Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias
kõneõhtuid, mängiti pilli. 8.Kellel ja miks tekkis laulupidude korraldamise mõte? Korraldamise mõte tekkis Johann Voldemar Jannsenil, kuna ta sai aru, missugust rahvast liitvat mõju võib avaldada ülemaaline kooride ühisesinemine. 9.Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga) Johann Voldemar Jannsen oli peakorraldaja; Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode; "Vanemuise" selts, mille ülesandeks oli laulmise ja pillimängu edendamine kohtadel ning hiljem üldlaulupeo ettevalmistamine ja läbiviimine. 10. Koosta ülevaatlik tabel eesti esimestest laulupidudest: tabeli koostamisel kirjuta kõigi kolme laulupeo kohta vastav info: I Laulupidu II Laulupidu III laulupidu Aasta 1869 1879 1880
Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo
hanna-stina helle-mari adele-johanna aglaida hannaliisa helle-reet adele-marie agnessa helga-marie helmi-adele adele-pauline agrafena helgi-maie helmi-irene adele-rosalie agrepina helgi-maret helmi-marie adelheid agripina helju-laine hilda-adele adeliine agrippina helju-marie hilda-alide adelina aino-adele helle-liis hilda-maria adeline aino-alise helle-maie adalbert aeliita aino-armilda Summa keskmine 461 10
Esimene üldlaulupidu ja laulupidude traditsioon Jane Jürisson Kirti Lill Üldiselt 18 20.06.1969 Tartu J. V. Jansenn A. Kunileid Vanemuine Adalbert Hugo Willigerode 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga 822 lauljat Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text sty...
"Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012) TEATER ESTONIA · Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. · 1907
Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov Suletud uste taga Maarja kirikus
Heelika Uuk I Üldlaulupidu 1869 Carolyn Pippar Enne I Üldlulupidu · Baltisakslaste laulupeod · 1867. Balti kindralkuberneri luba · Eesti segakoorid -> meeskoorid · Ettevalmistused · Perno Postimees Korraldajad · Vanemuine selts · Adalbert Hugo Willigerode · JOHANN VOLDEMAR JANNSEN ja Aleksander Kunilaid. · Eesti rahvusliku liikumise tegelased · Osalesid: meeskoorid ja puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 Teisipäev, 17. juuni. · Kooride saabumine
Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud".
aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. 1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater)..
aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi
aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868
Kodukoha vaatamisväärsus Evelin Poks MT11-PE Saare mõisa/Lyckholmi muuseumi ajalugu Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel...
II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. (http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ ) Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000
ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani" Dirigendid · Peadirigent Johann Voldemar Jannsen · Eesti laulude dirigent nende autor (A. Kunileid) · Vaimulikku repertuaari juhatas Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga · Laulud õnnestusid kahanes korraldajate mure I päev vaimulik kontsert · Rongkäik Toomeorgu · Jumalateenistus · Õhtu Ressource'i aias kontsert · Rongkäigus koorid loositud järjekorras · Kanti kooride, kihelkondade, Eesti- ja Liivimaa lippe · Tartu riigiasutustel Vene keisririigi lipud · Kodukihelkonna rahvarõivad II päev ilmalik kontsert · Proov ülikooli maneezis
Mask h????-m???? Kirjutada VBA-funktsioon, mis leiab, kas tekst vastab ettea Maskis on küsimärk (?) sümboliks, mis asendab ühte suva Vastused Näiteks: Kärla ja Käina vastavad maskile Kä??a, aga Kärd Tekstid Vastused oma funktsioonigaTekstide pikkus peab olema ühesugune. hanna-liis VÄÄR #NAME?ABI: VBA-lause Exit Function lõpetab funktsiooni töö. hanna-liisa VÄÄR #NAME? hanna-maria TÕENE #NAME?Funktsiooni päis võiks olla selline: hanna-stina VÄÄR #NAME?Function võrdlus(sõna, mask) As Boolean hannaliisa VÄÄR #NAME? helga-marie TÕENE #NAME?Sisestage valem töölehele, kopeerige ja vaadake, kas sait vastused. helgi-...
aastal Leipzigi konservatooriumi (Artur Nikischi dirigeerimis- ja Max Regeri kompositsiooniklass). Tegutses 1908-1912. aastal Estonia teatris ja 1912-1917 Valga "Sädeme" seltsis dirigendina. Oli 1918-1943. aastal Tartus muusikaõpetaja, juhatas koore ja orkestreid. Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi "Alessandro Stradella", 1909.aastal Lortzingi "Salakütt", 1911) ning operette. 1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". "ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU 1913. aastal valmis Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas
Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja
Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900 Expressionism 1910- Gottfried Benn, Georg Heym, Georg Trakl us 1925
Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo ametlikuks korraldajaks oli laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Osalejad · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid. · Pealtvaatajaid: u 15 000. Kava · Kirikukoraalid: 2 Siionis kõik vahid hüüdvad Kiida nüüd, Issandat Meil tuleb abi Jumalast · Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa
RISTIUSU MÕJUD. Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud. Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII
augustil 1913.aastal. Draamanäidendeid etendati Estonias 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater. Paul Pinna 1907 jõudis lavale esimene operett Hervé "Mam'zelle Nitouche" · 1908 esimene ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas." 1911 mängiti teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". · 1922 toimus teatris esimene balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" 1944 esimene eesti ballett-Eduard Tubina "Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide
27. Mis on hing? Mida usuti seoses hingega? 3p Hing hoidis keha elus. Magamise ajal hing lahkus kehast,surmakorral jäädavalt. Hinged sekkusid elavate ellu. Jätkasid elu uues kohas. 28. Kirjelda muinasusundit oma sõnadega 3p 29. Millest teame, et ristiusu alged olid eestlastele tuttavad? 2p Paljud sõnad tulid ida poolt nagu rist, raamat,papp jne. Alates 11 saj levib kristliik matmine 30. Nimeta esimesi teadaolevaid eestlaste piiskoppe ja misjonäre 3p peapiiskop Adalbert, piiskop Johannes, munk Fulco, Nikolaus Täida Eesti maakondade kontuurkaart. Kanna sinna 14 Eesti maakonda max 14p
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad...
Ning kuigi paljud sakslased ei uskunud, et vaesed eesti talupojad saavad sellise suure peoga hakkama, juba 18.-20.juunil 1869.aastal toimuski see suur üritus Tartus. Sellest saigi alguse eestalste traditsioon, mis on jäädvustunud tänapäevani, et iga nelja aasta tagant peetakse suurt üldlaulupidu. 1.2 Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning
omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. kestis 3 päeva 2. Teine üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 20.-22. juuni 1879 Tartus, Karl August Hermanni, ja Adalbert Hugo Willigerode 3. Kolmas üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 11.-13. juuni 1880 Tallinnas, Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus 4. Kuidas olid laulupeod Eesti rahvusliku muusikakultuuri jaoks olulised? 5. Aleksander Saebelmann-Kunileid - kellena elu jooksul tegutses? koolmeistrina, valga seminari abiõpetaja, laulupeo üldjuht, õpetaja, organist. - kus omandas hariduse? Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub"
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi. Schaperi tegelased on äärmiselt mitmekülgselt karakteriseeritud, kuid selgelt joonistub välja üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu. „Maailmalõpp Hiiumaal“ peategelane Gottlieb Adalbert Hinrichson võtab omale pärast viimsepäeva ettekuulutuse teatavakssaamist südameasjaks kohalike abistamise. Jutustuses „Vaenulik õnn“ võtab peategelane Pavel Petrovitš Komissarov juhusliku sündmuse ajel omale paranoilise kohustuste kaitsta tsaar Aleksander Teist mistahes hinna eest. „Pagendatu kodu“ räägib aga loo leedu päritolu noormehest, kes on sõja tõttu sunnitud kodust eemal elama, kuid ei jäta hetkekski maha unistust tagasipöördumisest ja armastust oma kodumaa vastu
kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
law according to the National Opera Law passed in 1997 in the Republic of Estonia. Since 1918, the drama troupe was led by the actor and director Ants Lauter until 1949 when the troupe was disbanded and "Estonia" continued as just a musical theatre. In 1906 was hired the first music director Otto Hermann, 1907 saw the first operetta, Hervé's "Mam'zelle Nitouche", on stage, a steady production of operas started in the 1918/19 season. In 1911, the first Estonian operetta, Adalbert Wirkhaus' "St. John's Night" was staged. In 1926 , choreographer Rahel Olbrei founded the permanent ballet troupe in the theatre, the ballet became more regular in the 1930s. In 1994--2009 the theater was managed by Paul Himma, since 1 September 2009 the general manager is Aivar Mäe. Tallinn City Theatre This theatre was founded in 1965 named Youth Theatre, but from the beginning it was a regular drama company, with only slightly more plays for the children than in the other theatres
võõrsilt kojusaamist ootan. 4. Mis on kõver, õigeks saagu, mis on künklik, tasaseks, Viis: "Jumal, vägev valitseja" ülekohus maha jäägu, (Unser Herrscher, unser König) muutugu ta õigluseks. Joachim Neander, 1650-1680. Lootus, usk ja armastus, Sõnad: Johann Franck, 1618-1677. kannatus ja alandus Tõlge: Adalbert Hugo Willigerode, olgu ristirahva ilu, 1816-1893. kaunistagu nende elu. Viis: "Minu hing, oh ole rõõmus" (Freu' dich sehr, o meine Seele/ Ainsi que la biche ree) Louis Bourgeois, arvatavasti 1500- 1561.
Eestlased olümpial: kergejõustik - Ruudi Toomsalu (100 m, kaugus), Reginald Uba (1500 m), Aksel Kuuse (kõrgus), Evald Äärma (teivas), Arnold Viiding (kuul), Koit Annamaa (vasar), Gustav Sule (oda), treener Aleksander Kolmpere, esindaja Aleksander Paluvere maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka- rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba ja kreeka-rooma), Kristjan Palusalu (vaba ja kreeka-rooma), August Kukk (vaba), esindaja-treener Nikolai Kursman tõstmine - Erm Lund, Peeter Mürk, Karl Oole, Arnold Luhaäär, esindaja Eduard Kõppo ujumine - Egon Roolaid (100 m vabalt), Boris Roolaid (100 m selili); poks - Evald Seeberg, Nikolai Stepulov, esindaja Peeter Matsov; purjetamine - Erik von Holst, Harald Tammik (varus), esindaja Gustav Laanekõrb
SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad nende pulmad. Kiidulauluga Ukule lõpeb "lauleldus". Muusikaliselt on "Uku ja Vanemuine" naiivne ja diletantlik, kuigi autor ise "ooperi" kavalehel märgib, et "tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma". Enam-vähem õnnestunud numbrid (avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor. K. A. Hermanni "lauleldus" oli esimene muusikaline algupärand, millega Tartu asjaarmastajate näitetrupp 1908. aastal Peterburi külalisetendusele sõitis. Nii teos ise kui ka ettekanne said piiterlaste terava arvustuse osaliseks. Peale nimetatud heliloojate üritas ooperi loomist Mihkel Lüdig. Libreto kandis pealkirja "Kalevipoeg ja Tuuslar" (1908). Helilooja suutis realiseerida aga ainult ühe numbri- "Linda laulu".
Mäeküla piimamees Esimene peatükk Ulrich von Kremer teeb ringkäiku oma kruntkonnas. Tal on seljas tavalised, kulunud, toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga, kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus. Ulrichi õed ja vennad elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis t...
wikipedia.org/wiki/Vanemuine_(selts) (vaadatud 15.03.2011) 20 Lisad Lisa 1. Johann Voldemar Jannsen 21 Laulupeo eestvedaja Johann Voldemar Jannsen (Vikipeedia.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Johann_Voldemar_Jannsen.jpg) 22 Lisa 2. Aleksander Kunileid- Saebelmann Laulupeo teine eestvedaja Aleksander Kunileid-Saebelmann (Tartu laulupidu.http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/juhid/ALEKSANDER_KUNILEID.htm) 23 Lisa 3. Adalbert Hugo Willigerode Peakomitee president Adalbert Hugo Willigerode (Delfi.http://pilt.delfi.ee/picture/5913997/) 24 Lisa 4. Lydia Koidula Ettevalmistustel aitaja Lydia Koidula (Miksike.http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koidula_maili.htm) 25 Lisa 5. Laulupeomuuseum Laulupeomuuseumi maja (Vikipeedia.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Laulupeomuuseum.JPG) 26 Lisa 6. Osalenud laulukoorid
vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule, mistõttu peost distantseerus Carl Robert Jakobson, kes oli soovinud peaaegu ainult eesti
Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli I- üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 18.-20. juunil 1869. aastal, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu leidis aset "Ressource" seltsi aias. Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele.
Tema isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa Poola aristokraatlikes peredes koduõpetajaks. Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Esimesed klaverimängu õppetunnid sai ta oma vanemalt õelt. Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi.Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontserdiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Kuni 13. eluaastani õppis Chopin kodus. Aastatel 18231826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad
Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt ning Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks ja "ülimalt ohtlikuks". See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.
vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid- Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule, mistõttu
MUUSIKAELUEESTIS19.SAJANDIL RAHVUSLIK ARKAMINE JA LAULUPEOD Lisaks laulukooridele hakati asutama nn pillikoore. Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil- MITMEHAAI.SE,KOORILAULUTULEK likooride laialdasemareng takerdus suurestipillide puuduse taha. Ometigi tekkis 19. sajandi keskpaiku Eestiskaks arvestatavatorkestrit * Tormas ja Viiigveres. Mitmehealsetkoorilaulu v6is Eestimaalkuul...
istungil Roomas 1923. aastal. Los Angeles 30. juuli - 14. august 1932 Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal Berliin 1. august - 16. august 1936 Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Eesti olümpiakoondis: Kergejõustik: Koit Annamaa, Arnold Viiding, Ruudi Toomsalu, Aksel Kuuse, Eeval Äärma, Gustav Sule, Reginald Uba. Maadlus: Adalbert Toots, August Sikk, Evald Sikk, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, August Neo, Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi. Tõstmine: Erm Lund, Peeter Mürk, Arnold Luhaäär, Karl Oole. Poks: Evald Seeberg, Nikolai Stepulov. Ujumine: Egon Roolaid, Boris Roolaid. Korvpall: Leonid Saar, Aleksander Illi, Bernhard Nooni, Vladimir Kärk, Georg Vinogradov, Erich Altossaar, Aleksander Margiste, Evald Mahl, Robert Keres, Artur Amon, Heino Veskila. Purjetamine: Erik Holst, Harald Tammik. Aerutamine: Elmar Korko
Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.saj algul oli eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi selle tõestuseks eesti keele sõnu ,,rist", ,,raamat", ,,papp" jms, mida peeti vene laensõnadeks. Viimasel ajal on nende Venemaalt laenamises tõsiselt kahtlema hakatud
tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. 8. Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga) Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. 9. Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend
algust, kuid palavikulise innuga tööle hakanud korraldajad suutsid selle ajaga paljundada ja laiali saata noodid, korraldada majutuse ning muu vajaliku. Kuna Jannsen vajas arvukate tehniliste küsimuste lahendamisel saksa seltskonna toetust, siis oli kogu ettevõtmise tonaalsus leplik, väheste kriitikute meelest isegi saksasõbralik. Näiteks oli Jannsen taktikalistel kaalutlustel loovutanud peo üldjuhi koha Tartu Maarja kiriku pastorile Adalbert Hugo Willigerodele. Kriitikute hulka kuulusid muuseas Köler ja Jakobson, kellele ei meeldinud koostöö sakslastega ega seegi, et pidu oli pühendatud priikslaskmise aastapäevale. Nende arvates oli eestlaste olukord veel nii raske, et pidutsemiseks polnud põhjust. Pidu toimus kavandatud ajal ja ületas nii osaliste arvukuse kui sujumise poolest ka korraldajate endi ootused. Kohale tuli 46 koori 800 lauljaga ja 4 puhkpilliorkestrit,
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
