Eesti ajalugu (0)

Eesti ajalugu
1. Muinasaja uurimine .
Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr.
Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad , relvad ja ehted .
Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg.
Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted .
Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused.
Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika.
2. Muinasaja periodiseering.
Muinasaeg - üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr.
(aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad)
Kiviaeg
Aeg
Vanem kiviaeg
Paleoliitikum
Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel ei tunta.
Keskmine kiviaeg
Mesoliitikum
Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust .
Noorem kiviaeg
Neoliitikum
V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad.
Pronksiaeg
II aastatuhat ( keskpaik )–V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud .
Rauaaeg
V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus
Varane rauaaeg
V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr.
Vanem ehk Rooma rauaaeg
I sajand-V sajand (keskpaik)
Keskmine rauaaeg
V sajand (II pool)-VIII sajand
Noorem rauaaeg
IX sajandist kuni XIII sajand (algus)
3. Mesoliitikumi asulad.
Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.)
Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht , kalapüük.
Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust , harvem ka etnilist ühtekuuluvust.
4/5. Kammkeraamika , venekirveste ja Asva kultuur
Nimetus
Kammkeraamika kultuur
Venekirveste kultuur
Asva kultuur
Aeg
IV aastatuhande algus e.Kr.
III aastatuhande algus
e. Kr.
IX sajand-VI sajand
e. Kr.
Elanike päritolu
Indoeurooplased
Läänemeresoome rahvaste eelkäijad
Pole nõutud
Tegevusalad
Küttimine, kalastamine
Algeline loomakasvatus, maaviljelus
Karjakasvatus , maaviljelus, küttimine, kalapüük
Uskumused/ aletamine /
Tehti väikseid kujukesi, sest usuti , kujudel on maagilised omadused, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat, andes talle osakese nende loomade-lindude hingejõust.
Mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Need põletati ja saadav tuhk oli hea väetis.
6. Kalmete liigid
Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse.
Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst.
Laevkalmed - ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult.
Tarandkalmed - suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt.
7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr.
Linnused
Kirjeldus
Mägilinnus
Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula.
Neemiklinnus
Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall.
Ringvall-linnus
Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall.
Kalevipoja sängi tüüpi linnus
Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele.
Muinasasulad-
Muinasmaakonnad - Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa.
Ingvar - Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse.
Tšuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates.
Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks.
Sossol - 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud.
8. Eestlased muinasaja lõpul
Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga.
Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks.
Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks.
Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal.
XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga.
Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
Malev- Põhiline väeükssus maakonnas , mis koosnes nii ratsa kui jalameestest.
9. Muinaseestlaste usund
Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa . Üheks muinasusu põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida.
Animism - kogu elusa ja eluta looduse hingestamine.
Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal .
Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel.
Tarapita - konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale.
Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal.
Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt.
Hiis - püha mets või salu .
Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia.
Nõidumine- ravitsemine , kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega.
10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad
Meinhard - augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. Hiljem pühitseti Liivimaa piiskopiks.
Kaupo - Toreida vanem, kellest kujunes sakslaste usin abiline .
Albert - Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks.
Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Riiast sai piiskopi eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt .
Maarjamaa- kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi nimetati nii Eesti ja Läti ala.
Mõõgavendade Ordu- 1202. asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Neid kutsuti mõõgavendadeks, sest neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
Sissetung Eestisse algas 1208. aastal.
Ümera lahing- toimus 1210 aastal. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Lembitu- üks Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast. Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus.
Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks.
Muhu linnuse vallutamine - 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida . Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing.
Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus.
11. Eestlaste allajäämise põhjused

• Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed
  
• Eestlastel puudusid kogemused
  
• Sakslastel oli parem relvastus
  
• Eestlastel oli puudus elavjõust
  
• Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki
  
• Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik
  
• Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
  
• Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad
  
• Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega - latgalite , liivlaste, leedulastega
  

12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand.
Kaart raamatust lk. 54
Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks.
Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks.
Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik , mis eksisteeris aastast 1237 . Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236 . aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast.
Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop . Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast .
Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad .
Ordumeister - tähtsaim isik Liivi ordus .
Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga .
Poolvend - Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed.
Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi.
Piiskop-
Kümnis- koormis , kümnes osa talu saagist.
Hinnus - koormise variant, naturaalmaks.
Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks.
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand
Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik.
Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel.
Stensby leping 1238- Revala , Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale.
Läänisuhted- aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile , mis pärandus isalt pojale.
Maa- aadel - vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale.
Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide.
Jäälahing 1242 - toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi.
14. Linnad keskajal
9 keskaegset Eesti linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere.
Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus.
Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal.
Piiskopiõigus-
Raad - linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele.
Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse , riietuse jne. eest
Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist.
Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi.
Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu.
Gild - suurem käsitööliste organisatsioon .
Tsunft - gildist väiksem käsitööliste organisatsioon.
Skraa - rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri.
Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud.
Kaubaartiklid: teravili ja sool.
Agul - eeslinnad, kus elas vaesem rahvas.
Seek - linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks.
Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja.
Tallinna raekoda 1404-
Raeapteek 1422-
15. Jüriöö ülestõus 1343-1345
Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale , kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa.
Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu.
Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud.
Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke . Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest.
Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust.
Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles.
Maasilinn - Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna.
16. Maarahvas 14.-16. saj.
Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H
Haagi - ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad.
Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine.
Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast.
Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.
Vabatalupojad - soodsaim talupoegade seisund, kes tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu poegade ja üldse talurahva hulgas moodustasid maavabad, kes olid vaid üksikud, üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel.
17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini
Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule.
1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma.
Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis.
Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit .
Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel.
Maapäevad 1421 - hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud , ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad.
18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand
Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium .
Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised
Missa - pidulik jumalateenistus.
Liturgia - missa muusikalissõnaline osa.
Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus.
Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid.
Kirikukümnis- kirikumaks , umbes üks kümnendik saagist.
Sakrament - ristimine ja armulaud
Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop.
19. Usupuhastus Eestis
Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine.
Poliitiline ja vaimne opositsioon - Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi.
Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis.
Johannes Blankenfeld (Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg (ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad
Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis.
Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele.
Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal.
20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand
Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse.
Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde.
Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega.
Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat.
Balthasar Russow - Kirjutas alamsaksakeelse „Liivimaa provintsi kroonika“. Esitrükk 1578 .
21. Liivi sõda 1558-1583
Liivi sõja põhjused: Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik , Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend – Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta).
Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560 . aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Magnus võttis enda teenistusse deserteerunud palgasõdureid ja igasuguseid seiklejaid ning siirdus siis rüüstama mitmeid piirkondi mandril . Seejuures puhkes tal orduga konflikt, mis katkestati vaherahuga.
1561 rootslased Põhja-Eestis: juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim.
4. juuni–6. juuni – Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le
28. november – Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks
1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile : Magnus saabus taas Kuressaardeja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond.
Frederik II- Taani kuningas.
Rzeczpospolita- 1569. aastal sõlmitud Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi Lublini uniooni vahel. Loodi suurvürstivabariik, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks.
Ivan IV (Julm)- Vene tsaar , tuntud oma julmuse poolest.
22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses
Pontus De la Gardie - Rootsi vägede juht. Juhtis 1581. aastal ületati tema juhtimisel Soome laht.
Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja.
Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused.
Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel.
Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega.
Asehaldur - kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega.
Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.)
Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks.
Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks
Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale.
Kuberner - kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid.
Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit.
Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula . Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid , kes kogusid makse ja mõistsid kohut .
Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.
Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused.
Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi.
Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks.
23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile.
Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile.
Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar.
Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine:
Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner.
Rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuri tegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus.
Gustav II Adolf 1611- 1632- oli nendel aastatel Rootsi kuningas.
24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal
Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine.
Lääniõigus-
Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik.
Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid.
Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris.
Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu.
1695 .-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts-aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. aastal veel märkimisväärselt viljavarusid, toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698 . aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000-75 000-le, seega suri 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal
Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned oli purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule.
Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius.
Piiskopimõisa seminar 1684 - loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka.
Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele.
Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks .
Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel.
26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud 
Peeter I- Vene tsaar.
Karl XII- Rootsi kuningas.
Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist.
Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas.
Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu.
Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Vabanenud väed koondati Narva alla, mis samuti tormijooksuga 9. augustil vallutati.
Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: juuni lõpul Ukrainas toimunud lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Nüüd polnud rootslaste võimsuses enam Eesti- ja Liivimaad oma valduses hoida.
29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid .
Uusikaupunki rahu 1721- sõlmiti Soomes. Selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
27. Balti erikord
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus ) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.
Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid ).
Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele.
28. Eesti 18. saj. II poolel
Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus . Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord .
Asehalduskord 1783-1796: Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus , millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga.
Pearahamaks-asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed.
Positiivsed määrused 1765 -Selle kohaselt sai talupoeg õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võis vabalt turustada. Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda.
29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil
Aleksander I- Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal.
“Iggaüks…” 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine (vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks . Loodi vallakohtud , mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule.
Vallakohus - koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest.
1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida.
Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud.
Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek.
30. Priiuse esimesed aastakümned
Vallakohtud-ülal juba kirjas.
Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta.
Külarahvas: pererahvas(õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine ), sulasrahvas(teotöö tegemine), vabadikud ehk popsid(kibedamad hooajatööd).
Mõisarahvas: mõisas elavad ja seal ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised.
Mõisakoormised: teotöö-nädalatöö ja hooajatöö. Naturaalandamid, vakuraha.
Riiklikud koormised: pearaha ja nekruti andmine.
31. Talurahvaseadused 19. sajandi keskel.
1849. aastal avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele.
Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856 . aastal ning Saaremaal 1865. aastal.
1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt.
Kadakasakslased - eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu.
32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel
Eesti kultuutipilt jagunes XIX sajandil jätkuvalt kaheks: baltisaks kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlisrahva talupojakultuuriks.
Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda : usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.
Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom .
Karl Ernst von Baer - embrüoloogia rajaja.
Janis Cimze seminar- tegutses Valgas , nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar.
Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist.
Friedrich Robert Faehlmann - tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts.
Friedrich Reinhold Kreutzwald - toimetas ajalehte „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
33. Rahvuslik liikumine.
Rahvusliku liikumise eeldused:

• Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest
  
• Sunnismaisuse tühistamine
  
• Talupoegade majandusliku olukorra paranemine
  
• Talude päriseksostmine
  
• Eestlaste haridustaseme kasv
  
• Talurahvaomavalitsuse kujunemine
  
• Esimese Eesti haritlaskonna kujunemine
  

Peamised keskused: Peterburg, Tartu, Viljandi.
Palvekirjad 1864:

• Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist
  
• Teoorjuse lõpetamist
  
• Eesti keele tarvitusele võtmist kohtus-ja ametiasutustes
  
• Ühesugusi õigusi teiste seisustega.
  

Osalejad: J. Köler, A. Peterson + 23 liikmeline delegatsioon
Uus vallaseadus 1866- Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Vallavolikogu- Valla kõrgeim võim.
Vallavanem- Valla eesotsas olev isik, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.
Adam Peterson(taluperemees) ja Johann Köler(kunstnik)- algustasid Palvekirjade kampaaniaga. Aleksander II (1856-1881)- keiser , kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest.
Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890)- asutas Pärnus ajalehe ” Perno Postimees ” 1857 aastal ja Tartu ajalehe „Eesti Postimees” 1864. aastal.
Lydia Koidula- Jannseni tütar, kes abistas teda. Koos loodi mängu ja laulu selts“ Vanemuine ”. Koos korraldati ära ka I üldlaulupidu 1869. aastal, kus lauldi ka laulu ”Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, mille sõnad on kirjutanud Jannsen ja mis on nüüdseks riigihümn.
Eesti Aleksandrikooli komiteed 1871:

• Eestlastele hariduse andmine
  
• Rajada kool, mis vastaks kreiskooli tasemele
  

Eestvedajad: J. Hurt , C. R. Jacobson, J. V. Jannsen, J. Köler, Fr. R. Kreutzwald .
Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893:

• Eestikeelse kirjasõna väljaandmine
  
• rahvaluule ja vanasõna kogumine
  

Liikmed: J. Hurt, eesti soost haritlased, ärksama vaimuga taluperemehed.
Jakob Hurt (1839-1907)- Rahvusliku liikumise üks tunnustatud liidreid, rahvuslikke seltside ja organisatsioonide rajaja. „Saada suureks vaimult“
Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882)- „Sakala“ eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja.
Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu.
Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused:

• Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
  
• Aleksander II mõrvamine
  
• Jakobsoni surm
  
• Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel
  
• Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine
  
• Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks
  

34. Venestuse algus
Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid.
Ado Grenzstein - varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama .
Karl August Hermann- Toimetas „Postimeest“, mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks.
Hugo Treffner - tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel.
Villem Reiman - venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima „kalevipoja“ ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp , mis on praegune Eesti rahvuslipp .
35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon
Tartu renessanss -
Isikud
Jaan Tõnisson
Konstantin Päts
Eluaastad
1868-1941
1874 -1956
Haridus
Õigusteadus
Õigusteadus
Ajaleht
Postimees
Teataja
Poliitilised võistlused
Majandusliku olukorra parandamine
Suhtumine suurde poliitikasse
Jäi tagasihoidlikuks
Toetajaskond
Eesti haritlaskond
Jõukad taluomanikud ja linnakodanikud
Noored eesti soost haritlased
Etteheited
Tähelepanuväärseim saavutus
Kõneles avalikes kohtades eesti keeles, muutes selle tavaliseks nähtuseks
Sakslaste väljatõrjumine
Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Radikaalid- isikud, kes peavad vajalikuks põhjalikke ümberkorraldusi ühiskonnaelus või mõnes kitsamas valdkonnas.
Sotsiaaldemokraadid - isikud, kes pooldavad sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
16. oktoobri veretöö: leidis aset suur rahvakoosolek Uuel turul. Kuigi kuberner ei olnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200 inimese.
17. oktoobri manifest- Nikolai I kirjutas alla manifestile, millega lubati kokku kutsuda Riigiduuma, kindlustada rahvale kodanikuvabadused ja poliitiliste organisatsioonide lubamine.
Revolutsiooni tulemused:

• kindlustati rahvale kodanikuvabadused
  
• õigus luua poliitilisi organisatsioone
  

Eesti Rahvameelne Eduerakond- Liberaaldemokraatlik reformipartei, J. Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis.
Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek.

• Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti . Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut.
  
• Koosolekute otsused
  

Aulakoosoleku otsused
Teemanti juhitud
Ühised seisukohad
Bürgermusse koosoleku otsused
Tõnissoni juhitud
Keeldumine maksude maksmisest ja kroonuteenistusest
Rüütelkonna-ja kirkumõisamaade jagamine
Nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust
Luua demokraatlik vabariik
Kehtiv riigikord- konstit. monarhia
Tuli kukutada vägivallavalitsus
Eesti ühtseks kubermanguks
Rahva relvastamine
Valitsuse abi talude pärisostmiseks
Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama.
Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega.
Poliitilised olud pärast revolutsiooni:

• Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud.
  
• Ajakirjanduse hoolikas tsenseerimine
  
• keelati ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone
  

Enamlased - illegaalsed tegutsejad, nende kontroll oli raskendatud, ridadesse tuli rohkelt täiendust.
Riigiduuma- kokkukutsutav rahvaesindus.
36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana , Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918
Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917: Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusel Nikolai II loobus troonist.
26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon- suur eestlaste meeleavaldus ja rongkäik Petrogradis, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus.
30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine: andis Venemaa Ajutine Valitsus välja määruse Eestimaa kubermangu ajutise administratiivse juhtimise kohta. Selles määruses olid määratud ka kubermangu uued piirid. Idapiiriks jäi Eestija Liivimaa endine idapiir , kuid lõunasuunas ei jälginud ettepanek uue piiri kohta täpselt etnilist piiri.
Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks.
1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele.
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja , eesotsas J. Anveldiga.
Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtšinski ja V. Kingisepp .
Enamlaste reformid :

• Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud.
  
• Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust.
  
• Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid.
  

Päästekomitee- 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril olukorras, kus Venemaa väeüksused olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus.
Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine: Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti (Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti vabariigi Ajutine valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. Seal samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest , millega sündis Iseseisev Eesti Vabariik.
Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918: Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal.
37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid)
Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus.
28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased – kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt . Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad , omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha „punase terrori” läbi.
Eestlaste ebaedu põhjused:

• demoraliseeritus
  
• välisabi puudumine
  
• sõjaliste võimaluste puudumine
  
• vägede vähesus
  

Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul:

• abi välisriikidelt
  
• kavalus
  
• ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma
  

Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud .
Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr .
23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana.
Rüdiger von der Goltz - saksa kindral , kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid.
Tartu rahuläbirääkimised: Eesti otsustas sõlmida separaatlepingu, millega Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti-Vene rahuläbirääkimisi juhtisid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Ägedad vaidlused puhkesid piiriküsimustes. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30.
Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruar 1920: Nõukogude Venemaa deklareeris, et „tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja-maa kohta..“.