IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad,
kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkommitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Gorbatšovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu
• Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus;
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
asus parteitööle. Kuna tal ei olnud kogemust poliitilises elus oli väga kuulekas ning jälgis teisi ja õppis nende pealt. Ta määrati järjest kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht, kellena ta muuhulgas käskis Nõukogude juhtkonna käsul lammutada Ipatjevi maja, kus hukati tsaar Nikolai II. Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. 3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. 22. detsembril 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata Viktor Grišini asemel Moskva parteijuhiks. 24. detsembril 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, Viktor Grišini tema
OSCE – II - III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemisel iseseisvunud riigid. Mitteühinemisliikumine - 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. Islamifundamentalism – Kui riigis saavad võimule vaimulikud ja kõik peavad alluma islami usu reeglitele. SOTSIALISMILEERI LAGUNEMINE Perestroika – Mihhail Gorbatšovi valitsusaeg 1985-1991. Tema võimule saamise ajal on NSVL majandus väga alla käinud, kõigest on puudus. 1985. aprillis Gorbatšov teatab, et on vaja sotsialistlikku ühiskonda ümber kujundada – ümberkujundamine ehk perestroid = perestroika. Gorbatšov uuendab nii poliitilise kui majandusettevõtete juhtkonna. Uus välisminister – Ed. Ševarnadze, kes hiljem saab Gruusia presidendiks. Gorbatšovi eesmärgiks oli NSVL koos hoida, sotsialismi edasi ehitada, kuid
ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. • Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik
Siingi etendas oma osa võimu poolt kultiveeritud poliitiline konjunktuur. Jeltsini võimuloleku ajal polnud terav krii- tika Liidu “lagundajate” aadressil ametlikult soositud. Võimulähedastes ja sellega seotud akadeemilistes ringkondades serveeriti Liidu lõppu ebameeldiva parata- matusena, mis tulenes kommunistliku süsteemi kriisist, kuna see ei kannatanud välja üleminekut demokraatiale ning turumajandusele; totalitaarset süsteemi polnud võimalik reformida.9 Sellele aitasid kaasa Gorbatšovi ebaõnnestunud ja poolikud 7 Vt nt Кара-Мурза С. Г. Евроцентризм – эдипов комплекс интеллигенции. Алгоритм, Москва, 2002, 4, 151 jm. Vt ka Herkel, A. Europotsentrism vene silma läbi. – Rmt: Herkel, A. Vene mõistatus, 224–228. 8 Межуев Б. В. Понятие “национальный интерес” в российской общественно-политической мысли
eestlased suutsid vastu võtta suveräänsus deklaratsiooni 16. novembril 1988, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti taasiseseivumisele andis viimse võimaluse Augustiputš, mis leidis aset Moskvas 1991. Aastal. Taolise riigipöörde katsega näidati rahulolematust perestroika suhtes ja püüti ära hoida Nõukogude Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Kõikide nende sündmuste keskel suutis lõpuks erinevate poliitiliste jõudude kokkulepete alusel võtta Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Seejärel oli
10. 1989 sügis – Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 11. Gorbatšov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. 12. Gorbatšovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. 13.Perestroika Gorbatšov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et
Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise poliitikat?- perestroika Millise väljendiga tähistatakse USA kosmose militariseerimise kava 1980. aastatel?- tähtede sõda Kuidas nimetati 1990. aastal rahvaalgatuse korras Eesti rahva poolt valitud esinduskogu?- Eesti Kongress Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi avalikustamispoliitikat?- glasnost Millise võõrsõnaga tähistatakse teisitimõtlemist nõukogude ametliku
Seetõttu sai Andropov paratamatult aru muudatuste vajalikkusest, kuid saanud riigijuhiks polnud ta ise enam võimeline neid muudatusi tegelikult alustama. Mõningaid kampaaniamaigulisi samme võeti küll ette näiteks töödistsipliini tugevdamiseks ja kuritegevuse ohjeldamiseks, kuid olulist efekti need ei andnud. Ka alustas ta võitlust kuritegevuse vastu riigi tippjuhtkonnas. NSV Liidu reformimine jäi Andropovi protežee Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi hooleks. Aastal 1982, pärast Brežnevi surma valiti Andropov uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks. Ta püüdis stagneeruvat Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Andropov oli viletsa tervisega ning suri juba vähem kui poolteist aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast stagnatsiooni. Surm: Andropov suri Sarajevo taliolümpiamängude ajal 9. veebruaril 1988. a. TŠERNENKO
1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (tv 24/4) b) Murranguline 1989
25,5%). Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. GORBATŠOVI KAVAD Moskvas siiski loodeti impeeriumi koospüsimisele. Referendumi ametlike tulemuste järgi pooldasid Nõukogude Liidu säilitamist 77% hääletanutest. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Pärast pikki vaidlusi Moskva lähedal Nove-Ogarjovas jõudsid Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetes ja ka tähtaegades. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nii loodeti impeeriumi uuendatud kujul
02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed
Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist ning glasnost tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Poliitilise surve alt vabanemine tekitas paratamatult muutusi ka ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigis. See kõik andis
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti
• Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne • Eesti iseseisvuse vastane liikumine • Liider Jevgeni Kogan • 15. mail 1990 Toompea Lossi ründamine • Edgar Savisaar kutsus Eesti elanikke Toompea Lossi kaitsma Augustiputš ja iseseisvuse taastamine • 19-21 august 1991 toimunud riigipöördekatse • Rahulolematus Gorbatšovi perestroikaga • Eesmärk oli ära hoida NSVL lagunemine • Kukkus läbi ning viis NSVL lagunemiseni • Pihkva dessantväelased üritasid hõivata Tallinna teletorni • Eesti iseseisvus 20. augustil 1991 kell 23.02 • Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis Mälestused • Auli isa mälestused: - Rahutused Tallinnas - Hirm, et Balti riikide ja Venemaal vahel hakkab uus sõda - Suured kivi kamakad Toopeal • Greete ema mälestused:
aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost
osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset Eesti riiki – iga riigi häving algab tema sümboolika hävitamisest (ühesõnaga – et eestlaste rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4
esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorganisatsioon 3. 1988 aprilli algus loominguliste liitude ühispleenum loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks) Gorbatšovi reformide toetamine aprill Tartu muinsuskaitsepäevad toodi välja esimest korda Nõukogude Eestis sinimustvalge lipp isamaalised laulud, öölaulupeod 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus 24
kommunistlikesse ideedesse. Gorbatšov algatas perestroika ehk poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Gorbatšov algatas glasnosti, ehk avalikustamise. Esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi ja katastroofe, räägiti seni tundmatuid fakte nõukoguse ajaloost ja sellest, kuidas inimesed Läänes tegelikult elavad. Samuti avalikustati kuritegevuse ulatus NSV Liidus. Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täieliku sõnavabaduse lubamine, milleni tegelikult tema poliitika aga viis. Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine. Tasakaalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise 7 alustamiseks. 1987.a. loobuti Brežnevi doktriinist, millega eelnevalt lubati sekkuda Ida-
Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja
.….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-
maailmale oma sõjalist jõudu. Sarnaselt kannatasid nõukogude okupatsiooni all rahvad, keda oli hoitud külma sõja lõikes stalinistliku terrori all, nende hulka kuulusid näiteks baltimaad, nende hulgas Eesti. Neile tähendas külma sõja lõppemine senini tähtajatu ja eluaegse vangistuse äkitsist lõppemist. Niisiis lahkus Moskva külmast sõjast viimset hävitavat lahingut andmata. Külma sõja lõpp oli seega Mihhail Gorbatšovi ja ta truude seltsimeeste sihikindla tegevuse tulemus. Lõpetati vastasseis Washingtoniga, kelle kehtestatud majandusalased nõuded andsid riigi rahakotti vaadates valusalt tunda. 80ndate lõpul Ronald Reaganiga kokkulepitud tuumaprogrammide ja maavägede vähendamine tõotas Kremlile laialdast kulude kokkuhoidu. Gorbatšov väitis, et Venemaa kuulub nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Euroopasse; lisaks kaasnesid ka majanduslikud huvid
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise
nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti NSVL tasand Gorbatšovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida Perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva režiimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises kokku sotsialismimaailm (Euroopas) tervikuna
hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku režiimi taandumine Ida-Euroopas. Allikas: https://miksike.ee/docs/referaadid2005/idabloki_lagunemine_evelin.htm See sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid aga vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Samuti oli suur roll rahval. Nad kas olid valmis kommunistliku süsteemi alt välja astuma (massiliikumised) või ei. 3. Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinis tulenes NSVL nõrkusest? Miks te nii arvate? Tulenes küll nõrkusest, sest NL ei suutnud aidata liiduriikides kohalikel kommunistidel võimul olla. Samuti oli neil siseriiklikud pinged ja kriisid. Ka ei suutnud NL juhtkond oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Majanduslik pool riigis oli suure prõntsu saanud, mistõttu oleks olnud üsna võimatu takistada riikidel Nõukogude Liidust välja astumast. Nõukogude Liidu
1984. suri diktaatorite nõtrus muutis NSVL maailma naerualuseks, rahva seas räägiti gerontograatiast e vanurite võimust Tšernenko samuti väeti ja haige, suri 1985. a hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega – maj pankrotis, autoriteet langenud, relvastus neelas tohutuid ressursse, vaja uuendusi → uus programm, perestroika 45. Perestroika Mihhail Gorbatšovi tõus NSVL eesotsa: 1985. võimule – ainult 54-a, esindas Hruštšovi ajal pol-sse tulnud põlvkonda eesmärk käsumaj ja impeeriumi päästmine uskus kommunistlikesse ideedesse, oli veendunud, et ka paljud teised usuvad → läks kalliks maksma loodeti NSVL fassaadi natuke muutes ja kaunistades Läänt petta, Reagan aga tugevdas oma taktikat Muudatuste algus NSVL-s:
kommunistliku partei juhtkonnas – Poliitbüroos – kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatšovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatšovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Ševardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude
siseprobleemide lahendamisel. 3. märtsi 1991 - toimus Eesti iseseisvusreferendum. 17. märts 1991 - üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses. 19. august 1991 - püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee. Gennadi Janajev - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. 1991. august - Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene kuulutasid välja iseseisvuse (keeldusid Gorbatšovi liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse. 25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist. 26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud.
● 1980. aastate II poolel ei julgenud mõistet iseseisvus keegi eriti NSVL–is kasutada, selle asemel kasutati mõistet suveräänsus, mis tähendas senisest suuremat õigust „Suveräänsuste“ väljakuulutamine ● Algas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse; ● Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedķi liitvabariigid; Gorbatšovi probleemid: ● Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks; ● Tahtis kõigile meeldida ● Gorbatšov pidi laveerima vanameelste ja uuendusmeelsete vahel; Boriss Jeltsin ● Gorbatšovi põhirivaal, valis uuendusmeelsed; ● Oli kõva viinamees Jaanuar 1991 ● Hõivavad NSVL Vilniuses teletorni. ● Veresaun ● Palju ohvreid ● 1991 märts– referendum NSVL säilitamiseks Liiduleping ● Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks;
Lk 137 1.Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine (alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni.) - 2. Miks varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Peale Berliini müüri lagunemist muutusid meeleavaldused ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema. Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine, Lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingi Organisatsioon ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 4.Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinist tulenes NSV Liidu nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta. - Lk 143 1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul. - 2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid. Glasnost, sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri lõdvendamine Heaoluühiskond + Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad
Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti)
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine. 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal. 22. juuli-1. august 1980. aastal – Moskva Suveolümpiamängude Purjeregatt, milleks valminud paljude Tallinna ehitiste hulka kuulus ka uus Teletorn. 19.august 1991- Moskvas toimus Augustiputš. Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse käigus üritas isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi ametikohalt ning teha lõpp tema liberaalsele perestroikapoliitikale. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse. 26
võitlust kommunismi vastu ; NL tuleb majanduslikult nurha suruda ; Kõrgtehnoloogia võidurelvastamine. -NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis. -NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas perestroika e poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist ; algatas avalikustamise e glasnosti, hakati avalikustama õnnetusi, räägiti tundmatuid fakte NL ajaloost, kuidas läänes inimesed tegelikult elavad, kuritegude ulatusest jne ; eesmärgiks ei olnud süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus,
1987 tehti katse Nsvl lagunemine Mõiste „suvenäärsus“ erinevad tõlgendused Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus või iseseisvus. 1980 aastate II poolel ei tähendanud, seda mis raamatutes kirjas on „suveräänsuste“ väljakuulutaminealgas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedki liiduvabariigid Gorbatšovi probleemid: Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks. Gobratšov pidi laveerima vanameelsete ja uuendusmeelsete vahel Boris Jeltin Gorbatšovi põhirivaal Jaanuar 1991 1991 märts- referendum NSVL säilitamiseks Liiduleping Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine 19.08.-21.08.1991 riigipöördekatse
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi ...
Seoses migrantide sissetoomisega oleksid eestlased omal maal vähemusse jäänud. 1987.a.veebruaris võttis ajakirjanik Juhan Aare akadeemik Endel Lippmaa nõuandel Moskva juhtivalt ametnikult intervjuu , millest selgus, et fosforiidi kaevanduste loomine on juba kõrgemal tasemel otsustatud. See intervjuu avalikustati Tallinna raadiojaamas ja ajalehes „Noorte Hääl“. Paljastati ka ökoloogilise katastroofi võimalus ja migrantide sissevool. VLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi alustatud avalikustamise ja majanduse uuendamise tingimustes ei saadud seda infot summutada. Eestlased asusid koguma allkirju kaevanduste loomise vastu. Tartu üliõpilased avaldasid aulakoosolekul umbusaldust venemeelse Eesti kommunistliku partei 1.sekretäri ehk valitsusjuhi Karl Vaino vastu. 1.mai demonstratsioonile tulid Tartu üliõpilased fosforiidivastaste loosungitega. Pisut hiljem levisid kollased särgid tekstiga: „Fosforiit? Tänan, ei!“
-1986- Glasnost e avalikustamine- sõnavabaduse järk-järguline laienemine (Massimeedia laienemine; Meedias said sõna dissidendid; Meedia õiguste laienemine tõi kaasa rahva aktiveerimise; Julgeti rääkida minevikusündmustest) Glasnost=> Poliitilise elu liberaliseerimine =>Kontanktide tihenemine läänemaailmaga (Suhete tihenemisega sai sai USA'lt küsida laenu või tagastamatut rahalist abi) =>Võidurelvastumise vähenemine -Riik moderniseerus nii palju, et Gorbatšovi ideed/vaated tundusid tagurlikud. -1989-Esimesed vabad valimised NL's: 1)Valiti NL Rahvasaadikute Kongressi Institutsioon, mida varem polnud. 2)Esimest korda sai valida mitmete kandidaatide vahel. 3)2/3 Rahvasaadikute kongressist oli valitav; 1/3 Rahvasaadikute kongressist oli täidetud NL valitsuse saadikutega -Rahvasaadikute kongress valis ülemnõukogu-> ülemnõukogu valis esimest korda presidendi-> Gorbatšov. -1990-seadustati kõkide parteide võrdus
ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu Švernikul arreteeriti ainukese tütre mees Vorošilovil arreteeriti pojanaine Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja 1956. aastal toimus NLKP 20. kongress. Sellel kongressil esines Hruštšov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatšovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus “Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta”. Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis. Punaarmee surus jõhkralt maha gruusia noorte väljaastumise Stalini kaitseks. 1961. a toimus NLKP 22
Need ametikohad, mis nomenklatuuri nimekirjas olid, nende täitmine sai toimuda vaid partei heakskiidul. Nomenklatuuri nimekirja pidevalt täiendati, see annab palju infot ka selle kohta, kuidas kõrgem võim ametikohti tähtsustas jne. Nomenklatuuri ümber korraldamine oli üks olulisemaid sõjajärgseid muudatusi. Juba 30ndatel Stalini poolt välja öeldud lause, et kaadrid otsustavad kõik, jäi ka sõjajärgselt edasi toimima, ka kuni Gorbatšovi perestroikani välja. Sõjajärgne poliitiline ladvik „vana kaardivägi“ keskmine põlvkond e „tuumik“ uus põlvkond e reserv Vana kaardivägi- A.Andrejev, Kliment Vorošilov, Lazar Kaganovitš, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan. Nemad olid revol liikumisse lülitunud juba tsaariaja lõpul, olid vähemal või suuremal määral olnud kaasatud ka okt pöördesse, olid need, kelle abil ja kellele tuginedes
