Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Eesti ajalugu (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu


  • Muinasaja uurimine . Lk.8-9 
    (esiaeg, muinasaeg , muistis, arheoloogia , dendrokronoloogiline skaala, numismaatika , etnoloogia , rahvaluule , kroonikad )
    *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks.
    *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad , relvad ja ehted .
    *arheoloogia- muinasteadus . Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
    *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala.
    *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.
    *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus.
    *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne.
    *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid.
  • Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 
    (kiviaeg: mesoliitikum , paleoliitikum , neoliitikum , pronksi- ja rauaaeg )
    Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp)
    *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr)
    *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr)
    Pronksiaeg : *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr)
    *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr)
    Rauaaeg: *vanem rauaaeg
    -> eel- Rooma rauaaeg (u 500 a eKr – 50 a pKr)
    -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr)
    *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr)
    *noorem rauaaeg
    -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr)
    -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr)
  • Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 
    ( Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste)
    *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis.
    *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid.
    *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle ,mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust. Elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millesti valmitati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid.
    *Elanike päritolu- Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus pole veel lõplikult lahendatud , kui nende tulekut oletatakse esmajoones lõuna poolt Euroopast. Seda tõestavad hea kvaliteediga musta värvi tulekivist,mida eestis ei leidu, valmistatud esemed. Sellise tulekivi leiukohas asuvad Lõuna-Leedus ja Valgevenes . Kunda kultuuri kalmistust saadud luude analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele rassile.
    *Tegevusalad- tähtsal kohal oli jaht metsloomadele (põdrad, koprad , veised , karud, metssead ). Käidi ka kala.
    *Tööriistad-
    tööriistade valmistamisel kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk.
    * Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus.
  • Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 
    (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused)
    *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda. Matmiskombed: surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi asula elamu põranda alla. Kadunukesele pangi kirstu kaasa erinevaid esemeid-eluks teises ilmas. Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat maagilisi omadusi, mis kaitsesid kujukese kandjat .
    *Venekirveste Kultuur-3000 aasta algus e. Kr. Eestisse tulid uued hõimud lõuna poolt- indoeurooplased .. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased matmiskombed- surnu asetati hauda külili, tugevasti kägardatud asendis, põlved vastu rinda surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi , seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust.
  • Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 
    Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus , maaviljelus, küttimine, kalandus , arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli).
    Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada.
  • Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed)
    Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad muutused matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, aga nüüd moodustasid nende „sisekonstruktsiooni“ suurematest kividest laotatud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks.
    *Kivikirstkalmed- Konstruktsiooniks enamasti suurtest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimööduka ringi ja selle keskele laotatud põhja-lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Eesti üks vanemaid avastati 19.-18 sajandist eKr pärinev kivikirstkalmete rühm Jõelähtmes uue Tallinna-Narva maantee ääres.
    * Laevkalmed - neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel.
    *Tarandkalmed- on kivikalmed , mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu.
  • Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart
    (muinasasulad, muinasmaakonnad )  (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tšuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol , a. 600, 1030) 
    *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
    *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall . Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed.
    *Ringvall-linnused- ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Rahvasuus tuntakse maalinnadena.
    *Kalevipoja sängitüüpi linnus- rajati vooretele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajadavaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad kõrgete otstega voodit, kus tuleb ka nende rahvapärane nimetus.
    *Ingvar- 600. aasta paiku oma vägedega Eestisse tulnud Rootsi kunginas. Terve suve rüüstas ta oma vägedega Steini-nimelises maakonnas . Siis ruttas kohale eestlaste suur vägi ja toimus lahing, kus langes ja rootslaste kuningas. Ta maeti saaga järgi Eesti rannikule. Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke.
    *Tšuudid-eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased. Vene kroonikates nimetati neid tšuutideks
    *Jaroslav Tark- Vene vürst, kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada, tehes sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis eestlasi ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks.
    *Sossol- Izjaslavi kroonikas nimetati sossoliteks eesti hõime.
  • Eestlased muinasaja lõpul Lk. 26-29.
    ( adramaa , kolmeväljasüsteem, rehielamu , sumb-, rida- ja hajakülad, 45 kihelkonda, 8 maakonda pluss 4 väikemaakonda, vanemad, malev)
    *Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Maa suurust mõõdeti adramaades .
    *Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel . Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilisid mõned kihelkonnad : Alampois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad). *Vanemad- küle ja kihelkonna arukamas ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Naad olid enamasti rikkamad . Seepärast nimetati neid Henriku kroonikas „vanemateks“ aga ka „rikasteks“ või „paremateks“. Arvukamalt oli neid Lõuna-Eestis. Vahel oli nende mõjuvõim isegi nii suur, et kogu küla kutsuti vanema järgi. Näiteks nimetatakse kroonikas mitmel korral ühe tähtsama sakslaste vanema Lembitu küla. *Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa - kui jalameestest.
  • Muinaseestlaste usund Lk.31-35 
    (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita , hing, hiis , maagia , nõidumine)
    *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Mõndasid kive, allikaid ja puid hakati, arvates nende väge olemasolu, pühaks pidama . Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd.
    *Animism- elusa ja eluta looduse hingestamine. (arvati, et kuul, päiksel, puudel jne. on ka oma hing.)
    *Uku- muinasaja jumal Eestis. *Tõnn- Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.(Setudel seisis viljasalves Peko , kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel) *Hing- inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool valitses seisukoht, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa „hingeloomi“ nagu näiteks mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues „kodus“-hiies või kalmistul. Hilissügisel oli hingede aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtind lärmitseda. Hiis- on eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimuda, jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. *Maagia- Põhines arusaamisel , et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda.
  • Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34-37 
    ( Meinhard , Kaupo , Albert , Riia linn, Maarjamaa , Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine , Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210 , 1217 , 1227)
    *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme . Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus.
    *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta . Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143 . aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele. Saksa kaupmehed saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 . aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 .aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi said Liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold . 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister . Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208. aastal algas võitlus eestimaa pärast. Sihipärase vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus üks tähtsamaid keskusi- Otepää linnus- süüdati põlema. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkusid aga piirajad ootamatult, kuuldes teatest, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210. aastal toimus ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu , mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad . 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu , sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo. 1227. aasta jaanuaris, kui meri oli jääs, kogusid sakslased tugeva väe. Üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Nähes suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. Saksalsed sellega ei nõustunud. Alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud, linnus põletati. Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, saak toodi linnuse juurde. Saalased otsustasid sõlmida rahu ja sakslased olid sellega nõus. Nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ristiti. Muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg.
  • Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused Lk.49-50
    *Muistse vabadussõja lõpp- 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks . Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220 .jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid – nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning sellega ka muistne iseseisvusaeg.
    *Subjektiivsed põhjused- ->Ei suudetud omavahel teha piisavalt koostööd
    ->Puudusid kogemused, oskused relvi ehitada ja sõdida
    ->Eestlased pidid võitlema ka venelaste, rootslaste ja taanlastega
    ->Eestlaste jõud olid orienteerutud üksikutele sõjakäikudele
    *Objektiivsed põhjused- ->Vastasel oli suur ülekaal
    ->Vastaseid toetas suur osa Euroopast.
    ->Vastaseid said kasutada paremat relvastust
    ->Ordu mehed olid elukutselised sõjamehed
  • E esti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.s. Kaart raamatust lk. 54
    (Eesti alade võõrvõimud vahel jagunemine) Lk.53-56 ( Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju-Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad , Liivi orduriik , Vana-Liivimaa ajastu, ordumeister, rüütelvend, poolvend , preestervend, Riia peapiiskop, piiskop, kümnis, hinnus , teotöö, a. 1236 , 1237 )
    *Eestimaa- Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eesti. *Liivima- Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. *Maahärra- Võitjad jaotasid maa omavahel, pidades end täisõiguslikeks peremeesteks. Nende leer jagunes võimu pärast heitlevateks grupeeringuteks, nii et ühtset riiki Liivimaal ei moodustunudki. Maa jagati üksikuteks osadeks , mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn maahärra, kelle valdused kujutasin endast väikeseid feodaalriike. *Harju-Viru- Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana , nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. *Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad- Kõik alad peale Harju-Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. See alluvus kauguse tõttu aga siiski rolli ei mänginud ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Liivi orduriik- ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. *Vana-Liivimaa ajastu- Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (kasutusel ka Eesti keskaja või orduaja mõiste) *Ordumeister- Tähtsaim isik Liivi ordus. *Rüütelvennad- Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- kontuur - ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid . Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid , kingsepad jne. *Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. *Riia peapiiskop- vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. *Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. *Kümnis- põhiline ristiusuliste kohustus- kümnes osa talu saagist. *Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks. *Teotöö- kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järkjärgult aga ikka rohkem. *1236- Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. *1237- asutati Liivi-Orduriik
  • Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s Lk.57-60  
    ( Modena Wilhelm, vaheriik , Stensby leping 1238, läänisuhted, maa- aadel , Taani hindamisraamat 1241, Jäälahing 1242)
    *Modena Wilhem - Rooma paavsti legaad (saadik) *Vaheriik- Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. *Stensby leping 1238- leping mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. *Läänisuhted- olid maahärrade ja läänimeeste ( vasallide ) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada *Maa-aadel- aadel, kes asus elama vallutatud aladele *Taani hindamisraamat 1241- pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi leidub alla kümne. Umbes 10% mainitud isikutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla.
  • Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79  
    (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563 , piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt , gild , tsunft , skraa , tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek , Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) 
    *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere
    *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).
    *Kuressaare sai linnaõiguse 1563. aastal
    *raad- Magistraat ehk linnavalitsus . Ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks , kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas.
    *sündik- õpetatud jurist , kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu.
    *bürgermeister- kuulusid rae koosseisu ja olid juhatuses(raesse kuulus neid 4)
    *linnafoogt- maahärra
    *gild-suurem käsitööliste organisatsioon ( Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild)
    *tsunft-väiksem käsitööliste organisatsioon
    *skraa- tsunfti põhikiri
    *tsunftijänes- tsunfti välised käsitöölised
    *teravili- olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände.
    *sool- Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale.
    *agul- eeslinn , kus elas vaesem rahvas.
    *seek- linnast eemal asuv hopidal.
    *Johann von Üxküll- Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba „aasta ja päeva”, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati.
    *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda.
    *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek.
  • Jüriöö ülestõus 1343-1345 Lk.62-66.  
    (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud läbirääkimised mai 1343, eestlaste kuningate tapmine , Bartholomäus Hoeneke , Pöide, Karja, Vesse , Maasilinn )
    *Põhja-Eesti võimuvahetus- Maa kuulus Taani kuningale , kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid , Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud.
    *Jüripäev– 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest – uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana.
    *Padise kloostri vallutamine- 23. aprillil , 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus.
    *Paides toimunud läbirääkimised mai 1343-Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks.
