10 klassi ajaloo eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Eesti ajalugu


    1. Muinasaja uurimine .
    Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr.
    Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad , relvad ja ehted .
    Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg.
    Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted.
    Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused.
    Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika.
    2. Muinasaja periodiseering.
    Muinasaeg - üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p. Kr.
    (aluseks on võetud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad)
    Kiviaeg
    Aeg
    Vanem kiviaeg
    Paleoliitikum
    Esimeste inimeste kujunemine-Põhja-Euroopas jääaja lõpuni. Inimasutust veel ei tunta.
    Keskmine kiviaeg
    Mesoliitikum
    Eestis IX aastatuhandest e. Kr.-V aastatuhandeni e. Kr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust .
    Noorem kiviaeg
    Neoliitikum
    V aastatuhat e. Kr.-II aastatuhat e. Kr. Materjalid samad kuid paremini töödeldud ja täiustatumad töö-ja tarberiistad.
    Pronksiaeg
    II aastatuhat ( keskpaik )–V sajand e. Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud .
    Rauaaeg
    V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus
    Varane rauaaeg
    V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr.
    Vanem ehk Rooma rauaaeg
    I sajand-V sajand (keskpaik)
    Keskmine rauaaeg
    V sajand (II pool)-VIII sajand
    Noorem rauaaeg
    IX sajandist kuni XIII sajand (algus)
    3. Mesoliitikumi asulad.
    Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.)
    Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht , kalapüük.
    Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust.
    4/5. Kammkeraamika , venekirveste ja Asva kultuur
    Nimetus
    Kammkeraamika kultuur
    Venekirveste kultuur
    Asva kultuur
    Aeg
    IV aastatuhande algus e.Kr.
    III aastatuhande algus
    e. Kr.
    IX sajand-VI sajand
    e. Kr.
    Elanike päritolu
    Indoeurooplased
    Läänemeresoome rahvaste eelkäijad
    Pole nõutud
    Tegevusalad
    Küttimine, kalastamine
    Algeline loomakasvatus, maaviljelus
    Karjakasvatus , maaviljelus, küttimine, kalapüük
    Uskumused/ aletamine /
    Tehti väikseid kujukesi, sest usuti, kujudel on maagilised omadused, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat, andes talle osakese nende loomade-lindude hingejõust.
    Mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Need põletati ja saadav tuhk oli hea väetis.
    6. Kalmete liigid
    Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse.
    Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst.
    Laevkalmed - ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult.
    Tarandkalmed - suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt.
    7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr.
    Linnused
    Kirjeldus
    Mägilinnus
    Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula.
    Neemiklinnus
    Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall.
    Ringvall-linnus
    Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall.
    Kalevipoja sängi tüüpi linnus
    Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele.
    Muinasasulad-
    Muinasmaakonnad - Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa.
    Ingvar - Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse.
    Tšuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates.
    Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks.
    Sossol - 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud.
    8. Eestlased muinasaja lõpul
    Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga.
    Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks.
    Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks.
    Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal.
    XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga.
    Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
    Malev- Põhiline väeükssus maakonnas , mis koosnes nii ratsa kui jalameestest.
    9. Muinaseestlaste usund
    Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades, nendega sai loitsida, nõiduda, haigusi ravida.
    Animism - kogu elusa ja eluta looduse hingestamine.
    Tõnn- tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal .
    Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel.
    Tarapita - konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale.
    Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal.
    Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt.
    Hiis - püha mets või salu .
    Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia.
    Nõidumine- ravitsemine , kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega.
    10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad
    Meinhard - augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. Hiljem pühitseti Liivimaa piiskopiks.
    Kaupo - Toreida vanem, kellest kujunes sakslaste usin abiline.
    Albert - Bremeni toomhärra, kes pühitseti järgmiseks piiskopiks.
    Riia linn- Albert rajas liivlaste asula kohale 1201. aastal. Riiast sai piiskopi eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt .
    Maarjamaa- kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi nimetati nii Eesti ja Läti ala.
    Mõõgavendade Ordu- 1202. asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Neid kutsuti mõõgavendadeks, sest neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
    Sissetung Eestisse algas 1208. aastal.
    Ümera lahing- toimus 1210 aastal. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Lembitu- üks Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast. Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus.
    Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks.
    Muhu linnuse vallutamine - 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida . Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing.
    Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus.
    11. Eestlaste allajäämise põhjused
    • Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed
    • Eestlastel puudusid kogemused
    • Sakslastel oli parem relvastus
    • Eestlastel oli puudus elavjõust
    • Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki
    • Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik
    • Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
    • Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad
    • Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega - latgalite ,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    10 klassi ajaloo eksam #1 10 klassi ajaloo eksam #2 10 klassi ajaloo eksam #3 10 klassi ajaloo eksam #4 10 klassi ajaloo eksam #5 10 klassi ajaloo eksam #6 10 klassi ajaloo eksam #7 10 klassi ajaloo eksam #8 10 klassi ajaloo eksam #9 10 klassi ajaloo eksam #10 10 klassi ajaloo eksam #11 10 klassi ajaloo eksam #12 10 klassi ajaloo eksam #13 10 klassi ajaloo eksam #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor La-Lu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    10 klassi ajaloo ülemineku eksam, kokkuvõte kümnenda klassi materjalist
    muinasaeg , periodiseering , kultuurid , eestlased , suhted naabritega

    Mõisted

    muinasjäänusteks, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, etnoloogia, ajaraamat, muinasaeg, pulli asula, arheoloogiliseks kultuuriks, ix sajand, kivikirstkalmed, laevkalmed, tarandkalmed, muinasmaakonnad, ingvar, tšuudid, sossol, adramaa, kolmeväljasüsteem, rehielamu, sumbküla, hajakülad, tõnn, peko, tarapita, uku, hiis, nõidumine, meinhard, kaupo, albert, riia linn, maarjamaa, lembitu, valjala, maahärrad, ordumeister, rüütelvend, poolvend, preestervend, kümnis, hinnus, teotöö, modena wilhelm, läänisuhted, jäälahing 1242, linnaõigus, raad, bürgermeister, sündik, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, seek, jüripäev, pöide, maasilinn, haagi, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, 1347 harju, danzigi kongress, meespäevad, maapäevad 1421, toomkapiitel, sinodid, liturgia, kabel, kirikukümnis, sakrament, reformatsioon, hermann marsow, 1524, melchior hoffmann, simon wanradt, johann koell, hans susi, balthasar russow, rzeczpospolita, ivo schenkenberg, pljussa 1583, asehaldur, presidentkond, staarostkond, kuberner, eestimaa hertsogkond, eestimaa rüütelkond, saaremaa rüütelkond, reduktsioon 1680, lääniõigus, aasta märts, usu, johan skytte, balti erikord, roseni deklaratsioon, katariina ii, asehalduskord 1783, aleksander i, vallakohus, magasivili, kadakasakslased, wilhelm struve, estofiilid, vallavolikogu, vallavanem, lydia koidula, ado grenzstein, hugo treffner, villem reiman, tartu renessanss, liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraadid, oktoobri manifest, rahvaasemike koosolek, mõisate põletamine, karistussalgad, enamlased, riigiduuma, eesti polk, oktoobripööre, päästekomitee, landeswehri sõda, kõigist suverään

    Sisukord

    • Eesti ajalugu
    • Kiviaeg
    • Paleoliitikum
    • Mesoliitikum
    • Neoliitikum
    • Nimetus
    • Kammkeraamika
    • Venekirveste kultuur
    • Asva kultuur

    Teemad

    • Muinasaja uurimine
    • muinasajaks
    • muinasjäänusteks ehk muististeks
    • Arheoloogia
    • Dendrokronoloogiline skaala
    • Numismaatika
    • Etnoloogia
    • Kroonika
    • Hendriku Liivimaa kroonika
    • Muinasaja periodiseering
    • Pronksiaeg
    • Rauaaeg
    • Rooma rauaaeg
    • Mesoliitikumi asulad
    • Pulli asula
    • Kunda Lammasmäge
    • Kunda kultuuri
    • Tööriistad
    • õõvitsad
    • Tegevusaladeks
    • Arheoloogiliseks kultuuriks
    • /5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur
    • kultuur
    • Kalmete liigid
    • Varem
    • Kivikirstkalmed
    • Laevkalmed
    • Tarandkalmed
    • Muinaseestlaste suhted naabritega
    • kaart . 7. -11 sajand e. Kr
    • Linnused
    • Kirjeldus
    • Mägilinnus
    • Neemiklinnus
    • Ringvall-linnus
    • Kalevipoja sängi
    • tüüpi linnus
    • Muinasasulad
    • Muinasmaakonnad
    • aastal
    • Tšuudid
    • aastal
    • Jurjeviks
    • Sossol
    • Eestlased muinasaja lõpul
    • Adramaa
    • Kolmeväljasüsteem
    • Rehielamu
    • Hajakülad
    • maakonnaks
    • Alempois
    • Vanemad
    • Malev
    • Muinaseestlaste usund
    • vägi
    • Vägi
    • Animism
    • Tõnn
    • Tarapita
    • Maagia
    • Nõidumine
    • Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad
    • Meinhard
    • Kaupo
    • Albert
    • Riia linn
    • Maarjamaa
    • Mõõgavendade Ordu
    • Ümera lahing
    • Lembitu
    • Madisepäeva lahing
    • Muhu linnuse vallutamine
    • Valjala
    • Eestlaste allajäämise põhjused
    • Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand
    • Kaart raamatust
    • Liivimaana
    • Harju-Viruks
    • Vana-Liivimaa ajaks
    • Liivi orduriik
    • Tartu
    • piiskopkonna
    • Saare-Lääne piiskopkond
    • Maahärrad
    • Ordumeister
    • Rüütelvend
    • Poolvend
    • Preestervend
    • Piiskop
    • Kümnis
    • Hinnus
    • Teotöö
    • Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand
    • Modena Wilhelm
    • vaheriik
    • Stensby leping 1238
    • Läänisuhted
    • Maa-aadel
    • Taani hindamisraamat 1241
    • Jäälahing 1242
    • Linnad keskajal
    • keskaegset Eesti linna
    • Linnaõigus
    • Kuressaare 1563
    • Piiskopiõigus
    • Selle ülesanded
    • Bürgermeister
    • Sündik
    • Linnafoogt
    • Tsunft
    • Skraa
    • Tsunftijänes
    • Kaubaartiklid
    • Johann von Üxküll
    • Tallinna raekoda 1404
    • Raeapteek 1422
    • Jüriöö ülestõus 1343-1345
    • Põhja-Eesti võimuvahetus
    • Jüripäev
    • Padise kloostri vallutamine
    • Paides toimunud läbirääkimised mai 1343
    • Bartholomäus Hoeneke
    • eestlaste esindus tapeti
    • Karja
    • Vesse
    • Maasilinn
    • Maarahvas 14.-16. saj
    • Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu
    • Haagi- ehk adrakohtunikud
    • Pärisorjus
    • Adratalupojad
    • Üksjalad
    • Vabatalupojad
    • maavabad
    • Jüriöö ülestõusust reformatsioonini
    • Eestimaa müümine Saksa ordule 1346
    • Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla
    • Danzigi kongress
    • Konrad von Jungigeni armukiri
    • Meespäevad
    • linnadepäevadel
    • Maapäevad 1421
    • Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand
    • Toomkapiitel
    • kirikukatsumised
    • Missa
    • Liturgia
    • Kihelkonnakirik
    • Kabel
    • vikaarid
    • Kirikukümnis
    • Sakrament
    • Johannes IV Kievel
    • Usupuhastus Eestis
    • Reformatsioon
    • Poliitiline ja vaimne opositsioon
    • Martin Luther 1517
    • Wolter von Plettenberg
    • Hermann Marsow
    • Pildirüüste 14.sept. 1524
    • Melchior Hoffmann
    • Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand
    • Simon Wanradt
    • Johann Koell
    • Hans Susi
    • Jumalateenistuse käsiraamat 1525
    • uterlik katekismus 1535
    • Balthasar Russow
    • Liivi sõda 1558-1583
    • Liivi sõja põhjused
    • Ajend
    • Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail
    • rootslased Põhja-Eestis
    • juuni–6. juuni
    • november
    • Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile
    • Frederik II
    • Rzeczpospolita
    • Ivan IV
    • Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses
    • Pontus De la Gardie
    • Ivo Schenkenberg
    • Jam Zapolski vaherahu 1582
    • Pljussa 1583
    • Sigismund Augusti privileeg
    • Asehaldur
    • Presidentkond
    • Vojevoodkond 1598
    • Staarostkond
    • Vastureformatsioon
    • Kuberner
    • Eestimaa hertsogkond
    • linnuselääniks
    • maakonnaks
    • foogtid
    • Eestimaa rüütelkond
    • maapäev
    • Saaremaa rüütelkond
    • reduktsiooni
    • ametkondadeks
    • vakusteks
    • Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
    • Altmargi vaherahu 1629
    • Brömsebro rahu 1645
    • Oliva rahu 1660
    • Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine
    • kindralkuberner
    • maapäevadel
    • maanõunikku
    • sillakohtunikud
    • meeskohtud
    • maakohtud
    • Liivimaa Õuekohtus
    • Gustav II Adolf 1611- 1632
    • Reduktsioon Rootsi võimu ajal
