Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine- vana-vene riigi algus-882 tartu rajamine-1030 Sigtuna rüüstamine-1187 sõjakäik pihkva vastu-1177 venelaste vasturetk-1190 otepää ja tartu vallutamine-1191/92 Kaali meteoriit-1700-1500eKr Hiltinus eestis-1070 Fulco piiskop-1167 Fulco eesti külastus-1170 Pikemad teemad Muinasmaakonnad · Virumaa · Rävala · Järvamaa · Harjumaa · Läänemaa · Saaremaa · Ugandi · Sakala Muinasusk · Püha-kõik seletamatu,müstiline,aukartust äratav · vägi-peas,hammastes,juustes,küüntes,sõnades,taevas · targad-päritud tarkustega, ennustasid · hing-animism,hing võis rännata magamise ajal, hauatagune elu · loodus-suhtuti austusega, hoolega · jumalad-Taraphita,jumalad polnud halvad ega head
põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllunduse asemel) *Tekkivad kihelkonnad. Vikingi aeg 800-1050 pKr *Ilmuvad põletusmatused Hilisrauaaeg 1050 1227 pKr *Kujunevad välja muinasmaakonnad *suured edusammud põlluharimises (talirukkis) *Podikeder, kedrakeraamika
Peagi jõudis kohale ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217. a. Madisepäeval (21. sept.) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. Pilet nr.9 Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad (u.45). Oli alanud nende liitmine maakondadeks. Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana. Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks RIIKLUS ALGED Vanemate iga-aastased kogunemised. Eestalsed nimetasid end maakondade järgi. Pilet nr.10 Mõis ja talu varauusajal Linnuste tüübid muinaseestlastel
muutumises.(hakkas levima üha rohkem (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a laibamatmise komme). Katekismus) *Kuna Eestis käisid regulaarselt Skandinaavia, Ojamaa ja Vene kaupmehed, siis polnud võimatu siin isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. *haldusjaotus *Eestis muinasmaakonnad- Rävala, *Eesti lülitati Lääne- Euroopasse. Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi, *Eesti territoorium jagati võõramaiste Alempois, Harju, Vaiga, Mõhu, vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga Nurmekund, Virumaa ning Harju. valdusesse langes Põhja-Eesti, mida
läänistada Venemaad.Oli loodud Rootsi vastane liit. Poola tahtis tagasi võita alasid ,mis Liivisõjas sai kaotatud. Rootsi ning Taani tahtsid võimu Läänemere basseini üle. Sõjas osalesid Taani,Rootsi,Poola ja Venemaa. Tähtsamad lahingud olid Narva lahing ning Tartu katastroof. Põhjasõja tulemuseks oli see,et talupoegadel kadus igasugune lootus pääseda pärisorjusest.Luteri uks jäi püsima ning näljahäda ja kat laastas väga suurtes kogustes eestlasi. 2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest-Eesti muinasmaakonnad olid Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala ja Läänemaa. Eesti kuulus sel ajal koos Lätiga Liivimaa koosseisu Pilet nr.10 1. Mõis ja talu varauusajal-Varauusajal oli eesti aladel umbes 1000 mõisa Kõige enam oli Eestis rüütlimõisad,mis kuulusid baltisaksa mõisnikele.Teised olid riigi krnoonumõisad.Seejärel tulid kirikumõisad, need oli teistest väiksemad ja kus elasid kirikuõpetajad.
külakogukondadest. Enamus kihelkondi oli omakorda ühinenud maakondadesse. Tõenäoliselt korraldasid maakondade asju paljud kihelkonnavanemad ühiselt. Sellele osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, millest igaühega liitus oma haldusringkond. Kihelkondade eesotsas seisid vanemad, kuid pole selge, kas oli tegemist külavanemate kollegiaalse juhtimisega või oli kihelkonna etteotsa valitud üks vanem
Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega, kasvatades kitsi, lambaid, veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased. Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184-1227 aastate kohta ja Taani hindamisraamat.
Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele. 9. Eestlaste lähimad naaberhõimud: Lõunas: liivlased, latgalid,kursid, kuralased. Idas: vadjalased, tsuudid, isurid. Põhjas: karjalased, hämelased, soomlased. Läänes: svealased. 10. Muinasmaakonnad: Hiiumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.
-1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu Valduse nimetus Valitseja Pealinn Millised muinasmaakonnad kuulusid? Taani valdus Eestimaa hertsog Tallinn Harjumaa, Rävala, Virumaa Saare-Lääne Saare-Lääne Haapsalu Läänemaa ja piiskopkond piiskop Saaremaa Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Sakala, Ugandi ja
vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt:
berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis) Muinasmaakonnad: Revala, Harjumaa, Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna. TÖÖ KAARDIGA: Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani (e. 1340-1550 a.). Kaardil 3 keskaegset feodaalriiki, Taani valduste kadumine. Kaart nr 2. Eesti ala Katariina II asehalduskonna ajal 1780-1790 Maakonnakeskuste järgi nimetatud maakonnad. Kaart nr 3. Eesti muinasmaakonnad 1200-1220.a.MVV'ni. Kõige algelisemad maakonnad. Kaart nr 4. Eesti ala pärast Liivi sõda 1580.-1620. a. Liivi sõja järel jagati Eesti ala 3 riigi vahel. Kaart nr 5. Eesti pärast Katariina II asehalduskorda 1790.-1910. a. 9 maakonad, puudub Paldiski Kaart nr 6. Eesti pärast MVV kuni Jüriöö ülestõusuni 1220-1340. a. 4 feodaalriiki Kaart nr 7. Eesti ala Rootsi ja Vene ajal, kuni Katariina II asehalduskorrani 1640. 1780.a.
Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli karjakasvatus ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba
Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli avaasula ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba
Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vabadusvõitlus. Õp. I osa lk 44-50. (põhjused, osapooled, piiskop Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu
8. 1201 Riia linna rajamine. 1206 liivlaste alistamine ning 1208 latgalite alistamine. Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine. Lembitu isik ja Lembitu tegevus. Muistset vabadusvõitlust alustati eelkõige Sakala ja Ugandi vastu, kuna need muinasmaakonnad olid tihti käinud latgalite alasid rüüstamas. Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki. 10. 1217 Madisepäeva lahing. Selle tähtsus. Mis toimus, mis olid selle tagajärjed. Madisepäeva lahingut peetakse määravaks lahinguks Muistses Vabadusvõitluses. Eestlased ootasid abiväge Venemaalt, et rünnata Riia linna, aga nende tulemine viibis
Sõjavarustuse võrdlemine EESTLASED RISTISÕDIJAD Mõnel sjamehel puudus kiiver. Tervet keha kattev rõngasrüü. Jalad kaitsmata. Kilbid parema ehitusega. Kiivrid olid algelised. Kiivrid katsid kogu näo. Käed polnud kaitstud. Sõjariistad paremad. Riigi(valduse Pealinn Valitseja Millised muinasmaakonnad nimetus) kuulusid? Saare-Lääne Lihula Läänemaa ja Saaremaa piiskopkond kindlus Liivi ordu Võnnu Liivi Ordumeister Harjumaa, Alempois, Sakala ja Mõhu Tartu piiskopkond Tartu Tartu piiskop Soopoolitse, Jogentagana,
nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V saj. e.Kr 6. Rauaaeg- V saj. e.Kr- XIII saj. Algus 3.Eestlased muinasaja lõpul 1. muinasmaakonnad- Revala, Järvamaa, Vaiga, Sakala, Mõhu, Virumaa, Ugandi, Saaremaa. 2. Suhted naabritega 7.-11. saj.- halvad, kuna oli palju erimeelsusi omavahel ja kõik tahtsid eestit saada omavaldusesse, kuid eesti ei olnud nõus ja oli vastu. 3. linnused- mägilinnus (mäe lõunapoolsel kõrgemal osal, madalamal astangul asula), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, seljakupoolsele otsale kunstlik vall),
Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist (sekulariseerimine, ühiskondliku elu eemaldumine usust ja kirikust. Usuliste väärtuste asendumine ilmalike taotlustega) 1525. aastal. 5 1.3 Tartu piiskopkond See oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond Lõuna-Eestis, mis hõlmas Ugandi ja Sakala muinasmaakonnad ning kõik Kesk-Eesti väikemaakonnad.Nendel aladel oli piiskopil ka ilmalik võim. Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224.a Aasta enne seda oli piiskop resideerunud Otepääl. Piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisim kohustus oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus
Pilet nr. 9 1. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjus 17. sajandi algul. Taaskehtestati sunnismaisus, mõisad läksid erakätesse. Talupojad olid isiklikus sõltuvuses mõisnikest. Toimus talupoegade pärisorjastamine. See ebaõnnestus. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoegade võõrandamine. Koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päristav kasutamisõigus. Kõik see kehtis vaid kroonumõisades. 2. Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. sajandi algul võis Eestis olla kokku 45 kihelkonda. Nendest tekkisid omakorda maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Ja hiljem tekkisid neist juba linnad. Pilet nr.10 1. Põhjasõda PÕHJUSED: Paljudel riikidel oli soov saada endale Läänemeri. · Venemaa valitseja Peeter I tahtis ,,Akent Euroopasse"
avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada
Ohverdamine - Rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Seotud maagiaga. Ennustamine Tulevikku vaatamine, mille puhul kasutati nii loomulikke kui ka üleloomulikeiks peetavaid vahendeid. Seotud maagiaga. Hiis Looduslik pühapaik, enamasti pühaks peetud puu, või salu. Tavaliselt toimusid rituaalid ja ohverdamised selles paigas. Taara Nimeliselt teadaolev muistne Eesti jumal. Eesti muinasmaakonnad: Eesti muinaslinnused: NB! Vaata linnuseid ka oma kordamise lehelt, kui sul see on. Paremat pilti ei leidnud. Muinasaja lõpp - 11.-13. sajand. Elanike arv küündis umbes 150 000. Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, kuid toidu hankimiseks tegeleti veel küttimise, kalapüügi ja loomakasvatusega. Käsitööaladest olid tähtsamad ehte ja tööriistade valmistamine. Nenega tegelesid sepad. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne- ja lõunaranniku ning Venemaa
Rauaaeg ja iseloomulikud jooned (500 eKr-1200 pKr): tööriistad valmistati rauast, kuna see oli vastupidavam, tugevam ja sai teha teravamaid tööriistu. Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, kuid tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba. 3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele,
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest).
- 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. - 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits - 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. - Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad (u.45). Oli alanud nende liitmine maakondadeks. Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana.Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks RIIKLUS ALGED Vanemate iga-aastased kogunemised. Eestalsed nimetasid end maakondade järgi. Pilet nr 10
Ingeri linnused, 1704 tartja Narva piiramine-venelased edukad. 18.02.1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale. 1708 lasti tühjaks jäänud Tartu õhku. Rootslaste sõjaplaan tungida Venemaale ja vallutada Moskva ei õnnestunud. *Sõja tulemused: Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest, Venemaa sai “akna Euroopasse” , säilitati lueteri usk ja kood sellega ka haridustraditsioonid, sõjategevuses hukkus palju eestlasi, eestit laastas katk ja nälg (1708-1711). 2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, 13. sajandi alguseks oli kokku umbes 45 kihelkonda. Oli alanud nende liitumine maakondadeks neid oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpuks olid mõned märgid tekkivast riiklusest nt. Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul. Pilet nr.10 1.Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli
Neemiklinnus Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad tüüpi linnus looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele. Muinasasulad- Muinasmaakonnad- Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060
Neemiklinnus Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad tüüpi linnus looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele. Muinasasulad- Muinasmaakonnad- Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060
(maakond, vald, kihelkond, küla). Eesti asustusüksused on maakond, linna, alev, alevik, küla. Eesti haldussüsteem on maakond, linn ja vald. 17-18 saj tähendas vald mõisamaad., vallad on välja kasvanud mõisatest.19 saj vallaseadusega eraldus vald mõisast, kokku üle 1000 valla, saj lõpuks 400 valda. Enne maakondi olid eestis kihelkonnad. Mihkli kihelkond oli määratud looduslikuga piiriga (sootasandikud ümber). Enne praeguseid maakondi olid muinasmaakonnad: nt ugandi, sakala, revala, mõhu vaiga jt. MÕISAD-VALLAD-KIHELKONNAD-MUINASMAAKONNAD-MAAKONNAD. Kihelkonnad- kihelkond koosnes ligikaudu kahest-kolmest mõisast/vallast. Kultuuriline üksus-oma mentaliteet, rõivad. Laiaslaastus 100 kihelkonda, valdu on ligikaudu 2x rohkem. Kihelkonna keskuseks on ajalooliselt olnud kirik. Eesti aineline pärand on süstematiseeritud kihelkondade järgi. Mihkli kihelkond-sealt jooksis piir läbi- pool oli Eestimaa ja pool Liivimaa kubermangus
Poolal rasked ajad ja kannatasid ka Mongoli-Tatari rünnakute all. Esimene avalik konflikt Poola ja saksa ordu vahel alles 14. saj keskel kui ordu 1388 vallutas Gdanski. Poola rannikuala läks Ordu kätte. Leedu läänepoolsemaid alu on samuti üritanud ristiusustada Taani riik. Taani on 12. saj teisel poolel ja 13. saj algul rünnanud korduvalt Lääne-Leedut ja tõenäoliselt on hästi lühiajaliselt need alad ka taani võimu all olnud. 13. saj alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, kus eesotsas olid juba päritava võimuga vürstid (10 maakonda 1 neist lietuva). Leedulaste röövretked jõudsid praktiliselt üle aasta jõudnud otsaga välja eesti aladele. Leedulaste röövretked aga hakkasid järjest asenduma vallutusretkedega territooriumi laiendamiseks. Tajudes aga ristiusu ohtu Liivi Ordu poolt, üritasid leedukad ka ühendada balti hõime ja sõlmisid ka rahulepinguid sakslastega. Esimene rahuleping orduga juba 1201. Samas aga
Esimene rahvusvaheline leping sõlmiti 1201. aastal sakslastega Riias. Lepingud olid lühiajalised ja eesmärk oli kindlustada rahu, et vallutada naaberalasid. 13. sajandi alguses leedulased pidasid röövretke Liivimaale (1213, 1214), mis asendusid vallutusretkedega. Tajudes ristisõdade ohtu, on leedulased püüdnud ühendada balti hõimude jõude toetades näiteks kurelasi ja semgaleid. 13.-14. sajandi Leedut võib nimetada sõjaliseks monarhiaks. 13. sajandi alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, mille eesotsas olid päritava võimuga vürstid. Teada on 10 maakonda: Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalsia, Suduva, Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas on 5 vanemat vürsti (Mindaugas). Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236
sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa. Samas ei saa seda teadet ka üheselt Tallinna ja Eestiga siduda. Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja viimane periood, hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul olla olemas ka juba varem. · Ristisõda Eesti alal 1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud Läti alade sihipärane vallutamine jõudis 1208. aastal ka Eesti territoorimile, mil Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit, aasta lõpus ka Sakalat. Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206.
Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. *Tarandkalmed- on kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart (muinasasulad, muinasmaakonnad) (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tsuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol, a. 600, 1030) *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki
- Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561 - Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist
annaabi.ee 
