tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. • Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud Töökohad • Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. • Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. • Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. • Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. • Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Keeleuuenduse mõju • Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara sadade soome laenude, tuletiste ja murdesõnadega. (nt. kääbus, hajuma,
Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketovi, botaaniku lapselaps." Nooruses tõmbab teda teater, ta loeb lavalaudadelt Hamleti monoloogi, kuid ikkagi saab temast poeet. Ta hakkab ülistama Naist, seda salapärast, otsekui teispoolset olevust, keda pole antud mõista ühelegi mehele. Ta õppis Peterburi Ülikoolis juurat , kuid ei lõpetanud seda, kuid 1906. aastal lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonn ja aastal sai kraadi filoloogias. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. 1916. aastal Blok mobiliseeritakse, ta satub paarisaja kilomeetri kaugusele rindest, igavleb, vihkab sõda. Siis, järgmise aasta veebruaris saabub uudis: revolutsioon! Blok on ülirõõmus. Ta naaseb Peterburi ja annab end uue võimu käsutusse. Mõnda aega kuulub ta isegi Erakorralisse Juurdluskomisjoni, käib vanglas üle kuulamas tsaarivalitsuse ministreid.
Milleks on slängi vaja ? Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise ...
18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"Jakob Hurt-Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluules. Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Aleksandrikooli komiteed-Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik
Entsüklopeediad"ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute (Vilde,Luts,Tammsaare)valiksarjad.Eesti haridussüsteem suutis kogu ideoloogilise surutisele vaatamata oma taset ja traditsioone osalt säilitada.Samuti säilis kõigis Baltiriikides emakeelne kõrgharidus. Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused. Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne, MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus:öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid. 1978.aastal hakati Eestis välja andma põranda alust kroonikat"Lisandusi mõtete ja uudiste vabale
Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares. Postimehe toimetuse liige aastatel 1912- 1914. Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastatel 1926- 1934. Kirjastuse toimetaja aastatel 1904-1941. Stockholmis lisaks artiklite ja kooliraamatute autorina töötas ka veel tõlkijana. Johannes Aavik rikastas eesti sõnavara väga- väga paljude sõnadega, mis on tänapäeval igapäevaselt kasutuses. Tema mälestus elab siiani ning tema auks on olemas ka muuseum nii Tallinnas kui ka Kuressaares.
keeles Paul Bourget loomingu üle. Enne ülikooli lõpetamist avaldas J. Aavik üles soome keeleteaduslikus ajakirjas prantsuskeelse artikli prantsuse keele puuduste üle, soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel `ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub. 1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses, rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool 27. mail 1920 tema kandidaadikraadi ümber filosoofia magistri teaduslikuks kraadiks. Aavik määratakse alates 15. sept. 1910 Jalta Aleksandri gümnaasiumi prantsuse keele õpetajaks. Lugedes Krimmi kaunis looduses prantsuse ja soome ilukirjanduse meistriteoseid, tärkab Aavikul eesti keele uuendamise idee
Indiviidilt oodatakse tegutsemist aktiivselt ühiskonnaprotsessides osaleva, tulevikku kujundava ja vastutustundliku kodanikuna. Inimese toimetulek kaasaegses maailmas sõltub tema aktiivsusest õppijana, valmisolekust õpisituatsioonis näha endas subjekti, aktiivset ning vastutavat mina. Subjekti mõiste on leidnud kasutust erinevates teadusharudes, näiteks filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, kasvatusteaduses, ka filoloogias. Kõige laiemas plaanis defineeritakse subjekti keskkonnas aktiivselt tegutseva, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi ja eesmärke omava indiviidi või rühmana. Andragoogikas on subjekt üheks põhimõisteks, mida käsitletakse kui teadvustatud aktiivsuse kandjat, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha, ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima. Subjektsus ja aktiivsus - subjektsuse fundamentaalne omadus on subjektsuse väljenduseks
(1839 - 1907) 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile, üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks välja- paistvamaks juhiks oli Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust takistas oma ajalehe puudumine, talle ei antud luba, Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma
Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Kuigi nõrga kehaehitusega ja sageli haiglane. Hakkas spordiga tõsiselt tegelema ning omandas varakult enam kui tavalisi sportlikke võimeid. Temast sai väga hea ratsutaja ning karastas end nii kaugele, et hiljem lahingutes osutas imetlusväärset vastupidavust. Ta sai väga hea ja mitmekülgse hariduse. Õppijana oli ta olnud virk ja haruldaselt suure vastuvõtmisvõimega. Peamine osa selleaegsest koolitarkusest seisnes filoloogias, mis ei tähendanud ainult keele-ja kirjandusõpetust, vaid kõrgemast üldharidust üldse, mis koosnes ainult vaimuteadusest. Loodus-ja rakendusteadusi peeti alandavaks ning nendega tegelesid haritud orjad. Ometigi pidi Caesar ka nende ainete vastu huvi tundma, sest hiljem omandas ta suuri teadmisi astronoomias, ehituskunstis ning kõige rohkem sõjatehnikas. Õpetaja Gnipho tõttu oli Caesari haridus hellenistlik. Ta õppis tundma kreeka ja alexandria kirjandust, mida Roomas kõrgelt hinnati.
esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust takistas oma ajalehe puudumine, talle ei antud luba, Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma
o eesti keele rikkuse taotlemine o kõige aluseks on rahvakeel Keel: Karl August Hermann (1851-1909): ,,Eesti keele Grammatik" 1884 Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär Johannes Aavik (1880-1973): 1901-02 Tartu ülikoolis, 1902-05 Nezini ajaloo-filoloogiainstituudis, lõpetas 1910 Helsingi ülikooli cand. phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte)
o eesti keele rikkuse taotlemine o kõige aluseks on rahvakeel Keel: Karl August Hermann (1851-1909): ,,Eesti keele Grammatik" 1884 Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär Johannes Aavik (1880-1973): 1901-02 Tartu ülikoolis, 1902-05 Nezini ajaloo-filoloogiainstituudis, lõpetas 1910 Helsingi ülikooli cand. phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte)
transpordi areng paljude kultuuride suuline pärimus eurooplased õppisid tundma uusi taimi kartul, hävitati teadlikult põlisrahvaste esindajaid mais, tomat, kakao, vürtsid, tubakas riigid kurnavad end välja Hispaania ja uued teadmised bioloogias, etnoloogias, Portugal pööravad liiga suurt tähelepanu zooloogias ja filoloogias Avastused Portugali prints Henrique Meresõitja hakkas uurima Aafrika lääne rannikut potrugaallane Bartolomeu Diaz 1486 jõuab Aafrika lõunatippu Vesco da Gama 1498 jõuab Indiasse st. läheb Aafrika lõunatipust edasi Cristoph Columbus täpne päritolu teadmata 10 arvatavat sünnilinna 4 merereisi Ameerikasse arvas, et läheb Indiasse esimest merereisi toetasid Hispaania valitsejad Portugal naeris välja 12
Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. EKS otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Jakob Hurt (1839- 1907) - RL tähtis isik. Hurda isa andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee: kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema RL-s, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust takistas oma ajalehe puudumine, talle ei antud luba, võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma. Tänu
Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. *Jakob Hurt (1839-1907)- rahvusliku liikumise tähtis isik. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust takistas oma ajalehe puudumine, talle ei antud luba, Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma
Kohaühtsus tingib aja rütmilise tsüklilisuse kujunemist, mis on idüllile iseloomulik. 2) idüll piirdub väheste elureaalidega: armastus, sünd, surm, abielu, töö, söömine, joomine, eluead. Nende vahel pole kontraste. idüll ei tunne argielu, kõik argine on olemuslik. 3) Inimese ühendamine looduse eluga. Valdavas osas metafoorne. (Refereeris dr. Grigor) 17. Bahtin. Tekstist, autorist, dialoogist ("Teksti probleem lingvistikas, filoloogias ja humanitaarteadustes üldse.") 18. Bahtin. Sõna tekstis. (Toropi järelsõna "Valitud töödele") 19. Eliot "Kriitika piirid" “Kriitika piirid” (1956), hiline ülevaade omaenda kriitikuteele ja metakriitiline arutelu kirjanduskriitika piiride üle. Ühes suunas neid ületades lakkab kriitika olemast kirjanduslik ja teises suunas – kriitika. Esmajoones juhib Eliot tähelepanu kirjanduskriitika muundumisele alates 1920-ndatest aastatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
