Eesti ajalugu (1)

• Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena
  
• 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal )
  
• Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu
  
• Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti
  
• Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati
  
• Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud
  
• Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk „kuningat“
  
• Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse
  
• Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla
  
• Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele
  

• Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole
  
• Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all
  
• Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme sõjasulasega minema 4. mail (1343) Paides peetavatele läbirääkimistele
  
• Vastaspoolest olid esindatud lisaks ordumeistrile hulk tähtsaid ametnikke, Tallinna piiskop ning kroonik Bartholomäus Hoeneke
  
• Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada
  
• Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti
  
• Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet
  

• Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma
  
• Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla lähedases rabas, milles võidu saavutasid sakslased
  
• 14. mail jõudis orduvägi umbes seitsme kilomeetri kaugusele Tallinnast
  
• Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel olid eestlased nõustunud alistumisega, nõudsid ordurüütlid karistust oma sõprade ja sugulaste tapmise eest
  
• Algas lahing ordurüütlite ja eestlaste vahel, mille võitsid ülekaalukalt sakslased
  
• Sündmustest hirmutatud taanlased usaldasid linna kaitsmise ordule ning sakslaste vägi asus otse Tallinna müüride alla laagrisse
  
• Dreileben asus suurema väega Läänemaale, kus sunniti taanduma ka Haapsalu linna piiravad ülestõusnud
  
• 18. ja 19. mail, täpselt kokkulepitud ajaks jõudsid laevadega Tallinna alla Rootsi väed Turu ja Viiburi foogtide juhtimisel, kuid kuna sündmused olid oodatust kiiremini arenenud, olid nad sunnitud tagasi pöörduma
  
• Ülestõusnud olid käinud abi otsimas ka Venemaal, kelle 5000-meheline vägi mai lõpul (1343) Tartu piiskopkonda kuni Otepääni tungis
  
• Eestlased said hetkeks vabamad käed vastupanu jätkamiseks
  

• 24. juulil 1343. aastal puhkes ülestõus Saaremaal
  
• Asuti piirama sakslaste peamist tugipunkti – Pöide linnust, mis 8 päeva pärast ka vallutati ning seal olnud sakslased kividega surnuks loobiti
  
• Sakslaste jõud olid otsakorral ning abi paluti Saksa ordu kõrgmeistrilt
  
• Oktoobri lõpus (1343) saabuski abivägi, kes novembris vallutas Varbola ja Loone linnused , kus olid end kindlustatud harjulased
  
• Kuna talv oli võrdlemisi pehme, õnnestus ordu vägedel alles 1344. aasta veebruaris üle jää Saaremaale tungida
  
• Asuti piirama linnust Karjas, mis ka vallutati ning seal olnud saarlaste kuningas Vesse poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi ülesse
  
• Ilmade soojenemine sundis ordu väed aga lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba
  
• 1345. aasta algul suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks (lisaks ordurüütlitele sunniti kaasa minema ka liivlasi, lätlasi, mandrieestlasi, kurelasi jt)
  
• Vägi peatus Karjas, kus rüüstati ümbrus täiesti paljaks
  
• Saarlased nõustusid rahu sõlmima, mille tulemusena pidid nad pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Lisaks sellele pidid nad järgnevateks aastateks ehitama karistuslinnuse Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise
  

• ÜLESTÕUSU TULEMUSED:
  

• Saavutati rahvusvaheline tunnustus
  
• Eestlased said lüüa
  
• Ei suudetud taastada muistset vabadust
  
• 1346. aastal müüs Taani oma valdused Eestis Saksa ordule
  
• 1347 . aastal andis Saksa ordu kõrgmeister ostetud alad valitseda Liivi ordule
  

6. MAARAHVAS 14. – 16. SAJANDIL

• TALURAHVA OLUKORD:
  

• Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus
  
• Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu
  
• Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu
  
• Kindlustamaks oma võimu, asusid aadlikud järjest rohkem elama maale mõisatesse
  
• Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi
  
• Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus
  
• Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist
  
• Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha
  
• 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile
  
• Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema
  
• Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest
  
• 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma
  
• Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi - ehk adrakohtunikud
  
• Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida , vahetada või pärandada
  
• Kehtestati pärisorjus
  

• PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL:
  

• TALUPOEGADE KATEGOORIAD:
  

• Kõige arvukam talupoegade kiht
  
• Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest
  
• Talude suurused kõikusid ½ –5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
  
• Suuremates taludes olid tööl palgalised sulased ja teenijatüdrukud (sulased käisidki mõisas)
  

• Kategooria moodustasid adramaatalupoegade nooremad pojad
  
• Elasid oma väikestes taludes kusagil äärealadel
  
• Nimetus tuleneb sellest, et üksjalgadel oli kohustus teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas
  
• Ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised
  

• Tasusid koormisi rahas
  
• Olid teotööst vabad
  

• Kõige kõrgem kiht talupoegade hulgas (neid esines üksikuid)
  
• Peamiselt moodustasid kihi muistsete eesti ülikute järglased kes omasid talu läänikirja alusel
  
• Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi
  
• Sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes
  

7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS

• LINNADE KUJUNEMINE:
  

• Eesti linnade õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul (põhiliselt laenatuna)
  
• Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus
  
• Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said omale Riia õiguse
  
• Kohaliku päritoluga Vana-Pärnus ning Haapsalus kehtis nn. piiskopiõigus
  

• LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS:
  

• Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad
  
• Raeliikmete arv oli erinev, muutudes vastavalt linna kasvule
  
• Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad, mis koosnes 14. sajandil tavaliselt 24 liikmest, kellest pooled täitsid kohustusi ühel aastal, pooled teisel. 15. sajandi keskpaigaks senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14
  
• Lisaks neile kuulusid rae koosseisu:
  

• Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine
  
• Kaubandust ja käsitööd soodustavate abinõude rakendamine
  
• Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega
  
• Kirikute ja koolide ülalpidamine
  
• Vaeste ja haigete hoolekanne
  
• Kodanike julgeoleku järele valvamine
  
• Olla kõrgeim kohtuvõim linnas
  

• KAUBANDUS:
  

• Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon – Mustpeade vennaskond (nimetus neeger Püha Mauritiusest)
  
• Eestlased gildidesse ei kuulunud, kaubanduses osalesid vaid väikepoodnikena
  
• Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel
  
• Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid kaubalinnade ühendusse Hansa Liitu
  
• Eesti oma saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili, millest enamus veeti läände
  
• Välisturule läks Eestist veel kalu, karusnahku, ehitus- ja hauakive, lina ja hülgerasva
  
• Läbi Eesti veeti venemaale kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine , luksusesemeid jms
  
• Venemaalt liikus läände karusnahku, pargitud nahku , vaha, rasva, lina, kanepit jms
  
• Kaubanduse tähtsaks tuiksooneks oli ka Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendav jõelaevatee Peipsi järvest Pärnu laheni
  
• Laienes ka sisekaubandus, millest võtsid agaralt osa ordu ja maa-aadli esindajad ning isegi mõned vaimulikud
  
• Eestlaste osa kauplemises oli suur kirikupühade ja laatade puhul alevites ja külades, samuti said talupojad oma saadusi müüa linnades turul
  

• KÄSITÖÖ:
  

• Keskaegsetele linnadele oli iseloomulik, et enamik eluks vajaminevast toodeti kohapeal
  
• Tallinnas loeti 15. sajandil kokku 73 tööndusharu
  
• 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa . Samuti oli igal tsunftil oma kombestik (seostus meistriks saamisega)
  
• Osadesse tsunftidesse olid koondudud ühe ala, osadesse aga erinevate alade meistrid
  
• Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele
  
• Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus
  
• Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi – Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased)
  
• Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild
  
• Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud
  

• LINNADE VÄLISILME:
  

• Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus
  
• Linnahooned olid algul põhiliselt puidust, alles 15. sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad
  
• Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega
  
• Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk
  
• Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad , elamute krundid samuti
  
• Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse
  
• Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed ), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone – raekoda
  
• Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk
  
• Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse – seekidesse
  

• RAHVASTIK :
  

• Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 – 8000, Tartus 5000 – 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem
  
• Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikust võis olla kuni 8 % (seega suhteliselt kõrge)
  
• Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased, kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel
  
• Suure juurdevoolu linnadesse tõid mõisatest ära põgenenud talupojad, kes said linnakodanikeks olles elanud seal aasta ja päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 kuud)
  

8. REFORMATSIOON EESTIS

• REFORMATSIOONI PÕHJUSED:
  

• 16. sajandil tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele:
  

• REFORMATSIOON EESTIS:
  

• Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal
  
• 1524. aastal tegutses Tallinnas juba kolm evangeelset jutlustajat, kelle töö kandis vilja seda enam, et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi, dominiiklaste ja tuntumate katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud
  
• Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks )
  
• Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse)
  
• 1525 . aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem
  
• Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa- aadel (seda tingis aadlike vanameelsus)
  
• Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld
  
• Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused – pildirüüsted
  
• 14. septembril 1524.aastal tungis 400 – 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja - kujusid , altareid, reliikviaid jms
  
• 1525. aasta jaanuaris läks Tartus mitmesajaliikmeline inimhulk populaarse jutlustaja Melchoir Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonnaga lausa lahingusse, piiskopilinnus jäi esialgu küll puutumata, aga toomkirik ja toomhärrade majad ja all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad sundis Hoffmanni linnast lahkuma
  
• Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus
  

• REFORMATSIOONI TULEMUSED:
  

• Hävitati palju kultuurimälestisi (pühakujud ja –pildid, altarid, reliikviad jms)
  
• Hävitati palju kirikuhooneid
  
• Paljud dominiiklaste kloostrid ja katoliku kirikud lakkasid tegutsemast
  
• Talupojad leidsid usupuhastusest mõtte, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed
  
• 1525. aastast jätkas Liivi ordu tegevust iseseisvana
  
• Tekkisid suured eeldused kogu kooliõpetuse üldrahvalikuks muutmiseks (Vana-Liivimass koolioludes pärast reformatsiooni midagi põhimõtteliselt olulist siiski ei toimunud)
  
• 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga (eesti esimene teadaolev trükis)
  
• 1535. aastal koostasid Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt (pani raamatu kokku) ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koell (tõlkis eesti keelde) Tallinnas luterliku katekismuse (teine teadaolev eesti keelne katkendlikult säilinud raamat)
  

9. LIIVI SÕDA

• SÕJA PÕHJUSED:
  

• Keskvõimule allutatud suurriikide Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi kujunemine teravdas 16. sajandi keskpaigaks iseäranis küsimust ülemvõimust Balti merel
  
• Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas
  
• Võimsust tahtis laiendada ka Poola-Leedu
  
• Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakalkdani
  
• Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale
  
• Sõja ajendiks oli nn „Tartu maksu“ maksmatajätmine
  

• SÕJAS OSALENUD RIIGID:
  

• Venemaa
  
• Taani
  
• Rootsi
  
• Poola-Leedu
  
• Vana-Liivimaa
  

• SÕJA KÄIK:
  

• 22. jaanuaril 1558. aastal tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda, sõjaretk kujunes rohkem luure-, rüüste- ja hirmutamisretkeks
  
• Paljud tähtsamad aadlikud olid sel ajal Tallinnas suurejoonelisel pulmapeol ning seetõttu ei suutnudki ordumeister Fürstenberg koguda vägesid vastulöögi andmiseks
  
• Vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kiriku juures rüüstajatega maha verise lahingu
  
• Šig-Alei lahkus oma vägedega tagasi Venemaale ja saatis ordumeistrile kirja, milles lubati Liivimaale raha äramaksmisel rahu (maksu kokku ei saadud ning rahu ei tulnud)
  
• 1558. aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks
  
• 1558. aasta aprillis alustasid Vene väed Narva piiramist ja pommitamist
  
• 11. mai hommikul (1558) puhkes linnas üldine tulekahju ning varsti otsustati alistuda
  
• Juulis saabus Kagu-Eestisse umbes 60 000-meheline Vene armee vürst Šuiksi juhtimisel
  
• Juuli alguses (1558) vallutasid venelased Kastre kindluse, mis andis neile võimaluse tuua täiesti vabalt mööda Emajõe veeteed Tartu alla oma oma rasked piiramissuurtükid, millega linna pommitamist alustati
  
• 18. juuli 1558. aastal alistus Tartu linn, likvideeriti Tartu piiskopkond
  
• Augustis (1558) vallutasid venelased rida väiksemaid linnuseid: Rõngu, Rakvere, Laiuse, Toolse , Põltsamaa jt (ühe hooga jõuti Tallinna alla, kuid linna piirama ei asutud)
  
• 1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat pealetungi, kuid edu ei saavutatud
  
• 1559 . aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu
  
• Vaherahu kasutas Liivi ordu välisabi otsimiseks. Ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus, kelle liider Gotthard Kettler Fürstenbergi asemel ordumeistriks sai
  
• 1559. aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartu piiskopkonda tagasi saada, vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures, kuid Tartut ja Laiust ei suudetud hõivata
  
• 1559. aasta septembris ostis Taani kuningas Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle oma vennale hertsog Magnusele
  
• 1560 . aasta aprillis maabus 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares ning ostis endale veel Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikohad
  
• Hertsog Magnus tahtis veel hõivata venelaste poolt vallutamata alad ning siirdus oma palgasõduritega rüüstama mitmeid piirkondi mandril, mille tagajärjel tekkis tal konflikt orduga
  

• 1560.aastal alustasid vene väed uut pealetungi
  
• 2.august 1560. toimus Hoomuli lahing, milles hävitati ordu vägi täielikult
  
• 20. augustil 1560. aastal langes venelaste kätte Viljandi – tugevaim ordulinnus Eesti alal
  

• Talurahvale tõi sõda kaasa ainult kannatusi ja suuremaid koormisi
  
• 1560. aasta septembris algas talupoegade ülestõus, mis laienes Lääne- ja Harjumaale
  
• Eestlased valisid omale ühe mittesaksa sepa omale kuningaks
  
• Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud
  
• Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas Läänemaa aadlikest koosnev ratsasalk. Paljud talupojad hukkusid ning nende kuningas veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti, hukati ka teised vastuhaku juhid
  
• 1561. aastal jätkus kohati vastuhakk , kuid selle selgroog oli murtud (tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos)
  

• Vene vägede edu ja Eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima omale uusi tugevamaid isandaid
  
• 1560. aasta lõpus saabusid enamikku Vene vägede poolt vallutamata kindlustesse Poola garnisonid
  
• 1561. aasta juuni alguses ajasid rootslased poolakad Toompealt välja
  
• 4. juunil 1561. aastal alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad
  
• 6. juunil 1561. aastal läks Tallinna linn Rootsi kuningas Erik XIV-le ning Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim
  
• 1561. aasta novembris läksid ülejäänud Liivi ordu alad Poola kuningas Sigismund II Augustile ning seega lakkas olemast Liivi ordu
  
• 1561. aastal saabus hertsog Magnus koos 10 sõjalaevaga uuesti Kuressaarde, lakkas olemast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga
  
• 1563. aastal paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konflikt Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks, mille üheks tallermaaks sai Liivimaa. Pärast vahelduva eduga sündmusi sõlmiti 1570 . aastal rahu, mille kohaselt piirdus Taani võim Saaremaaga
  
• 1568. aasta sügisel sai Rootsis võimule Poola kuninga õemees Johann III, mille tulemusena paranesid Poola ja Rootsi suhted, sõlmiti vaherahu ning hiljem mindi koostööle venelaste vastu
  
• 1569 . aastal sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita
  

• Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus püüdis laiendada oma valdusi ning otsis selleks toetust Poola kuningalt, kellelt ta siiski abi ei saanud
  
