Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti ajalugu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris






EESTI AJALUGU
Annika Vesselov











SISUKORD


SISUKORD 2
1. KIVIAEG EESTIS 3
2. METALLIAEG EESTIS 4
3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 6
4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS 7
5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 – 1345) 7
6. MAARAHVAS 14. – 16. SAJANDIL 9
7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS 10
8. REFORMATSIOON EESTIS 12
9. LIIVI SÕDA 13
10. ROOTSI AEG 16
11. PÕHJASÕDA (1700 – 1721) 19
12. VENE AEG 21
13. EESTI ISESEISVUMINE 27


1. KIVIAEG EESTIS



  • MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.)

  • Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.).
  • Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades.
  • Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle.
  • Töö- ja tarberiistu valmistati luust , sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele.
  • Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule.
  • Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos.

  • NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.)

  • Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks . Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos.
  • Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate kästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Tegeleti juba algelise karjakasvatuse ning maaviljelusega, kuid tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed).

2. METALLIAEG EESTIS


  • PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.)

  • Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal. Siinsetel elanikel oli visa tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega.


  • VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr)

  • Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid . Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma , toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi – kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid , mille keskele oli laotud põhja-lõuna- suunaline kividest kirst .


  • VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik)

  • Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja- Euroopale , sealhulgas ka Eestile. Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö. Vanemal rauaajal puudusid majapidamistest relvad, ei olnud toimunud ühtegi sõjalist kokkupõrget naaberhõimudega, elu oli rahulik. Seega hinnatakse seda perioodi kui rahulikku sõdadeta aega


  • KESKMINE RAUAAEG (V saj. teine pool VIII saj. lõpp)

  • Keskmist rauaaega on nimetatud Eestis ka rahututeks aastateks, sest:

* Hakati ehitama linnuseid
* Majapidamistesse ilmusid relvad
* Mõju hakkasid avaldama idaslaavlased
* Rahulikud kaubandussidemed asendusid Skandinaavia saagade teadetest sõjaretkedest
* Viikingid korraldasid sõjakäike Eestisse

  • NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus)

  • Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine , mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine . Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste kaubitsemine lähemate naabrite – liivlaste, soomlaste, jarjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Kuid tänu oma soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus, kus kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks vaid ka edasimüügiks.

VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS
Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa
metall , sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha
relvad vili, vaha
Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu . Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda : Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike.

3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS



    • Drang nach Osten“ ehk ümberasumine itta . Eesmärgid olid suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka.
    • Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde.
    • Eesmärgid

* Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule.
* Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada.
* Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada
  • I PERIOOD (1208 – 1212 )

  • 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi
  • Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale
  • 1210 . aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt
  • Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust
  • 1211 . aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt
  • 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad.
  • Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks)


    • 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse
    • Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere ( Leole ) linnusele.
    • Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu)
    • Sakslaste rüüsteretk Ugandisse
    • Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu)
    • 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo
    • 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all
    • Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit)
    • 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse.
    • Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima
    • Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe

  • III PERIOOD (1221 – 1227)

    • 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid)
    • Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama
    • Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle
    • 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale
    • Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse
    • 1224 August. Tartu langemine . Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla
    • Veebruar. Saaremaa alistumine

4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS


a) Eesti ala halduslik jaotus enne muistset vabadusvõitlust:








b) Eesti ala halduslik jaotus pärast muistset vabadusvõitlust:








5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 – 1345)


  • ÜLESTÕUSU PÕHJUSED:

    • Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus )
    • Mõisa heaks tuli tööd teha
    • Sooviti taastada muistne vabadus
    • Oli soodne poliitiline olukord – Taani tahtis Eestit müüa
    • Ristiusk oli jõuga peale surutud
    • Sooviti taastada muinasusundit

  • ÜLESTÕUSU KÄIK:

  • Ülestõusu algus:
      • Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena
      • 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal )
      • Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu
      • Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti
      • Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati
      • Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud
      • Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk „kuningat“
      • Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse
      • Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla
      • Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele

  • Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised:
      • Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole
      • Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all
      • Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele
      • Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop ning kroonik Bartholomäus Hoeneke
      • Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada
      • Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti
      • Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet

  • Ordu pealetung:
      • Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma
      • Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla lähedases rabas, milles võidu saavutasid sakslased
      • 14. mail jõudis orduvägi umbes seitsme kilomeetri kaugusele Tallinnast
      • Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel olid eestlased nõustunud alistumisega, nõudsid ordurüütlid karistust oma sõprade ja sugulaste tapmise eest
      • Algas lahing ordurüütlite ja eestlaste vahel, mille võitsid ülekaalukalt sakslased
      • Sündmustest hirmutatud taanlased usaldasid linna kaitsmise ordule ning sakslaste vägi asus otse Tallinna müüride alla laagrisse
      • Dreileben asus suurema väega Läänemaale, kus sunniti taanduma ka Haapsalu linna piiravad ülestõusnud
      • 18. ja 19. mail, täpselt kokkulepitud ajaks jõudsid laevadega Tallinna alla Rootsi väed Turu ja Viiburi foogtide juhtimisel, kuid kuna sündmused olid oodatust kiiremini arenenud, olid nad sunnitud tagasi pöörduma
      • Ülestõusnud olid käinud abi otsimas ka Venemaal, kelle 5000-meheline vägi mai lõpul (1343) Tartu piiskopkonda kuni Otepääni tungis
      • Eestlased said hetkeks vabamad käed vastupanu jätkamiseks

  • Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit:
      • 24. juulil 1343. aastal puhkes ülestõus Saaremaal
      • Asuti piirama sakslaste peamist tugipunkti – Pöide linnust, mis 8 päeva pärast ka vallutati ning seal olnud sakslased kividega surnuks loobiti
      • Sakslaste jõud olid otsakorral ning abi paluti Saksa ordu kõrgmeistrilt
      • Oktoobri lõpus (1343) saabuski abivägi, kes novembris vallutas Varbola ja Loone linnused , kus olid end kindlustatud harjulased
      • Kuna talv oli võrdlemisi pehme, õnnestus ordu vägedel alles 1344. aasta veebruaris üle jää Saaremaale tungida
      • Asuti piirama linnust Karjas, mis ka vallutati ning seal olnud saarlaste kuningas Vesse poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi ülesse
      • Ilmade soojenemine sundis ordu väed aga lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba
      • 1345. aasta algul suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks (lisaks ordurüütlitele sunniti kaasa minema ka liivlasi, lätlasi, mandrieestlasi, kurelasi jt)
      • Vägi peatus Karjas, kus rüüstati ümbrus täiesti paljaks
      • Saarlased nõustusid rahu sõlmima, mille tulemusena pidid nad pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Lisaks sellele pidid nad järgnevateks aastateks ehitama karistuslinnuse Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise

    • ÜLESTÕUSU TULEMUSED:

      • Saavutati rahvusvaheline tunnustus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8 Eesti ajalugu #9 Eesti ajalugu #10 Eesti ajalugu #11 Eesti ajalugu #12 Eesti ajalugu #13 Eesti ajalugu #14 Eesti ajalugu #15 Eesti ajalugu #16 Eesti ajalugu #17 Eesti ajalugu #18 Eesti ajalugu #19 Eesti ajalugu #20 Eesti ajalugu #21 Eesti ajalugu #22 Eesti ajalugu #23 Eesti ajalugu #24 Eesti ajalugu #25 Eesti ajalugu #26 Eesti ajalugu #27 Eesti ajalugu #28 Eesti ajalugu #29 Eesti ajalugu #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ann Fatman Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt Eesti ajaloost (kiviajast iseseisvumiseni),
    eesti ajalugu konspeks

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    agne profiilipilt
    agne: Väga hea ja põhjalik! Kuid kahjuks minu otsitud perioodi polnud...
    21:18 22-11-2009


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Eesti ajalugu
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    14
    doc
    Eesti ajalugu
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    18
    odt
    Eesti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun