Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"muinasaega" - 87 õppematerjali

muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu.
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaega ja ajalooline aeg

Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju...

Eesti ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestimaa ajaloo algus püügimajanduslik kiviaeg seminaritöö 10 klass

Miks on Eesti inimasustus võrreldes üldise inimkonna vanusega väga lühike? - Sest Eesti oli osa Euroopast mida tabas jääaeg. 2. Millise taimestikuga oli pärast jääaega algselt kaetud Eestimaa? - Algselt oli Eesti kaetud tundra taimestikuga. 3. Mille põhjal saame teadmisi muinasaja kohta? - Teadmisi muinasaja kohta saame inimeste rajatud või mahajäätu põhjal. Asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, töö- ja tarberiistad jne. 4.Kuidas eraldavad muinasaega arheoloogid? - Kiviaeg - Pronksiaeg - Rauaaeg 5. Kuidas jaguneb kiviaeg alaperioodideks? - Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg - Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks. Selle perioodi kohta annavad andmeid arheoloogilised mälestised ehk muistised (nt ehitiste jäänused, hauad, relvad, mündid, tööriistad). Kui tekib kiri ja hakatakse kirjutama kõige erinevamaid dokumente, kirju, käske ja kroonikaid jne, algab ajalooline aeg. Teadust, mis muinasaega uurib, nim arheoloogiaks. Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks · Loodusteadused aitavad määrata esemete vanust · Antropoloogia mõõdab inimeste jäänuseid ja oskab selle põhjal öelda, milline nägi inimene välja ja millesse ta haigestus. · Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel · Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid. MUINASAJA PERIODISEERIMINE...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Metallurgia

Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks ­ toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses ­ lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm. Üks vanimaid värvilisi metalle, vask, on olnud kasutuses juba Eesti mõistes enne muinasaega . Vask on väga hea elektri-ja soojusjuht, mistõttu on ta laialt kasutatud elektrotehnikas, küttetorudena ja aparaadiehituses. Üks tulusaim värvilisi metalle on alumiinium ­ kerge metall, hästi sepistatav ja töödeldav ning seda kasutatakse igapäevaselt väga palju. Alumiinium on odav ning toodangu mahult metallurgias teisel kohal. Metallurgiaga tegelevad riigid on Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Eestis sellega ei tegeleta,...

Geograafia
82 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Mõned haldjad elasid isegi talus vöi selle vahetus läheduses. Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus. See ongi tema omapäraks. Jumalaks nimetatakse vaid Tharapithat, kes oli saarlaste jumal, sündidnu Virumaal ja lennanud saaremaale. Hilisemal ajal mitmel pool tuntud jumal UKU austamine vöis ulatuda ka muinasaega . Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestimaa ajaloo algus - muinasaja allikad

Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandil. Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal (nt. mahajäetud asulakohad, linnused, kalmistud, sel ajal valmistatud tööriistad, ehted ja tarbeesemed). Neid nim. muinasjäänusteks ehk muististeks. Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest. Muinasaja uurimine. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu, Muinasaeg Eestis

Ajalugu, Muinasaeg, Eesti Mis toimus Eesti alal enne muinasaja algust? Enne muinasaega Eestis inimasustus puudus. Kohata võis veel mõnda mammutit või karvast ninasarvikut. Aeg ajalt võis siia sattuda ka mõni põhjapõtru jälitav küttide salk, aga seni pole neist kindlamaid jälgi leitud. Kuidas periodiseeritakse Eesti muinasaeg? (nimi, tähendus, aeg) Kiviaeg Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (esimeste inimeste saabumine - jääaja lõpp) Sellest ajast me Eestis inimasustust ei tunne Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (VIII a.t...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Erinevate ajastute iseloomustused

18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...

Maailmakirjandus
249 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinasaja konspekt

17.Jumalad, haldjad, vaimud ja suhtumine loodusesse Usuti, et looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega . Usuti, et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks. 18.Ohverdamine ja ohvripaigad Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega. Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

· ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted · ETNOLOOGIA - Maarahva ehitistes, kommetes, esemetes jm võib olla säilinud veel mitmeid elemente, mis ulatuvad muinasaega · RAHVALUULE - Rahvaluules esineb sageli vanu pärimusi. 1 Eesti ajaloo periodiseering protsentides 1.2.KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. ­ V at e.Kr.) Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade eluviisi ühelaadilisust Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. ­ 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. ­ IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. ­ II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. ­ 6.saj.eKr....

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

1976. aastal ilmunud raamat "Hõbevalge" oli Merile suur väljakutse. Ta kirjutas vastuseid eestlaste sünnipära ja ajalugu puudutavatele küsimustele. Meri maalis meie ette pildi sellest, kuidas muu maailm leidis Eesti ning kuidas antiikaja ja araabia õpetatud meeste kirjeldustes jäädvustus pilt legendaarsest Ultima Thulest. Ta andis oma kaasaegsetele uue rakursi soome-ugri rahvaste muinasaega piilumiseks ja see tugevdas rahvuse identiteeti. Meri sõnum jõudis eestlasteni olukorras, kus uus venestamislaine oli haripunktis. Raamatu trükiarv oli 32 000 eksemplari. Need müüdi läbi kahe päeva. Mõni asjatundja oli arvamusel, et Meri on ajalugu moonutanud. Raamat küttis kired nii üles, et selle maatasa tegemiseks korraldati eraldi koosolek. Aga Meri sõbrad teatasid kirjanikule, kus ja millal laimukoosolek peetakse. Meri ootas väljas, kuni oponent oli end...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Muinasaega Eestis arvatakse olevat X at. eKr kuni XIII sajandi algus. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

Üldiselt välditi lapse ristimist tema surnud õe või venna nimega, mida on põhjendatud järgnevalt: muidu laps sureb; siis ei saa surnu hauas rahu; nimesaanu näeb surnut alati unes. Lutsist pärineb järgmine kirjapanek: X pani nimeks I tütrele Manka, kes suri. II tütrele ka Manka, kes samuti suri. Siiski pandi ka III tütrele nimeks Manka, kes elab. (Ibid) 2.2.1.3. Vanavanemate järgi Tõenäoliselt ulatub muinasaega komme anda esimesele lapsele nimi vanaisa või vanaema järgi. Tegemist on laialt levinud tavaga, mida on järgitud Euraasia üsna erinevates kultuuripiirkondades: Soomes, Karjalas, Ingeris, Saksamaal, Rootsis, Bulgaarias, Põhjamere rannikul, Vana-Kreekas, Hiinas ja kindlasti mujalgi. See rahvusvaheline komme osutab esivanematekultusele ja veendumusele, et inimene elab edasi oma järglastes. Nime andmine...

Uurimistöö
54 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus....

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaja periodiseering

Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega . Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr...

Ajalugu
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun