MÄRKATE ? 20082011 Venemaa president on Dmitri Medvedev Medvedevi moderniseerimise programm 2009. aasta lõpus alustas politsei tegevuse reformimist 2008. aastal toimus Gruusia sõda, mille tulemusena suhted teiste riikidega halvenesid PUTINI JA MEDVEDEVI KUNST MEDVEDEV? ·Vene rahvas enamjaolt arvab, et kuigi Medvedev on president, on võim ikkagi Putini käes ·Mõlemad soovivad presidendiks kandideerida aastal 2012 ·Pinged kasvavad Medvedevi ja Putini vahel
Pole läbinud sõjaväe ajateenistust Pärast ülikooli suunati ta 1975. aastal Leningradi KGB piirkondliku valitsusse Esimene teenistuskoht KGBs kuulus selle amentkonna Leningradi valitsuse sekretariaadi koosseisu Mõne kuu pärast viidi üle vastuluuresse Lõpetanud 1976. aastal Moskvas aastase erikursuse, tuli tal hakata jälgima Läänest pärit välismaalasi Viidi üle välisluuresse Putin teenis aastail 1985-1990 Saksa DV-s Dresdensi. Putini enda sõnul tegeles ta informatsiooni kogumisega Lääne- Saksamaa poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase (NATO) plaanide kohta. Saksamaale sõitis Putin vanemoperatiivvolinikuna. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992
Moskva suhted on halvenenud Washingtoniga vene presidendi suhtes, Brüsselis nõutakse eelarve kärbet milleks on sada miljonit eurot. Soome presidendi valimisel olid mitmed inimesed vastu aga revolutsiooni oodata ei ole. Uue presidendi saamine on üks samm lähemale Soome rahva vabaks saamisele NSV liidust. Moskva tänavatel on kümneid tuhandeid vihaseid meeleavaldajaid, kes tunnevad vastikust Kremlis toimuva ebaõigluse üle. Aga nende seas on ka Putini pooldajaid. Putin oli sellest üllatunud või vähemalt tegi ta üllatunud näo. Meeleavaldajaid ei takistanud isegi miinus kahekümne kraadine külm välja tulemast. Putini reiting on viimaste kuude jooksul jõudsalt tõusnud kuid peab tunnistama, et mitte kõige ausamate meetoditega. Arvatakse, et faktiliselt aitavad telekanalid ühe kandidaadi propagandale kaasa. Räägitakse kahest voorust, kus on Putinil võimalik võita, mida ta teeb niikuinii
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Punkbändi Pussy Riot ülesastumine Vene õigeusu kirikus 21. veebruaril astus Venemaa legendaarne punkbänd üles kontserdiga, millega edastasid oma pretensioone Putini presidendiametisse naasmise vastu. Solvatuna tundsid ennast aga hoopis paljud õigeusklikud, kellest osad arvasid, et bänd vajaks karistamist, kuna nende au ja usku on solvatud ja rüvetatud. Samal ajal aga palvetas teine pool õigeusklikest, et bändiliikmed leiaksid oma rahu ja nende hing saaks puhtaks ning lunastatud. Kas bänd Pussy Riot väärib karistust, või võtame seda kui tavalist protesteerimist?
teaduskonnas. See asus Moskva oblasti Zvenigorodi rajoonis ("objekt "Jrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele (Sveits, Austria, Lääne-Saksamaa, Ida- Saksamaa; Esimese Peavalitsuse 4. osakond). Ta oli osakonna vanem. Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud Mihhail Frolov sõnul märgiti tema joontena imeloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon). Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne". Putini sõnul oli tal valida, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja NSV Liidu KGB keskaparaadis vastavas osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail 19851990 Saksa DV-s Dresdenis. Ametlikult oli tema ametinimetus NSVLSDV sõpruse maja direktor. Putini enda sõnul
Venemaa toidusõja mõju Eestile Lugupeetud õppejõud, austatud kuulajad. Täna kõnelen Teile hiljutisest Venemaa presidendi Vladimir Putini otsusest kehtestada sisseveokeeld enamikele toiduainetele Euroopa Liidust, USAst, Kanadast, Austraaliast ja Norrast. Kuna eelmainitud protsess mõjutab otseselt ka Eesti majandust, leian, et tegemist on aktuaalse ja kõnelemist väärt teemaga. 7. augustil kinnitas vene peaminister Dmitri Medvedev president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit põllumajandussaadustele. Impordikeeld kehtestati Putini sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima
vMärtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja v vMais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks vBoriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999 vAugustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks vTsetseenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Venemaa elanikkonna poolehoiu ning, kui 31. detsembril 1999 Jeltsin tagasi astus, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks PRESIDENDI AMETIAJAD v26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks v14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi v v 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga v Alates 7. maist 2012 Venemaa
Ühtlasti üritas ta uusi suhteid luua USA-ga ning USA linnade sihtimine NL relvadega lõpetati. Putin ajal on välispoliitika peamiseks sihiks kontrollida nõukogudejärgset piirkonda, kaasa arvatud Balti vabariike. Juba 2007. Aastal süüdistas ta Ühendriike soovis maailma valitseda ning 2015. Aastal toimunud konverentsil teatas ta, et USA on süüdi nt Ukraina kriisis. Jeltsini ajal ning ka Putini alguse ajal oli suureks probleemiks konflikt Venemaa ja Tsetseenia vahel sõda 1994-96 ning 1999. Aastal. Putini ajal toimus 2008. Aastal kallaletung Gruusiale, vältimaks liitumist NATO-ga. 2014. Aastal päästis Venemaa valla sõja Ukraina vastu, et tõkestada intergratsiooni EL-ga.
seisukohtadel. President on esinenud Postimees.ee vahendusel kõige radikaalsemate ja julgemate väljaütlemistega. Peaminister on olnud kahetimõistetavate mõtteavaldustega ning välisminister on väljendanud kõige enam Ukraina ja Venemaa heade suhete võimalikkust. Esimesena analüüsimiseks võetud artiklis, mis kandis pealkirja "Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset", ilmnes Putini väga domineeriv kõneviis. Lugesin artiklist "ridade vahelt" välja ähvarduse, mida Putin ütles minu arvates nii Ukrainale kui ka ülejäänud maailmale - Venemaa sõjalised jõud on väga heal tasemel ning Venemaad peaks kartma. Kogu artikkel väljendab Ukraina ja Vene omavahelisi suhteid üpris negatiivsest vaatenurgast ning Putini väljaütlemised on väga dominantsed ja vastastikusest suhtlusest eriti märku ei anna. Vastastikusest
siis see ei õnnestuks enam niimoodi nagu varem, sest meil on olemas seljatagune. Tegelikult „karta Venemaad“ , on lai mõiste, täpsemalt mõeldakse selle all Venemaa juhte, kelle käes oli/on võim. Näiteks Vladimir Lenin, Jossif Stalin, kes olid Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu juhid või praegune Venemaa president Vladimir Putin. Nemad on inimesed, kes panid meid kartma kogu Venemaad. Nende vägiteod mõjutavad kogu maailma. Näiteks Vladimir Putini eestvedamisel okupeeriti Krimmi ja väidetavalt lubanud ta pärast Budapesti memorandumi allkirjastamist hävitada Ukraina riigi, kui Ukraina püüaks liituda Euroopa Liidu ja teiste lääneriikidega. Selliseid lubadusi ja tegusid tehes, võiks karta küll Venemaad, täpsemalt Vladimir Putinit, sõna otseses mõttes on ta peast põrunud. Venemaa on niigi suur ja võimas, kuid temale jääb väheks, tahab aina juurde ja juurde.
Eesti on olnud EL 10 aastat. Keegi ei tea, millal võib Venemaa uuesti rünnata. NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu valitsusliikmeid kelleski ja sellest tekkis skandaal.
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inime...
Organisatsiooni tippkohtumise tõttu. Samuti on Vladimisr Putin öelnud: „Baltimaad mind ei huvita.” Kuid kunagi ei saa olla kindel sõja mittetulemises ning alati tuleb valmis olla. President Putin on suutnud taastada kontrolli Venemaa üle ning alates 2008. aastast alustanud kõigi vahenditega oma mõjuvälja laiendamist endise impeeriumi ruumis. Rünnak Gruusia vastu peatas NATO laienemise Lõuna-Kaukaasiasse. See oli Putini esimene võit. Rünnak Ukraina vastu on juba palju kesksema tähendusega. Mõistagi lasub suurem surve Venemaa väiksematel naabritel, sealhulgas ka Euroopa Liidu ja NATO liikmel Eestil. Kaitsepolitseiameti töötaja Eston Kohveri röövimine meie territooriumilt oli selgeks signaaliks. Venemaa teeb just seda mida ta ise tahab. Julgeoleku eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja rahva turvalisus
majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Dmitri Medvedev Dmitri Medvedev 2007 Dmitri Anatoljevits Medvedev ( ; sündinud 14. septembril 1965 Leningradis) on Venemaa poliitik ja ärimees, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008. 10. detsembril 2007 teatas Putin, et toetab Medvedevi kandidatuuri 2008. aasta presidendivalimistel. President Putini ning parteide Ühtne Venemaa, Õiglane Venemaa ja Agraarpartei toetus kindlustaski Medvedevile ülekaaluka võidu 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel, kus ta kogus 70,23 protsendi valijate toetuse. Aastatel 20022008 oli Medvedev ühtlasi Gazpromi direktorite nõukogu esimees. 7. mail 2008 nimetati seoses tema presidendi ametisse astumisega nõukogu esimehe kohusetäitjaks ettevõtte tegevjuht Aleksei Miller
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada ...
Nii, nagu valitsevad inimesed maal loomade üle, valitsevad nutikamad inimesed veidi vähem kavalate üle. Tsilisatsioonide algul nimetati seda orjanduseks, tänapäeval kannab seda mõtet demokraatia, kus lastakse otsustada teadmatul hallil massil, keda töödeldakse igapäevaselt lubaduste ning propagandaga. Tegelikkuses siiski keegi üksikisiku huve ei arvesta ning riikidega toimitakse kui hiiglaslike ärikorporatsioonidega, mille ehtsaim näide võiks olla Putini Venemaa. ,,Õnnelikult" makse makstes ning riigi orjana tööd rügades ei saa end kahjuks väga vabana tunda. Just sellises ühiskonnas on teadmisev vahend ellujäämiseks. Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium Haridussüsteemis, kus meile pidevalt esitletakse teadmisi kui eesmärki, kus saadakse
''. Rahvamarss lõppes miitinguga Sahharovi prospektil. Moskvas toimus samal ajal ka teine, poolsõjaväeline ja lavastatud marss Venemaa võimude tegevuse toetuseks. Selles osales umbes 10 000 CB pagunitega punastesse jakkidesse riietatud meest ja kremlimeelsete nooreorganisatsioonide liiget, kes kandsid või skandeerisid loosungeid: ''Usume Putinisse!'', ''Krimm on vene maa!'', '' Venemaa, Putin, Krimm!''. 2.aprill Krimm ja Sevastopol liideti Vladimir Putini dekreediga Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna koosseisu. 17.aprill Venemaa president Vladimir Putin möönis Venemaa televisiooni otsesaates "Vladimir Putini otseliin" Venemaa sõjajõudude aktiivset osalemist Krimmi sündmustes. Putin tunnistas, et Krimmi omakaitseüksuste selja taga tegutsesid "korrektselt, kuid otsustavalt ja professionaalselt" Venemaa sõjaväelased, et võimaldada referendumit
Samuti pole neil suurt toetajaskonda ning paljud ei julge toetust avaldada. Seatud eesmärgi saavutamiseks on taas kasutusele võetud minevikust pärinev sümboolika, mis tekitab rahvas identiteeditunde ja ajaloo meenutamise. Samuti on keskendutud noorema generatsiooni harimisele ja nö järglaskonna kasvatamisele. Kuna noored ei ole kursis riigis toimuvaga ega huvitugi sellest eriti, tuli sellega midagi ette võtta. Loodi nn Putini armee, noorteliikumine ,,Nai", mille liikmete arv tõusis mõne aasta jooksul 1000st 100000ni. Hiljem tekkis sinna kõrvale ka teine noorteorgansatsioon ,, Noor Kaardivägi". Tegelikult on olemas ka teisi noorteorganisatsioone, kuid nende ideoloogia ei ole ,,õige" ning seetõttu on nende liikmed enamasti tagakiusatud või vangistatud. Gazpromi ,,erastamine" on võtmetähtsusega Venemaa võimsuse saavutamisel. Selle ettevõttega on saavutatud kontroll meediakanalite, nafta ja gaasi üle
PRESIDENT VLADIMIR PUTIN (2000- ) Pärast mitmeid valitsuskriise nimetas B. Jeltsin 1999. a. augustis Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini, kes seni oli föderaalse julgeolekuteenistuse juhina avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja-Kaukaasias. Tsetseenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti
repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil oli kontrollimatu võim inimeste saatuse üle. Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja Hitler unistasid oma mõjuvõimu ulatusest üle Euroopa Venemaale. Neid tabas sama hävitav lõpp. Ei suutnud Napoleon ega Hitler õppida eelkäijate vigadest ning ikkagi on ego ja tahe on suurem kainest mõistusest. Seega sõltub ajalugu tihti riigijuhtide isiksulikest omadustest. Süües kasvab isu, ka võimuiha ja kaob inimlikkus.
1. NSV-Liidu lagunemine 2. Sotsialistliku majanduse lagunemise järel võttis maad röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. 3. Venemaa eesotsas Boriss Jeltsin, kes mõistis, et riik on vaja viia turumajanduse rööbastele 4. 1994. Alustas Jeltsin ebapopulaarset sõda iseseisvuse välja kuulutanud Tsetseenia vastu, mis lõppes 1996.aastal Vene vägede lüüasaamisega. 5. 1999.aastal määras Jeltsin peaministris Vladimir Putini ning andis talle võimu üle. 6. 2000.aastal saigi Putin Venemaa presidendiks. 7. 2003. Aastal süüdistatuna finantspettuses arreteeriti Venemaa suurim naftakompanii Jukos põhiomanik Mihhail Hodorkovski ja tema kompanii lammutati.
T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita miinimumvajaduste rahuldamine. Selle demagoogiavõtte alla kuuluvadki juba kulunud väljendid: "Kõik teevad nii...", "Ega mina üksi nii ei arva..., "Meie kõik nagu üks mees...", "On ilmeksimatult selge..." Emotsioonidega mängimine -Ähvardus peidetakse reeglina ridade vahele. Vestluses võib juba paljas hääle tõstmine olla tegelikult ebaaus võte vestluspartneri mõjutamiseks. Putini kiire karjäär algas ajal, mil Venemaal lasti õhku paneelmaju. Järgnenud hüsteeria ja viha suunati tsetseenide vastu ja siis ilmus vaikne tõsine kangelane, kes asus vaenlasega võitlusesse. Valetamine on samuti üks igihaljaid võtteid. "Suured rühmad ei lange mitte väikeste valede, vaid suurte valede ohvriks," on öelnud Hitler. Nii võib terve rahvas muutuda terroristideks, natsimeelseteks, kelleks iganes vaja. "Vahevagun", "mädaõun" olukord, kus õigete
2006 – Twitter 6. Milliseid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid rikuti selle peatüki näidetes? § 45. Igaühel on , vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. – Rahvale edastati võimuse poolt kontrollitud infot. ( BBC ajakirjaniku Urunboy Usmonovi vahistamine) § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. - Pussy Riot määris poliitik Vladimir Putini nime. 7. Millised on vaba ajakirjanduse plussid ja miinused üksikisiku seisukohalt. Vormistage tulemus kahetulbalise tabelina. + - Oma ideede, arvamuste, veendumuste vaba Liigne tungimine inimeste eraellu ( inimestel on levitamine õigus eraelu puutumatusele ) Õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõnavabadus vastandub inimese
sest nad ajavad oma joont, Putin aga oma joont. 3) Nad ka arvavad, et see, mis Ukrainas toimub, ei ole niisama, et kõik se peabki nii olema, aga muidu võiks tulla välja ka paremini. 4) Janukovõtsi legendaarsest kuldsest saiapätsist on saanud müügihitt, meest ennast ei oota sellesse riiki tagasi ilmselt enam keegi. Valisin selle artikli, sest siit saab teada maidaanlaste enda arvamust Ukrainas toimuvast. 1) Miks maidaanlased on Putini arvamuse vastu? 2) Kas nad on rahul Ukrainas toimuvaga? 3) Kuidas nüüd Kiiev välja näeb?
Relva tootmine. EJO ja sõjavägi: Lähis-Idas, kaitsevad. Spetsiaalsed eriüksused, Saudi-Araabias. Enam-jaolt loodud selleks, et kaitsta naftaväljasid jne. Euroopa Liidu jaoks on EJO 2 3st põhielemendist: Söe ja Teras ühendus ning Aatomi Energia ühendus. 7 VENEMAA 3 ametiaega valitsenud Putin, kes selle ajaga teinud hiljutist ajalugu ja põhiseaduse ülesehitamist. Putini Venemaa karakteristikud: Venemaa ajaloolised väärtused, tugev keskvõim, sõltuvus salateenistusest, püüdlus supervõimu staatuse poole (NL pärand). Putini Venemaa on sõltuv väärtustest ja hoiakutest ning omab teistmoodi ideoloogiat (Tsaari Venemaa: imperialism- suur võim, lainemine ja patriootlus/ NSVL: imperialism- suur võim, laienemine ja patriootlus/ Jeltsini Venemaa: puuduvad imperialism, laienemine ja patriootlus). Putin püüdleb imperialismi ja pragmatismi poole.
Kolmas tänapäeva suuri ohte minu jaoks, millest ma tahaksin rääkida, on inimsuhted. Suhted, mis peaksid rajanema vastastikusel mõistmisel, aitamisel ja toetusel. 8.ndal augustil 2008 aastal sai maailmale selgeks, et ei ole olemas igavest rahuaega. Vähemalt sellel sajandil mitte. See oli päev, kui Venemaa ründas Gruusia iseseisvat demokraatlikku vabariiki. Kas sellised naabritevahelised suhted on normaalsed? Kindlasti mitte! Seda kinnitab ka Venemaa peaministri Vladimir Putini suhtumine Gruusia presidenti Mihheil Saakasvilisse, kelle ta lubas üles puua. Kui pidevalt räägitakse meie maailma võimsusest ja tugevusest, siis julgen väita, et just sarnased vihaemotsioonidega inimesed on meie maailmale suureks ohuks. Eriti, kui nad on juhtiva võimu juures, millele käsutuses on tuumapommid. Maailm ei ole kunagi varem olnud silmitsi nii paljude ohtudega, nagu ta on praegu. Võimatu on süüdistada selles kedagi konkreetset. Süüdi oleme me
potentsiaalsed vaatajad raiskama aega ’’propagandale, mis on odavam kui emamaa oma?’’? Ka telekanali peatoimetaja Darja Saare suunas on näidatud üles kriitikat, pidades teda Venemaa riikliku telekanali uudistesaates ’’Vesti’’ intervjuu andmise järel peataolekus ning paaniliselt ennast kaitsvaks isikuks (Seppel, 2015). Skeptilise negatiivsuse alla saab tuua ka Indrek Mäe (2015) artikli sellest, kuidas ETV+ tellis uudistekoolituse Moskva propagandakanalilt, kes toetab Putini ’’režiimi’’. Ajaliselt on Postimehes tekkinud negatiivseid seisukohti just telekanali eetris alustamise eel, kuigi positiivseid ning neutraalseid seisukoht on avaldatud nii eel kui vahetult enne. Võib järeldada, et debati edenedes muutus Postimehes avaldatud artiklite seisukoht pigem ETV+ vastu, kuid see on vaieldav. Eesti Päevaleht EPL-i puhul ei saa öelda, et oli läbivaid seisukohti, kuna teemakohaste (s.t ETV+ kohta) avaldatud artiklite maht oleks niivõrd suur
rohkem saaki. 3.3 Loomakasvatus Venemaal on arendatud liha-piima ja liha-villa loomakasvatus. 2000-2008 oli märgata pidevat aastase lihatoodangu kasvu. 2010 aasta andmete järgi paikne Venemaa seitsmendal kohal maailmas lihatööstuse mahu järgi. 2012 aastaks oli Venemaa suuteline varustama iseseisvalt oma riiki kanalihaga. Peamiselt kasvatatkse veisi, lehmi, lambaid, kanu, sigu ja muid kliimaga kokkusobivaid loomi. Kokkuvõte Venemaa majandus on hetkel heas seisus. Kuna president Putini ajal oli majanduse areng väga edukas ja progressiivne siis on oodata samasugust arengut ka praegusel ajal. Venemaa on väga suur ja igast majanduse harust omab suurt osa. Venemaa majandusest on näha otsest mõju ka maailmamajandusele, kuna Venemaa on väga koostöövõimeline ja on sõlmitud mitmeid riikidevahelisi lepinguid. Põllumajandusega on Venemaal kõik korras. Primaarsektor jääb teiste sektorite juures aina tagaplaanile, mis veelgi näitab riigi arengut õiges suunas
piirivaidluse lahendamine saarte üleandmise näol on näide keeruliste rahvusvaheliste küsimuste lahendamisest diplomaatilisel teel. Pilt 7. Maja Venemaa andis teisipäeval Vene-Hiina piirilepingu lisa alusel Hiinale üle Yinlongi (Tarabarovi) saare, pool Heixiazi (Bolsoi Ussuriiski) saarest ning Bolsoi saare Arguni jõel, Tsitaa oblastis, Ida-Siberis. Leping sõlmiti 14. septembril 2004 Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini ja Hiina juhtide vahel, teatab RIA Novosti. Nõukogude ajal, kui Pekingi ja Moskva vahel olid pinged, olid Tarabarovi ja Bolsoi Ussuriiski saared strateegiliselt tähtsad Habarovski linna kaitsmisel võimaliku Hiina sõjalise rünnaku eest. Bolsoi Ussuriiski saarest sai Nõukogude ajal võimas tugipunkt. 6 Majandusuudised
Metamfetamiiniga äritsemine on Tais ületanud igasugused piirid. Mullu konfiskeerisid politseinikud 95,3 miljonit tabletti, mis on 93 protsenti enam kui 2011 aastal. Enamus leitud kogusest oli valmistatud Birmas. Kremli ametnik: Greenpeace'i aktivistid võivad Venemaalt lahkuda Peterburi kohtutes kautsjoni vastu vabastatud keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace aktivistid võivad pärast teatud õiguslike küsimuste lahendamist Venemaalt lahkuda, teatas täna president Vladimir Putini personaliülem Sergei Ivanov. «Niipea, kui lahendatakse küsimus, kuidas nad võivad Venemaa territooriumilt lahkuda, ma arvan, et nad lahkuvad,» ütles Ivanov, lisades, et Greenpeace'i laeva Arctic Sunrise välismaalastest meeskonnaliikmetel ei ole Vene viisat. Kommenteerides Greenpeace'i aktivistide tegevusega seotud hiljutisi sündmusi, kordas Ivanov president Putini neljapäevast märkust, et keskkonnaorganisatsiooni üllad eesmärgid on vastuolus nende meetoditega
● ulatuslik erastamine ● üleminek turumajandusele- tekitas ebavõrdsuse ● organiseeritud kuritegevuse võimas tõus ● oligarhid- pururikkad mõjuvõimsad ärimehe ● Venemaa võttis üle NSVL rolli- ka õigused ja kohustused ● välispolitiilise tegevuse vähenemine b) võimu üleminek Jeltsinilt Putinile; ● Jeltsin mõistis, et ta tervis jääb järjest halvemaks, otsis omale järeltulijat ● 1999. aastal määras Jeltsin Putini peaministriks ● kui Jeltsin oli juba veendunud, et Putin saab riigijuhtimisega hakkama, andis ta võimu üle Putinile 2000. aastal ● Putin valiti suure ülekaaluga Venemaa presidendks c) muutused Venemaal Putini võimuperioodil. ● vähehaaval tsentraliseeritud võimu taastamine ● majanduse arengu jätk ● NSVL idealiseerimine ● sulges Venemaa viimase sõltumatu telekanali NTV ● näitas koha kätte oligarhidele
Hakati tegema inimeste peal erinevaid eksperimente ajudega, katsetati igasuguseid gaase, et uurida välja kuidas inimene sellele reageerib. Selle tagajärjel paljud inimesed surid. Tänapäeva ametlik Nõukogude Liidu mõrvatute arv on 20 miljonit inimest, mis tegelikult peab olema see number oma 60 miljoni kanti. See väga suur number. Tänapäevani ei ole nõus tänapäeva Venemaa tunnistama, et nad nii palju mõrvasid. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Putini võimule tulekul hakati jälle välismaalasi vihkama. Kõiki, kes ei oska rääkida vene keelt on prügi ja neid peab ära viskama. Näidati ka üks valimisreklaam, kus mingid välismaalased viskasid prügi maha ning siis tuli mingi Venemaa poliitik ja ütles, et ta prügi üles korjaks, aga välismaalane ei saanud aru ja siis poliitik küsis, et kas ta üldse vene keelt osakab? Peale seda tuli kiri, et vabastame
Venemaal arenesid enne sõda tsiviilühiskonnale iseloomulikud institutsioonid ja kinnistusid põhimõtted õigusriigist ning rahvaesinduse kaudu valitsemisest. Ilma sõjata oleks Venemaa võinud areneda kaasaegseks demokraatlikuks riigiks, kuid selle asemel hävis vana kord ja riigipöördega tulid võimule enamlased. Nõukogude kommunism nõudis vene rahvalt ja tegelikult kogu maailmalt kohutavat lõivu ning selle selle igandid on veel praegugi valulikult nähtavad Vladimir Putini korrumpeerunud ja autoritaarse režiimi näol. Maailmasõda hävitas alternatiivsed võimalused Euroopa poliitiliseks arenguks. Kindlasti oli paljurahvuselistel impeeriumidel puudusi, kuid samas võimaldasid nad küllaltki erinevatel rahvastel oma territooriumil kõrvuti suhteliselt harmoonilist elu elada. Nii Austria-Ungari kui Osmani impeerium püüdsid erinevate rahvusgruppide suurematele autonoomiapüüetele lahendusi leida. Kas
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja...
trükivalgust näinud kaks peaaegu identset nime kandvat raamatut. Jutt on Edward Lucase teosest ,,Uus külm sõda. Kremli vari Venemaa ja Lääne kohal" ning Mark McKinnoni raamatust ,,Uus külm sõda. Revolutsioonid, petuvalimised ja torujuhtmepoliitika endises Nõukogude Liidus". Sarnastele pealkirjadele vaatamata on tegemist siiski kahe äärmiselt erineva üllitisega. Kui Lucas keskendub Vladimir Putini ja eriteenistuste poolt Venemaal toime pandud võimuhaaramisele ning selle tulemusel algul Venemaa sisepoliitikas, seejärel juba ka Venemaa välispoliitikas aset leidnud kurjakuulutavatele muutustele ning nende mõjule kõige laiemas plaanis, siis McKinnon analüüsib põhjusi, miks on Balkanil ja endistes Nõukogude liiduvabariikides käesoleva sajandi algul aset leidnud rida demokraatlikke revolutsioone sealsete pisidiktaatorite vastu ning missugust rolli on
Gruusia territooriumil. Pingelise võitluse tõttu teatati hukkunutest mõlemal poolel. Pärast paari päeva intensiivset sõjategevust suruti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast välja. Samal ajal alustas Abhaasias paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine. Väidetavalt on Gruusia hinnanud sõjas saadud kahjusid ligi miljardi USA dollari suuruseks. Seetõttu on vajalik otsustada, kas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi avaldused, et peamine põhjus Vene armee rünnakuks Gruusia vastu oli nn Lõuna-Osseetia inimeste kaitse, on tugeval alusel. 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud: Konflikti arengu põhjusi tuleb otsida mitte ainult Gruusia poolelt, vaid ka Lõuna-Osseetia ja Venemaa poolelt. Nende pingete puhkemine on olnud tegelikult Vene poole soov olnud kogu aeg
Ma ei väida, et meie riik teeb halba tööd ning ei hooli oma kodanikest, näiteks kooseluseaduse vastuvõtmine, vaatamata tugevale opositsioonile, viib meie riigi tervikliku ning õiglase ühiskonna poole, kus kõigil, olenemata soost, on õigus luua pere. Vaatamata suurele meelehärmile, mis võib suure poliitikadraamaga tekkida, tuleb siiski arvesse võtta, et inimkonna ajaloos pole olnud kunagi nii pikka rahuperioodi, kui seda on praegu. Konflikte eksisteerib küll Lähis-Idas ning Putini agressioon Ukraina vastu krutib pingule paljude riikide närvid, ent midagi siiski toimib. Demokraatia, olgu ta vigane kui tahes, on siiski õigem samm õigema maailma poole. See vajab siiski suuri muutuseid ning ranget kontrolli korruptsiooni vältimiseks, kuid see annab siiski lootust, et ehk me suudame kunagi elada konfliktivabas maailmas, kus rahu on põhiprintsiip ning vastumeelsus lahendub kergelt ning kompromissitult (mitte valesti aru saada, kedagi pole vaja represseerida).
põlastusväärseid tegusid. Kõik okupeeritud Gruusia linnad ja külad langesid rüüstamise ohvriks. Gruusia linnade ja külade okupeerimisega kaasnes alati Gruusia elanike etniline puhastus ja rüüstamine. Lisatagu, et mõned päevad hiljem ignoreeris Venemaa pretsedenditu rahvusvahelise õiguse rikkumisega maailma üldsust ja tunnustas Gruusia kahe separatistliku piirkonna Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatust. Seetõttu on vajalik otsustada, kas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi avaldused, et peamine põhjus Vene armee rünnakuks Gruusia vastu oli nn Lõuna-Osseetia inimeste kaitse, on tugeval alusel." 8 Ojuland: Eesti toetab Gruusiat Esmaspäeva õhtul kohtus välisminister Kristiina Ojuland OSCE 11. Ministrite nõukogu raames Gruusia presidendi kohusetäitja Nino Burdzanadzega ning kinnitas talle, et Eesti toetab Gruusiat.
Ei armasta ka mina ega arvatavasti teised russo- ja estofiilid samavõrdselt kõiki oma rahvuskaaslaste alagruppe. Mu russofiilia on suunatud peamiselt nendele venelastele, kes elavad oma kaunil, suurel kodumaal ja viljelevad seal vene kultuuri, arendavad majandust ja juurutavad sellist demokraatiat, mis lubab neil endil ja kõikidel nende naabritel rahus ja hirmu tundmata elada. Ma lausa armastaks neid venelasi, kes järgiks oma juhi Vladimir Putini 2006. a ukaasi, mis kutsus kõiki oma rahvuskaaslasi oma päris kodumaale naasma, kui selliseid vaid leiduks. Mõistagi ei tee pelgalt eesti keele oskus ühest inimesest eestlast, vaid sellega peab kaasnema soov ennast eestlasena käsitada. Ent kui see soov on olemas ja seda toestab keeleoskus, siis mina ei näe takistust, miks ei võiks seda inimest pidada eestlaseks. Ma näen Eesti keelelise identiteedi selgemal teadvustamisel võimalust teiste rahvusvähemuste paremaks lõimimiseks
põhjalikumalt kui AK-s selleks eetriaega ette on nähtud. Sõnastati storyline: välispoliitiliste teemade (S) üle arutlemine (P) välispoliitika huvilistele (V). Kirjutati formaadisünopsis (3 saatelõiku, üks intervjuu välispoliitika eksperdiga) ning loodi list mingiks perioodiks, kus on kirjas, mis teemad ja inimesed saates kajastatud saavad. 1. nädal 2. nädal 3. nädal 1. lõik Intervjuu Putini endise Intervjuu Saksamaa nõunikuga välisministri Mr. ... Steinmeieriga 1. lõigu teemaline Erkki Bahovski Kolonelleitnant Eero intervjuu välispoliitika nõuniku ütluste kohta Rebo Steinmeieri ... eksperdiga intervjuu ja olemata
Kyoto lepete allkirjastamine nõuaks kulukat tööstuse reformimist, õhupuhastusseadmete paigaldamist, tootmise piiramist. Ka iga inimene peaks kulutama vähem energiat, s.t elama senisest tagasihoidlikumas stiilis. Venemaa president Vladimir Putin oma Moskvas antud intervjuudes rõhutas kliimamuutuste positiivset külge, väites, et kliima paarikraadine soojenemine on Venemaal oodatud, sest siis kaob inimestel vajadus soojade ja kallite kasukate muretsemiseks. Putini suhtumine on muidugi õige ja vaimukas, kuid probleemil on ka tõsine külg, mille uurimise vajadust rõhutas ta isegi. See seisneb selles, et hilinemine meetmetega kasvuhoonegaaside vähendamiseks atmosfääris võib tuua katastroofilisi kliimamuutusi tulevikus. Seepärast oodati, et just Moskvas avaldavad Vene riigimehed tahet Kyoto lepetele alla kirjutada. Kliima ja teadlased Teadlased ei eita, et kasvuhooneefekt mõjutab kliimat, lahknevad on aga selle efekti mõju suuruse hinnangud
Kõige kurvem on fakt, et vene rahvas seisab kindlalt oma praeguse peaministri seljataga. Sõltumatu Levada keskuse septembris läbi viidud küsitlus kinnitas, et Putin on jätkuvalt Venemaa populaarseim poliitik. Venemaa praeguseid arenguid uurinud Mark Mckinnon kirjutab oma raamatus „Uus külm sõda”, kuidas „lähivälismaana” käsitletakse Venemaal neljateist maad, mis kuulusid enne NSV Liitu, need maad on Vladimir Putini arvates lihtsalt mässulised provintsid, kes olid iseseisvuse saavutanud pigem ajaloolise juhuse tõttu, kui rahvusvahelise õiguse võrdõiguslike subjektidena, kes olid vabad määrama omaenda teed. Kõik võiks näida tühjade ähvardustena, kuid 2008. aasta 8. augustil toimunud sündmused tõestasid, et ollakse valmis kasutama jõudu oma eesmärkide saavutamiseks. Vladimir Putin on lisanud Baltikumis elavate venelaste kohta, et nende puhul ei saa rääkida
SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20
loob omandiõiguse ja kontrolli oluliseimate infrastruktuuride üle ja sellega ka naabrite üle. Et mõista Venemaa välispoliitikat... Sotsiaalse Identiteedi teooria (Larson, Shevchenko): Riigid tahavad positiivset tunnustust ja ennesehinnangut. Sotsiaalne mobilisatsioon: koht kõrgema staatusega grupis. Sotsiaalne võistlemine võimuhierarhias. Sotsiaalne aktiivsus, et leida uus valdkond, milles olla parim. Jeltsin- sotsiaalsest mobilatsioonist võistluseni. Putini sotsiaalne leidlikkus- sõda terrorismi vastu. Jagatud radaribaasid. Keemiarelvade väljatoomine Süüriast. Ründav Realism: Venemaa eesmärk on laiendada võimu ja huve nagu ka kõigil teistel riikidel. Võimuvõitlus Kaukaasia piirkonnas viib Gruusia sõjani- Venemaa püüdlus saavutada hegemoonia piirkonnas, kus Nato tahab laieneda. Laienemisplaanid teistes piirkondades: Kesk-Aasia: Euraasia Majandus Ühing. Ida-Euroopa: Ukraina
Ookeani keskmine sügavus on 3940m, mis on teistest ookeanidest sügavam. Vaikse ookeani lääne ja põhja osa 1 http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (10.02.13) 2 http://www.wiki86.com/view/23378.htm (10.02.13) on ida poolsete aladega võrreldes saarte ja lahtede rohke. Vaikne ookean on vulkaaniliselt ebastabiilne piirkond, kus esineb tihti tsunaamisid. 2010. aastal kinnitati Venemaal uus kaitsedoktriin, mis asendas 2000. aastal president Putini poolt heaks kiidedut doktriini. Uues kaitsedoktriinis tuuakse välja, et NATO ja Euroopa Liit ei ole Venemaa peamised vaenlased, kuigi julgeolekuohuks peeti NATO poolt planeeritud raketikilpide rajamist Venemaa piiride lähedusse. Pigem tuntakse muret Hiina võimsuse kasvamises. Doktriinis kujutatakse suurimateks julgeolekuohtudeks riike, kes esitavad Vene Föderatsioonile nõudmisi ja sekkuvad riigi siseasjadesse. Doktriinis kajastatakse ka
Tema rahuarmastus elab edasi hindude südames. Tema pilte ja tsitaate kasutatakse tänagi veel India paremaks muutmiseks. Isegi praegu on käimas kampaania ''India puhtaks'', kus Gandhi nimel kutsutakse inimesi üles koristama ja hoidma oma riiki puhtana. Sellegi poolest on India üks räpasemaid riike maailmas, seda kindlasti ka suure rahvaarvu ja vaesuse pärast. Mahatma Gandhi oma parimate kavatsustega on kindlasti paljude iidol. Isegi Venemaa presidendi V. Putini sõnul oli Gandhi maailma kõige puhtam demokraat, selle sõna kõige ehedamas tähenduses. Vaatamata Mahatma Gandhi ebaõnnestumisele luua üks rahumeelne riik kutsutakse teda Indias ''isa'' või ''ristisia'' nimedega. Ma usun, et India oleks saavutanud iseseisvumise ka ilma Gandhi'ta, kuid sel juhul oleks Vabadusvõitlus nõudnud ilmselt palju rohkem inimelusid. Kuigi praeguse India üks suurimaid probleeme on tema väga suur ja lakkamatult kasvav rahvastik, oleks see ikkagi olnud
toomiseks läände Venemaast mööda minnes. Kreml teatas Thbilisile avalikult, et Gruusia peab otsustama, olla on Moskva või lääne poolel, ning et Moskva suhtumine Abhaasia ja Lõuna- Osseetia külmutatud konfliktide lahendamisse sõltub Gruusia vastusest sellele kesksele küsimusele. (Asmus, 2010, lk 23.) Krooniline ja olukorda teravdav taustategur oli Venemaa jälestus Eduard Sevardnadze vastu, kes oli Saakasviili eelkäija Gruusia liidri kohal. Putini silmis kuulus Sevardnadze pattude hulka ka vastutus Nõukogude Liidu lammutamise eest Gorbatsobi välisministrina, lisaks tema läänesõbralikkus. (Asmus, 2010, lk viii.) Putin on avalikult tunnistanud, et peab sajandi suurimaks katastroofiks Nõukogude Liidu lagunemise, seega on põhjendatud külmad tunded tollaste riigiametnike vastu. Gruusia tegi hulgaliselt vigu, mis viisid sõjani. Vahel tundus, et Thbilisi ajab välispoliitikat, mida
järjed osutusid katastroofilisteks; 4) aastail 1999–2000 tulid võimule need, kes tunnevad muret riiklike huvide pärast; 5) pärast seda hakkas elu paremaks minema. See müüt on autori sõnul tõest niisama kaugel kui 1920.–1930. aastail levinud populaarne legend reedetud, kuid võitmatust Saksamaast.2 Küsitlused näitavad, et märgatav nihe venemaalaste teadvuses imperiaalse mõtteviisi tugevnemise poole on aset leidnud just Putini presidendiks oleku ajal. Aastail 1998–2003 kasvas ligi kolm korda nende venemaalaste protsent, kes hin- dasid Stalinit positiivselt (19%-lt 53%-le), ja rohkem kui neljandik oli valmis hääletama türanni riigi etteotsa ka praegu.3 Samu tendentse võib täheldada Vene propaganda väljas asuvate eestivenelaste juures. 2005. aastal uskus 38% küsitle- tud mitte-eestlastest, et Eesti ühines Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, ja ainult 17%, et Eesti okupeeriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