• 1569. aastal läkitas Magnus saadikud Venemaale tsaar Ivan IV Julma juurde, kes nägi selles võimalust asutada Moskvast sõltuv vasallkuningriik (mille keskuseks pidi saama Põltsamaa)
  
• 1570. aasta augusti lõpul saabus Hertsog Magnus suure Vene väe ja mõne mõisameeste lipkonnaga Tallinna alla ning piiras linna sisse
  
• 1571. aasta märtsis, pärast ligi 7-kuulist piiramist, pani Magnuse vägi oma laagri põlema (katku pärast) ning Vene armee lahkus Eestist
  

• 1572 – 1573. aastal saabus Vene tsaar Ivan IV Julm isiklikult suure väega Liivimaale, kus vallutati rootslastelt Karksi ja Paide (lüüa saadi Koluvere juures toimunud lahingus)
  
• 1574. aastal ründasid Rootsi väed Põltsamaad, linnust ei vallutatud, küll aga põletati alev
  
• 1575 – 1576 . aastail vallutas Magnus Vene ja Tatari vägedega peaaegu kogu Eesti ala, poolakad tõrjuti maalt välja, Rootsi kätte jäid üksnes Tallinn ja Hiiumaa
  

• 1577. aasta januari lõpul jõudis venelaste vägi (nüüd juba venelastest juhtidega) Tallinna alla, pärast 7-nädalast piiramist põletasid Vene väed oma laagri ja lahkusid
  
• Vene väed vangistasid hertsog Magnuse (hiljem lubasid tal minna Kuramaale), hõivasid Põltsamaa ja likvideerisid Liivimaa vasallkuningriigi
  

• 1579. aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batoryga ulatuslikku sõjategevust Venemaa vastu. Poola ratsavägi tungis edukalt Tartumaale, samal ja järgmisel aastal haarati ka Venemaa enda alasid
  
• 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe ning pärast piiramist vallutasid Rakvere ja rida väiksemaid linnuseid. Vallutati veel Haapsalu, Narva ja Paide – kogu Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla
  
• 1582. aasta jaanuaris sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu, mille tulemusena sai Venemaa tagasi poolakate kätte langenud Venemaa linnad ja maad ning pidi ise viimastele loovutama kõik tema käes olnud Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla
  
• 1581. – 1582. aastal liikusid Rootsi väed võidukalt läbi Ingerimaa Laadoga järveni
  
• 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa jõe suudmes vaherahu, millega rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli lõppenud
  

• SÕJA TULEMUSED:
  

• Maa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel
  
• Eesti lõhenes, sest erinevate piirkondade haldamises oli vähe ühist
  

10. ROOTSI AEG

• ROOTSI AJA ALGUS:
  

• Liivi sõja lõppedes ei olnud ei Rootsi ega ka Poola oma valdustega rahul
  
• 1600. aastal algas uus sõda Liivimaa pärast
  
• Esialgu saatis edu rootslasi, kes haarasid kogu Eesti, Põhja-Läti ja jõudsid välja Riiani
  
• Veidi hiljem haaras initsiatiivi poolakate tugev ratsavägi, kes nihutas rindejoone isegi Tartust ja Paidest põhja poole
  
• 1601. – 1602. aastal tabas maad ikaldus ja näljahäda, milles eriti kannatas talurahvas
  
• Sõjategevus kestis vähesel määral seni, kuni nii Poola kui ka Rootsi tähelepanu koondus mõneks ajaks Venemaa vastu
  
• 1611. aastal, kui Rootsi kuningaks sai Gustav II Adolf, sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu
  
• Pärast Venemaaga soodsa rahu sõlmimist alustas Rootsi taas võitlust Eestis ja Lätis
  
• 1621. aastal hõivasid rootslased Riia linna
  
• 1625. aastal vallutasid Rootsi väed Tartu linna
  
• 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile
  
• Saaremaa püsis esialgu veel Taani valduses, kuid aastail 1643 – 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt loovitas Taani Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile
  
• Kogu eestlaste maa oli läinud Rootsi riigile – algas Rootsi aeg Eestis
  

• TALURAHVA OLUKORD ROOTSI AJAL:
  

• Peale pidevaid sõdu oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, 1620. aastatel hinnati talurahva arvu vähem kui 100 000-le (üle poole rahvastikust oli hävinud)
  
• Saaremaa elanikkond moodustas 1630. aastate lõpul umbes veerandi kõigist eestlastest (s.t. iga neljas eestlane oli saarlane)
  
• 1645. aastal fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis
  
• Koos mõisa põldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade koormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast
  
• 1680. aastal Liivi- ja Eestimaale laienenud reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes:
  

• Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi
  
• Talupoja tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes:
  

• 17. sajandi keskel keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine
  
• Valitsevaks talurahva elamutüübiks oli rehielamu
  
• Hoogustus kõrtside rajamine, milles käies vahetati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli
  
• Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib, mida valmistati aganatega segatud teradest ning tähtsamaks leivakõrvaliseks kala (soolasilk), millest osa toodi sisse isegi Soomest
  

• VAIMUELU ROOTSI AJAL:
  

• Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist
  
• Maarahvale lugemise õpetamises pandi lootusi köstritele, kuid viimaste vähesuse ning hariduse puudulikkuse tõttu levis lugemisoskus vaevaliselt
  
• Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius
  
• 1684 . aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks (ainsaks õpetajaks oli seal Forselius)
  
• Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest (kasvandikud viidavat peale kooli Rootsi kroonut teenima jms)
  
• Vastasseisu murdmiseks käis Forselius kahe oma parima eestlasest õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga kuningas Karl XI ees eestlaste hiilgavaid võimeid näitamas
  
• 1688. aastal hukkus Forselius laevaõnnetuses teel Stockholmist Eestisse ning koolmeistrite seminar lõpetas oma tegevuse
  
• Ometi oli selle nelja aasta jooksul seminaris saanud õpetusl ligi 160 eesti noormeest
  
• 1687 . aasta Liivimaa maapäeva otsusega tuli mõisnikel lasta igasse kihelkonda rajada kool
  
• Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa koduõpetus
  
• Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge
  

• Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde
  
• Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga
  
• 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika (väga saksapärane, palju võõrtähti, jäi rahvakeelest kaugele)
  
• Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud
  
• 1639. aastal avaldas Johan Hornung piiblikonverentside vaidluste alusel ladinakeelse eesti keele grammatika (põhjaeesti õigekirja reeglid, nn vana kirjaviis )
  
• 1686. aastal andsid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja lõunaeestikeelse Uue ( Vastse ) Testamendi (esimene läbinisti eestikeelne raamat)
  
• Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule
  
• 1631. – 1710. aastatel ilmus kokku vähemalt 45 eestikeelset raamatut, lisaks veel väiketrükiseid
  
• Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus, 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht „Ordinari Freytags Post-Zeitung“
  

• 17. sajandi algul olid Euroopas väga populaarsed humanismi ideed, mis rõhutasid hariduse vajalikkust
  
• Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiumeid ja soodustati igati ainsa kõrgkooli Uppsala arengut
  
• Samasugune hariduskorraldus kanti üle ka uude provintsi
  
• 1630. aastal loodi Johan Skytte eestvedamisel Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale
  
• 1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias
  
• 1631. aasta juunis esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks
  
• 1632. aasta juunis kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule ning 15. oktoobril 1632. aastal toimus ülikooli pidulik avamine
  

• 17. sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstistiilides tõusnud peamiseks barokk
  
• Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad (Christian Ackermann)
  
• Levisid baroksed seina- ja laemaalingud
  
• Varasemast rohkem tegelesid Kunstnikud Portreede maalimisega
  
• 17. sajandil võeti kasutusele päikesevalguse sümbol – rõngastist
  
• Alustati uut tüüpi kaitseehitiste – bastionide – püstitamist
  

11. PÕHJASÕDA (1700 – 1721)

• SÕJA PÕHJUSED:
  

• Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt
  
• Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse
  

• SÕJA KÄIK:
  

• Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul
  
• Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel
  
• 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla
  

• Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada)
  
• 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima
  
• 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist
  
• 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati
  
• 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi
  

• Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Šeremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema
  
• 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30 000-mehelise väe vahel. Parajasti tõusnud aga lumetorm rootslaste selja tagant ja otse venelastele näkku ning viimased olid sunnitud põgenema
  
• Välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poole üle
  
• Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse ja saabunud talve tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne allagi
  
• Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele
  
• 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist, sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale
  
• Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel
  

• 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema
  
• 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas
  
• 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures
  
• 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani
  
• 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla
  
• 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist
  
• 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu)
  
• 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn
  

• Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale
  
• 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega
  
• 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse
  
• 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe
  
• 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn
  
• 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid
  

• 1710 – 1711 . aastal levis Eestimaal katk, mille tagajärjel langes rahvaarv 120 000 – 140 000 inimeseni
  
• 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse
  
• 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu
  

• SÕJA TULEMUSED:
  

• Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu
  
• Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja
  
• Rahvaarv langes 120 000 – 140 000 inimeseni
  
• Põllud kasvasid sööti
  
• Koduloomad olid hävinud
  
• Mõisad olid halvas korras
  
• Kehtestati Balti erikord
  

• TALURAHVA OLUKORD SÕJA–AASTATEL:
  

• Põlluharimine pidurdus
  
• Püüti ümber asuda Läände
  
• Kasvasid talupoegade koormised
  
• Talupoegi värvati sõjaväkke (umbes 15 000)
  
• Levisid talurahvarahutused
  
• Talurahvas peitis end metsa ja soosaartele
  
• Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel
  
• Talupoegadest moodustati maamiilitsaüksuseid
  

12. VENE AEG

• POLIITILINE KORRALDUS:
  

• Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu
  
• Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang )
  
• Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule)
  

• BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:
  

• Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
  
• Säilus luteriusk
  
• Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem
  
• Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid
  
• Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon )
  
• Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele
  
• Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud
  

• BALTI ERIKORRA TÄHENDUS:
  

• Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel
  
• Säilitas siinse maa kultuuri omapära
  
• Takistas kolonisatsiooni
  
• Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga)
  

• KATARIINA II (1762 – 1796) ÜMBERKORRALDUSED:
  

• 1783 – Balti provintside uus halduskorralkdus
  

• Kubermangu etteotsa sai asehaldur
  
• Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond
  
• Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa
  
• Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna)
  

• Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid)
  
• Kõik mõisnikud said võrdsed õigused
  
• Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused
  
• Seati sisse pearaha maks
  

• MAJANDUS 18. SAJANDIL
  

• Peamist osa etendas viljakaubandus
  
• Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina
  
• Ulatuslikum loomakasvatus mõisates
  
• Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus
  
• Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas , heeringas, luksuskaubad, riie jms
  
• Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms
  
• Hoogustus manufakruuride rajamine
  

• TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL:
  

• Oukord oli väga raske
  
• Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde
  
• Talupoja koormiste tõus
  
• 1739. aastal Roseni deklaratsioon
  

• 1765 . aastal Browne nn positiivsed määrused
  

• PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA:
  

• Puhkesid 1784 . aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist
  
• Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist
  
• Paljudes mõisates jäeti tööle minemata
  
• Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad
  
• Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel
  
• Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega
  

• VENE-ROOTSI SÕDA:
  

• Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti- ja Liivimaad
  
• Esimene katse 1741. – 1743 . aastatel lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes
  
• 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga
  
• Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada.
  
• 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma
  
• Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790. aastal toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega
  
• Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega
  

• HARIDUSELU 18. SAJANDIL:
  

• Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud
  
• 18. sajandi II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult)
  

• Talurahva seas oli palju lugeda oskajaid
  
• 18. sajandi II pool hakkas levima eesti keelne ilmalik kirjandus
  
• 1731. aastal esimene teadaolev maarahvakalender
  
• 1766 . aastal Hupeli esimene eestikeelne ajaleht „Lühhike öppetus...“
  

• USUELU 18. SAJANDIL:
  

• 1739. aastal ilmus Anton Thor Helle esimene Piibli eestikeelne trükk
  
• Pietismi levik
  

• Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine
  

• Ratsionalismi levik
  

• 1802. (Eesti) JA 1804. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED (iggaüks):
  

• Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus
  
• Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega
  
• Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi
  
• Seati sisse vallakohtud
  

• 23. MAI 1816. (Eesti) JA 26. MÄRTS 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED:
  

• Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks
  
• Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks
  
• Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega
  
• Talurahvale hakati panema perekonnanimesid
  
• Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna)
  
• Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad
  

• PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIS:
  

• PÕLLUMAJANDUS PÄRAST PÄRISORJUSE KAOTAMIST:
  

• 19. sajandil I poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu
  
• Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest
  
• Viljahindade langusega (1820-1830ndatel) kahanesid mõisnike sissetulekud
  
• Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine)
  
• Talupoegade rendi tõstmine
  
• Hakati kasvatama peenvillalambaid
  
• Pandi rõhku piimakarja kasvatusele
  
• Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit
  

• TALURAHVA OMAVALITSUS:
  

• 19. sajandi alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu- ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega
  
• Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel
  
• 19. sajandi alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud)
  
• Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne
  
• Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid
  

• 1849. (Liivimaa) JA 1856 . (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED:
  

• Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul
  
• Talu majapidamine oli peremehe enda otsustada
  
• Määras üksikasjalikult kindlaks talude päriseksostmise
  
• Nõuti edasi mõisategu
  

• MAHTRA SÕDA:
  

• 19. sajandil jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus Lõuna-Eestist maha 15 – 20 aasta võrra
  
• Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas ka talurahva käärimine
  
• Seaduseteksti uurinud talupojad leidsid ekslikult, et abitegu mõisael pole enam kohustuslik
  
• 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju- Järva- ja Virumaa mõisa talupojad teotööle minemast, mille tagajärjel toodi kohale sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksuga karistasid
  
• 2. juuni hommikul 1858. aastal piiras ligi tuhat ümbruskonna talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber, nõudes soldatite kohest lahkumist
  
• Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti üle veriseks kokkupõrkeks
  
• Vastuhakk suruti maha ning ülestõusnud talupojad anti sõjakohtu alla, paljudele mõisteti ihunuhtlust, ning saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle
  

• HARIDUSELU 19. SAJANDIL:
  

• Gümnaasiumide, kreisi -, elementaar-, kihelkonna- ja vallakoolide loomine
  
• 1870. – 1880. aastatel kehtestati koolisundus
  
• 1806. aastal hakkas ilmuma „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht“
  
• 1821 . – 1823., 1825. aastatel ilmus Masingu „Maarahwa Nädala-Leht“
  
• 1848. – 1849. aastatel ilmus Kreutzwaldi „Maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“
  
• 1858. aastal hakkas ilmuma Jannseni „ Perno Postimees “
  
• 1843. aastal ilmus Ahrensi uus eesti keele grammatika
  
• 1802. aastal taasavati Tartu ülikool
  

• RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED:
  

• Talupoegade vabastamine pärisorjusest
  
• Omavalitsuste teke
  
• Esimeste eesti sooste haritlaste tegevus
  
• Koolivõrgu tihenemine
  
• Vennastekoguduste tegevus
  
• Talude päriseksostmine
  
• Estofiilide tegevus
  

• RAHVUSLIKU LIIKUMISE KESKSED TAGALASED:
  

• Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) sündis Vändras mõldri perekonnas, kus ta omandas veskilise kõnepruugi ja hea huumorisoone
  
• Jakob Hurt (1839 – 1907) sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. Hurda isa oli hernhuutlane ja andis lastele valju usulise kasvatuse. Kodust sai Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte teha tööd
  
• Carl Robert Jakobson ( 1841 – 1882) sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, kus isa pidas köstri ja kooliõpetaja ametit. Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, kasvas poeg tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus
  

• RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETTEVÕTMISED:
  

• 1858. aastal alustas Johann Voldemar Jannsen välja andma nädalalehte „Perno Postimees“. Oma kirjutisega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest .
  
• 1860. aastate alguses õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist , valitsuselt poolt ei olnud toetust loota ja seega tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Kuna hariduse väärtust hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Kooli käimapanekuks vaja minevad summad koguti annetuste teel ning juba 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisa. 1888. aastal Aleksandrikool küll avati, kuid vene õppekeelega (sest alganud oli venesstusaeg)
  
• 1864. aastal kolis Jannsen Tartusse, kus hakkas välja andma ajalehte „Eesti Postimees“. Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula
  
• 1864. aastal algas palvekirjade aktsioon Venemaa tsaarile Adam Petersoni ja Johann Köleri eestvedamisel, tegevusega loodeti tsaari tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. 9. novembril 1864.aastal õnnestuski delegatsioonil tsaariga kokku saada kuid nn „valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud“ palvekirjade koostamise eest mõisteti Adam Petersonile aasta vanglakaristust
  
• 18. – 29. juunil 1869. aastal toimus Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Kohal oli ligi tuhat lauljat ja pillimeest, lauldi ja peeti isamaalisi kõnesid. Laulupeo tähtsust ei saa alahinnata, Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmendtuhat inimest kogu Eestimaalt, see oli esimene kord, kus eestlased ülemaaliselt kokku said tulla. Laulupidu kasvatas rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks
  
• 1872. aastal loodi Jakob Hurda eestvedamisel Eesti Kirjameeste Selts, mis koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, samuti tegeleti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani
  
• 1878. aastal alustas Carl Robert Jakobson nädalalehe „Sakala“ väljaandmist, mis sai kiiresti loetavamaks leheks Eestis. Oma kirjutises arvustas Jakobson ühiskondlikke olusid, teravas toonis astus ta ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. Samuti oli lehes palju näpunäiteid taluperemeestele talude majandamise kohta
  

• KULTUURIASSVUTUSED 19. SAJANDIL:
  

• 24. juunil 1870. aastal esietendus teatris „Vanemuine“ Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg “
  
• 1871. aastal mängiti „Saaremaa onupoega“ ka „Estonia“ ja „Endla“ Seltsides
  
• Näitemängu harrastus muutus üldlevinuks
  
• 1878. aastal, kui „Vanemuise“ juhatajaks sai August Wiera, moodustati teatris kindalkoosseisuline trupp ning etendused muutusid iganädalasteks
  
• 1906. aastal muutusid kutselisteks „Vanemuine“, „Estonia“ ja veidi hiljem ka „Endla“
  

• 1900. aastal asutas Aleksander Läte Tartus Eesti esimese Sümfooniaorkestri
  
• Tekkis juurde palju haridusega eestlastest kutselisi heliloojaid: Miina Härma, Artur Kapp, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Peeter Süda
  
• Jätkus laulupidude traditsioon, kuid suurenes esinejate arv, lisandusid keelpilliorkester ning sega-, nais - ja lastekoorid, mitmekesistus repertuaar ja järjest kasvas eesti algupärandite osakaal
  

• Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film , esialgu küll rändkinode lühietenduste näol
  
• Eesti esimene filmimees Johannes Pääsuke filmis dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning tegi Eesti esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“
  

• Sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst, millele panid aluse maalikunstnikud Johann Köler (portree- ja maastikumaalid), Karl Ludwig Maibach ja Oskar Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg (eesti mütoloogia ainetel loodud muinastegelaste kujud) ja Amandus Adamson (realistlikud teosed talurahva elust, „Russalka“)
  

• Suuremates linnades hakati asutama spordiringe, „Kalev“ Tallinnas ja „ Taara “ Tartus
  
• Eestis oli palju häid sportlasi, kes olid tuntud terves Euroopas: Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt
  
• 1912. aastal tõi Martin Klein Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses
  

• Vallakoolid muudeti kõigile kohustuslikuks
  
• Rajati palju uusi koole
  
• Laienes õpetuse sisu
  
• Kasutusele võeti uusi õppevahendeid ( gloobus , arvutuslaud, seinatahvel jms)
  
• Eestikeelsed lugemikud jõudsid koolidesse
  
• Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus
  
• 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis
  
• Tekkisid esimesed kutsehariduskoolid
  
• Lubati asutada emakeelseid erakoole
  
• Võimalus oli omandada kõrgharidust
  

• Peamiseks teaduskeskuseks oli Tartu ülikool
  
• 1907. aastal taaselustati Eesti Kirjandus Selts, kes jätkas rahvaluule kogumist ning kirjanduse ja ajaloo uurimist
  
• 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum , kuhu koondati eesti rahva vaimne vara: terbeesemed, ehted , rahvarõivad, kunstiteosed jms
  

• Rahvuslik kirjandus sai alguse rahvusromantilisest isamalüürikast
  
• Sajandi lõpul kandus kirjanduse raskuspunkt proosale
  
• Eestlaste seas oli palju silmapaistvaid kirjanikke: Eduard Vilde , Juhan Liiv, August Kitzberg , Eduard Bornhöhe jt
  
• 1905. aastal loodi Eesti esimene kirjanduslik rühmitus „Noor Essti“, mis kujunes ühiskondlik-kultuurilisest noorteringist, kus toimusid mõttevahetused aktuaalsete küsimuste üle ning esitati omaloomingut
  

13. EESTI ISESEISVUMINE

• EESTI ISESEISVUMISE EELDUSED:
  

• Talude päriseksostmine, mis andis rahvale majanduslikku iseseisvust
  
• Tööstuse kiire areng, Eesti oli üks arenenumaid piirkondi Venemaal
  
• Tööstuse ja põllumajandussaaduste saatmine Vene laiemale siseturule
  
• Linnastumine, Eestlaste osakaal linnades kasvas
  

• Kirjakeele ühtlustumine
  
• Eestikeelsete raamatute ja ajakirjanduse levik
  
• Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine
  
• Rahva eneseteadvust tugevdanud suurürituste korraldamine
  
• Aktiivne seltsielu (organiseerituse kasv)
  

• 1866. aastal uue vallaseaduse vastuvõtmine
  
• 1905. aasta revolutsioon
  
• Esimeste erakondade teke (Eesti Rahvameelsete Eduerakond)
  

• AUTONOOMIA SAAVUTAMINE:
  

• 1917. aasta veebruaris algasid Venemaa linnades rahvarahutused
  
• 2. märtsil 1917. aatal loobus Nikolai II troonist ja võim Venemaal läks ajutise valitsuse kätte, kes määras Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska
  
• Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks ning eesmärgiks seati autonoomia saavutamine
  
• Tartus toimus rahvuslike organisatsioonide nõupidamine, millel valmis vastav eelnõu autonoomia saavutamiseks ning mis esitati kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele
  
• Seaduseprojekti läbisurumiseks korraldasid eestlased 26. märtsil 1917. aastal Petrogradis demonstratsiooni (umbes 40 000 inimest), milles nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist
  
• 30. märtsil 1917. aastal valdati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt moodustati Eesti aladest ühtne Eestimaa kubermang ning lubati korraldada valimised Eestimaa ajutisse Maanõukogusse ehk Maapäeva
  

• PINGEKOLDED PÄRAST AUTONOOMIA SAAVUTAMIST:
  

• Asjaajamiskeeleks sai eesti keel
  
• Vene ametnikud asendati eestlastega
  
• Kubermangu juhtimine koondus valitsusametnike kätte
  
• Kuulutati välja Maapäeva valimised
  
• Võimalus luua Eesti oma rahvusväeosad
  

• ENAMLASTE POPULAARSUSE PÕHJUSED:
  

• Loosungid „Rahu, leiba maad!“
  
• Raske majanduslik olukord riigis, mis võimaldas teha kihutustööd Ajutise Valitsuse vastu
  

• ENAMLASTE VÕIMUHAARAMINE:
  

• 1917. aasta oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, kelle kätte läks Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
  
• 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas olid Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp
  
• 26. oktoobril 1917. aastal saanud teate enamliku riigipööprde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist, korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks, võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas
  
• 27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar Jaan Poskalt üle SRK abiesimees Viktor Kingissepale
  

• ENAMLASTE REFORMID :
  

• Olulisemad korraldused tulid Petrogradist
  
• Seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
  
• Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa nõukogude Täitevkomitee
  
• Valimised olid ebademokraatlikud – osalemisõiguse sai vaid töörahvas
  
• Võim kujunes ühe partei diktatuuriks
  
• Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliiitilised koosolekud , suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi
  
• Pankade natsionaliseerimine
  
• Riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid
  
• Maa kuulutati riigi omandiks
  
• Mõisatest moodustati suurmajandid, mille juhtimisega tegelesid mõisamoonakate komiteed
  
• Rahvusväeosad asendati Eesti Punaväega
  

• ENAMLASTE POPULAARSUSE LANGUSE PÕHJUSED:
  

• Enamlaste poliitika, mille lahutamatuks osaks oli poliitiliste vastaste represseerimine , tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust
  

• EESTI ISESEISVUMINE:
  

• 1917. aastal otsustas Täitevkomitee Maapäeva laiali saata. Rahvasaadikud aga ei allunud korraldusele ning enamlased olid sunnitud Maapäeva jõuga laiali ajama, kuid Maapäev jätkas siiski illegaalsid kokkusaamisi
  
• Aastavahetusel peetud koosolekutel astuti üksmeelselt seisukohale, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutunud tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt
  
• 1918. aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud iseseisvumise suunas, loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ning Suurbritannia , Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Petrogradis
  
• 18. veebruaril 1918. aastal algas Saksa armee üldpealetung
  
• 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Koostati iseseisvumismanifest
  
• Enamlastelt võeti võim üle veel enne sakslaste saabumist, kasutades selleks nii rahvusväeosade kui salajas loodud vabatahtlikest loodud Omakaitse jõudu
  
• 23. veebruari õhtul 1918. aastal loeti Pärnus „Endla“ teatri rõdult ette Iseseisvumismanifest
  
• 24. veebruaril 1918. aastal sõitsid Päästekomitee liikmed Tallinaase, tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Kuulutati välja Eesti Vabariik