri tee 36-8 Taia 45789 Tel 51 234 567 Anzori Barkalaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor 30. oktoober 2008 AVALDUS Palun lubada mind alates 1. septembrist 2009 akadeemilisele puhkusele seoses kaitseväeteenistusse minekuga. Lugupidamisega (allkiri) Lisa: Elulookirjeldus 1 lehel 1 eksemplar
Mari Kalkun Kes ta on? 1. aprill 1986 Tütar Linda Taavi Tatsi elukaaslane Muusik Laulukirjutaja Laulja Mõtiskleja Haridustegevus Kivilinna gümnaasium Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Tallinna Muusikaakadeemia pärimusmuusika magistrantuur (Helsingi Sibeliuse Akadeemia) Muusikaline tegevus Pani kahe soomlase ja ühe austraallasega kokku ansambli Runorun Upa-upa ubinakõnõ Piigavagi Muusikaline tegevus Albumid: "Üü tulõk" "Vihmakõnõ" "Tii ilo" Tal on ka oma plaadifirma Haki Helü Mari Kalkun & Runorun Jakopi unõnägo: https://www.youtube.com/watch?v=llEf24j_8J4 Tänan Teid kuulamast, meeldivat
CV Nimi NIPI TIRI Isikukood 41234567890 Sünniaeg ja -koht 15. juuni 1989, Eesti Aadress Leeti tee 16-14, Kapa, 12345, Põlvamaa Telefon 51 234 567 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2008 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, huvijuht loovtegevuse õpetaja, I kursus 1996 2008 Kapa Muusikakool Täiendkoolitus 1999 2006 Kapa Muusikakool (klaveri eriala) 2007 ,,Otsi Otti" koolitus (40 tundi) 2008 Keevitamiskursus (30 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel emakeel inglise keel kesktase saksa keel algtase
Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige HELILOOMING Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. · Tema enda nime all on sooloplaatidena ilmunud: · CD "Ramp" (1995) · "Ain Agan" koos Tallinna Kammerorkestriga (2005) "A2O" (2010) TÄNAN KUULAMAST! Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium
Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia, üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall. Positiivne on koostöö kõrge professionaalsusega külalisõppejõududega. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale Eesti kõrgharidusmaastikul. See on kool, mille sisuks on läbiva omakultuurilise enesetunnetuseni jõudmine üha muutuvas ja uuenevas ajas, seda kõike enam elusa ja hingava organismi kui hämarduva näitusesaalina. See on küllaltki ainulaadne ja samas vajalik suundumus tänases Eesti vaimuelus, kultuurilise ellujäämise võti ahnelt
Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia, üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall. Positiivne on koostöö kõrge professionaalsusega külalisõppejõududega. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale Eesti kõrgharidusmaastikul. See on kool, mille sisuks on läbiva omakultuurilise enesetunnetuseni jõudmine üha muutuvas ja uuenevas ajas, seda kõike enam elusa ja hingava organismi kui hämarduva näitusesaalina. See on küllaltki ainulaadne ja samas vajalik suundumus tänases Eesti vaimuelus, kultuurilise ellujäämise võti ahnelt
Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse
Jim Ashilevi Fakte • Sündinud 29.augustil 1984 Tallinnas • Õde Sandra Ashilevi • Ema Siiri Känd-Ashilevi http://bit.ly/2pnVWdx • Isa on pärit Ghanast • Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes”
Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas
Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Stockholmi kuninglik muusikaakadeemia ·Marie Gureau akadeemia Elevandiluurannikul Lääne-Aafrikas ·Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (rahvapärased puhkpillid) ·rahvaülikool Taanis ·Sint-Rita College Belgias ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium 2005. aastal ilmus tal debüütalbum koos soome kitarristi J. P. Kallioga ning samal aastal pälvis ta ka Muusikatriaadil peapreemia. Ta on täiendanud ennast Belgias ja Elevandiluurannikul ning musitseerinud palju koos teistest kultuuridest pärit rahvamuusikutega. 2008 koostas ja toimetas noodiraamatu "Uued pillilood pärimusmuusikas".
Kuidas soodustada tervislikkumat toitumist? Mida teha, et inimesed ei veedaks nii palju aega arvutit kasutades? Mida teha, et inimesed käituksid viisakamalt? Kuidas vältida nakkushaigusi? Mida teha selleks, et vähendada inimeste vahelisi erimeelsusi? Kasutatud allikad Lepp, Kädi (2003) ,,Inimeseõpetus" Tallinn lk 30 Kulderknup, E (2004),,Õppe- ja kasvatustööst I kooliastmes" Argo lk 8 Tiia Pedastaar (2008) ,,Õpi- ja õpetamis- tegevused" TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lk 45 Kuidas leida ideis? http://www.ahhaa.ee/idee/?leht=2 (24.09.2011) Ajurünnak(24.09.2011) http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D Alex F. Osborn: Father of the Brainstorm (24.09.2011) http://www.skymark.com/resources/leaders/osborne
Peame tõdema, et Tallinnas elab rohkem eestlasi kui ükskõik kus mujal. Tallinnas on Eesti tuntum kino ja suur osa kultuuri. Tallinnas elab meie vabariigi president ja hulganisti poliitikuid, kellest suuremat osa meil tegelikult vaja pole. Kuid mõelge sellele, et teistes Eestimaa linnades on nii palju enamat. Tartus on meil ülikool, noored, kes oskavad elada ja hoida seda, mis neil on, lisaks veel lennuakadeemia. Viljandis on kultuuriakadeemia, folkloor ja ehtsad eesti maainimesed. Pärnus on päike ja rannad. Narvas on venelased, keda suurem osa eestlasi ei kannata. Rakveres on Rakvere tarvas, kelle munad iga aasta maha saetakse, siis veel rakvere teater ja kevade üks kauneim kastani allee. Need on vaid teised suuremad kohad Tallinnaga võrreldes, samas kui nende vahel on veel palju palju väikseid kohakesi oma imeliste lugude ja paikadega. Kui see siin, ei aita teil mõista, et Tallinn pole Eesti, siis pole minust teile kasu
saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu.Endla teater korraldas 11. märtsil esimese üle-eestilise Koolinoorte Teatripäeva, kus maakonna õpilastele pakkusid töötube ja etendusi kokku 15 teatrit, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia. Endla teatri programmis „Teater 1 päevaga“ said gümnaasiumiealised noored ise lavale tuua lühietenduse, käies selleks läbi kõik etapid alates näidendi kirjutamisest, lavastamisest, kujundamisest kuni näitlemiseni. Teiseks korraldamisaastaks anti teatepulk edasi Kuressaare Linnateatrile.
● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks ● 2008.aastal pälvis ta Pärnu aukodaniku tiitli Teosed „Tihemetsa Tiina“ „Sõpruse polka“ „Oma laulu ei leia ma üles“ „Olematu laul“ „Sõit pilvelaeval“ „Tantsukursus“ „Mu ema“ „Sõbratarid“ „Kõvad pillimehed“ „Kollase liblika suvi“ ● https://www.youtube.com/watch? v=IKpGN7I4d3E „Rasked veosed“ ● https://www.youtube.com/watch? v=7wd4_iLlBmk
siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime. Esinejad olid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 9. ja 10. lennu üliõpilased ja ansambel. Kõik esinejad olid väga andekad noored muusikud, kes võivad tulevikus kindlasti headeks muusikuteks saada. Minu lemmik lugu oli lõpulaul. Loo heliloojast sain teada seda, et ta on Inglise helilooja ja elab siiani. Lõpulugu oli mõnus pop-muusika, mis oli väga hästi ja puhtalt esitatud. Selle loo kuulamine tekitas minus seest mõnusalt õõnsa tunde, selle kõige paremas mõttes
- KH on õpilaste omanäolise ning kultuurharidust seas populaarne ainulaadse propageeriva ja - TÜ ja TÜ VKA hea rakendusliku rakenduslikku maine bakalaureuse kõrgharidust pakkuva - RahVah hariduse pakkumise. Tartu Ülikooli Viljandi koostööpartnerid TÜ VKA positiivne/ Kultuuriakadeemia (loetelu) loominguline vaimsus allüksuse - Kultuur linna ja ja õppekava põhieesmärk on õppe maakonna laiapõhjalisus ja kvaliteedi prioriteet aitab hoomata KH tagamine, mille - Koostööpartnerid mitmekesisust. tulemusena on (ülikoolid, ülikooli lõpetaja loov asutused ja
Euroopas Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Tartu Ülikool 9 teaduskonda: * Arstiteaduskond * Filosoofiateaduskond * Kehakultuuriteaduskond * Loodus- ja tehnoloogiateaduskond * Majandusteaduskond * Matemaatika-informaatikateaduskond * Sotsiaal- ja haridusteaduskond * Usuteaduskond * Õigusteaduskond Tartu Ülikool 4 kolledzit: * Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia * Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz * Tartu Ülikooli Narva Kolledz * Tartu Ülikooli Euroopa Kolledz Inglisild Inglisild Asukoht: Toomemäe Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause) Praegune kuju: 1836(Moritz Hermann von Jacob) Stiil: inglise stiil Inglisild Inglisilla eripära: *1913- TÜ esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon koos pühendustekstiga *All-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst: Otium reficit
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks. Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond, kuhu oodatakse noori inimesi, kes on valmis edasi kandma meie kultuuripärandit ja taaselustama rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel, uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast.
hajuvad laiali ka teistes maakondades asuvatesse koolidesse (Eesti Statistikaamet). Haigla ja erialaarstide puudumise tõttu peavad inimesed pöörduma suurematesse keskustesse (Tõrva, Valga, Viljandi). Lisaks puudub kõrgkoolidesse edasiõppima asumise võimalus, mis tähendab, et noored lahkuvad suurematesse linnadesse ja ei pruugi tagasi põõrduda, sest tööd mujal leida on lihtsam. Valgas asub rakenduskõrgkool, Tartus mitmed ülikoolid ja kõrgkoolid ning Viljandis Kultuuriakadeemia. Kultuuri hoiavad elus Riidaja Kultuurimaja, Pikasilla Rahvamaja ning memmede rahvatantsurühm (Põdrala valla kodulehekülg). Põdrala valla territooriumil puuduvad ka märkimisväärsed vaatamisväärsused. Suuremad vaatamisväärsused on Viljandis ja Helme vallas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi vald asub looduskaunis kohas, majanduslik ja kultuuriline areng tegelikult puudub. Kuna töökohti on vähe, siis on oht, et noored kolivad ära tõmbekeskustesse kus on kergem leida tööd.
bändides. Tartus tegutsenud ansambliga Sirged Vaod käis ta 1980. aastal mängimas Tartu Levimuusikapäevadel. 1981. aastast kuni 1984. aastani oli ta ansamblis Radar. Sellele järgnes Jaak Joala bänd Lainer, millest omakorda kasvas välja Ultima Thule - Eesti rokkmuusika elav legend ja lipulaev. Raul Vaigla on välja andnud ka kaks sooloplaati: ,,Soul of bass" ja live- plaat Jaak Sooääre ja Tanel Rubeniga. Kristjan Priks lõpetas 2006. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Ta on kutseline rahvamuusik ja kitarriõpetaja. Muusikaliste edusammude rida algas 2002. aastal: publiku- ja peapreemiad ansamblitega Virre, Wirbel ja Zetod. Aja jooksul on jõudnud ta musitseerida ka ansamblites Vägilased, Kiritöö, Raud-Ants ja Sass-projekt. Siiamaani on ta rütmipillide mängija ansamblites Vinland ja Klapp. Aastal 2008 teenis ta välja Seto Kuningriigi kandlemängija tiitli. Kolmapäeva õhtu kohta oli Talveaias päris palju rahvast. Sain nautida poolteist tundi
vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandimaa on tuntud kultuuritraditsioone elus hoidev maakond. Toimub mitmeid festivale, maakonna laulu- ja tantsupidusi, korraldatakse zanripäevi, folklooriseimnare. Viljandis on ka teater Ugala, Viljandi Nukuteater. Maakonna kultuurielu edendamisel on tähtsal kohal seltsiliikumised. Peale kultuuriürituste on ka Viljandimaal tähtis koht turismindusel palju ajaloolisi vaatamisväärsusi. Viljandimaal, kus on keskmisest
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava butafooria Carol Põldsaar PRAKTIKAARUANNE Butafooria praktika Vilma majas 16.-23.11.2020. a. Juhendaja : Eero Ehala Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Viljandi 2020 SISSEJUHATUS Praktika jooksul sain võimaluse lõpetada ära oma pooleli jäänud kooli projekti, milleks oli butafoorse piparkoogimaja meisterdamine ning praktikakaaslastega teha miniatuurseid mände. Tegemist oli tellimusega, teha Tallinna lennujaama kinnisvara firma reklaamiks miniatuurne männimets. AJAKAVA Kuupäev Kellaaeg Koht Tegevus 16. november 10
Autori Malinda Jo Muzi teos „The experience of parenting“. Laiendada saab, kui panna märksõnadeks lapsevanema or lapse or suhe. Sõna: lapsevanema ja lapse suhe Keel: inglise Eksemplari asukoht: TÜ Pärnu Kolledž Teaviku laad: raamat 11. Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? 15 teavikut ja tegemist on käsikirjadega. Kirjastus, koht, aasta: Viljandi Kultuuriakadeemia Ilmumisaasta: 2013-2013 Eksemplari asukoht: TÜ sotsiaalteaduste raamatukogu 12. Mitu eestikeelset trükist leidub Rahvusraamatukogus, mille pealkirjas esineb sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage ühe pealkiri. Üks trükis. Pealkiri: „Arheoloogia salatoimikud“. Pealkiri: arheoloogia Keel: eesti Märksõna: trükis Eksemplari asukoht: Eesti Rahvusraamatukogu Ilmumisaasta: 2001-2001
Department of General Education, Faculty of Education, University of Tartu Formuleering- Sõna: Lapaevanema ja lapse suhe, TÜ Pärnu Kolledz, keel: inglise keel, teaviku laad: raamat. Otsingut on võimalik laiendada märksõnade alusel: lapsevanema or lapse or suhe. 11. Leidsin 15 teavikut, tegemist on üliõpilaste lõputöödega. Formuleering- Märksõna: Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ Sotsiaalteaduset raamatukogu. 12. Üks eestikeelne trükis, mille pealkirjas esineb sõna arheoloogia. Formuleering- Pealkiri: arheoloogia, kogu: Eesti Rahvusraamatukogu, ilmumisaasta: 2001.
TÄNAPÄEVA KUNST EESTIS NÄITED SKULPTUUR Tarvas Rakvere Vallimäel Tauno Kangro (sündinud 25. TAUNO KANGRO mail 1966 Tallinnas) on Eesti skulptor. 2002 Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas. Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GAS...
Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Polka, kaera-jaan, valss 20. Oskan nimetada eesti rahvalaule: regilaul ja uuem rahvalaul 21. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. (missugustel üritustel? Nimeta) .Viljandi Folkloori festival, Viru Folk. 22. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? Viljandi Kultuuriakadeemia. 23. Luuleta ise 8 värssi regilaulu tunnuseid kasutades
aastal, on võimalik leida Tartu Linnaraamatukogust? Leian 9 helisalvestust. Formuleering – Autor: Lepo Sumera, teavikulaad: helisalvestus, Tartu Linnaraamatukogu 6) Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? Leian 15 teavikut. Tegemist on üliõpilaste lõputöödega . Formuleering – Märksõna: Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ Sotsiaalteaduste raamatukogu 7) Mitu eestikeelset üliõpilastööd leiab ESTER-i vahendusel raadioajakirjanduse ja teleajakirjanduse teemal? Leian 2 üliõpilastööd. Formuleering – Sõna: raadioajakirjandus ja teleajakirjandus, üliõpilastööd, teavikulaad: ajakirjandus 8) Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat "Information seeking in the online age: principles and practice?" Kui jah, siis esitage andmed leidumuse kohta. Leidub.
Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna Kammerorkester” (2005) “Pictures” (2009) ning duoplaat "A2O" Oleg Pissarenkoga (2010). Agan on esinenud Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Kanadas, USAs, Venemaal, Hiinas, Austrias, Inglismaal, Iirimaal, Norras, Taanis ja Fääri saartel. Tema mängu võime kuulda pea sajaviiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuur ja skulptuur Referaat/essee Viljandi 2013 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidu...
ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime". Ta on rockbändi ,,glive" solist. Tema rolle: Jonni-Punn ,,Vankumatu tinasõdur", Gerda ,,Lumekuninganna", Sally Bowles ,,Cabaret", Florence ,,Chess", Sugar Kane ,,Sugar" ja Lotte ,,Detektiiv Lotte". Tanja Mihhailova lõpetas 2004 Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. 1996 saavutas ta laste lauluvõistlusel ,, Kuldne hääl" Grand Prix'. Tanja on osalenud väga paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 1998 ,,Hommikutäht", 2000 ,,Laul", 2001 ,,Slovjanski Bazar", 2005 ,,Uus laine". Ta on ka õpetanud projektides ,,Eesti otsib superstaari" ja ,,Laulud tähtedega" lavaliikumist. Ta on osalenud paljudes muusikalides: ,,Cabaret", ,,Chicago", ,,Hull sinu järele",
5 Osatäitjad Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga "Amazing". Robert Annus Robert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on Eesti näitleja. Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (klaver, oboe) ja lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülem...
infokäitumine - Autor: Eve Krillo - Teema ja märksõnad: Infovajadus; infokäitumine; Pärnumaa; Viljandimaa; omavalitsustöötajad; tööala - Kirjeldus: Autor uuris lähemalt Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalaseid infovajadusi ja infokäitumist. Viis läbi ankeetküsitluse ja intervjuu. Kõik mõisted on lahti seletatud. - Väljaandja: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Kaasautor: Puudub - Daatum: 2009 - Vorming: Lõputöö veebis - Inforessursi identifikaator: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf? sequence=1 - Keel: Eesti - Õigused: Copyright © 2002-2015 Nimi: Õpperühm: 6. http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja %20otsinguprotsessi%20uurimisest/index.html Allikakirje: Virkus, S. (2009)
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs inform...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusika osakond Koolimuusika õppekava Tiina Tinn II kursus AÜ OLULISI MOMENTE KASVATUSEST HIINA TRADITSIOONIS Referaat Viljandi 2014 Hiina kasvatuse ajalugu on läbi põimunud paljude erinevate muutustega, mis kaasnesid eri dünastiate valitsusaegadega. Hoolimata pidevast võitlusest trooni pärast on aga hiinlased läbi aja truuks jäänud oma iidsetele traditsioonidele ja kommetele. Hiinlaste kultuuris on eriti tugev side olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui elukorraldus. Inimene pidi end sulandama looduse positivsetesse energiavooludesse. Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogunduse ja infokeskkondade eriala Personalijuhtimine Referaat Viljandi 2009 Sisukord TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA.................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus personalijuhtimisse - põhimääratlused Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega
kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. · 19822002 Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetaja. · 1997. aastast alates Muhu tulevikumuusika festivali "Juu Jääb" peakorraldaja. · 1999. aastast alates Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. · 2002. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna dotsent. · 2006. aasta augustist alates Kuressaare Kultuurivara juht. 5 Tiit Kalluste Sündinud 2. aprillil 1962 Võrumaal, akordionist, pedagoog ja helilooja. Lõpetanud G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli 1981. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1986. aastal. Samast aastast alates tegutsenud
Fennougristika(soome-ugri keele ja kultuuri) alaseid teatmematerjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? eesti pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis Eesti Põllumajandusmuuseumi raamatukogu Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu Pärnu Uue Kunsti Muuseumi raamatukogu 34. Nimeta rakenduskõrgkoolide raamatukogusid Eestis Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli raamatukogu Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogu Euroülikooli raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu Eesti lennuakadeemia raamatukogu Eesti Mereakadeemia raamatukogu Estonia Business School'i raamatukogu Eesti Infotehnoloogia Kolledži raamatukogu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu Mainori Kõrgkooli raamatukogu
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Liina Pällin Rahvuslik tekstiil II AÜB LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS Juhendaja: Christi Kütt Viljandi 2016 ,,Kas võib olla midagi kaunimat käsitööst, nillesse on iga sõrmeliigutusega põimitud killuke päikest ja südamesoojut...?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.saj...
võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel "Kaks Takti Ette". Hanna-Liina on mänginud muusikalides ,,Happy days", ,,Angels" ja ,,La cage aux folles" USA-s, ,,Hairspray" Soomes ja muusikalides ,,Ooperifantoom", ,,West Side Story", ,,Hüljatud", ,,Hull sinu järele", ,,Väike õuduste pood" ning ,,Kabaree" Eesti teatrites. Väike MARI Hanna Helen Kaabel või Susanne Rull MARGUS Argo Tamm Lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dzässmuusika osakonna laulu erialal. Aastast 2008 õpetab pop-jazz-teooriat, -klaverit ja ansamblimängu Viljandi Muusikakoolis. Väike MARGUS Gulliver Kenn Pai või Otto Reisser PERENAINE Liivika Hanstin PEREMEES Riho Rosberg VANAEMA Kaire Vilgats LINNSPES Taavi Tõnisson HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko,
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht loovtegevuse õpetaja Ranele Raudsoo PEETER PÕLD Referaat 2 Viljandi 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LAPSEPÕLV .......................................................................................................................... 4 KOOLIAEG.......................................................................................................
traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. 1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige. Ülikool koosneb üheksast teaduskonnast: teoloogia, õigus, meditsiin, filosoofia, majanduse, matemaatika-informaatikateaduskond, kehakultuuriteaduskond, teaduskondade ja kasvatusteadused; ja 5 kolledžit: Euroopa, Narva, Pärnu Türi ja kolledžid, samuti Viljandi Kultuuriakadeemia. Üliõpilaste arv aasta lõpus 2009 - rohkem kui 17000 (sh üle 600 välisüliõpilast). Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast). 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas Aili-Maarja Mäeniit Vabad kunstid I kursus Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Sissejuhatus Kreeka maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat. Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid. Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
