· Isa Adam Jakobson (1817-1857) oli haritlane ning tegi rätsepatööd, ema oli venestunud lätlanna Liisa Jegorova. Tema isa oli aktiivne ühiskonnategelane, kes peagi pärast Carl Roberti sündi sai Torma köstriks ja kirikuõpetajaks ning juhatas ka sealset pasunakoori. Jakobsoni isa kuulus ka vennastekogudusse, tõustes sealgi juhtivale kohale. Seetõttu sai Carl Robert kodust hea baashariduse, hiljem täiendas ta end veel Valgas Janis Cimze kooliõpetajate seminaris. · C. R. Jakobsonil oli 2 venda ja 3 õde. · 18591862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. · 1862 lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. · Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Venemaal kooliõpetajana töötades puudus Jakobsonil pikka aega kontakt eestlastega ja ilmselt tänu läbikäimisele saksa koolmeistritega ta saksastus mõnevõrra.1864
Seminarikursus kestis kolm aastat. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena, ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendamist ja eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köstri-kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburi, esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas ta nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865. aasta sügisel õnnestus tal need eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ühes teises koolis. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatuse ja emakeelsest lugemikust, töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis
Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis. Eesti Aleksandrikool Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt "Teaduse ja seaduse põllul". Ta soovitab seal talurahvale
Jakobson Ea Janseni uurimustöös Jansen tegi kindlaks, et Jakobson oli juba noorelt vägagi auahne ja domineerimishimuline. Tema jaoks oli oluline ainult tema missioon-julgus võidelda oma tõe eest. Jakobson võttis osa põhimõtteliselt kõike talurahvast puudutavatest küsimustest ning tundis, et just tema on valitud rahvajuhiks. Jakobson sai selle ülesandega hästi hakkama, aga selle käigus oli nii mõnigi kord hoolimatu teiste suhtes. Jakobsonil olid tugevaid raskusi oma ajalehe väljaandmisega. Peale kümne aastast pingutust see siiski hakkas ilmuma ,,Sakala" nime all. Tagasilöögiks olid kohalikud pastorid, kes pidasid Jakobsoni kirikusalgajaks. Pastorid püüdsid isegi ajalehe ilmumist takistada. Samuti oli vastu ka kohalik aadel ning Jakobson pidi tihti mööda kohtuid käima, et ennast tõestada. Janseni huviorbiidis oligi see küsimus, et mis selline ,,lihtrahvaajaleht", mis on
õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena, ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendamist ja eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köstri-kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburi, esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas ta nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865. aasta sügisel õnnestus tal need eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ühes teises koolis. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatuse ja emakeelsest lugemikust, töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis. Ta liitus
eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde.1865 ilmus Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes"-nõudis kooliolude parandamist parandamist usuõpetusega liialdamise lõpetamist,propageeris karskust. 1865 pidas Jakobson ,,Vanemuises" kõne kõne valguse-,pimeduse-ja koiduajast.1870.aastal pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks,ostis Kurgja talu ,abiellus .Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamises. 1878 hakkas ilmuma ,, Sakala",sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis Vene valitsusele,et eestlased õigused taastatakse. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele,tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enensekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega.
aastal "Tallorahva süddamerõmust". Adamson tõusis Torma juhtivaks ja populaarseimaks avaliku elu tegelaseks (nn. Eeläkamisaja tegelane), kuid paraku suri ta vaid 40-aastaselt. Ennastohverdav koolitöö ja entusiastlik muusikajuhtimine olid toonud talle kogu kihelkonna poolehoiu. Veel 1886. a. püstitas Torma mängukoor tema hauale kivist mälestussamba. 1.3 Õpilasena Cimze seminaris Aastatel 18561859 õppis CRJ Valgas Cimze2 seminaris, kus sõlmitud sõprussidemed säilisid Jakobsonil elu lõpuni. Seminarikursus kesti kolm aastat. Kuigi CRJ oli 15- aastane, ent vanusenormiks oli 17 aastat, võeti ta seminari vastu. Ta oli enda kursusel kõige noorem, teised oli 2-3 aastat vanemad. Enamuse moodustasid läti rahvusest õpilased, eestlasi oli vähe. Seminaris kestis õppetöö aasta läbi, suvevaheaeg oli viis nädalat ja pühadevahe sama kaua. Elati internaadis, mille eest nõutav tasu tekitas perele raskusi, nii et kodus loobuti paljustki
J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. 1872. aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson. Kunstnik Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde. 1868. aastal pidas ta ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaalise kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Ühtlasi sai temast vihatuim mees baltisakslaste hulgas. Ajaleht ,,Sakala". Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt
üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske, A. Reinvaldi, H. Jürgensoni, J. Lippi, J. Weidemanni, J. Järvi, J. Kõrvi ja J. Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus. Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877. aastal esitatud taotlus välja anda
tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19.saj teist poolt nimetatakse ärkamis ajaks ehk rahvuslikuks liikumiseks. Tegijad oli sel ajal Hurt, Jakobson, jansen, koidula, Kreutsvald, Herman, Kööler. Loodi rahvuslikku kirjandust
Ta nõudis Eesti Postimehes kooliolude paranemist ja oli liigse usuõpetuse vastu. 1868 pidas Vanemuises kõne valguse-, pimeduse ja koiduajast. Jakobson andis Eesti talupoegadele teaduslike talupidamisjuhiseid, selle teema kohaselt andis ta välja mitu erinevat raamatut. Eestlased tahtsid liikuda talurahvakultuurist haritlaste kultuuriks, mille edendamiseks loodi palju organisatsioone. Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", mis sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid, ta oli piisavalt julge, et sel teemal kõnelda. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, tahtes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele, tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu
JOHANN KÖLER (1826-1899) Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama kooli õppejõud, akadeemik, tsaari tütre joonistusõpetaja. Ometi ei unustanud ta ära oma rahvuskaaslasi. Üks Köleri vene sõpradest kirjutas, et elades moes oleva aristokraatia-portretistina härrasmehelikult euroopalikus laadis luksuskorteris Vietinghofi majas Suure Teatri lähedal, ei unustanud ta ometi seda rahvast, kelle hulgast ta ise põlvnes, vaid tundis sellele kogu südamest kaasa. Köler toimetas tsaarile talupoegade palvekirju, oli tegev Aleksandrikooli komitees, aitas oma sõbral Jakobsonil käima panna ajalehte "Sakala", oli Kirjameeste Seltsi aupresident jne. Oma tegevuse eest kutsus rahvas teda austavalt "isa Köleriks" ning kui ta 1899. a. suri, siis kujunesid te...
Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal. TEGEVUS ÄRKAMISAJAL Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen Referaat Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mai 1819 ja suri 13. juuli 1890. Ta sündis Vana Vändra vallas. Ta töötas 1838 aastast alates koolimestrina Vändra köstri ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis ta Pärnusse kus ta hakkas Ülejõe vallakooli õpetajaks. Kirjandusliku töö alguseks oli tal vaimulike laulude tõlkimine. Kokku tõlkis ta 1003 laulu. 1860 andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik" . 1857. aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus Pärnus aastatel 1857-1886. 1864 andis Johann välja Eesti Postimehe Tartus, 1894 hakkas see ka ilmuma Tallinnas. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse la...
jannsen, jakobson, kreutzwald ja köler. Abikomiteed olid liikumise kohalikeks keskusteks. Korraldasid annetuste kogumiseks üritusi. Teatrietendused, kontsertid jne. Suur lõhe- tekkis 2 leeri. Algselt hurt ja jakobson jannseniga ajalehe pärast tülis. Rüütelkonnad ähvardasid jannsenit postimehes avaldatud artiklite pärast. Pidi jakobsoni kõrvale heitma. Ka hurda artiklid ärritasid baltisakslasi ja tema heideti ka kõrvale 2 leeri- Jakobson- hurt. Jakobsonil esikohal majanduslikud ja sots. Nõudmisesd. Hurdil haridus ja kultuur. Tülid viisid aleksandrikooli peakomitee sulgemiseni. Rahvuslik liikumine kriisi Venestamine- vene keisririigi poliitika, mille eesmärk oli mittevene alade ja rahvaste muutmine venekeelseks ja venepäraseks. Aleksander 3. baltimaadesse saadeti uued kubernerid. Manaseini revisjon- senator saadeti baltimaade olukorda uurima, revisjoni käigus esitati talle kaebusi ja valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära
karskust. 1868 pidas Jakobson "Vanemuises" kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 4 1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne broüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. "Sakala" Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus
Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit. Peamiselt juhtiski ja tegeles poisi harimisega tema isa. Kui isa suri ja perekond jäi raskustesse Carli koolitamisega, otsustas kool, et maksab Carli koolikulud ise kinni kui poiss tuleb siia samasse kihelkonnakooli koolmeistriks. 1856-1859 õppis Valgas Cimze seminaril. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Töö Esimene korralik töökoht oli Jakobsonil sama kooli koolmeistrina, kus ta isa töötas ning ta ise sai oma alghariduse. Seal töötas ta aastatel 1859-1862. Lahkhelid Torma mõisniku ja pastoriga viisid Carli otsuseni lahkuda sellelt ametikohalt. Edasi läks ta Jamburgi ning aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise juurde tõi Jakobsoni kunstnik Johann Köler
1869. aastal kujunes tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus I üldlaulupidu, mis peeti ära pärisorjusest vabanemise 50 aasta juubeli sildi all 18.-20- juunil. Kuigi selle programmis oli rohkesti vaimulikek ja saksa laule, etendas lauöupodu olulist osa rahvuslik teadvuse öhutajana. Jannsen, kes oli peo korraldamisel algatav ja juhtiv isik, sai selle önnestumisest juurde enesekindlust ja julgust, mis kajastus peagi ,,Eesti Postimehes". Jannsenil ja Jakobsonil tekkis vastuseis ning Jannsen oli sunnitud argliku ja kasuahnena keelduma avaldamast Jakobsoni kaastööd. Kui ilmuma hakkas Jakobsoni ,,Sakala", algas ,,Eesti Postimehe" allakäik. Novembris 1880 tabas Jannsenit raske rabanduslöök (haigestus afaasiasse), milel tagajörjeks oli mälu ja könevöimie kaotus. ,,Eesti Postimees", mida jörgmise aasta jooksul toimetas A.Grenzstein, läks 1881. a löpul V.Justi kötte. Elanud pärast tulemusteta ravikatseid kpmme aastat masendavat
suurvürsti tütre koduõpetajaks. Jakobsoni tõi liikumise juurde Johann Köler. 1865 aastal ilmusid esimesed kirjad Eesti Postimehes mis olid kirjutatud Jakobsi poolt. Ta nõudis ühtlasi kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist ning propageeris ka karskust. 1870 aastal pöördus Jakobson tagasi kodumaale kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Kurgja talu ning ka abiellus. 1878 aastal pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. Kohe sel samal aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala ning saavutas ühtlasi kõige populaar- sema lehe tiitli. Johan Voldemar Jannsen. Johann Voldemar Jannsen oli RL algaastate üks kesksemaid kujusi. Johann oli Vändrast möldri poeg, seega möödus lapsepõlv veskis. Ta oskas ka väga hästi saksa keelt. Tema esimeseks suureks ettevõtmiseks oli 1875 aastal Pärnus ilmuma haka- nud nädalaleht Perno Postimees
Rahvusliku ärkamise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Loodi Eesti Kirjameeste Selts (loojateks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni), mille põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige kooliõpikute väljaandmine. Radikaalsemad jooned tõi ärkamisaega 1870-ndatel C.R.Jakobson. Oma ajalehes ,,Sakala" nõudis ta baltisakslaste võimu murdmist, usuõpetuse koormuse vähendamist. Tahtis eestlastele ,,poliitika õigust". Jakobsonil oli suur tähtsus koolihariduse edendamisel ning õpikute koostamisel. Tema lootused vene abile jooksid tühja ja tema kriitika vaimulikkonna vastu tekitas lõhe ärkamisaja juhtfiguuride vahel. Kui siis Venemaal asus troonile Aleksander III, läks eesti rahvuslik liikumine vastu venestusajale lõhestatult. 1880-ndatel püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega (nagu meil 70- ndatel!)
oma kaasaega kui algavat koiduaega. Teises kõnes, mille Jakobson pidas, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku. Jakobson on kirjutanud ka põllumajandusküsimustest üle 20 brosüüri, kus pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele ning ta oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada ka luba oma ajalehe asutamiseks, mis 1878. aastal hakkas ilmuma. Ajalehe nimeks oli "Sakala". Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Ta lootis väga Vene valitsusele ning soovis, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Jakobsoni liigne enesekindlus ja esiletükkivus viis ta vastuollu teiste rahvusliku liikumise juhtidega. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.
töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis. KIRJANDUS Carl Robert Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa “Uus Aabitsaraamat, kust
1863.aastal jõudis Jakobson Peterburisse,sooritas ülemkooliõpetaja eksami ning sai suurvürsti ,mis kindlustas küllusliku elu . 1870.aastate algul pöördus Jakobson tagasi Eestisse kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus. Talutööde kõrval kirjutas Jakobson põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri,pöörates tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878.a märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes ,et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. Vene valitsus tuli vastu hoopiski baltisakslaste arvukatele kaebustele ja sulges mõneks kuuks Jakobsoni ajalehe
ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo korraldamise luba küsiti juba kaks aastat enne seda, kui esimene üldlaulupidu toimus ehk 1867, Balti kindralkubernerilt. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed, see tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Jakobsonil ja Jannsenil tekkisid mõni kuu enne laulupidu lahkehelid, millist repetuaari esitada. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Tänu sellele Jakobson laulupeole ei ilmunud. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk suudab korralikult koos laulda
üle 4500. "Sakala" vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse (6), põhjuseks peamiselt artiklid, mis käisid võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske, A. Reinvaldi, H. Jürgensoni, J. Lippi, J. Weidemanni, J. Järvi, J. Kõrvi ja J. Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus.Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877. aastal
Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine.
all. Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse- (eesti hõimude muistne vabaduseaeg), orjuse- (eestlaste alistamine ordurüütlite poolt) ja koiduajaks, mis oli RL aeg. Kõned said eestlaste hulgas ülipopulaarseks ning ilmusid ka trükituna 1870. aastal. Jakobsoni tähtsaim ettevõte oli oma ajalehe asutamine. Eesti Postimehe veergudel arendas Jakobson tegelikele oludele tuginevat rünnakut mõisnike ja kiriku vastu. Erimeelsuste tõttu keelas Jannsen Jakobsonil Eesti Postimehes artiklite avaldamise ning viimane asutas 11. märtsil 1878 Viljandis ajalehe Sakala, millest sai rahvusliku suuna häälekandja. Jakobsoni juhtmõte on selge ja paindumatu, ta ütleb: "Me oleme kümme ja enam korda välja ütelnud, et meie eesmärk on see: eesti rahvale ühesugused õigused teiste rahvastega! Seni, kui meie rahvas sellele eesmärgile ei ole jõudnud, ei või me ilmaski rahust rääkida." Jannsen hoiatas, et mõisnike ja kirikuga koostöö
Mart Pooli püüd Piistaoja talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles püüdes etendas kahtlemata 1910. aastal asutatud Tori Eesti Põllumeeste Selts, mille asutajaliige Mart Pool oli. Mart Pool1 tegevusest on kirjutanud Jüri Kulbin (1981): "Piistaojal hakati talumajandust korraldama C.R. Jakobsoni õpetuse järgi... Talus piirati linakasvatust ja hakati edendama piimakarja pidamist... See, mis Jakobsonil eeskujuliku talumajapidamise väljakujundamisel Kurgjal pooleli jäi, arendati edasi Piistaojal." PIISTAOJA TEADUS- TOOTMISMAJANDINA 1925. aastast oli Piistaoja tegelikuks pidajaks Theodor Pool, kes kümnekonna aastaga kujundas talu silmapaistvaks tootmiskatsemajandiks ka tänapäeva mõistes. Th. Pool oli teadlane- praktik, kelle tegevus nii Piistaoja taime- ja veisekasvatuses kui ka
·"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) ·"Õhtu kellad" (F. Abt) ·"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) ·"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) ·"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) ·"Sind surmani" (A. Kunileid) Kokkuvõte Tööd tehes sain teada, et mitte kõik eesti haritlased ei olnud samade vaadetega, kuid kõigil neil nii Jakob Hurdal, Carl Robert Jakobsonil, Johann Voldemar Jannsenil, Konstantin Pätsil kui ka Jaan Tõnissonil oli oma osa mängida esimes Eesti vabariigi loomiseni viinud sündmustes. Mind üllatas enim see, kui hästi said eestlased hakkama esimes Üldlaulupeoga. Oleksin arvanud, et kuna see oli esimene suurem üritus, kus oldi kõik koos, et võivad juhtuda mitmed viperused ning õnnetused, mis oleksid võinud meid sakslaste ees lolliks teha. Aga ei, saadi suurepäraselt hakkama ning häbi ei pidanud keegi tundma.
13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning seejuures siis ka koorilaulu. A. Jakobsonil oli rahalise puudujäägi ja oskamatuse kiuste väga suur tahe ja sellega viis ta Torma pasunakoori väga heale tasemele. D.A. Wirkhaus oskas mängida mitmeid pille ja oli enamuste Eesti pillikoori asutajaks (kuid peamiselt juhatas siiski Väägvere orkestrit). Ta oli koguni kuuel laulupeol üldorkestrite juhiks. Pillimängu edasisele arengule aitas kaasa ka muusikalise kirjaorkuse levik. Olgu siinkohal nim. Seminarid, milledest kõige tuntum oli Cimze
Ka soome lapsed õpivad pikkusopositsioone varakult, teise eluaasta jooksul. Teisiti on ungari keelega, seal on pikkuserinevused ebaregulaarsemad. Kokkuvõtteks: pikkusopositsioon on täiesti 2-aastase lapse võimetes, kui see on keeles funktsionaalselt oluline ja esineb täiskasvanute kõnes regulaarselt. Eesti keele kolmas välde ei tee asja lapse jaoks keerulisemaks (sest erinev intonatsioonikontuur?). Oksaar: Jakobsonil ei olnud õigus, (arvas, et tüpoloogiliselt haruldased vormid ilmuvad hiljem). Vokaalharmoonia ilmub soome lastel kohe ja vead praktiliselt puuduvad (va üks Toivaise kirjeldet kö/ko vale valik). Ungari lastel on aga sellega rohkem raskusi (ungari vokaalharmoonia keerulisus?). Vokaalharmooniat palju juba lalinas, nii et see on keele vok. harm. eeletapp. 5. Sõnavara areng. Esimeste sõnade semantilised iseärasused. Imitatiivid. Esimesed sõnad on foneetiliselt väga ebatäpsed
töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja
Jaani kalmistule. Johann Köleri mälestuskivitema sünnikohas Kööbras Tutvumine Jakobsoniga 1864 tutvus Köler Peterburis noore Carl Robert Jakobsoniga ja aitas otsustaval kombel kaasa selle rahvuslikule ärkamisele. Jakobsonist sai järgmistel aastakümnetel kunstniku lähimaid sõpru ja kaasvõitlejaid. Köler toetas Jakobsoni rahaliselt ja andis tema käsutusse ühtlasi oma sidemed Peterburis. Ta aitas Jakobsonil saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis.(EE5, 1990, lk 320). Paljuski just Johann Kölerilt pärineb Jakobsoni "ida- orientatsioon". 1972 pakkus Jakobson Kölerit Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks, kuid too jäi valimistel F. R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Johann Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini
Septembris ilmunud esimene number teateas, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast valikult ja ühemõtteliselt poliitikas kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati rida uusi seltse ning rahakogumine Aleksandrikooli jaoks võttis sisse uue hoo. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike-ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks. Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastorid olid rahvusliku liikumise suhtes valikult vaenulikud. Hurt kirjutas Jakobsonile avaliku kirja, milles ta süüdistas Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises ning mahalõhkumises. Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud. Sõnast sündis sõna ja rahvusliku liikumise suurlõhe oligi teoks saanud. Tekkis kaks leeri
kõnet-Carl Robert Jakobson. Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni. Vastupidiselt baltisakslaste omale, kus eestlasi nähti barbaritena, kellele ristirüütlid tõid usu ja euroopaliku kultuuri ,idealiseeris ta muistset priiuseaega kui valgust ka kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Tõstmaks eestlaste rahvuslikku eneseväärikust, moonutas Jakobson ideoloogilistel kaalutlustel üsna tugevasti ajaloosündmusi. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud, teda kuulati meelsasti ning talle eneselegi meeldis esineda, seepärast pidas ta tolleaegsetes seltsides palju kõnesid.( Aava 2003: 36) Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt .1869. aastal toimunud 1üldlaulupeol pidas Hurt programmilise kõne, kus esitas rahvusliku liikumise põhisuunad järgnevaks kümnendiks.. Ta kutsus üles jääma truuks oma rahvusele ning