HIINA Deng Xiaopingi algatatud majandusreformidega ei kaasnenud mitte mingisuguseid poliitilisi reforme. Kommunistlik Partei (liikmeid tänapäeval 80 miljonit) säilitas oma võimumonopoli, kuigi ametlikult kehtib riigis mitmeparteisüsteem (pisiparteid on HKP kontrolli all) ja valimisi kõrgematesse võimuorganitesse ei teostata. Teated NSV Liidus ja Ida- Euroopas alanud kommunistliku süsteemi lagunemisest (nt Gorbatšovi perestroika ja glasnost) hakkasid jõudma ka Hiina ühiskonna kõrvu. HIINA Mai lõpuks oli Pekingi kesklinnas asuvale Tiananmeni (e Taevase Rahu väljakule) kogunenud ligi 20 tuhat inimest, kes alustasid seal istumis- ja näljastreiki. 4.juuni öösel aeti väljakule kogunenud rahvamass sõjaväe ning tankide abiga laiali, õigustades seda „huligaanitsevate vandaalide” karistamisega. Aktsiooni käigus hukkus 2-3 tuhat inimest ning
Kultuurialaseid seadusandlikke regulatsioone andsid välja ENSV Ülemnõukogu ja Presiidium ning EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu. Vaadeldes Nõukogude süsteemi lagunemisele eelnenud perioodi kultuuri puudutavaid regulatsioone, ei saa neis enne 1988. a. täheldada mingeid märkimisväärseid sisu-uuendusi. Kuigi 1987. a. EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu määrustes on mingil määral juba kasutatud Gorbatšovi perestroika- terminoloogiat, seisnesid kultuuri puudutavad regulatsioonid peaasjalikult siiski EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu määrustes, mis propageerisid kunstilise taseme tõstmist ja kommunistlikku kasvatust. Samas peab märkima, et tegelikult oli neid regulatsioone mainitud aastail üldse väga vähe. 1987. a. oli põhjalikumaid kultuuri puudutavaid määrusi ainult kaks. Murrang toimus 1988. aastal, mil võeti vastu mitmeid olulisi otsuseid, sh. kultuuriministeeriumi
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Liidu ajal. - Kuigi kodanikuaktiivsust piirati ja ühiskondlikud liikumised olid tugeva tsensuuri all, peeti huvi looduse vastu ohutuks toonase riigikorra suhtes. - Keskvõim talus loodusteadlaste tegevust ühiskondlike liikumiste organiseerimisel, kuna keskkonnateadlased olid riigivõimule kasulikud infoallikana loodusressurssidest, mida suurtööstuses ja põllumajanduses ära kasutada. - Gorbatšovi sula ja ühiskondlike liikumiste tsensuuri nõrgenemine - Keskkonnaliikumised seotud muinsuskaitse liikumisega, sotsiaalse õigluse ja vähemuste õiguste liikumistega. - Otseselt seotud vabadusliikumisega 1980ndatel. 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel. - Eestis: - Eesti Roheline Liikumine (ERL) asutamine 1988.a. -fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätk. Eraldus Eesti Rohelisest Liikumisest 1989.
kummatigi selgepiiriline ja avaldus intrigaani- annet, mille tagajärjel ta mõnigi kord väliselt ebaloogiliselt. võimu järk-järgult enda kätte Näiteks oli 1978. aastal NLKP koondas ja ohtlikud võimupre- Keskkomitee sekretäriks ja 1980. tendendid neutraliseeris. aastal Poliitbüroo liikmeks saanud Nii nagu 1956. aasta Ungari Mihhail Gorbatšovi lähimaks liitlaseks mässu järel, nii tekkis ka pärast veendunud stalinist Ustinov; hiljem tšehhide-slovakkide re- demokraadi maine omandanud formipüüdluste jõhkrat lämmatamist Eduard Ševardnadze ei hoidnud aga 1968. aastal paradoksaalne olukord, 1980. aastal sõnu kokku, et kiita et NSVL maine ja positsioon otsust tungida Afganistani. maailmas mitte ei nõrgenenud, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
