Suvi Otepääl Talv Otepääl Otepää on tuntud oma imelise maastiku ja loodusega, kus on suvel hea puhata ja elu nautida. Suvel saab otepääl palju sportida, Turism Otepääl Triin Tärnov Otepää on selline imeline paigake, kus on isegi kargetel talveõhtutel midagi teha.
Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus.
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012. Ajalugu: Idee Otepääl MK etappi korraldada ringles suusafunktsionääride hulgas ilmselt juba 80ndatel. Konkreetset kuupäeva või detailset plaani selleks aga polnud. Mõte sündmuse organiseerimisest tundus tol ajal lihtsalt üpris utoopiline. Kõik hakkas reaalsuseks muutuma üsna ootamatult kui FIS-i tollane murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bentsson saatis 1998 aasta augustis faksi, et Venemaa on loobumas Raubitsi etapist ning kas Eesti oleks juba valmis. Vastati
Mariin Virolainen 9. klass 2008/2009 õ.a Turism Eestis Mis on turism? Turismiks nimetatakse reisimist väljaspoole oma tavapärast elukeskkonda. Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepeal...
2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34. Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 35 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 50). Maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteeriumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orienteeriumisjooksus 1998 Otepääl. Esmakordselt peeti Eestis Euroopa meistrivõistlusi orienteerumisjooksus 2006 aastal, keskusega Otepääl. Sprint toimus Tartus, lühirada Haanjas ning tavarada ja teade Otepääl. Tavarajal jättis Olle Kärner pronksi Eestisse.
Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu. Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest. Setted on paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks. Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood on rahulikum.Otepää ümbruses leidub palju looduskauneid paiku. Nende hulka kuuluvad Nüpli järv ning kõrged metsaga kaetud kuppelmäed Väike Munamägi ja Tedremägi. Pilkuse järve äärde jääb Võnnumägi. Seal kasvab põline tamm, mitme sajandi sündmuste tunnistaja. Palju on Otepää kõrgustikul moreenkünkaid ja mõhnu, keskosas on erineva kujuga suure
Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus.
2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl ja haanja kõrgustikul karula kuplistikus ning mitmel pool saaremaal. 3. Kirjuta igale sõnale järele küsimus ja kääne. SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalile Kirjanikke Raamatuga Võtmed Linadesse Pesudest Põrandani Kallastel Kevade Aastatest Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................
Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eestile Edendas Eesti kultuurilugu. Oli ärkamis ajal üks silmapaistvamaid tegelasi. eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook? Pannkoogid ja piim Kes on Teie arvates Eesti kõige parem sportlane? Erki Nool Tänan kuulamast!
aastal välja selle parandatud trüki. Tema peamiseks teeneks peetakse siiski rahvaluule kogumist ja selle publitseerimist. Kogumisega alustas ta juba 1860. aastal saades eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. Pika eemal viibimise tagajärjena kaotas Jakob Hurt oma koha rahvusliku liikumise juhtpositsioonilt. Sellest hoolimata ei loobunud Hurt rahvusliku liikumisega tegelemisest. Tal oli suur mõju Eesti Üliõpilaste Seltsis ja 1884. aastal pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai 1924 Eesti ametlik riigilipp. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal
.................................................................................... 7 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................8 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke
Rahvusliku liikumise juhid Hurt ja Jakobson Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906 Sündis Põlvamaal 1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti
19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada. Laulud ja lood kirjutas üles vanem poeg. Räpina kandist pärit folkloristi Paulopriit Voolaisega koostöös sündis Peko. Rahvaluule koguja oli ka Paul Hagu.
Nipukas – poldid, mutrid Kodar 3tk Matkal võib rattaga kõike juhtuda, seega on hea, kui matkajuhil on ratta parandamiseks vahendid kaasas. Kuna matk toimub metsas, tuleb arvestada, et kui midagi rattaga juhtub, siis pole abi kuskilt võtta – tuleb ise hakkama saada. 2. MATKA LOGISTIKA, TRANSPORDIVAHENDID Üldine logistika Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle – rattad on juba varasemalt Otepääl valmis. Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. Marsruudi kirjeldus Esimene päev: Matk algab Otepääl loenguga rattast üldiselt ning sellega kaasnevast varustusest ja tehnikast. Läbitakse ka erinevad harjutused. Sellele järgneb matka kirjeldus ja üldised ohutusnõuded.
andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840. aastal tabas maad viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes
2. Vitsur: järgmine aasta saab olema raskem. Õige: Järgmine aasta tuleb praegusest raskem. Allikas: http://www.e24.ee/616644/vitsur-jargmine-aasta-saab-olema-raskem/ 3. Olen kindel, et Reinsalu saab olema tasakaalukas erakonnajuht. Õige: Olen kindel, et Reinsalust saab tasakaalukas erakonnajuht. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-olen-kindel-et-reinsalu- saab-olema-tasakaalukas-erakonnajuht.d?id=63843116 4. Suusatamise MK Otepääl saab olema mõnusas talveilmas. Õige: Suusatamise MK Otepääl toimub mõnusas talveilmas. Allikas: http://ilm.delfi.ee/news/uudised/suusatamise-mk-otepaal-saab-olema- monusas-talveilmas.d?id=63804928 5. Võitja väljakuulutamise hetk saab olema pingeline. Õige: Võitja väljakuulutamise hetk on/tuleb pingeline. Allikas: http://www.gossip.ee/articles/14167-mairold-millert-gossip-ee-le-voitja- vaeljakuulutamise-hetk-saab-olema-pingeline?locale=et 6
Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele. Esimest korda osales ta MK-etapil 2007 Soomes Kontiolahtis ja ta sai pikal eraldistardidistantsil (15 km) 104 võistleja seas 97. koha. 7½ km sprindis oli ta 106 osaleja seas 74. 2008
Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude. Ajalugu 29. september (17. september) 1881 asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge 9. märts (26. veebruar) 1884 vilistlaskogu asutamine. Vilistlasteks kutsutakse 14 endist seltsi liiget 4. juuni (23. mai) 1884 sini-must-valge lipu pühitsemine Otepääl vilistlane Rudolf Kallase poolt. Loetakse ka eesti sini-must-valge rahvuslipu sünnipäevaks Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega
kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel
suusatajat, nendest üht naist) 3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja? Allikad vastuste ja info saamiseks: internet, ajakirjandus, kirjanduslikud teabematerjalid (õpikud- ja erialakirjandus) Küsida raamatukogust
Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Vene naftamagnaat Gazprom, Kolme Papli allee, reformierakondlased, rahvasteliitlased ja mõõdukad; aasta õpetaja, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, kingaäri Sussid ja Saapad, Tema Pühadus 14. dalai-laama, Kolme Koka kook, Venemaa Energiapoliitika Instituut, saksa kirjandus, rahvusvaheline üliõpilaste päev, Isamaa ja Res Publica Liit, Hiina linnugripp, Makedoonia skulptuurinäitus Otepääl. 4.viga, lipsata, kindel, kiidavad, vigu, eitea, seda, teha, seda, tahate, see, raiunud, väita, saab, sõnum, oodatud, ühiskond, tuleb, sõbralik, inimene, pole, inimene, giid, eesotsas, loodusest, pidurdada, tehnikast. 5.Pärnu X visuaalse antropoloogia filmifestival, lõunaeesti murdeline piibel, suur reede, vanarooma kirjandus, Lev Tolstoi romaan ,,Sõda ja rahu", jõululaupäev, 2.maailmasõda, Teine maailmasõda, Kesk-Kaare tn, Eesti Televisiooni saade ,,Aktuaalne kaamera", Välis-
Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel)
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaim...
1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased 1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks. edasi areneda. 1812-tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid 1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Riia lähistel pealetung seiskus. Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl. · Täiendavad koorimised 30 talupoega said 500 hoopi , 6 neist veel Siberisse. · Nekrutiks võtmine 1840 hakati kartulit kasvatama igalpool, Lõuna- · Süvenes majanudslik surutis Eestis hakati kasvatama Lina- Maamiilits e. Kaitsevägi-talupoegadest 1845 a suvel toimus massiline usuvahetamine
helilooja Fredrik Pacius.Ta oli kirjutanud selle viisi J.L. Runebergi luuletuse ,,Meie maa" muusika jaoks,kuid siis muutus see Soome rahvalauluks.Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869.aasta alguses J.V. Jannsen.Talle oli eeskujuks tema Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja G.F. Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma-ehk issamaa laul". Jannseni sõnadega laul oli esitatud meie esimisel üldlaulupeol, mis toimus 18.-20.juunil 1869.aastal.Seda laulu ka õnnistati meie Eesti rahvuslippu peale Otepääl aastaga 1884.Laialt levinud hümn oli saanud Eestis 19.sajandil väga populaarseks, algselt oli see üliõpilaste laul Soomes kuid seda hümni lauldi ning esitati erinevalt Soomes kui ka Eestis peale seda kui nad kuulutasid ennast esimises maailmasõjas iseseisvateks riikideks.Tsaarivalitsus oli keelanud seda laulu pidada hümnina kuna see oli selgelt väjendanud eesti rahva poliitilisi tundeid 1913. aastal ning ka 1917.aastal.Kui 1918.aastal 23.veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri
Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988
" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga.
Seal oli abiks ta tütar Lydia Koidula. Jakob Hurt Ta sündis 1839. aastal Põlvamaal vaese koolmeistri perekonnas. Ta sai hea hariduse Tartu ülikoolis kus ta õppis usuteadust. Usklik Hurt laiendas piibli nõude austada oma vanemaid kogu rahva ja emakeele austamisele. J. Hurda tegevus äratas osades kirikuõpetajates ja mõisnikest pahameelt. Hurdale tehti suuri takistusi töökoha saamisel, mistõttu alles mitme katse järel õnnestus tal saada Otepääl tööd kirikuõpetajana. Hurda arvates pidi eesti rahvas vene ja saksa mõjude vahel leidma oma, eesti tee. Hurda juhtimisel loodi üle Eesti abikomiteed, mis korjasid Aleksandrikooli jaoks raha. Temast sai ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Saksa mõisnikud proovisid veel Hurta mürgitada, aga see neil ei õnnestunud. Carl Robert Jakobson Ta sündis 1841. aastal kooliõpetaja perekonnas Tormas. Pärast isa surma asus noor Jakobson Tormas tööle koolmeistrina, sest nii oli isa soov
septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumisjooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos, esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Uzgorodi lähedal, esimene mitmepäevajooks Nõukogude Liidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994
............................................. 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ................................................................................................................. 14 KES ON KRISTINA SMIGUN? Kristina Smigun sündis 23. veebruaril 1977. aastal Tartus. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu 12. Keskkooli. Ta kaalub 59 kg ja on 168 cm pikk. Ta elab Otepääl ja tal on õde Katrin. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka treenerist isa Anatoli on olnud edukad suusatajad. Kristina elab praegu Eesti suusapealinnas Otepääl. 2007. aastal abiellus ta Kristjan-Thor Vähiga ning nimetab ennast nüüd Kristina ~smigun- Vähi. 2008. Aasta suvel sündis paaril tütar, kes nimetati Victoria Krisiks. Ta on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. 1993. aastal võeti ta vastu Eesti Suusakondisesse
Peale 8 kl. lõppu viis tee mind Tartu 16.KKKsse. Soov oli õppida õmblejaks. Koha sain ka ühiselamus,elasime kolmekesi toas.Mööbliks olid vanad päevinäinud kapid ja vooditeks olid kusetid, mõned olid reformvoodid Korda valvas kasvataja ja öösel komandant.Koolimajas olid kõrgete lagedega klassiruumid ,ei olnud hubasust ,koritorid olid pimedad ja kõledad. Söökla asus keldri korrusel. Kutsekas eriti meeldejäävaks sündmuseks olid igaaastased aktiivlaagrid,olime Otepääl ja veel mõnes teises kohas, üldse oli olukord KKK-s kuidagi lõdvem. Koolivormiks esimesel kursusel oli sama ,mis keskkooliski aga lõpuks käidi ikka sellise riietusega mis endale meeldis. KKK-s maksti stipendiumija veel praktika ja toidurahasid (vene aja lõpp),nii et oli oma raha ka natuke.Kutseka ajast meenub veel ,et kõige huvitavam tund oli ajalugu, sest õpetaja oli nii super,nime enam ei mäleta.Mäletan et koolis õppisid ka juuksurid ning päris tihti olime neile mannekeenideks .
rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30
Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". ...
duuris need ei sobinud üldse kokku ning lugu ei kõnetanud mind. Arvan, et isegi soome naeru laul oli sobivam siia jõulukontserdi kavasse kui see. Väga kaunis oli seevastu ,,Lume värv", see tõi tagasi rahuliku talvemeeleolu ja meloodilisuse. Järgnevalt kaasati publik muusika tegemisse plaksude ja jalamatsude tegemisega ning Jan Uuspõld demonstreeris oma steppimisoskust muusika saatel. Igal kontserdil esitab koosseis sooviloo. Otepääl oli selleks Mariah Carey ,,All I want for Christmas is you", mida trio esitas ka Ringvaates kontserti tutvustava palana. Kuljused andsid sellele kaunile jõululaulule viimase lihvi ning nautisin esitust väga. Kontserdi lõpetas jõuluklassikaks kujunenud ,,Talvevõlumaa" . Eksperimendid pillide ja tuntud jõululugudega olid põnevad ning kuna esitati tuntud laule, oli palju äratundmisrõõmu. Kuigi kontsert kestis kaks tundi, ei väsinud ma sellest ära, sest laulud
............................8 5. Riigihümn...............................................................9 5.1 Riigihümn.................................................................................9-10 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke
põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved. Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. On märgatavad kopra elutegevusjäljed- üleujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imetajatest haruldasemad on nahkhiired
Ülesanne 2 - A 3 päeva """ 37 Marju Medar Projekti Tegevustemeeskond ja ressursside planeerimine Gantti tabel - Näide Tegevus Kestvus Jaan; Veebr; Märts; Apr; Mai; Juuni; Juuli; Aug; Sept; Okt; Nov;Dets 1.Sotsiaalteenuste turu 3 kuud ** ** ** hindamine 2.Hindamistulemuste 3 kuud ** ** ** analüüs 3. Seminar Otepääl 3 päeva +++ 4. Koolitusprogrammi 2 kuud ** ** väljatöötamine 5. Koolituskursused 3x3 ** ** ** Otepääl, Vihtis ja päeva Kumlas 6. Projekti vahe- ja ** ** lõpp-raport
Eesti Maanteemuuseum Eesti vabaõhumuuseum Parksepa vana koolimaja -Mille poolest on Eesti üldse tuntud? Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis. Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km. Maailma ainus veealune vangla asub Paldiski lähedal Rummus, kus kaevandustegevuse lõpetamise järel täitus kaevandus kiiresti veega, mattes enda alla ka vangla hooned. Euroopa suurim saunamaraton toimub veebruaris Otepääl. Üritust korraldatakse meeskondliku orienteerumise vormis ja võidab see võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid üles leiab. Kõige spaatihedam linn maailmas on tõenäoliselt Kuressaare, kus on üks spaakoht kümne elaniku kohta. Põhja- ja Baltimaade suurim siseruumes toimuv festival ja muusikatööstuse konverents on Tallinn Music Week. Baltimaade suurim kunstimuuseum ja 2008 Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud
Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Kadri voorand Kadri Voorand (sündinud 18. novembril 1986 Haljalas) Ta on eesti dzässlaulja ja helilooja. Töötab 2011. aastast EMTA jazzmuusika osakonna lektorina. EMTA õpingute ajast alates tegutseb Kadri Voorand dzässlaulja, arranzeerija ja laulutekstide kirjutajana. https://www.youtube.com/watch?v=oqJowzyQLt4 Aivar Vassiljev Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik. Sündis Otepääl, õppis aastatel 1990-1994 Heino Elleri nimelises muusikakoolis On aastast 2004 G. Otsa nimelises. Tallinna Muusikakoolis rütmiõpetuse ja popp-jazz löökpillide õpetaja. Aastal 2007 asutas plaadifirna AVRecords, mis salvestab ja annab välja peamiselt Eesti muusikat. Aastast 2015 on Aivar Vassiljev Viimsi Happy Jazz Festivali ellukutsuja ja kunstiline juht. WESTERN https://youtu.be/75UhlZ4bEAU Kasutatud kirjandus http://www.jazz.ee/artist/aivar-vassiljev/ https://et.wikipedia
meestele kui naistele, aga ka noorukitele. Otsest vastunäidustust kellelegi pole. Otepää linn on meist 10km kaugusel ja ka seal on puudus näo- ja kehahoolitsusest. Minu andmetel pakutakse seda Pühajärve Spas, kuid sealne hinnakiri on turistidele vastavalt tehtud, seega tavainimesele liialt kallis. On veel Ele ilusalong, kus ka näohooldust pakutakse, kuid maniküür, pediküür on eraldi. Enamasti tahab inimene ka pediküüri ja maniküüri lisaks saada. See oleks minu eelis. Otepääl on minu vastu huvi tundnud hotell Murakas, kuhu saan ka oma teeneid pakkuda. Nende kahe koha vahel on Cantervilla loss, kus ka iluteenused täitsa puuduvad. Praktika ajal said inimesed minu juures protseduuridel käia ja avaldasid soovi siin kandis selliste teenuste ostmisele. Mitmed kliendid olidki Otepäält, kes väga soovisid hoopis minu juurde käia. Ka meil, maapiirkonnas on maksejõulised ja iluteenuseid tarbivad inimesed, kes sellest puudust tunnevad
kolmik. Võistkondliku esikoha on Eesti koondis võitnud 1965 ja 1982, aga 1968. aastal sai esikoha Kalev. Üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 (o-suusatamine Otepääl) ja 1973 (o- jooks Võrus); meistrivõistlused 1984 (o-jooks Tartus); karikavõistlused 1978 (o-jooks Tammeveskil) ja 1988 (o-suusatamine Võrus). MK osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: o-suusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning o-jooksus 1998 Otepääl ja 2006 Otepääl koos Euroopa Meistrivõistlustega. Esimene mitmepäevajooks NLiidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, startis 56 meest ja 1 naine ning 12 meeskonda; üldvõidu said Olavi Kärner ja Eesti. Harju mitmepäevajook-sul 1972. a sügisel korraldas Tõnu Raid esimesed sprindivõistlused maailmas (18. oktoobril 1972 Samblapõllul, võitis Johannes Tasa). Võistlused. Peale Eesti meistrivõistluste (mehed ja naised H/D21 võistlevad kaheksale
1216 ugandilaste retke koos orduga kokkulangedes võib Eestlased Pihkvasse venelastega koostööd 1217 Ordu esimese alalise teha Pihkva vürstiriik toetuspunkti Otepääl *esimene eestlaste tagasivallutamine koostöökatse ebaõnnestub 21.sept. 1217 Madisepäeva(Paala) Lembitu *eestlased jäävad ilma
talumajapidamist puudus huvi talutööde vastu · 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit) b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena)
vangidega. Ümera lahing 1210. aastal korraldasid eestlased suurema retke latgalite aladele ja piirasid kolm päeva Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede saabumisest olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, kuid korraldasid jälitama tulnud vaenlastele varitsuse. Vaenlased liikusid Ümera äärde, kus eestlased end metsas peitsid. Toimus eestlaste rünnak, alistati kõik vastased. Madisepäeva lahing Pärast Otepääl olnud võitu, kogus Lembitu kokku umbes 6000 meest, et vallutada Riia linn. Kuuldes eestlaste plaanist, püüti tegutseda kiiresti ja kokku koguti umbes 300o meheline sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217. aastal Madisepäeval (21. september) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega. Kanti suuri kaotusi, lahingus langes ka Lembitu. Tallinna vallutamine 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ka Taani kuningas
Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks. Samuti vähendati märkide kaugust, mis toodi 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai ainult manuaallaadimine. Eesti laskesuusatamise ajalugu Esmakordselt korda peeti Eesti meistrivõistlusi laskesuusatamises 13. jaanuaril 1954. aastal Otepääl. Esimeseks eesti meistriks 20 km laskesuusatamises tuli Valmar Kokkota. 1965. aastal võitis Eesti koondis Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises. 1969 aasta jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamise esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias, 2. märtsil Zakopanes lõppenud maailmameistrivõistlustel saavutas Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha. 1970
2010 Põhja-Korea pommitas Lõuna- 2010 Eesti esimene 3D Koread dokumentaal Lennart Merist 01.01 2011 euro 2010 14. PÖFF 2011 Wikileaks (2006, Ilves) 2011 Veerpalju lõpetas karjääri 2011 Araabiamaade kriisid 2011 Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 Tallinnas avati esimene 5D kino 2011 Otepääl avati talispordimuuseum 2011 Jõhvis lõpetab tegevuse viimane raamatupood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