19. sajandist on pärit ka esimesed eestikeelsed kuulsad kõned. 1860. aastate rahvuslikul ärkamisajal kerkis esile silmatorkavaid kõnemehi. C. R. Jakobson pidas oma kõige kuulsamad poliitilised kõned "Kolm isamaa kõnet" 1868. aastal "Vanemuises". Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni, mis vastupidiselt baltisakslaste omale idealiseeris muistset priiuseaega kui valgust ja kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud. Teda kuulati meelsasti ning talle enesele esinemine ka meeldis, pidas ta palju kõnesid tolleaegsetes seltsides. (Aava 2003: 36) Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1869. aastal toimunud I üldlaulupeol pidas Hurt programmilise kõne, kus esitas rahvusliku liikumise põhisuunad järgnevaks kümnendiks. 1870. aastal pidas Hurt kuulsa kõne "Meie haritud ja õpetatud
nimetada aate- ja majandusmeesteks. Nende olemasolu on tunnuslik igale ajale, mil rahva tulevikuväljavaated laiemalt arutluse alla tulevad. Ka tänapäeval. Kahe nimetatud üldsuunitluse raames on võimalikd muidugi lugematud erivariandid ja vaevalt keegi tõsiselt võetav ühiskonnategelane asunud jälgalt ainult ühel poolusel, eitades täielikult teist. Poliitilise võitluse pidamiseks Balti erikorra vastu oli Jakobsonil vaja liitlasi. Ta lootis neid leida kohalikku erikorda vaenulikult suhtuvasse vene keskvõimust. Hurt sedalaadi koostööd ei pooldanud, kartes venestamist ja ohtu eesti keelele ning luteri ususle. Hurda sooviks oli ,,ise rüütlitega hakkama saada", vene ja saksa mõjude vahel oma kolmandat eesti teed otsides. Selline kurss tõi Hurdale kaasa rünnakuid mõlemalt poolt. Jakobsonil oli õigus, kui ta Hurda viletsaks poliitikuks nimetas. Ta ise suutis
6000ni. "Sakala" ületas oma teravuse poolest tunduvalt poliitiliselt üsna vaoshoituks muutunud "Eesti Postimehe", mille lugejaskond hakkas vähenema. Lisaks tabas Jannsenit 1880. aastal halvatus, mis ta töövõimetuks muutis, ja tal polnud enam abiks ka tütar Lydiat, kes oli abiellunud ja Kroonlinna kolinud. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil oma teravate väljenduste eest kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks, kuid jätkas seejärel endises toonis. Lugejaskonna enamusele meeldis eriti Jakobsoni vastuhakk mõisnike ülemvõimule. Ka Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastoritel polnud talurahvaga kuigi lähedast sidet ja paljud neist olid rahvusliku liikumise suhtes avalikult vaenulikud
Aisopose keel oli laialt levinud, kuna selle puhul tekkis kummaline olukord saatja ja vastuvõtja vahel. Sõnum peab vastama tõele. Aisopose keel oli selline keel, millel on topelttähendus. Puskini kirju naisele loetakse; seejärel muudab ta hõivaja (Vene riigi) vastuvõtjateks, s.t. kirjutab naisele seda, mida Vene riigis teha tuleks. On olemas erinevaid kommunikatsioone, mis on seotud saatja ja vastuvõjaga. J. Lotman Mina Tema Mina Mina Mina-Tema on sama mis Jakobsonil, ainult et mina on deitiline. Saatjakontekst vastuvõtjakontekst = Ø Saatjakogemus = vastuvõtjakogemus pole millestki rääkida Kogemused peavad olema erinevad. Kui vastuvõtja ja saatja on identsed, siis ei ole millestki rääkida. Ka iga inimese keel erineb teise inimese omast. On olemas ka teistsugune kommunikatsioon sõnumid, mida saadame iseendale, näiteks poenimekiri, päevased tegemised jne. Teine sisendus on päevik. Päevikute idee oli enesetäiendus
vastuvõtja vahel. Sõnum peab vastama tõele. Aisopose keel oli selline keel, millel on topelttähendus. Puskini kirju naisele loetakse; seejärel muudab ta hõivaja (Vene riigi) vastuvõtjateks, s.t. kirjutab naisele seda, mida Vene riigis teha tuleks. On olemas erinevaid kommunikatsioone, mis on seotud saatja ja vastuvõjaga. J. Lotman Mina Tema 21 Mina Mina Mina-Tema on sama mis Jakobsonil, ainult et mina on deitiline. Saatjakontekst vastuvõtjakontekst = Ø Saatjakogemus = vastuvõtjakogemus pole millestki rääkida Kogemused peavad olema erinevad. Kui vastuvõtja ja saatja on identsed, siis ei ole millestki rääkida. Ka iga inimese keel erineb teise inimese omast. On olemas ka teistsugune kommunikatsioon sõnumid, mida saadame iseendale, näiteks poenimekiri, päevased tegemised jne. Teine sisendus on päevik. Päevikute idee oli enesetäiendus üleskirjutatut
eestikeelseid raamatuid rohkem kui kodumaal. Eriti halba olukorda arvulises mõttes sattus proosa, luulet oli rohkem, draamakirjandus oli paremas olukorras. Kirjanduskriitika sai võrreldes varasemaga silmatorkavama rolli juhendatakse, kuidas kirjutada õigeid raamatuid. Nõukogude ajal tegi edukat karjääri - August Jakobson. Juhan Smuul võttis juhtpositsiooni 1950ndate alguses üle. August Jakobson ,,Elu tsitadellis" (1946) sellest tehti ka esimene sõjajärgne film. Jakobsonil oli veel näidendeid, need haakuvad lühiajaliste kampaaniatega: kampaania kahjurluse vastu, süvenes külm sõda ja toimus võitslus Ameerika imperialismiga (,,Saakalid"). Jakobson kogu aeg üsna õigel hetkel taipas, mida kirjutada ja kuidas seda teha. Aadu Hint nagu Jakobson, alustas enne sõda proosa kirjutamisega. Nüüd kirjutas ka mõned näidendid. Näiteks: ,,Tagaranna meeste kalakunaar" (1947) Tagaranna kaluriküla ja
Poliitika oli märksa olulisem, sotsiaalsed ja poliitilised probleemid, mis konkreetselt takistavad nt Eesti küla arengut. Jakobsoni seisukoht oli, et kultuurilisel tegevusel pole poliitiliste nõudmisteta mingit väljavaadet. Kindlasti on sama Eestimaa või Eesti talupoja edasise arenemise eelduseks märgatavalt soodsamad tingimused ja märgatavalt teistsugune läbikäimine baltisaksa valitsejatega või baltisaksa majandusloogika tundmisega. Seega olid Jakobsonil konfliktid baltisakslastega. Hurt tegeles intensiivselt põllumajanduse küsimustega. Jakobsoni ideed olid popularsed talupoegkonna hulgas, ideed jõudsid talupojani ajalehe Sakala kaudu, mida ta 1872 välja andma hakkas. Hurdal oma ajalehte polnud. Ta küll tahtis oma lehte teha, aga tsensuur seda ei lubanud. Toonane eliit jagunes kaheks: 1. Hurda esiletõstetav aade; 2. majandusmehed – Jakobson. Nendega pandi paika rahvuslik programm
liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist, propageeris karskust.1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne brosüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. ,,Sakala" 1878- Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele
aas- tal). Õpiku esituslaadi iseloomustades on tõdetud: "Mõned looduskirjel- dused tõusevad tõelise ilukirjanduse tasemele" (Jansen, Põldmäe 1968: 55). Õpikutekstile, mis kujutab endast tarbeteksti info edastamiseks, ei saa keelelist ilmekust muidugi esmaseks kriteeriumiks seada, kuid Jakobsoni looma- ja looduskirjelduste vastupidavus ajale osutab, et elav ja emotsionaalselt mõjuv esitus ei ole siinjuures sugugi vähetähtis aspekt. Looduse tundmisele liitub Jakobsonil looduse kaitse ning seeläbi üldisemalt kõlblusõpetuslik temaatika. Looduse, eriti loomade kaitsmise peamiseks argumendiks tuuakse nende kasulikkus, kuid lugejat õpeta- takse tähele panema ja hindama ka ümbritseva looduse ilu. Ka lugemiku ülesehitusest nähtub taotlus, et õpilane hakkaks märkama esmalt just talle tuntud asjade esteetilist ja teaduslikku mõõdet (koduloomi, putu- kaid, metsloomi ja linde käsitlevad lugemispalad), edasi vaadeldakse
ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist, propageeris karskust..1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne brosüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. *,,Sakala" 1878- Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks.1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus
Seminar suleti venestusaja saabudes, avati veelkord peale 1885. aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami, sarnane gümnaasiumi õpetaja taseme lõpetamisele. Hiljem õpetas Peterburis tsaari perekonna ringi kuuluvaid noori daame. Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli (Kreutzwaldi ja Fahelmanni sõpruskond, Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks), Gustav Hirsch (Kareli õepoeg, õukonna arst). Jakobsonil polnud ülikooli ega vaimuliku haridust, kihelkonna õpetajad ka teoloogias kodus aga pole süstemaatilist teoloogilist haridust. Jakobson kirjamehena jäädvustanud kõige rohkem kooli lugemise raamatutega, milles ka palju ajaloo palasid. Pedagoogiliselt hästi koostatud. Jakobson Isamaa kõnede ajal juba üks rahva juhte. Jakob Hurt oli ka gümnaasiumi õpetaja aga haridus TÜ teoloogia. Postimehe lisalehe toimetaja Jannseni kõrval. Mõne aja pärast kirikuõpetaja Otepääl. Von
10. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsooniks sai 1872. aastal loodud EKS. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. Erilist tähelepanu pandi eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisele. 11. Rahvusliku liikuse radikaalsema suuna etteotsa tõusis 1870. aastate lõpul C. R. Jakobson(1841- 1882). 13. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtis ilmuma hakanud "Sakala" sai Jakobsoni toimetuna kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. KORDAMINE 1. Millal vabastati Liivimaa lõplikult pärisorjusest? 1819 a. Liivimaa talurahvaseadusega. 2. Linnad ja kaubad Rootsi ajal. Aktiivne majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Maj. õitseng Narvas ja Tallinnas. Tartu kaotas oma hiilguse tähtsuse. Veel teenisid
1872 ilmus Eesti Postimees uues kirjaviisis. Uued eesti ajalookäsitlused, iga rahvusliku liikumise jaoks on võtmetähtsusega teemaks ajalookäsitlus. Jakobson oma esimeses isamaakõnes visandas Eesti ajaloo põhiperioodid – kolm osa, valgusaeg (muistne iseseisvusaeg), pimeduse aeg (saksa-taani vallutusega) ja koiduaeg (alates 19.sajandist). Väga kontrastne käsitlus, must-valge. Jakob Hurt kirjutas esimese ajalookäsitluse, tasakaalukam, aga Hurdal ja Jakobsonil on ka palju ühist. Mõlemad hakkasid ajalugu käsitlema eestlaste perspektiivist vaadatuna, eestlased tõusid ajaloo subjektide hulka, ajaloo tegijate hulka. Eestlaste tegevus hakkas häirima baltisaksa ühiskonda, baltisaksa ajakirjanduses hakkasid ilmuma rünnakud rahvusliku liikumise juhtide ja ürituste kohta. Baltisaksa ühiskond oli eestlaste rahvusliku liikumise suhtes selgelt vaenulikult meelestatud. Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Lydia Koidula Esimene üldlaulupidu
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
Ei olnud küll Jakobsoniga kõiges nõus, kuid viimane oli tema jaoks tänuväärne autor, kes oma töid Eesti Postimehe veergudel avaldas. Neid võis lahku viia see, et Jakobson teatas üsna varakult, et soovib ka oma ajalehe teha. Jannsen võtab selle kohkumisega vastu. Hiljem olevat aga Jakobsonile isegi edu soovinud idee realiseerimisel. Kreutzwaldi ja Jakobsoni sidus Koidula. Kreutzwaldil ja Kodulal oli tihe kirjavahetus. 1860. aastate teisel poolel tulebki Jakobsonil idee oma leht välja anda, mis oleks rahvusliku liikumise häälekandja. Jõuab selleni, et lehte tuleb välja anda Peterburis, kuna eestikeelseid lehti seal ei oleks tsenseeritud (eeltsensuuri). 1868. aastal pöördus mõttega ka trükiasjade peavalitsuse poole, et luba saada. Trükivalitsus keeldus. On leitud, et see aeg ei olnud ka kõige sobilikum, sest sel ajal erinevate ringkondade vaheline võitlus hakkas pärssima muud tegevust. 09.12.2009
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