    • Reduktsioon 1680
    • Lääniõigus
    • Johann Reinhold Patkul
    • Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal
    • pärisorjuse
    • vakuraamatud
    • kreisifoogtid
    • jalateoks
    • abiteole
    • mõisavooris
    • Rootsi riigi viljaait
    • 1697. aasta näljahäda
    • Usu- ja hariduselu Rootsi ajal
    • Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda
    • konsistoorium
    • kindralsuperintendent
    • Johann Fischer
    • vöörmündrid
    • nõiaprotsesse
    • Bengt Gottfried Forselius
    • Piiskopimõisa seminar 1684
    • Liivimaa maapäeva otsus 1687
    • Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630
    • Tartu ülikool 15. okt. 1632
    • Johan Skytte
    • Põhjasõda 1700-1721
    • Peeter I
    • Karl XII
    • Narva lahing 1700
    • Erastvere lahing 1701
    • Kastre lahing 1704
    • Tartu vallutamine 1704
    • Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks
    • kapitulatsioonile
    • Uusikaupunki rahu 1721
    • Balti erikord
    • Balti erikord
    • restitutsioon
    • aadlimatrikkel
    • Eesti 18. saj. II poolel
    • Katariina II
    • Asehalduskord 1783-1796
    • Pearahamaks
    • vallasvarale
    • Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil
    • Aleksander I
    • Iggaüks…” 1802, 1804 talurahvaseadused
    • teokoormiste normeerimine
    • Vallakohus
    • 1819 talurahvaseadused
    • liikumisvabadus oli piiratud
    • perekonnanimede panek
    • Priiuse esimesed aastakümned
    • Vallakohtud
    • Magasivili
    • Külarahvas
    • Mõisarahvas
    • Mõisakoormised
    • Riiklikud koormised
    • Talurahvaseadused 19. sajandi keskel
    • Liivimaa
    • Saaremaal 1865
    • Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel
    • kõrgkultuuriks
    • talupojakultuuriks
    • Tartu ülikool
    • Wilhelm Struve
    • Karl Ernst von Baer
    • Janis Cimze seminar
    • Õpetatud Eesti Selts 1838
    • Friedrich Robert Faehlmann
    • Friedrich Reinhold Kreutzwald
    • Estofiilid
    • Rahvuslik liikumine
    • Rahvusliku liikumise eeldused
    • Peamised keskused
    • Palvekirjad 1864
    • Osalejad
    • Uus vallaseadus 1866
    • Vallavolikogu
    • Vallavanem
    • Johann Köler
    • Aleksander II
    • Perno Postimees”
    • Eesti Postimees”
    • Vanemuine”
    • Mu isamaa, mu õnn ja
    • rõõm”
    • Eesti Aleksandrikooli komiteed 1871
    • Eestvedajad
    • Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893
    • Liikmed
    • Jakob Hurt
    • Saada suureks vaimult“
    • Sakala“
    • Suur lõhe 1878
    • Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused
    • Venestuse algus
    • Manasseini revisjon 1882
    • Ado Grenzstein
    • Karl August Hermann
    • Hugo Treffner
    • Villem Reiman
    • Eesti Üliõpilaste Selts
    • sinimustvalge lipp
    • Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon
    • Tartu renessanss
    • Isikud
    • Jaan Tõnisson
    • Konstantin Päts
    • Eluaastad
    • Haridus
    • Ajaleht
    • Poliitilised võistlused
    • Suhtumine suurde
    • poliitikasse
    • Toetajaskond
    • Etteheited
    • Tähelepanuväärseim
    • saavutus
    • Liberaalid
    • Radikaalid
    • Sotsiaaldemokraadid
    • oktoobri veretöö
    • oktoobri manifest
    • Revolutsiooni tulemused
    • Eesti Rahvameelne Eduerakond
    • Rahvaasemike koosolek
    • Lõhe tekkimine
    • Koosolekute otsused
    • Aulakoosoleku otsused
    • Teemanti juhitud
    • Ühised seisukohad
    • Bürgermusse koosoleku otsused
    • Tõnissoni juhitud
    • Mõisate põletamine
    • Karistussalgad
    • Poliitilised olud pärast revolutsiooni
    • Enamlased
    • Riigiduuma
    • Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918
    • Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917
    • märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon
    • märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine
    • Ajutine Maanõukogu (Maapäev)
    • asjaajamiskeeleks
    • Eesti Polk
    • Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
    • Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
    • Enamlaste reformid
    • Päästekomitee
    • Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine
    • veebruaril
    • Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918
    • Eesti Vabadussõda 1918-1920
    • Eesti Rahvavägi
    • nov. 1918 Narva vallutamine
    • Eesti Töörahva Kommuun
    • Eestlaste ebaedu põhjused
    • Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul
    • Vastupealetungi algus jaanuar 1919
    • Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919
    • Otto Strandmann
    • Landeswehri sõda
    • Rüdiger von der Goltz
    • Tartu rahuläbirääkimised
    • Adolf Joffe
    • Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruar 1920

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Eesti ajalugu
    19
    doc
    10-klassi ajaloo eksam
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    24
    doc
    11 klassi ajaloo kokkuvõte
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !