Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo eksami materjal (1)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


  • Muinasaja uurimine
    Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras.
  • Muinasaja periodiseerimine
    Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust . Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik , siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad
  • Mesoliitikumi asulad
    Kunda kultuur – sinna kuuluvad kõik asulad, mis on Kunda Lammasmäega samavanad, ja mille leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatudega.Vanim praegu teadaolev inimeste peatuspaik Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võialik kala püüda ja jooma tulnud loomi küttida; järved-jõed olid ka parem liiklemisteed. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle . Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust.
  • Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr
    Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid , amulette, luust kujukesi või merevaiku eluks teises ilmas. Kunstitase oli kõrge, arvati, et kujukestel on maagilised omadused, mis kaitsesid kandjat.
    Venekirveste kultuur (3.at-2.at keskpaik). Elanikud olid pärit Dnepri ja Reini vahelt. Tegelesid kalastamise, küttimise, maaviljeluse, algelise loomakasvatusega. Kultuur sai nime sellest, et uued hõimud tõid endaga kaasa venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved. Uutele hõimudele olid iseloomulikud omapärased matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatud asendis, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all; kalmistud asusid asulast eemal mõne veekogu lähedal või veidi kõrgemal künkal) ja nöörijäljenditega savinõud. Uskusid elusse pärast surma ja amulettidesse.
  • Asva kultuur 9-6.s.
    Kalmete liigid. Kivikirstkalmed – maapealne kalmeehitus, mille konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamast 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotatud põhja-lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas, vahel oli ka mitu kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s.Laevkalmed – ümbritsevad kujud olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat neist Saaremaal Sõrve poolsaarel.
  • Muinaseestlaste suhted naabritega 7-11.s.
    7.-8. sajandil ehitati Kagu-Eestis palju linnuseid, sest baltlased tegid sel ajal katseid tungida Eesti aladele . Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid). Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid. Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi , kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlaste suhted venelastega olid 9.-10. sajandil rahumeelsed. Eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tšuudideks. Tšuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid – vene vürstid püüdsid oma valdusi Eestimaa arvel lauendada ja siinseid elanikke alistada. Jaroslav Tark tegi eestlaste vastu 1030.aastal sõjakäigu, võitis neid ja rahas Tartu kohale oma tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga maksukogujad üsna pea minema kihutasid. 11.sajandi 30-60-ndad aastad olid tähelepänuväärsed aastad Eesti ajaloos, sest suudedi kaitsta oma vabadust ja löödi tagasi venelaste tõsine katse alistada Eesti.
    ”Jutustus möödunud aegadest” on üks tuntud vanem vene kroonika.
  • Muinaseestlaste usund
    Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas(eriti äikese ajal). Vägi võis olla ka sõnades, nendega sa loitsida, nõiduda haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, omasid erilist väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks.Targad tundsid hästi loodust ja mingil määral oskasid ennustada. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis on püha mets või salu . Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Animism on kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal , setudel oli viljasalves Peko, kes toodi välja viad põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjal oli suur tähtsus, nii et teda vaadati kui jumalat. Tarapita on ainuke konkreetne muinasajast teadaolev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale. Hilisemal ajal teati Eesti veel teistki jumalat – Ukut. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. Nõidumine on ravitsemine , kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega.
  • Ristiusu mõjud Eesti alal 11.sajandil. Muistse vabadusvõitluse eellugu .
    Et eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste maadega, mõjutas see osade eestlaste kommete muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme . Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Munk Hiltinus (Läänemeremaade rahvaste piiskop) ei saavutanud misjonitöös siinamil tulemusi ja loobus piiskopi kohast. Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt. Ristiusku suhtusid eestlased algul vaenulikult . Äge võitlus ristius vastu oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest.
    Eellugu. 12.sajandil algas sakslaste tung itta („ Drang nach Osten ”). Alistasid lääneslaavlaste alad Läänemere lõunarannikul, sinna rajati 1143 . Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard ( augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline , kes laskis end ristida , temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Barthold. Järgmiseks piikopsik sail Bremeni toomhärra Albert , kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle liikmeteks said elukutselised sõjamehed, seda ordut nimetati Mõõgavendade orduks. 1208.aastal algas võitlus Eestimaa pärast sakslaste ja taanlaste vahel.
  • Muistse vabadusvõitluse lõpp. Allajäämise põhjused.
    1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks . Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220 .jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid – nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning sellega ka muistne iseseisvusaeg.
    Allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastaste poolel; vastased olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega; vastastel oli tolle aja kõige parem relvastus; samuti võisid nad kogu aeg oma väge uute ja puhanud meestega täiendada; eestlased pidi võitlema mitme vastasega üheaegselt; vallutajad olid head diplomaadid; eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks; pikaajaline sõda kurnas eestlasi palju rohkem kui vaenlasi ; eestlastel olid sidemed üksikute maakondade vahel nõrgad ning see halvas ühist vastupanu; eestlastel puudus ka koostöö lähemate naabritega; venelased ei pidanud kinni kokkulepetest eestlastega ning seetõttu ka eestlased lõpuks kaotasid.
  • Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.s.
    Liivimaa oli Eestis ja Lätis vallutatud alad. Eestimaa oli Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eesti. Maahärra oli üksiku maaosa sõltumatu valitseja, nende valdused kujutasid endast väikseid feodaalriike. Harju-Viruks nimetati Taani valdust. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad allusid Saksa- Rooma riigi keisrile, otseselt allusid iseseisvatele maahärradele. Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur - ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad – komtuurid ja foogtid . Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend – rüütelkonna liige (sepp, pagar , kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja. Tallinna piiskop – piiskop, kes omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikkuvõimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. 1236. aastal toimus Saule lahing, millega õnnestus saarlastel oma maa viieks aastaks sakslastelt tagasi võita.
  • Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s.
    13.sajandil toimus kodusõda Liivi ordu ning Riia linna, peapiiskopi, Tartu ja Saare-Lääne piiskopide vahel. Ordu suutis lõhkuda vaimulike maahärrade ühisrinde ja üsna pea sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. Konföderatsioon – liit. Modena Wilhelm oli paavsti legaat, kes moodustas Viru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavstile allutatud vaheriigi. 1238.a. sõlmiti Stensby leping, millega lahendati tüli Liivi ordu ja Taani vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida-suunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3, ordu 1/3. Läänisuhted – olid maahärrade ja läänimeeste ( vasallide ) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada. Maa- aadel – aadel, kes asus elama vallutatud aladele. 1241. a. Taani hindamisraamat on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mis sisaldab enda Väike Eestimaa ja Suur Eestimaa nimistut. Kärkna ja Padise kloostrid – need olid kaks kollektiivset mõisnikku; kloostrite rikkus võimaldas juba võimsate kindlusehitiste rajamist .
  • Plaan – Jüriöö ülestõus
    Plaan on eraldi lehe peal. Jüriöö ülestõus kestis 1343-1345. Jüripäev – 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest – uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. Burchard v. Dreileben – Liivi ordu ordumeister .Bartholomäus Hoenekekroonik , kes pani kirja Paides juhtunu. Padise kloostri vallutamine eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu. Sõjamäe kõrgendikul toimus lahing, mille ordu võitis ülekaalukalt, eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased , pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse – saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine.
  • Linnad keskajal
    Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248 .aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks , kaitsma linna huve, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaesta ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ning oli bürgermeistritele tähtsuselt lähedane. Bürgermeister – üks rae koosseisu kuuluvatest ametnikest, kes moodustasid juhatuse. Linnafoogt – maahärra esindaja rae juures. Aguleeslinn , kus elas vaesem rahvas. Seek – linnast eemal asuv hopidal. Johann von ÜxküllRiisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba „aasta ja päeva”, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1404 – valmis Tallinna praegune raekoda. 1422 – avati Tallinnas Raeapteek. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll.
  • Katoliku kirikukorraldus Eesti alal 13.-16.s.
    Piiskop – oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik .Sinod – piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. Kirikukatsumine – visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium , mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa – pidulik jumalateenistus. Liturgia – domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik – kihelkonna keskus. Kabel – väiksem kirik , kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid. Preester – vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Sakrament – püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu . Johannes IV Kievel – Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. Johannes Blankenfeld – Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop taotles katoliku usuelu korrastamist.
  • Usupuhastus Eestis
    Reformatsioon – usupuhastus. Poliitiline opositsioon – ilmalikud valitsejad , aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon – taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Lutherusupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Hermann Marsow – Martin Lutheri õpilane, usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste – odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas (400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja – kujusid , altareid ja reliikviaid). Melchior Hoffmann populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma . 1517 – reformatsiooni algus. 1523 – Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 – pildirüüste. 1525 – Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana.
  • Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s.
    Johann Pulck – eestlane, kes õppis Rostocki ülikoolis, kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse ka. Henricus Carvel – eestlasest kloostriülem 15.sajandil. Simon Wanradt – Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell – Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. 1525 – Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). 1535 – Wanradt- Koelli luterliku katekismuse trükkimine Saksamaal.
  • Kiviarhitektuur Eestis 13.-16.s. Saaremaa kirikud, Kuressaare Piiskopilinnus . Ühe kiriku kirjeldus.
    Tallinnas kasutati ehitamiseks paekivi , Tartus punast tellist, Saaremaal dolomiiti. Eeskuju andsid eelkõige Saksamaa ja Madalmaad. Kuressaare piiskopilinnus ehitati 13.sajandil; linnus on konvendihoone tüüpi; arhitektuuriliselt stiilne, väljapeetud, range, karm, ilus.
  • Liivi sõja põhjused. Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail.
    Põhjused: Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana-Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks – üks mark aastas iga elaniku pealt e. Tartu maks, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul, sellega sõlmiti vaherahu 15-ks aastaks. Aastatel 1556- 1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Vana-Liivimaa kaotas, lõppes Poslovi rahuga, millegi Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vasase liidu;1557sai ümber Venemaa lepitud vaherahu tähtaeg; tartlased ei maksnud oma maksu ära ja Venemaa otsustas sõja kasuks. Ivan IV Julm oli Vene tsaar , kes laiendas oluliselt Venemaa piire .
    Hertsog Magnuse tegevus: tuli 1560 .aprillis Saaremaale, Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama
  • Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses.
    Poola kuningaks sai Stefan Batory, 1579. algas suur sõjategevus Venemaa vastu, Poola ja Rootsi tegutsesid teineteist segamata Eesti eri osades – mõlemad Venemaa vastu. Rootsi väed, Pontus De la Gardie juhtimisel, liikusid üle Soome lahe, vallutasid Rakvere, veel väiksemaid linnuseid, Haapsalu, Narva, Paide – kogu Põhja-Eesti Rootsi kuninga võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , millega sai Ivan Julm tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi poolakatele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa Linnused . Lõuna-Eesti Rzeczspospolita riigi võimu all (ehk siis Poola-Leedu võimu all. 1583. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Venemaa ja Rootsi vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi.
    Liivimaa aadlikud nõudsid Poola kuningalt, et nende eesõigused jäeksid puutumata. Kuningas anids enda nime järgi välja Sigismund Augusti privileegi, millega tagastati aadlile tema endised maavaldused ja kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur ; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598 .nimetati presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nii nagu see oli Poolas. Presidentkonnad jagunesid
    staarostkondadeks (üks osa mitmest, milleks presidentkond jaotatud oli). Kohaliku aadli esindusorganiks oli Võnnus peetav maapäev (selles osalesid ka suuremate linnade esindajad, selle töö oli tihedalt seotud Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik . Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond – see oli aadlike liit, kes elasid Saaremaal. Riik teostas reduktsiooni (e. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas kuninglik asehaldur; maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks.
  • Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal.
    1629. Altmargi vaherahuga Poola ja Rootsi vahel loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1645. Brömsebro rahuga Taani ja Rootsi vahel, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Põhja-Eestis 4 maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakoond (need hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa). Saaremaa, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga siiski oma eriseisundi. 1660. Oliva rahuga läks Rootsi alla seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner . Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga . Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja nende eest karistus määrata. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talipoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis oli pikka aega Tartus. Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632). Johan Skytte oli Riias kindralkuberner, sai Gustav II Adolfilt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamine – Rootsi võimu ja korralduse sisseseadmise. Skytte tegevus katkes, sest Gustav II Adolf suri.
  • Reduktsioon Rootsi võimu ajal
    Reduktsioon on mõisate taasriigistamine, 1680.aastal laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale.Johann Reinhold Patkul oli Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Jacob Johan Hastfer oli Liivimaa kindralkuberner, murdis kohaliku aadli, tal õnnestus reduktsiooni läbiviimine. Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus 1645. aastal fikseeris pärisorjuse Põhja-Eestis. Liivimaa kindralkuberneri Clas Totti maapolitseikorraldus 1668 .aastal toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit . Vakuraamat oli raamat, mis seati sisse redutseeritud mõisates, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Kreisifoogt – riigi poolt määratud ametnik , kes täitis aadlikust sillakohtuniku asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid. Rakmetegu – teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor – talvel, mõisa kauba vedu linna, kus pidid osalema talupojad. Abitegu – talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale.
  • Usu- ja hariduselu Rootsi ajal.
    Luterlik kirik – toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joachim Jhering – Rootsi valitsusaja tegusam piiskop Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Konsistoorium – kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent – vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Johann Fischer – kindralsuperintendent, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks, ta arendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut. Vöörmünder – maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid – nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forselius – õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa . Piiskopimõisa seminar – asutati 1684 . Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele. Ignatsi Jaak – Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendad eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale . Pakri Hansu Jüri - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendad eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale. Liivimaa maapäeva otsus 1687.aastal – igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630. – Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Tallinnas gümnaasium 1631 – sama põhimõttega gümnaasium, mis Tartu akadeemiline gümnaasiumgi. Tartu Ülikool 15.okt.1632 – Tartu ülikooli avamine , seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks, avakõnes öeldi, et seal võivad õppida peale aadlike ja linnakodanike ka talupojad, kuid tegelikult ei olnud talupoegade võimalusi kõrgkooli pääsemiseks; koolis oli 4 teaduskonda – filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Johann Skytte – Liivimaa esimene kindralkuberner, haritud noormehena oli olnud Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler , tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, ning tema palvel muudeti see üsna pea Tartu ülikooliks.
  • Kirjeldage kaardi järgi Põhjasõja sündmusi
    Peeter I
    – Vene tsaar Põhjasõja ajal. Karl XII – Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. Põhjasõda kestis 1700-1721 ja lõppes Uusikaupunki rahuga Soomes. Ülejäänud selgub kaardi pealt ilmselt.
  • Balti erikord
    Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Poolehoiu võitmist alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäd senised seadused ja maksukorraldus, valitsev usk, saksakeelne asjaamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Valitsusnõunik – kindralkuberneri abiline(tegelikult oli kindralkuberneril abiks kaks valitsusnõunikku). Aadlimatrikkel – rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Mölder Jaan – Vohnja mõisa mölder, keda mõisnik oli taga kiusanud, tal õnnestus keisrinnale üle anda kaebekiri. Roseni deklaratsioon 1739.aastal – Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis; selle järgi oli siinne talupoeg pärisori, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat piiratud, kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. Pärisori – Baltikumi talupojad olid õigusteta pärisorjad; mõisnik võis neid pärandada, vahetada ja müüa nagu muud mõisa vara. Nii nagu talupoeg, kuulus ka tema maa ning vara mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha koormisi.
  • Talurahvaseadused 19.sajandi esimesel veerandil. Hinnang. ( topi ise, see, mis arvad )
    Garlieb Merkel – kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796.a. Saksamaal ilmunud raamatus „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul”, mille otsekohene ja avameelne käsitlus avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju. Johann Christoph Petri – kritiseeris samasuguse teravusega pärisorjust Eestimaal raamatus „Eestimaa ja eestlased” (1802). Aleksander I – 1801.a. võimule tulnud vene keiser , oli valmis muutma Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid.1802. ja 1804.a. talurahvaseadused. 1802. aasta juunis kokkutulnud Eestimaa maapäev võttis talurahvaküsimuses vastu mitu otsust, mis on tuntud nimetuse all “Iggaüks”. “Iggaüks” ei olnud veel sõna otseses mõttes seadus, vaid keisri poolt kinnitatud aadli maapäeva otsus. “Iggaüks” tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, kuhu ei kuulunud aga talu raudvara. Seaduse olulisemakssätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samasugune asi vastu 1804.a. Lisaks talude päritavale kasutamisõigusele nähti Liivimaal ette ka teokoorimiste normeerimist (vastavusse viimine talu majandsuliku kandevõimega). Keelati ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Vallakohus – loodi nii Eesti- kui Liivimaal, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, kuigi kohtud jäid mõisnike kontrolli alla, aitas talurahavakohtute rajamine oluliselt kaas a tualupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas. 1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist seinstest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus – talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnens perekonnanimede panek . Riigi kodanik - ?

  • Vasakule Paremale
    Ajaloo eksami materjal #1 Ajaloo eksami materjal #2 Ajaloo eksami materjal #3 Ajaloo eksami materjal #4 Ajaloo eksami materjal #5 Ajaloo eksami materjal #6 Ajaloo eksami materjal #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 215 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kenno Õppematerjali autor
    10. klassile, 7lk

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    24
    doc

    Eesti ajalugu

    Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

    Ajalugu
    thumbnail
    22
    docx

    EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

    EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr ­ 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine

    Ajalugu
    thumbnail
    18
    doc

    Eesti ajalugu

    Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu Ülikool. Wilhem Struve ­ TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    doc

    10. klassi ajaloo eksam

    aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu ülikool Wilhelm Struve: Tartu Ülikoolis tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer: Tartu Ülikoolis tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar:Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. (Janis Cimze juhtimisel.) Õpetatud Eesti Selts 1838: Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann: Esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Friedrich Reinhold Kreutzwald:esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa"

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    10 klassi ajaloo eksam

    põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Eesti ajalugu

    põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    37
    docx

    Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

    I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

    350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda 1656-1661: Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas sõjakäiku 1655 aastal, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ning suure tüki Poolast. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1656. aasta suve hakul alustas vene tsaar sõda, õnnestus vallutada Tartu. 1658. tehti Narva lähedal vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. Reduktsioon: Reduktsioon- Karl XI sai tühja riigikassa ning alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680. aastal laiendati seda ka Eesti- ning Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevad vastuseisu. Rüütelkonnad asusid seisukohal, etsiinsetes provintsides võivad aadlisse puutuvaid seadusi anda vaid kohalikud maapäevad, mitte Rootsi riigpäev. 1682. aastal andis riigipäev kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale ning

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    snailburger profiilipilt
    snailburger: kena
    01:06 19-11-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun