1925 - 2007 : 15 1925 : , : CCCP, : : 1955--2007 , - . , . 1955 . 1956 1989 . 1955 « ». « » (1959) « », « », « », «», « », « », « », « » 1, «» (). . . . 1- . M . . -- . -- -- -- 27 2006 . 27 2007 - . -. -- . C
docstxt/13872004034942.txt
docstxt/13872002152901.txt
docstxt/13872003225076.txt
tehti Facebookis maatasa http://www.postimees.ee/2714916/venemaa-peaminister- dmitri-medvedev-tehti-facebookis-maatasa 2 Mariin Virolainen, RIRIB12 5.8. 02.03.2014 Medvedev: Kiievi valitsus langeb uue sanktsiooniga http://www.postimees.ee/2714788/medvedev- kiievi-valitsus-langeb-uue-revolutsiooniga 5.9. 25.03.2014 Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat http://www.postimees.ee/2738828/lavrov-venemaa-ei-runda- ida-ukrainat 5.10. 05.03.2014 Lavrov hoiatas läänt Ukraina uusi võime hellitamast http://www.postimees.ee/2717942/lavrov- hoiatas-laant-ukraina-uusi-voime-hellitamast 5.11. 03.03.2014 Lavrov: lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid http://www.postimees.ee/2715470/lavrov-laaneriigid-peavad-
selle järgselt?". Kolmas valimi kitsendus on kanal, mida analüüsima hakkan. Nagu töö teemaski on välja toodud, saab selleks olema Eesti populaarseim online- meediaväljaanne, millel on ühes nädalas keskmiselt üks miljon külastajat. Lisaks olen kitsendanud oma valimit ka isikute kaudu, kelle sõnavõtte analüüsima hakkan. Nendeks saavad olema Venemaa president Vladimir Putin, peaminister Dmitri Medvedev ning välisminister Sergei Lavrov. Sellest johtuvalt olen koostanud ka loendi tekstidest, mida kavatsen käesoleva pilootuuringu raames läbi kvalitatiivse kontentanalüüsi analüüsima hakata. Alljärgnevalt nimetan artiklite loendi: 1. 28.03.2014 Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset 2. 21.03.2014 Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone 5 3. 18.03
sõdurijäänuste ümbermatmise ja mälestussamba üleviimisega on muret avaldanud ka Armeenia, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadzikistani ja Usbekistani võimud. Venemaa reageerib pronkssõduri teisaldamisele ilma hüsteeriata, kuid võtab ette tõsiseid meetmeid, vahendati uudisteagentuur RIA Novosti Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu. «Me peame astuma tõsiseid samme, mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo suhtes. Arvan, et just nii me teemegi,» ütles Lavrov. Agentuur ITAR-TASS tsiteeris samuti Lavrovi, kes väitis, et Eesti valitsus sülitab ajalooväärtustele. «Ma ei saa aru nende riikide poliitikast, kes püüavad asetada süüd ajaloosündmuste eest kellegi peale. Seda enam, kui üritatakse tõmmata võrdusmärki kommunismi ja fasismi vahele,» märkis Lavrov. Venemaa juhtiv netiväljaanne Lenta.ru kirjutas Rossija Molodaja aktivistide Eesti lipu põletamisest Eesti Moskva saatkonna ees. Põletamist ja protesti jälgis bussitäis
02.81 38102284334 Mart Jüriorg 23.09.54 35409236105 Mart Laidvee 23.07.63 36307231392 Priit Reinhold 01.10.81 38110018202 Henn Karu 18.01.89 38901189803 Uljana Reintamm 11.06.86 48606119191 Maili Kallakmaa 19.12.87 48712199211 Madis Järv 12.11.86 38611121837 Allan Kukk 26.08.50 35008268624 Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 Mihhail Öpik 08.08.86 38608088698 Jana Svarts 11.12.63 46312111022 Sigrid Lavrov 08.01.55 45501086551 Jüri Übi 06.09.79 37909069391 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 Kaie Luhakooder 27.08.73 47308275005 Sirli Rokk 17.06.71 47106171663 Sirje Parts 15.06.57 45706158922 Anne Jaanus 05.05.87 48705059576 Eneli Kulmar 22.12.55 45512225192 Marek Laasik 09.08.59 35908094465 Krista Sonk 26.01.69 46901263287 Anne Lasn 25.04.69 46904253848 Aivar Järve 30.05.56 35605305714
Ukraina Denis Lavrov Ukraina on riik IdaEuroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes,Poolaga l oodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel võistlustel NSV Liitu. Tuntud on ...
06.56 35606105622 10 6 10.06.2008 52 Argo Helmja 25.06.56 35606255709 25 6 25.06.2008 52 Ahti Lasn 02.08.56 35608029276 2 8 02.08.2008 52 Aivar Kasemaa 13.09.56 35609131235 13 9 13.09.2008 52 Mart Ruuben 19.09.56 35609193331 19 9 19.09.2008 52 Kalmer Riisalu 06.10.56 35610065699 6 10 06.10.2008 52 Jako Kuhi 12.10.56 35610126754 12 10 12.10.2008 52 Üllar Lavrov 15.10.56 35610153931 15 10 15.10.2008 52 Ivan Lohk 30.10.56 35610301800 30 10 30.10.2008 52 Argo Vaarmann 23.11.56 35611239312 23 11 23.11.2008 52 Hannes Saarniit 30.12.56 35612304630 30 12 30.12.2008 52 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 14 2 14.02.2008 51 Tõnu Vaarmann 06.07.57 35707067030 6 7 06.07.2008 51 Mihhail Übi 15.08.57 35708154703 15 8 15.08.2008 51
Soojusnähtavus saunas Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlem...
10.1981 mees Sügis Kaljukits Henn Karu 18.01.1989 mees Talv Kaljukits Uljana Reintamm 11.06.1986 naine Suvi Kaljukits Maili Kallakmaa 19.12.1987 naine Talv Kaljukits Madis Järv 12.11.1986 mees Sügis Kaljukits Allan Kukk 26.08.1950 mees Suvi Kaljukits Tarvo Savest 26.07.1952 mees Suvi Kaljukits Mihhail Öpik 8.08.1986 mees Suvi Kaljukits Jana Svarts 11.12.1963 naine Talv Kaljukits Sigrid Lavrov 8.01.1955 naine Talv Kaljukits Jüri Übi 6.09.1979 mees Sügis Kaljukits Jaanika Saarna 9.01.1987 naine Talv Kaljukits Kaie Luhakooder 27.08.1973 naine Suvi Kaljukits Sirli Rokk 17.06.1971 naine Suvi Kaljukits Sirje Parts 15.06.1957 naine Suvi Kaljukits Anne Jaanus 5.05.1987 naine Kevad Kaljukits Eneli Kulmar 22.12.1955 naine Talv Kaljukits Marek Laasik 9.08.1959 mees Suvi Kaljukits
12.2020 6 Madis Järv 12.11.1986 mees Sügis 12.11.2020 4 Allan Kukk 26.08.1950 mees Suvi 26.08.2020 3 Tarvo Savest 26.07.1952 mees Suvi 26.07.2020 7 Mihhail Öpik 8.08.1986 mees Suvi 8.08.2020 6 Jana Svarts 11.12.1963 naine Talv 11.12.2020 5 Sigrid Lavrov 8.01.1955 naine Talv 8.01.2020 3 Jüri Übi 6.09.1979 mees Sügis 6.09.2020 7 Jaanika Saarna 9.01.1987 naine Talv 9.01.2020 4 Kaie Luhakooder 27.08.1973 naine Suvi 27.08.2020 4 Sirli Rokk 17.06.1971 naine Suvi 17.06.2020 3 Sirje Parts 15.06
Fosforiidisõjas osalenute sõnad kiidavad, et Eesti uuemas ajaloos oli selle võitluse üheks peamiseks ülesandeks rahva liitmine. Heinz Valk (Ilta Sanomat, 15/10 88) : ,,Fosforiit oli esimene, mis ühendas eesti rahva." Ikka ja jälle küsitakse: millest algas N Liidu lagunemine? Esimesed nähtavad mõrad ja augud löödi impeeriumi müüri Eestis puhkenud fosforiidisõja käigus. Geograafiadoktor, Leningradi Riikliku Ülikooli professor, NSV Liidu rahvasaadik Sergei Lavrov (Õhtuleht, 19/10 89) : ,,Praegu mäletavad vähesed, millest see kõik algas. Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. Ma tunnen seda piirkonda hästi. See on Eesti eluallikas, omapärane pinnavee reservuaar. Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis."