    *eestlaste kuningate tapmine- 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti.
    *Bartholomäus Hoeneke- kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu.
    *Pöide-ordulinnust piirasid saarlased , pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks.
    *Karja- 1344 toimus pealetung . Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega.
    *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist.
    *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine.
  • Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70
    (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi -, ehk adrakohtunikud , pärisorjus, adratalupojad , üksjalad, vabatalupojad , maavabad ) 
    *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus , seda eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam kümnendikku vaid ulatus kuni veerandini viljasaagist.
    *Haagi-,ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatus isikud. *Pärisorjus- aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida , vahetada ja pärandada. 14. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused . Seega oli kehtestatud pärisorjus. *Adratalupojad- nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes ½ kuni 5 adramaani. 15 sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. *Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi aaremaale. Nimetus tulenes sellest, et neil oli kohustus teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. *Vabatalupojad- tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. *Maavabad- kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormini, aga sõna korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes.
  • Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Lk. 71-73
    (Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla, Danzigi kongress , Konrad von Jungingeni armukiri, meespäevad, linnadepäevad, maapäevad 1421 , 1435)
    * Eesimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani ei olnud enam suutelise enda käes hoidma riigi kauget provintsi- Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. *Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegida kaitseks tihedamalt koonduma.
    *Danzigi kongress- 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks - kuna sündmused olid rahvusvahelisi kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. *Konrad von Jungingeni armukiri- Harju-Viru vasallide uus privileeg . Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit . Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. *Meespäevad- Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel-meepäevavadel. * Linnadepäevad- Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnapäeval.
    *Maapäevad- Alates 1421 aastast hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud , astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud ; 2) Ordumeister koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli uute jõudude-vasallide ja linnade-lülitamine aktiivsesse poliitikasse.
  • Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. Lk.80-82  
    ( toomkapiitel , sinod , kirikukatsumine , missa, liturgia , kihelkonnakirik, kabel , preester , kirikukümnis, sakrament , Johannes IV Kievel)
    *toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium , mis koosnes reeglina 12 toomhärrast.
    *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon.
    *kirikukatsumine- visitatsioon , võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest.
    *missa- pidulik jumalateenistus.
    *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa.
    *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus.
    *kabel-väiksem kirik , kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid.
    *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus.
    *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest
    *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu .
    *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm.
  • Usupuhastus Eestis Lk.83-85  
    ( reformatsioon , poliitiline ja vaimne opositsioon, Martin Luther 1517, Johannes Blankenfeld , Wolter von Plettenberg , Hermann Marsow , pildirüüste, Melchior Hoffmann , 1523, 14.sept. 1524 , 1525 )
    *reformatsioon-usupuhastus
    *poliitiline opositsioon- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada.
    *vaimne opositsioon- taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu.
    *Martin Luther 1517- usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis.
    *pildirüüste-odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid ja reliikviaid.
    *Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma .
    *1523-Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.
    *1525-Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana.
  • Hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Lk.86-87  
    ( Simon Wanradt , Johann Koell , Hans Susi , jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535, Balthasar Russow 1578 )
    *Simon Wanradt- Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. *Johann Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde *Hans Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega Katkutõbisena surivoodil palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Nn Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused. *Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). Peaaegu kogu tiraaž hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seepärast pole raamat ka säilinud. *Luterlik katekismus 1535- Wanradt- Koelli luterliku katekismuse trükiti Saksamaal,vasemal pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate „rohkete vigade tõttu“. *Balthasar Russow 1578- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja krijutas alamsakasakeeldse „Liivimaa provintsi kroonika, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. See ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, seepärast järgnesid varsti ka teose teine ja kolmas väljaanne.
  • Liivi sõda 1558-1583 Lk. 93-99
    (Liivi sõja põhjused, ajend – Tartu maks, Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail, 1561 rootslased Põhja-Eestis, Erik XIV, Liivimaa Poolale, Sigismund II August, 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile , Frederik II, Rzeczpospolita, Ivan IV)
    *Liivi sõja põhjused, ajend- Tartu maks- Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana-Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks – üks mark aastas iga elaniku pealt e. Tartu maks, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul, sellega sõlmiti vaherahu 15-ks aastaks.Aastatel 1556- 1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Vana-Liivimaa kaotas, lõppes Poslovi rahuga, millegi Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vasase liidu;1557sai ümber Venemaa lepitud vaherahu tähtaeg; tartlased ei maksnud oma maksu ära ja Venemaa otsustas sõja kasuks.
    *Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail- tuli 1560. aprillis Saaremaale, Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli ta tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama kohapeal juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga.
    *1561 rootslased Põhja-Eestis- rootslased ajasid poolakad Toompealt välja. Kohe seejärel alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja- Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim.
    *Liivimaa Poolale- Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augusile samal aastal. Liivi ordu lakkas olemast. *1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile- Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonn 30 000 taalri eesti ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. *Rzeczpospolita- 1569 aastal sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni , millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla.
    *Ivan Julm- Vene tsaar , kes laiendas oluliselt Venemaa piire
  • Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104
    ( Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur , presidentkond, vojevoodkond 1598 , staarostkond, vastureformatsioon , Eestimaa hertsogkond, kuberner , linnuseläänid, maakonnad , foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon , asehaldur, ametkond , vakus )
    *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine.
    *Pontus de la Gardie-
    1581 . aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Nende poolt vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, seega oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale.
    *Ivo Schenkenberg- Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda „Liivimaa Hannibaliks“ ja ta talupoegi „Hannibali rahvaks“.
    *1582 Jam Zapolski vaherahu- Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Selle rahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla.
    *1583 Pljussa-Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal.
    *Sigismund Augusti privileeg- Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagaski aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.
    *asehaldur-kõrgeim ametiisik .
    *presidentkond- Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad , põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge.
    *vojevoodkond 1598- 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vastavalt vojevoodideks, nii nagu see oli poolas.
    *staarostkond- Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile . Eestis oli 9 staarostkonda.
    *vastureformatsioon- reformatsiooni vastu suunatud liikumine
    *Eestimaa hertsogkond- Rootsi valdusse langenud langenud Põhja-Eesti.
    *kuberner- Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Ta täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgides ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda kuninga poolt määratud nõunik.
    *linnuseläänid- on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula)
    *maakonnad- Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud.
    *Saaremaa rüütelkond- oli aadlite liit, kes elasid Saaremaal.
    *reduktsioon- mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt.
    *asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja
    *ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid.
    *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus.
  • Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 
    (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner , rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud , Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632)
    *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Hiljem vaherahu pikendati.
    *Brömbsebro rahu 1645- Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile.
    *Oliva rahu 1660-Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla selle rahuga seni Kuramaa piiskopile kuulunud Ruhnu saar.
    *Eestimaa kubermang - Sinna kuulusid Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.
    *Liivimaa kubermang-sinna kuulus Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti.
    *kindralkuberner-Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner.
    *rüütelkonnad-estimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga . Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse.
    *adrakohtunik ja sillakohtunikud- Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja nende eest karistus määrata. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks.
    *Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632)
  • Reduktsioon Rootsi võimu ajal Lk.111-114 
    (reduktsioon 1680, lääniõigus, Johann Reinhold Patkul , pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal, vakuraamat, rakmetegu , jalategu , mõisavoor, abitegu, Rootsi riigi viljaait , 1695.-1697. aasta näljahäda)
    *Reduktsioon 1680- Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale. Lääniõigus- Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba.
    * Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. *Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine- 1645 aastal (Eestimaal) uuendati maakorraldust, mis fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1688. aastal (Liivimaal) avaldas Liivima kindralkuberner maapolitseikorralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka teokoormised , mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rooti võimu all oleks pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. *Vakuraamat- Redutseeritud mõisates sisse seatud raamatus, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. *Rakmetegu- teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. *Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised . *Mõisavoor – talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad.
    * Abitegu – talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale.
    *Rootsi riigi viljaait- Baltimaid nimetati nii, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete, aga ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu, kust veeti välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut.
    *1695.-1697. aasta näljahäda- Juba 1694.aasta Ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, ning heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud, ega valminud. 1696 aasta kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus ..1696 aastal omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Vilja veeti riigist välja, sest ka mujal oli nälg ning kasum oli suur.20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest) ehk iga viies.
  • Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Lk.117-122  
    (luteri kiriku olukord peale Liivi sõda, konsistoorium, kindralsuperintendent, vöörmünder, nõiaprotsessid, Bengt Gottfried Forselius, Piiskopimõisa seminar 1684 , Liivimaa maapäeva otsus 1687, Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630, Tartu ülikool -15. okt.1632, Johan Skytte) 
    *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus
    * Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid.
    *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa .
    *Piiskopimõisa seminar 1684- Asutatu Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele. *Liivimaa maapäeva otsus 1687- Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka.
    *Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale.
    *Tartu ülikool 15.okt 1632- Tartu ülikooli avamine, seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks, avakõnes öeldi, et seal võivad õppida peale aadlike ja linnakodanike ka talupojad, kuid tegelikult ei olnud talupoegade võimalusi kõrgkooli pääsemiseks; koolis oli 4 teaduskonda – filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. *Johann Skytte – Liivimaa esimene kindralkuberner, haritud noormehena oli olnud Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler , tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, ning tema palvel muudeti see üsna pea Tartu ülikooliks
  • Põhjasõda 1700-1721 Lk. 125-130 Põhjasõja kaart, peamised lahingud 
    (Peeter I, Karl XII, Narva lahing 1700, Erastvere lahing 1701, Kastre lahing 1704, Tartu vallutamine 1704, Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks, 29. sept. 1710 kapitulatsioon, Uusikaupunki rahu 1721) 
    *Peeter I- Vene tsaar Põhjasõja ajal.
    *Karl XII- Rootsi kuningas Põhjasõja ajal.
    *Narva lahing 1700- Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel šeremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormi abile võitsid rootslased. Pärast hiilgavat võitu sooritasid rootslased rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne alla. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Sclippenbachi juhtimisel.
    *Erastvere lahing 1701- 1701. aasta septembris tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti taganema. Saades lisajõude, ületasid venelased detsembri lõpul uuesti piiri. Talvine rünnak tuli ootamatult ja seega said venelased Erastvere mõisa juures esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sellest lahingust algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal.
    *Kastre lahing 1704-Rootsi laevastik sõitis Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Kitsas jõgi ei andnud suurtele laevadele manööverdamisruumi ega võimalust vastupanuks Et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond selle koos endaga õhku. Teised laevad langesid vene vägede saagiks.
    *Tartu vallutamine 1704- Peeter I alustas uuesti Tartu piiramist. Tsaari tegi närviliseks Tartu pommitamise edutus ning ta sõitis seda ise juhtima. 12. juulik algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Vabanenud väed koondati Narva alla, mis samuti 9. augustil vallutati.
    *Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks- Toimus Ukrainas ja Peeter I purustas rootslaste peaväe seal täielikult. Nüüd polnud Rootslaste võimuses enam Eesti- ja Liivimaad oma valduses hoida.
    *29. september 1710 kapitulatsioon- kirjutati alla kapitulatsioonile Tallinna lähedal Harku mõisas, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid .
    *Uusikaupunki rahu 1721-Tänu 1720. aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburig. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu . Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja.
  • Balti erikord Lk.133-135  
    (Balti erikorra mõiste, restitutsioon, aadlimatrikkel, Roseni deklaratsioon 1739) 
    *Balti erikord-Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga.
    *restitutsioon-Balti aadli poolehoiu võitmist alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nede endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle.
    *aadlimatrikkel-rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
    *Roseni deklaratsioon 1739-Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis.Selle järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisavara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus polevat Roseni meelest millegagi piiratud. Kohtuvõim kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. See deklaratsioon vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim.
  • Eesti 18. saj. II poolel Lk. 137-139
    (Katariina II, asehalduskord 1783-1796, pearahamaks, positiivsed määrused 1765)
    *Katariina II- 1762. aastal Venemaa troonile tõusnu. Tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.
    *Asehalduskord 1783-1796- kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamise vastu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärisomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. 1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakond ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused, seega oli Eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Olid ka poliitilised ümberkorraldused.
    *Pearahamaks- Maksukorraldust muudeti ja kehtestati pearahamaks-ühtne riiklik maks. *Positiivsed määrused 1765- kaitseseadused talupoegade olukorra kergenamiseks, mille kehtestas Browne. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada, seati kindlad piirid mõistkoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta, talupoegade karistuse ülemmääraks mõisas sätestati 30 vitsa või kepihoopi. Talupoegadele anti ka võimalus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata.
  • Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Lk.145-148  
    (Aleksander I, “Iggaüks…” 1802, 1804 talurahvaseadused, teokoormiste normeerimine , vallakohus , 1816, 1819 talurahvaseadused, pärisorjusest vabastamine, rendilepingud, piiratud liikumisvabadus, perekonnanimed ) 
    *Aleksander I- 1801.a. võimule tulnud vene keiser , oli valmis muutma Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid. *1802. ja 1804.a. talurahvaseadused- 1802. aasta juunis kokkutulnud Eestimaa maapäev võttis talurahvaküsimuses vastu mitu otsust, mis on tuntud nimetuse all “Iggaüks”. “Iggaüks” ei olnud veel sõna otseses mõttes seadus, vaid keisri poolt kinnitatud aadli maapäeva otsus. “Iggaüks” tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, kuhu ei kuulunud aga talu raudvara. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samasugune asi vastu 1804.a. Lisaks talude päritavale kasutamisõigusele nähti Liivimaal ette ka teokoorimiste normeerimist (vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega). Keelati ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Vallakohus-loodi nii Eesti- kui Liivimaal, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, kuigi kohtud jäid mõisnike kontrolli alla, aitas talurahavakohtute rajamine oluliselt kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas.
    *1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. *Piiratud liikumisvabadus – talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek . Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930 aastati teisel poolel.
  • Priiuse esimesed aastakümned Lk. 149-151
    ( vallakohtud , magasivili , külarahvas: pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid, mõisarahvas, mõisakoormised ja riiklikud koormised)
    *Vallakohtud- loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820. aastatel hakati vallakohtuid nimetama kogukonnakohtuteks.
    *magasivili-seda kogusid talupojad ühiselt. See oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus.
    *Külarahvas: ->pererahvas- neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine. Peremees ja perenaine tegid tööd talu
    -> sulasrahvas- tegid mõisapõldudel teotööd.
    ->vabadikud ehk popsid- elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel.
    *mõisarahvas- nende hulka kuulusid mõisas elavad ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht.
    *mõisakoormised- peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks.
    *riiklikud koormised- Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. „verekümnis“. See kehtestati eestis 1796. aastal. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud.
  • Talurahvaseadused 19.sajandi keskel Lk.153-157  
    (1849.a Liivimaa, 1856 .a. Eestimaa ja 1865.a. Saaremaa talurahvaseadused ning 1863, 1865, 1866, 1868 seadused, kadakasakslus) 
    *1849. a. Liivimaa- 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised-mõisamoonakad.
    *1856. a Eestimaa- Sellel aastal võeti sarnased talurahvaseadused liivimaaga vastu Eestimaal.
    *Saaremaa talurahvaseadused- Need võeti vastu 1865. aastal ja olid sarnased eelnevatega.
    *1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist.
    *1865- keelati mõisnike kodukariõigus
    *1866- vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus.
    *1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut..
    *kadakasakslus- eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu.
  • Vaimuelu Eestis 19. saj. I poolel Lk. 158-161
    (kõrg-ja talupojakultuur , Tartu ülikool 1802, Wilhelm Struve , Karl Ernst von Baer , Janis Cimze seminar, Õpetatud Eesti Selts 1838, Friedrich Robert Faehlmann , Friedrich Reinhold Kreutzwald, estofiilid ) 
    *Kõrg- ja talupojakultuur- Eesti kultuuripilt jagunes 19 sajandil kaheks Baltisaksa kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.sau algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju.
    *Tartu Ülikool 1802- Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust. 1796 Venemaa keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda, hoidmaks ära Prantsuse revolutisooni „Mässuliikumise“ kandumist impeeriumi aladele. Nii keelati 1798 aastal Vene alamate õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides. Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu ülikool.
    *Wilhem Struve- Tartu Ülikoolis tegutsenud astronoom .
    *Karl Ernst von Baer- Tartu Ülikoolis tegutsenud embrüloogia rajaja.
    *Janis Cimze seminar- Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. (Janis Cimze juhtimisel.)
    *Õpetatud Eesti Selts 1838- Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist.
    *Friedrich Robert Faehlmann- esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor .
    *Freidrick Reinhold Kreutzwald- esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu „Wagga Jenowewa“
    *Estofiilid- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
  • Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa Lk. 7-14  
    (rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused, palvekirjad 1864, uus vallaseadus 1866, vallavolikogu, vallavanem , Adam Peterson, Johann Köler, Aleksander II (1856-1881), Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890), ” Perno Postimees ” 1857, „Eesti Postimees” 1864, Lydia Koidula, “ Vanemuine ”, I üldlaulupidu 1869,”Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Eesti Aleksandrikooli komiteed, Eesti Kirjameeste Selts, Jakob Hurt (1839-1907), Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882) (vaated, tegevus) „Sakala“ 1878, Suur lõhe ja rahvusliku liikumise allakäigu põhjused) 
    *Rahvusliku liikumised eeldused – *eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816, 1819)
    *sunnismaisuse tühistamine
    *talupoegade majandusliku olukorra paranemine
    *talude päriseksostmine
    *koolivõrgu laienemine, eestlaste haridustaseme kasv
    *talurahva omavalitsuste kujunemine (1866), kus saadi poliitilise töö kogemusi
    *I eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka . rahvusliku liikumise juhtivad tegelased.
    *Rahvusliku liikumise peamised keskused: Peterburg, Tartu, Viljandimaa
    *Palvekirjad 1864- - Adam Peterson (taluperemees) ja Johann Köler( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon
    Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu,
    ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa
    keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi
    Siseministeeriumi, kus talupoegade ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. „Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud“ palvekirjade koostamise eesti mõisteti Petersonile aasta vanglakaristust . *Vallavolikogu- täiskogu poolt valla kõrgeimaks võimuks valikud kogu, mille liikmetest poolt tuli valida paremeeste ja pool maatameeste (käsitöölised, mõisatöölised ja sulased, kel talu oli veel ise nimel) hulgast. *Vallavanem- seisis valla eesotsas. Pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Tal oli õigus korrast üleastunule rahatrahv määrata või ta paariks päevaks arestikambrisse toimetada.
    *Aleksander II (1856-1881)- Venemaa keiser, kellele seadsid talupojad suuri lootusi,kuna tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. *Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusi. Vändrast võrsunud möldri poed, kelle lapsepõlv möödus veskis. Oskas väga hästi saksa keelt. Tema esimeseks suureks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine võttis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht „Perno Postimees“.Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate
    tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest
    kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma,
    haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. *„Eesti Postimees” 1864- majanduslikud raskused sundisid Jannsenit kolima Tartusse , kus ta asutas uue ajalehe „Eesti Postimees“ *Lydia Koidula- Jannseni tütar, kes oli talle suureks abiks. Ta oli üks „Vanemuise“ mängu-ja lauluseltsi loojatest 1865. aastal. „Vanemuine“ sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsitele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas „Estonia“, Viljandis „ Koit “, Võrus „Kannes“, Pärnus „Endla“ selts. *I üldlaulupidu 1869- Peeti seoses priiude 50. aastapäevaga. Selle korraldamisega tegeles „Vanemuise“ selts. Laulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid üksnes meeskoorid. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirkus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu ise leidis aset „Recource“ seltsi aias, kus taktikeppi lõi ka Jannsen. Peeti isamaalisi kõnesid, Esines Jakob Hurt. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvust ja andis jõudu nind julgust tulevikuks. *„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“- Soomlase Paciuse loodud hilisem riigihümn, mida lauldi esimesel laupupeal. Sõnad tegi sellele Jannsen ise. *Eesti Aleksandrikooli komiteed- Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda
    annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati
    näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse
    kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased( Jakobson, Jannsen, Kretuzwald, Köler) , Hurt oli president . 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla *Eesti Kirjameeste Selts- 1872 - loodi, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi
    põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles
     ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt,
    kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel.
    Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele,
    mis on käibel tänapäevani. *Jakob Hurt (1839-1907)- rahvusliku liikumise tähtis isik. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool , kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust takistas oma ajalehe puudumine, talle ei antud luba, Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma. Tänu sellele sattus Hurt ühte leeri koos ärkamis-aja radikaalseima tegelase Jakobsoniga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit,
    siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. *Carl Robert Jakobson (1841-1882) (vaated, tegevus) - Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht, tänu ema mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari , üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist, propageeris karskust..1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne brošüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks.
    *„Sakala“ 1878- Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks.1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga
     Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused
     taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks
     ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus
     eeskätt jõukatele talupoegadele. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. *Suur lõhe, rahvusliku liikumise allakäigu põjused- 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid , seoses Jakob. teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vana-meelsuses. Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad , enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale.
  • Venestuse algus Lk. 15-17
    (Manasseini revisjon 1882, Ado Grenzstein , Karl August Hermann, Hugo Treffner, Villem Reiman , Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. sinimustvalge õnnistamine) 
    *Manasseini revisjon 1882- Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks.
    *Ado Grenzstein-Varem osales rahvuslikus liikumises, kuid hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist. Pidas kõike tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Tema ajaleht „Olevik“ püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Kiitis igal pool venestamist takka.
    *Karl August Hermann- „Postimees“ toimetaja , mis aastal 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine.
    *Hugo Treffner-Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 aastal Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest.
    *Villem Reiman- Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga- Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus.
    *Eesti Üliõpilaste Selts-1870. Aastal loodud selts hakkas suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks tegema. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Eesti Üliõpilaste Seltsi suureks teeneks saigi eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises.
    *1884. sinimustvalge õnnistamine- 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp .
  • Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon Lk. 22-27
    (Tartu renessanss , Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi tabel, liberaalid , radikaalid, sotsiaaldemokraadid , 16. oktoobri veretöö, 17. oktoobri manifest, revolutsiooni tulemused, Eesti Rahvameelne Eduerakond, , rahvaasemike koosolek (lõhe tekkimine, koosolekute otsused, mõisate põletamine, karistussalgad, poliitilised olud pärast revolutsiooni, enamlased , riigiduuma ) 
    *Tartu renessanss- ametist lahkus „Postimehe“ toimetaja Karl-August Herman . Vältimaks lehe sattumist rahvusküsimuste suhtes ükskõiksete äriringkondade kätte, ostsid Tartu rahvuslaste juhid „postimehe“ ära ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni.
    Jaan Tõnisson(mõõdukad)
    Konstantin Päts (radikaalsed)
    eluaastad
    1868-1847
    1874-1956
    haridus
    õigusteadus
    õigusteadus
    ajaleht
    „Postimees“
    „ Teataja “
    Millele oli keskendunud võitlus
    Rahvuslik eneseteadvuse arendamine
    Majanduslik ja poliitiline võitlus
    Suhtumin „Suurde“ poliitikasse
    Jäi tagasihoidlikuks
    Toetas seda
    toetajaskond
    Haritlaskonnad, jõukad talupojad, linnakodanlus
    Venelased
    etteheited
    Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele-töölistele ja maameestele
    Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul
    *Liberaalid- peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. *Koservatiivid- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud, kes olid huvitatud vene korra sätestamisest ja olid vastu uuendustele. Sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseid keskvalitsusele venestamise küsimuses.
    *Sotsiaaldemokraadid e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise.
    *16. oktoobri veretöö- ülevenemaaline streik , millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. *17.oktoobri manifest- sellele kirjutas ala Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone.(oktoobri manifest ongi revolutsiooni tulemus) *Revolutsiooni tulemused- loodi esimene legaalne poliitiline partei-Eesti Rahvameelne Eduerakond- Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal -demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat .
  • Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 Lk. 37-45
    ( Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917, 26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon, 30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine, Ajutine Maanõukogu (Maapäev), eesti keel asjaajamiskeeleks, 1. Eesti Polk, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Oktoobripööre, enamlaste reformid , Päästekomitee, Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine, Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918) 
    *Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917- selle tulemusel loobus tsaar Nikolai II troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Domineerisid vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes Tallinnas ülelinnaline streik. Öö oli Tallinnas rahutu -mitmel pool olid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist jne. Korratused likvideeriti suht kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas selised kubernerid ning määras nende asemele kubernerkomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska . Revolutsioonipäevil olid tekkinud Töölise ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidasid end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. *26.märts 1917 - Petrogradi eestlaste demonstratsioon. Nõuti valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. *30.märts 1917- Ühtse Eestimaa kubermangu loomine *Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- Eesti ja Liivi Kubermangud ühendati üheks Kubermanguks , mille etteostsa asus Ajutine Valitsus. Ajutise valitsuse komissari juurde pidi valimise teel moodustuma. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. *Eesti keel asjaajamiskeeleks- Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine, millega seoses kuulutati eesti keel asjaajamiskeeleks.
    *1.Eesti Polk- sõjaväeüksus, mis loodi Venemaa Ajutise Valitsuse toetusel. See kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikute järgnevatele ettevõtmistele. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. *Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee- sotsialistlik partei, mille dekraadiga kaotati Eesti seisuslik kord. *Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee -sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. *Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtšinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. enamlaste reformid- Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust , valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud , suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. *Päästekomitee- moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. *Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine- 24 veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud.
    *Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918- Eesti linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Eesti iseseisvust ei tunnistatud , ajakirjandus allutati tsensuurile, hukati üle 200 inimese, lasti maha Jüri Vilms, Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku.
  • Eesti Vabadussõda 1918-1920 Lk. 48-54 Kaart nr. 12
    (peamised vabadussõja lahingud, lahingupiirid) (Eesti Rahvavägi, 28. nov. 1918 Narva vallutamine, eestlaste ebaedu põhjused, Eesti Töörahva Kommuun , eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul, vastupealetungi algus jaanuar 1919, Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919, August Rei, Otto Strandmann, Landeswehri sõda, 23.06.1919, Rüdiger von der Goltz , Tartu rahuläbirääkimised, Jaan Poska, Adolf Joffe, Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruar 1920, selle sisu)
    *Eesti Rahvavägi- Oli Eesti sõjaväe nimetus 16. novembrist 1918. Võttis osa Vabadussõjast. 1926 nimetati see ümber Eesti Kaitseväeks.
    *28. november 1918 Narva vallutamine-Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakud Narvale edukalt tagasi, ent kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma, siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema. Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva.
    *eestlaste ebaedu põhjused- ->vastase arvuline ülekaal, ->oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, ->otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, -> meeste madal võistlusmoraal
    *Eesti Töörahva Kommuun-Pärast Narva vallutamist kuulutati välja ETK, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Selle etteotsa asus Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas enamlikku poliitikat. Ainsa riigina tunnustas ETK „iseseisvust“ Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga.
    *Eestlaste edukuse põhjused 1919-->soomusrongid, ->Johan Pitka juhitud meredessandid, ->Suurenes sõdurite arv Eesti armees, ->inimestes tekkis tunne, et võideldakse iseenda jaoks, ->uus sõjavägede ülemjuhataja(Johan Laidoner), ->välisabi
    *vastupealetungi algus jaanuar 1919-6. jaanuar algas Eesti vägede vastupealetung . Selle pea suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu purustati. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. 14. jaanuaril vabastati Tartu. Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1. veebruaril Valga ja Võru ning kolme päeva pärast Petseri. Lahingutegevus oli kandumas Läti ja Vene aladele.
    *Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919-Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil „Estonia“ kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei.
    *August Rei- sotsialistist Asutava Kogu esimees.
    *Otto Strandman- Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja.
    *Landeswehri sõda- Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K. Ulmanise valitsuse võim.
    *23.06, 1919 aasta-Võnnu vallutamispäev eestlaste poolt, mida hiljem hakati tähistama Võidupühana.
    *Rüdiger von der Goltz-saksa kindral
    *Tartu rahuläbirääkimised-Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamuse võimalikkusesse Venemaal. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Eesti läks separaatlepingu sõlmimisele. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, vene oma Adolf Joffe. Esimeseks etapiks oli vaherahu sõlmimine, mis pidi määrama ka tulevase piirjoone. 31.detsember kirjutati alla vaherahulepingule, mis justus 3. jaanuar kell 10:30. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid.
    *Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruar 1920 aastal- Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise . Kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus saatis laiali Vene kodusõjas lõunarindel võitlevad eesti kommunistliku väeosad.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 156 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18 Eesti ajalugu #19 Eesti ajalugu #20 Eesti ajalugu #21 Eesti ajalugu #22 Eesti ajalugu #23 Eesti ajalugu #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor koitjamaarja Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks
    kordamisküsimused eesti ajalugu ajalooeksam ajalugu arheoloogia muistis numismaatika etnoloogia rahvaluule kroonikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti ajalugu
    18
    doc

    Eesti ajalugu

    Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg ­ 900-1200 3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur ­ kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur ­ jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad

    Ajalugu
    Eesti ajalugu
    14
    doc

    Eesti ajalugu

    Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted.

    Eesti ajalugu
    10 klassi ajaloo eksam
    14
    doc

    10 klassi ajaloo eksam

    Kr.-XIII sajandi algus Varane rauaaeg V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük.

    Ajalugu
    10-klassi ajaloo eksam
    19
    doc

    10. klassi ajaloo eksam

    NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest)

    Ajalugu
    Ajaloo eksami materjal
    7
    doc

    Ajaloo eksami materjal

    kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s.Laevkalmed ­ ümbritsevad kujud olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat neist Saaremaal Sõrve poolsaarel. 6. Muinaseestlaste suhted naabritega 7-11.s. 7.-8. sajandil ehitati Kagu-Eestis palju linnuseid, sest baltlased tegid sel ajal katseid tungida Eesti aladele. Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid). Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid

    Ajalugu
    10-klassi ajalugu-eesti-ajalugu
    30
    odt

    10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

    •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust

    Ajalugu
    Eesti ajalugu
    30
    doc

    Eesti ajalugu

    ................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS......................................................................................12 8. REFORMATSIOON EESTIS.............

    Ajalugu
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    37
    docx

    Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

    sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. ­ 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 ­ 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

    Eesti ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    jormiller profiilipilt
    jormiller: jaaaaaaaa hea
    18:30 25-09-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun