10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu (0)

1 Hindamata

Ajaloo eksam

EESTI AJALOO PERIODISEERING
Kirjalikud ja arheoloogilised allikad-
•eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu
•irdmuistis-liigutatav
•kinnismuistis-ei liigutata
Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~ 1220
Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused ).
•On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad.
•Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel.
•Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika.
Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana- Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks . Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558.
Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid
•Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust.
•Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa.
•3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg.
Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all.
Põhjasõda 1700-1721 kolmas suur pöördepunkt Eesti ajaloos, Rootsi võim asendus vene võimuga.
Veneaeg – algas pärast põhjasõda ja kestis kuni 24.02.1918 Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni. 18.sajandi algus
Iseseisvumine – neljas suur pöördepunkt Eesti ajaloos-esimest korda oma riik 24.02.1918
Vabadussõda – viies suur pöördepunkt Eesti ajaloos, kestis aastatel 1918-1920
•1940 NL liidab meid enda külge- ENSV
1941-1944 saksa vallutab
1944-1991 taas vene okupatsioon . 20.august 1991-taasiseseisvumine

MUINASAEG
KIVIAEG – on muinasaja vanim ja pikim periood (u 9000 – 1800 või 1500 eKr)
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg- Eestis oli jääaeg , polnud seda aega
•11 000 eKr mandrijää taganemine->vormib Eesti maastikku
•9600 eKr Billingeni katastroof Rootsis->Balti paisjärv->Balti mere eeskäija->ühendus maailmamerega
•1. leid Pulli asula (1960tel avastati)
•2.leid Kunda, Lammasmägi-vanim kultuur ( Lõuna-Soomest Põhja-Lätini)
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9000-5000 eKr
•Esimesed inimasustuse jäljed, eesti ajaloo algus
•tegevusalad-kalandus, korilus , jahindus
•Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, savist ja luust .
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 5000-1800 eKr
•Kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid, aga nüüd olid need paremini töödeldud, uuendusena võeti kasutusele savinõud . Keskaja lõpp. • Kammkeraamika - savinõud kaunistatud kammitaolise esemega loomakasvatus , mongoliidne rass -soome-ugrilaste eelkäijad, arvatavasti meile andnud keele ja mõttemaailma.
•Nöörkeraamika(vene kirves)- savinõud kaunistatud nööritaolise esemega, algne maaviljelus -> alepõllundus , europiidne(geen dominantne) päritolu ->eestlaste väimus
Pronksiaeg – (1800- 500 eKr) Eestisse levisid pronksesemed, aga kuna puudus pronksiks vajalik vask ja tina, kasutati edasi kivi- ja luuesemeid. Asva kultuur, Kaali meteoriidikraater
•Toodi sisse skandinaaviast, seega paremini esindatud saartel ja lääne-eestis
RAUAAEG 500 eKr-1200 pKr
Vanem rauaaeg 500 eKr-450 pKr
Rooma rauaaeg 1pKr-450 pKr- rooma riigist pärit esemeid on palju, rooma riigi hiilguse, õitsengu ja languse aeg
Keskmine rauaaeg 450-800 pKr
•rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta
•eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad
•Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja
Noorem rauaaeg 800-1200 pKr
• viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked
• viikingid Venemaal- varjaagid - arvatavasti alus Vene riigile
Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr

EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda
8 maakonda : Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana
Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega-
•Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head
•Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada.
• Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse
•Vana-Vene riigiga olid üldiselt rahumeelsed.
•10. sajandi lõpul suhted halvenesid, vene vürstid üritasid oma valdusi laiendada.
•11. saj 30-60tel löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, järgnevast poolest saj ei ole teada ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse.
----------------SEDA KÜSIMUSTES POLE, AGA VAATA ÜLE ;) --------
VII-VIII saj – olukord Eestimaal muutus rahutuks, hakati ehitama linnuseid.
Sõjakuse tõusule viitasid linnuste rajamine ja relvade esinemine kalmetes. Põhjuseks I aastatuhande teisel poolel naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumised, mis puudutasid ka Eestit. Lõunaaladel võis esineda baltlaste katseid tungida põhja poole tänase Eesti alale . U 600. aasta paiku rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaal, kaotasid lahingu, tema poeg tegi tasuretke. Viikingite sõjaretked Eestisse.
LINNUSED
Mägilinnus – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula.
Kalevipoja sängi tüüpi linnus – rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Külgedelt looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele.ˇ
Pole kindel, et neid ka vaja teada on
Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall
Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall.
Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse
Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D
Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
Ridaküla – talud paiknesid ridastikku
Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel
-----------------------------------------------------------------------------------------
Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja
Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal kesaks(väli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist)
•loomapidamine- veis, hobune, lammas, kits , siga, kana
•küttimine ja kalapüük sisevetel
• metsmesindus -mesi ainus magusaine,vahale suur nõudlus Lääne-Euroopas
•käsitöö alad (raua tootmine ja töötlemine).
•Tegeldi vahetuskaubandusega, vahenduskaubandusega.
Vanemad –arukamad ja mõjukamad mehed, kelle oli kõrgem ühiskondlik positsioon (küla- ja kihelkondadevanemad) valiti rahvakoosolekutel.
•Ühe versiooni järgi oli enamik elanike varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem samal tasemel.
•Teise versiooni järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur-valitsev kiht suurmaaomanikud, kellest valiti ka vanemad.
Malev – põhiline väeüksus maakonnas , mis koosnes jala- ja ratsaväest
USUND:
Vägi – arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu.
•Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas.
• Väge võis olla ka sõnades, mille abil lotsiti, nõiuti ja isegi raviti.
•Väega inimesi nimetati tarkadeks või nõidadeks.
Animism – usuti , et kõikidel ja kõigel on oma hing
Tarapitha – võib olla ka Taara .
•sõja- ja palvejumal
•Henriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud.
Hing – •inimese isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks
• Magamise ajal võis kehast lahkuda, ringi liikuda , vahel asuda isegi teise olendi sisse.
•Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama perekonna elu->hingede aeg- hinged liikusid ringi ja võisid kodu külastada
Hiis – ohvripaigad/pühametsad, nendes tegeldi ohvrite toomise e. ohverdamisega jumalatele
Maagia – põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada
Ohvripaigad- kohad, kuhu viidi ohverdus, et näidata vaimudele, haldjatele ja jumalatele heatahtlikkust. Hiied, üksikud puud, allikad, kivid .
Nõidumine – sellega tegelesid nõiad ehk targad, kes olid teistest targemad

MUISTNE VABADUSVÕITLUS
Põhjused: XII saj sakslate tung itta (Drang Nach Osten), alistatud lääneslaavlaste alale rajati Lüübeki linn – Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed , kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Läänemere kaldal hakkasid saksa kaupmeestega saabuma ka misjonärid . 1186.aastal sai nende tegevus laiema toetuse, Meinhardile tehti ülesandeks tuua Liivimaale ristiusk .
• Meinhard – ristiusu levitaja Väina jõe suudmes elavate liivlaste seas, kuulutati Liivimaa piiskopiks, peale tema surma Berthold- liivlastega teravad tülid, 1198. tuli Liivimaale tagasi, kuid langes juba esimeses lahingus, võidu saavutasid siiski sakslased .
Albert – piiskop, vallutussõja peamine organiseerija ja juht, rajas 1201. aastal Riia linna, mis oli ristisõdalaste tugipunkt.
Maarjamaa –>Neitsi Maarja->komme pühendada maa pühakutele, Eesti ja Läti alad
Mõõgavendade ordu – asutati 1202. aastal
•Nimetus vormirõivaste järgi-> valge riie-punane mõõk
•spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus, tugev distsipliin
•vaimulik rüütliordu , ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed.
•Ordu juhiks oli ordumeister
•rüütelvendade ülesandeks oli sõdimine
•preestervennad pidasid vaimulikke talitusi
•hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat, kujunedes Riia piiskopile konkurendiks
Ümera lahing – 1210 . aastal toimus lahing ( lätlased , liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu.
Lembitu – Sakala vanem
Madisepäeva lahing – 1217 . aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu.
Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste vägi oli Muhu linnuse all, nähes nii suurt väge pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta, sakslased sellega ei nõustunud, hakati linnust piirama, 6. päeval tungisid nad linnusesse, kus korralaldasid metsikud tapatalgud.
Valjala – 1227. aastal otsustasid saarlased sõlmida vaherahu , lasti end ristida, vanemad kogu maakonnast tulid kohale ja lasid end ristida
1201- Alberti juhtimisel rajatakse Riia linn
1202- Alberti abiline preester Theoderich rajab Mõõgavendade ordu
1208. aastal – algas võitlus Eestimaa pärast, meie ristiusustamine
•Sügisel tungisid sakslased Ugandisse, ettekäändega, et kunagi olevat Ugandi elanikud röövinud kaubavoori Saksamaa ja Venemaa vahel, väärtusega 900 marka ~200 kg kulda/hõbedat
• Otepää linnus pandi põlema, rüüstati maad, põletati külasid, tapeti inimesi.
1210. aastal – •Ümera(Põhja-Lätis) lahing
Võnnu piiramine, linnust piirati eestlaste poolt 3 päeva, 4-dal lahkuti, sest Riiast olid sakslaste vägi Võnnulastele appi tulemas
1217- •Sakslased aeti Otepää kindlusest välja
•Mitteametlik liider Lembitu
• Leole /Lõhaverre hakati koondama sõjaväge
•Madisepäeva lahing eestlaste maleva ja sakslaste vahel, meie kaotame
1219- Taanlased saabuvad Tallinna, saavad oma linna
1227- Saaremaa hõivamine veebruaris ,Muhu kindlus , Valjala(vt. ülal)
Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadussõjas :
Objektiivne:

Ristisõdalaste taga oli terve Euroopa-varude täiendamine
Ristisõdalasi toetas katolik kirik
Vähem sõjajõude – vastastel oli rohkem sõdijaid
Vähem kogemust – vastastel rohkem kogemusi

Subjektiivne:

Maakondade vahelised suhted olid nõrgad – vastased kasutasid ära eestlaste, liivlaste ja latgalite vastuolu
Koondunud sõjavägi oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks

VÕÕRVALITSEJAD EESTI ALAL 13.-14. SAJAND
Eesti alade jagunemine peale muistset vabadusvõitlust:
Tartu Piiskopkond - Sakala ja Ugandi ühes külgnevate maakondadega sai Eestimaa piiskop
Saare-Lääne piiskopkond- Riia piiskop, keskus Lihulas
Põhja-Eesti- Stensby lepinguga Taani kuningale ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), keskus Tallinn
Mõisted:
Eestimaa – Põhja- Eesti, mis oli Taani võimu all
Liivimaa – sakslaste võimu all, sinna kuulusid Eestis ja Lätis vallutatud alad
Maahärra – sõltumatu valitseja, kes oli maa eesotsas, nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike
Harju-Viru – Taani valdus
Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad maahärrad , Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast
Liivi ordu riik – Eestis oli see suurim sõjaline jõud, mis asus Vana-Liivimaal, eksisteeris aastast 1237.
Vana-Liivimaa – Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks
Ordumeister – tähtsaim isik Liivi ordus , kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile
Kümnis – ristimisega kaasnenud koormis, kümnendik osa talu saagist
Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks/ andam
Teotöö – talupojad pidid töötama mõisa aladel
Võõrvõimude omavahelised suhted – ei olnud head, igaüks tahtis endale rohkem maad, nende tülid läksid kodusõdadeni välja
Talupoegade olukord: Suures osas jäi püsima Muinas-Eesti kombe - ja tavaõigus, kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, külakogukondade eestseisjad olid talupoegade endi hulgast, talupojad jäid isiklikult vabdeks, neil oli oma maa ja osa ühisvaldusest
1236 . aasta – Saule lahing->leedulased purustavad Mõõgavendade ordu, mille riismed järgmisel aastal Saksa orduga ühinevad, moodustades selle Liivimaa haru.
•Usu levitamiseks loodud rüütliordu väljus peagi piiskoppide võimu alt, esiplaanile nihkusid võim ja materiaalsed huvid.
1237. aasta – Liivi orduriik
Stensby leping – 1238. aastal sõlmiti Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna, Rävala, Järvamaa ja Virumaa.
•Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. •Leping kindlustas Taani seisundit Eestis ja takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutumist
•Taani kuningas andis Järvamaa tagasi ordule tingimusel, et sinna ei rajata linnuseid
Läänisuhted – kuningal on vaja sõjaväge, aga kuna tal ei olnud raha millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes.
Maa- aadel – isik, kes haaras endale maid

LINNAD KESKAJAL
9 keskaegset Eesti linna: Tallinn/Reval/Rewal, Tartu/ Dorpat , Viljandi/ Fellin , Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/ Narwa , Haapsalu/Hapsal, Rakvere/ Wesenberg , Paide/Weissenstein
Linnaõigus – seadusekogu , mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna
•Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused:
1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu
3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus
1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse
1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse
Raad (rat-sk. nõukogu) – linna võimuorgan , kõrgeim kohtuvõim linnas
Rae ülesanded – 1) linna sissetulekud, heakord, kindlustamine
2) kaitsta linnahuve
3) rakendada abinõusid kaubanduse ja käsitöö arenguks
4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest
5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest
Gild – suurem käsitööliste või kaupmeeste ühendus [ Kanuti (saksa soost käsitöölised), Oleviste gild(eesti soost kt-d), Toomgild ( Toompea kt-d)]
Tsunft –ühe eriala käsitööliste ühendus, et turgu kaitsta
Skraa – rae poolt kinnitatud põhikiri , mis kujundas tsunfti siseelu
Tsunftijänes – ehk vussermeister, tsunfti ametivendadest konkurendid, kellel puudusid meistripaberid, püüdsid salaja turule tulla.
Agul – ehk eeslinn , linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas elama agulitesse.
Seek – haigla , mis rajati linnast veidi eemale, sinna viidi pidalitõbe põdevad inimesed
Johann von Üxküll – Riisipere mõisnik , 1535. aastal lasi raad ta hukata, kuna ta piinas surnuks ühe oma ärapõgenenud talupoja
Tallinna raekoda loodi 1404. aastal
Raeapteek loodi 1422. aastal

JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345- algab mandril (Harju, Lääne, Viru), levib saartele
Põhja-Eesti võimuvahetus – Põhja-Eesti kuulus veel Taani alla, kuid too soovis seda maha müüa Saksamaale, sest kuningas ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle
Jüripäev – 23. aprill, rahvakalendri tähtpäev (kombeks oli teha tuld , puhuda pasunaid ja tekitada lärmi)
Ülestõusu põhjused:

Taani kuninga soov vabaneda Harju-Virust
Liivi ordu soov laieneda
Harju-Viru vasallide kartus kaotada laialdased vabadused
Eestlaste soov vabaneda võõrvõimust

(Padise kloostri vallutamine – põletati maha ja tapeti 28 munka)
1343. aasta mais Paide läbirääkimised- Liivimaa ordumeister Burchard von Dreileben viibis Venemaal sõjaretkel, ei jõudnud vägedega õigel ajal kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele-juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas)
Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss (võõrvõimu peamine tugipunkt) vallutatakse ja purustatakse eestlaste poolt.
Karja- viimane lahing Karjal Kooljamägedel->ülestõus suruti maha, saarlaste liider Vesse sai surma (poodi küünarnukke pidi üles)
Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P
Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise.
Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused Saksa ordule, sest ei olnud enam suuteline Eestimaad enda käes hoidma, kes omakorda Liivi ordumeistile, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas. (19 000 kölni marka-4000 kg hõbedat)
Bartholomäus Hoeneke – kroonik , kes oli kohal Paides, kuid ta edastas nähtut siiski moonutatult, õigustades ordu käitumist
Saarlaste ülestõus – asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust. Piiramine kestis 8 päeva, sees olijad alistusid, linnusest väljudes loobiti nad kividega surnuks
1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale, ründasid Karja linnust, linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse Ordu võit ei olnud lõplik, sest ilmade soojenemine sundis lahkumisega kiirustama.
1346. aastal – Taani kuningas müüs Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule,.
1347 . aastal – Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas

MAARAHVAS 14.-16. SAJAND
Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu:

Eestlaste õiguslik kord halvenes
Esikohale tõusis teoorjus (15.saj), tuli maksta teorenti ja säilis ka loonusrent
16. saj mindi loonusrendilt üle raharendile
16. saj alguseks kujunes Eestis välja sunnismaisus ( talupoeg isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus (talupoeg oli mõisniku enda omand)
Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada
Soodsam olukord oli vabatalupoegadel

Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad , ülesotsijad ja tagasitoojad
Pärisorjus – talupoeg võis omada vallasvara , kuid pidi tegema mõisa põllul tööd ja maksma koormisi
Sunnismaisus – talupoeg ei tohtinud väljarännata
Adratalupojad – nimi tulenes adramaade(1adramaa=1 adraga haritav maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam
Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes isatallu ei mahtunud, rajasid talu kuhuhgi ääremaale, kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas
Vabatalupojad – vabastatud teotööst, maksid raharenti, liikumisvabadus
Maavabad – kõrgeim kiht, endiste ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, neid oli väga vähe. Kohustus aadliku ees – teenimine sõjaväes

KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS EESTIS
Katoliku kiriku roll: Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal, kõrgeim kohapealne kiriklik võim Vana-Liivimaal Riia peapiiskop
KIRIKUELU JUHTIMINE:
Piiskop – oli oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik
Toomkapiitel – tegutses piiskopkonna peakiriku ehk toomkiriku juures, kõrgem vaimulike kolleegium , mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust
Sinod – regulaarne vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks
((((((Kirikukatsumine ehk visitatsioon –võimaldas kõrgemal vaimulikul või kirikukomisjonil saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest))))))
Missa-jumalateenistus ladina keeles,kuid üks osa võis olla ka rahvakeelne
Kihelkonnakirik – kihelkonna keskus, igal oli oma kaitsepühak
Kabel – seal täitsid preestri asendajad ehk vikaarid kiriklikke ülesandeid
Preester – vaimulik, kes oli kiriku eesotsas
Kirikukümnis – ristitutele kehtestatud maks
Sakrament – püha toiming, vanne
Martin Luther – usupuhastuse ehk reformatsiooni algataja 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis, hakkas korda looma, tahtis kaotada indulgentsid
Usupuhastus Eesti alal – 1520te lõpuks olid enamus Eesti linnad reformatsiooni omaks võtnud .
•Tallinna jõudis 1523.aastal Riia kaudu, järgmisel aastal tegutses linnas juba 3 evangeelset jutlustajat ehk siis 16. sajandil
•Talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumatuks
Wolter von Plettenberg – ordumeister, katoliku kiriku kaitsja, kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mis vallandas linnas suured korratused
Pildirüüste – Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis kirikutesse, purustades pühapilte, kujusid , altareid.
•Plettenbergi manitsuskirja ettelugemine vallandas linnas suured korratused, mida hakati nimetama pildirüüsteks.
• 1525 . aastaks oli levinud ka Narva,Viljandi ja Uus-Pärnusse
Melchior Hoffmann – Saksmaalt pärit kasuksepp, kes oli populaarne jutlustaja
•Tartu piiskopi mehed üritasid teda vahistada, vallandus Tartus pildirüüste
•Astus koos mitmesajaliikmelise inimhulgaga Tartus Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
•Tartu raad pidas käitumist ohtlikuks ja Hoffmann sunniti linnast lahkuma .
Simon Wanradt – Niguliste kiriku õpetaja, kes kirjutas 1535.aastal luterliku katekismuse
Johann Koell – Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde
Jumalateenistuse käsiraamat 1525-

LIIVI SÕDA 1558-1583
Liivi sõja põhjused:

Vana-Liivimaa ümber kujunesid tugeva keskvõimuga riigid: Venemaa, Rootsi, Poola ja Leedu
Samal ajal oli Vana-Liivimaa killustatud, nõrk ja sisetülides
Venemaal oli läänimaade nappus
Vana-Liivimaa naabrite soov oma valdusi laiendada

Liivi sõja ajendiks oli nn Tartu maksu maksmata jätmine (1 mark aastas 1 elaniku pealt), mis oli venelaste väljamõeldis.
Osapooled- Vana-Liivimaa väikeriigid, Vene tsaaririik, Poola-Leedu kuningriik
Frederik II – Taani kuningas, kes saatis Saaremaale oma asehalduri
Hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail:

Rüüstas mitmeid piirkondi mandril
Ostis Kuremaa ja Tallinna piiskopi ametikohad
1570 Liivimaa Kuningriik, keskusega Põltsamaal, kuningaks oli Hertsog Magnus
1570. alustas koos vene vägedega Tallinna esimest piiramist
1575 - 1576 õnnestus Magnuse venelastel vallutada pea kogu Eesti ala va Tallinn ja Hiiumaa , kuid tüli Ivan IV-ga lõpetas kuningriigi eksistentsi
Magnuse seotus Saaremaaga:

1559. aastal Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile – Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale Frederick II, valitsema asus seda tema vend Hertsog Magnus, sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga
1561. aastal rootslased Põhja-Eestis- rootslased ajasid poolakad Toompealt välja, alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ja Tallinn läks Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim
Liivimaa Poolale – Poola ja Leedu sõlmisid Lublini uniooni , millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita
Sigismund II August – Poola kuningas, kellele allusid Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop
Ivan IV – vene tsaar, kes koondas oma väed Liivimaa piiridele, kuna raha ei saadud, otsustas ta sõja kasuks
Ivo Schenkenberg –
•Tallinnasse põgenenud lihtrahvast ja talupoegadest moodustas ta 1576. Aastal Rootsi väkke 400- mehelise lipkonna, mida ta ise juhtis.
•Oli mündimeistri sell, teda hakati kutsuma Liivimaa Hannibaliks. •Liigjulguse pärast 1579. piirati venelaste poolt sisse, hiljem hukati
Jam Zapolski vaherahu -1582 – Poola ja Venemaa vaheline vaherahu, mis andis kõik russide Liivimaal vallutatud linnused Poolale.
Pljussa rahu- 1583. Aastal Rootsi ja Venemaa vaheline rahu, sõlmiti Pljussa jõe suudmes, rootslased säilitasid kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingverimaal.
•1590.aastal puhkes taas sõjategevus ning lõplik rahu sõlmiti 1595 . aastal •Sellega oli Liivi sõda lõppenud, saavutati ajutine tasakaal, sest maa jäi jagatuks 3 riigi vahel.

.ODT Laadi alla originaalfail 15 lk · .odt · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MegaMind Õppematerjali autor

talupoeg kirik liivimaa rauaaeg sakslased piiskopkond saksa ordu ordumeister suur pöördepunkt

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd

Ajalugu

odt

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V saj. e.Kr 6. Rauaaeg-

Eesti ajalugu

docx

Eesti ajalugu

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati u

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167............

Ajalugu

doc

10 klassi ajaloo eksam

Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht ol

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu

Rohkem sarnaseid