iseäranis moseede vastu ja terrori importimiseks Saksamaale. Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa suhtumine Türgi sõjaväeoperatsiooni päris ühene. Moskva tahaks, et kurdide küsimus lahendataks diplomaatilisel teel, kaasates poliitilisse protsessi ka kurdid. Pealegi andis lisaks Ameerikale Afrini kurdidele omapoolse julgeolekugarantii ka Kreml. Erinevalt Washingtonist on Venemaal kombeks oma lubadusi ka täita. On ka teine väljapääs anda Türgi sõjalisele operatsioonile moraalse toetus
Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6
Lapimaalt põhjas Skagerrakini lõunas. Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mõlema riigi poolt hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra- visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25
Kandideerida saab 35.a. kodanik ja 10 a. alaline elanik. Venemaal valitakse vaid kahte asja otse: Riigiduuma ja president. Kuni 93. aastani oli ametiaja pikkus 5 a, seejärel 2008.aastani 4 a. ja nüüd 6 aastat. Ametis 2 ametiaega järjest, saab uuesti valida. President on riigipea, täidesaatva võimu juht, aktiivne seaduste elluviimisel, sõjaväe juht ja peadiplomaat. Venemaa president- kõige pea! Täidesaatva võimu jaotumine: Putin (president)- Medvedev (peaminister)- Lavrov (välisminister). Medvedevi ajal olid ainult putin ja tema kohad vahetanud, muu sama. “Jõuministrid” kaitse-, sise- ja välisminister. Kõik kolm annavad vastutust nii presidendile kui peaministrile, kuigi viimane on otsene valitsuse 8 ja presidendi vaheline kontakt. President määrab ametisse: administratsiooni juhi, enda nõunikud, parlamendi
arvates maal. Vene talupoeg oli kuni 1861. aastani pärisori ja ka peale vabanemist jäi talupoeg sõltuvaks maaomanikust. Nüüd kujunes uus liikumine (narodniklus), mille eesmärk oli talurahva abil viia läbi revolutsioon. Nad vastandasid rikkaid talupoegi (kulakud) vaestele ning õhutasid seeläbi klassivaenu, süüdistades kulakuid ja tsaarivõimu vaeste talupoegade töö arvel rikstumises. Tuntumad narodnikluse ideoloogid olid emigrandid Bakunin, Pjotr Lavrov (1823-1900) ja Pjotr Tkatsov (1844-1886). Viimane tuli välja juba teooriaga, et kui rahvast ei õnnestu mingil põhjusel spontaansele mässule õhutada, siis peab tsaarivõimu riigipöördega kukutama hästi organiseeritud revolutsiooniline partei. Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism. Noored eitasid vana ühiskonnakorda, kiriklikku moraali ja pooldasid Venemaa muutmisel terrorit. Tuntuimaks Tkatsovi ja nihilismi järgijaks
08.65 46508092325 Signe Jüriorg 21.07.66 46607213470 Janet Parts 24.07.74 47407248798 Riina Karo 01.08.55 45508011220 Elisabeth Västrik 17.08.52 45208179126 Aini Vaask 19.06.67 46706193822 Olga Järv 04.07.58 45807043241 Riina Järv 10.08.60 46008109258 Olga Jürimägi 17.06.84 48406173780 Kristel Tamm 05.08.87 48708056722 Naima Lavrov 21.07.78 47807219550 Janet Tamm 12.07.77 47707122505 Elisabeth Västrik 08.08.74 47408082686 Aire Lasn 19.06.59 45906195154 Sum - Nädalapäev Sünniaeg Nimi Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Ahti Kasemets 2 Ahti Lasn 1 Ahti Reintamm 3 Ahti Vaask 4
Piir Rootsiga ulatub Lapimaalt põhjas Skagerrakini lõunas. Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mõlema riigi hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil 2010 kirjutatiVenemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon
tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352 Mati Tombak Raja 15-125 620 2340 Merik Meriste II 312A 620 2117 Merike Siidoja Raja 15 - 234 620 3528 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Mihhail Lavrov II 205 620 2153 Mihhail Pikkov II 227 620 2152 Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733 Mihkel Tagel Raja 15-145 620 2259 Mohsin Amin Raja 15-307 Natalja Sleptšuk II 229 620 2155 Oleg Korolkov II 229 620 2155 Olev Märtens II 222A 620 2167 Olga Mironova Raja 15 - 125 620 2340
likvideerima hakkaks. Kõnealune ainekursus selgitab üsna põhjalikult, kuidas Venemaa juhtkond sellised Lääne väärkäsitlused oskus,likult ära kasutab ning kuidas Kreml leiab, et EL naabruspoliitika ja eriti Idapartnerluse poliitika on Venemaale praegusajal kahjulikud asjad, millede kaudu “Brüssel püüdvat Venemaa naaberriike Venemaaga tülli ajada”. Ka on nii Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kui välisminister Sergei Lavrov leidnud, et Venemaad rahuldab naabruskoostöösfääris täielikult EL-iga 1997. aastal sõlmitud “Strateegilise partnerluse ja koostöö leping”. Viimast rikkuvat aga eelkõige EL, kes USA juhtimisel võtvat aktiivselt osa Lääneriikide kehtestatud Vene-vastastest sanktsioonidest. Seetõttu jäävat praegu Venemaal üle vaid jätkata EL-iga koostööd terrorismivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse alal. Majanduslikust ja kultuurilisest
USA president G. W. Bushi külaskäik Riiga, kus ta kohtus Läti, Leedu ja Eesti 7. mai presidendiga. Maailma liidrid tähistasid Moskvas II maailmasõja Euroopa-lahingute lõppemise 60. 9. mai aastapäeva. Eesti ja Leedu president ei osalenud, sest sõja lõpp tähendas Balti riikidele uue okupatsiooni algust. 15. mai Tallinna Ülikooli ametlik avamine. U. Paet ja Sergei Lavrov kirjutasid Moskvas alla Eesti-Vene maa- ja merepiiri lepingule, mis suures osas fikseerib a-st 1945 eksisteeriva piirijoone. Lepingut 18. mai kritiseerisid teravalt opositsioonierakonnad; 20. juunil ratifitseeris Riigikogu lepingud, lisades tekstile Tartu rahulepingut nimetava sissejuhatuse. Venemaa võttis seepeale oma allkirja lepingult tagasi. Kümme aastat tagasi erastamisväärtpaberite (EVP-de) tagasiostmiseks ja nende 20. mai
Endrik Lasn 25.07.79 37907253051 1979 3 Leo Vaask 03.06.89 38906031475 1989 6 Signe Teeäär 27.02.82 48202276392 1982 6 Ivar Valmra 05.11.67 36711058443 1967 7 Kristel Tamm 05.08.87 48708056722 1987 3 Siina Hade 04.10.72 47210048055 1972 3 Naima Laasik 07.04.73 47304073520 1973 6 Jaagup Kimmari 13.05.71 37105131045 1971 4 Toomas Helmja 12.02.53 35302127495 1953 4 Naima Lavrov 21.07.78 47807219550 1978 5 Üllar Ruuben 02.10.77 37710022542 1977 7 Eduard Treier 14.05.84 38405143367 1984 1 Sigrid Kukk 17.09.63 46309173948 1963 2 Indrek Kodi 08.03.59 35903089527 1959 7 Anna Ots 10.03.60 46003105402 1960 4 Ivan Luhakooder 29.09.64 36409293987 1964 2 Mart Valmra 01.11.54 35411013426 1954 1 Madis Tamm 24.08.59 35908243890 1959 1 Janet Tamm 12.07
tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352 Mati Tombak Raja 15-125 620 2340 Merik Meriste II 312A 620 2117 Merike Siidoja Raja 15 - 234 620 3528 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Mihhail Lavrov II 205 620 2153 Mihhail Pikkov II 227 620 2152 Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733 Mihkel Tagel Raja 15-145 620 2259 Mohsin Amin Raja 15-307 Natalja Sleptsuk II 229 620 2155 Oleg Korolkov II 229 620 2155 Olev Märtens II 222A 620 2167 Olga Mironova Raja 15 - 125 620 2340 Ott Madis Ozolit Raja 15-210 620 2263
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
