14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt. Ordu lisajõud Preisimaalt taastasid oktoobris 1343 Harumaal korra. Jüriöö ülestõus Saaremaal 1343 juulis hakkas sõjategevus Saaremaal. 1344 talvel kui meri jääs läks ordu Saaremaale mässu maha suruma. Saarlaste juhi Wesse tapmine. Lõplik Saaremaa vallutamine 1345 Saarlased viivad relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Pöidesse MAASILINN (saksa keeles Soneburg lepitus/heastamislinnus) Mõju : · Muutusid valitsemissuhted Põhja-Eestis taani müüs Eestimaa hertsogkonna 13 000 hõbemargi e 4443 kg hõbeda eest. · Ordu positsioonid tugevnesid.
ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi.
Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel puust linnused; tuli sõdida mitme vaenlasega; puudus koostöö, korralikud juhid(vanemad); eestlased harjunud üksikute sõjakäikudega. 3. Miks alustasid ristisõdijad baltimaade alistamist(riigid, kes huvitusid)? Tahtsid levitada ristiusku paganate seas, Läänemere äär oli soodus kaubandus piirkond, uued valdused ja maaalad.
Fellin Viljandi. Hapsal Haapsalu. Narwa Narva. Pernau Pärnu. Reval Tallinn. Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14. Esindatud seisused: Vaimulikud, vasallid, linnavalitsus, ordu meister. Arutati: Kaubandus, väline majanduspoliitika, omavaheliste tülide lahendamist. Ei toiminud Liivimaad ühendavad institutsiooni, sest osapooltel olid erinevad huvid. 15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16
Võõrväed pöördusid Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti. Alles Preisimaalt saadetud abivägede abil suutis Saksa ordu Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purustati kahe sõjakäiguga 1344. ja 1345. Karistuseks tuli neil ehitada ordule uus linnus Maasilinn ja Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuressaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulauvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud. Väikevasallid vaesusid, sest tühjaksjäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita.
ja püüdis 1567. aastal abiellu astuda Poola kuninga Sigismund II Augusti õe Anna Jagiellonicaga, kes oli temast 17 aastat vanem. Kaasavaraks soovis ta aga saada Üle-Väina Liivimaad, mis 1566. aastal oli Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri asehaldurivõimu alt ära võetud. Sigismund August ei pidanud abielu aga mõttekaks, sest Magnusel polnud vastu pakkuda peaaegu midagi: ta oli luterlane, tema Saare- Lääne piiskopkonnast pool (Läänemaa ja alates 1568. aastast ka Maasilinn) oli rootslaste käes ning sõjalist jõudu tal sisuliselt polnudki. Anna Jagiellonica 1583. aasta 18. märtsil suri hertsog Magnus oma lossis Piltenes vaid 42-aastaselt. Ilmselt oli ta surnud mõne kiiresti kulgeva haiguse tagajärjel, sest testamenti ta ei teinud. Testamendi puudumise tõttu puhkes tema Kuramaa-valduste pärast tõsine tüli (Karksi oli olnud Poola lään ja langes seetõttu probleemideta Stefan Bathoryle tagasi). Nii Taani, Poola
vallas Nõos · Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna · Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentsiusele · 1895. aastal loodud altarimaali "Ristilöödu" autor on Tõnis Grenzstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maasilinn · Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Orissaare vallas Maasi külas · Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned · Taanlased purustasid Maasilinna 1566. aastal · Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001
kaotanud, läksid nad tagasi. 24. juuli 1343 puhkeb ülestõus Saaremaal, saaralsed piirasid Pöide linnust, kui linnus alistus, lubasid saaralsed linnuse elanikke lahkuda. Aga kui sakslased linnusest väljusid loobiti nad kividega surnuks. 1344 veebruar-Liivi ordu Saaremaal, vallutavad karja linnuse ja poovad saaralste kuningas Vesse üles. 1345 ordu väed naasevad Saaremaale ja rüütavad Karja ümbruse põhajlikult, eestlased suunniti ehitama nn. karistuslinnus Maasilinn ja lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitus. Jüriöö ülesõusus ajal mässasid ka teised Eesti maakonnad ja liivlased. Liivi ordu võitis Jüriöö ülestõusu. Pärast Jüriöö ülestõusu talupoegade olukord halvenes. Eramõisates tõuseb teoorjuse osatähtsus. Teoorjus- talupoeg peab oma töövahenditega mõisa heaks mõned päevad nädalas tasuta töötama. Maarahvas hakkas vastuseks rõhumisele esitama kaebusi mõisnike kohta, koormisi mitte
24.juuli puhkes ülestõus saaremaal. Asuti terroreerima Pöidet. Võõrad alistusid, tingimusel et nad võivad vabalt lahkuda., aga kõik loobiti kiviega surnuks. Saksaordu läks kõrgmeistri poole abipalvega. Ja saadi abiväge. Varbolas ja Loones kaitsesid end harjulased. Ordu tuli saarele 1344, jääga. Rünnates karjas, sakslased kaotasid 500 meest. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Ordu lahkus ilma tõttu. 1345 tuli ta tagasi ja vallutas lõplikult saaremaa.. Karistuslinn Maasilinn ja lõpetati Kuressaare linnus .. Kokkuvõte 3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk. Maarahvas xiv-xvi sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil nõuti mõisatest üha enam teorenti ning säilis mõisates loonusrent. 16 sajandil mindi üle raharendile.
mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele suuremat vastupanu ei ostutatud. Jüriöö ülestõus · Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine Saaremaal. · Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid end kahes muinaslinnuses. · Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada. · Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Peale jüriöö ülestõusu · Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed -> ordu oli saanud Põhja- Eesti tegelikuks peremeheks. -> 1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. · Põlisrahvas sälilitas suuremad õigused, suurem poliitiline aktiivsus.
Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa,
toimuvatele läbirääkimistele. Loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. 5. Eestlaste kuningate tapmine- toimus relvakokkupõrge, kus tapeti eestlaste esindus, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikudest. 6. Pöide Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust 7. Vesse- saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal. 8. Maasilinn- kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna 9. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani kuningas müs 19 000hõbemarga eest eestimaa saksa ordule 10. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile 8.Maarahvas 14.-16. saj 1. talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu-talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. 2
Ordumeister käsitles kuningaid nagu kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. · Ordu väed purustasid Käblas, Kanaveres ja Tallinnas harjulaste maleva. · 1343 a. Ülestõus Saaremaa, mille eesmärgiks Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. · Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.Saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli neil ehitada orsule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine. · Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond. Pealinn Tartu
esiotsas ühtegi isandat ei ole. Kuningatelt päriti aru ka selle kohta, miks nad nii palju sakslasi tapnud olid. Kuna kuningatele taheti selle eest karistus määrata, said nad vihaseks ja toimus kokkupõrge. Seepeale tungisid sakslased neljale eestlasest kuningale kallale ja raiusid nad surnuks. Pöide – Pöide ordulinnus piirati ja hävitati (1343). Saksa ordul üristus Mandri-Eesti alistada ja saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli ehitada ordule uus linnus Maasilinn. Karja - 1345. aasta talvel naasis meister orduväega Saaremaale ja rüüstas Karja ümbruses kaheksa päeva jooksul maa paljaks. Lõpuks palusid saarlased rahu. Saarlased andsid pantvange ning nõustusid oma relvad Lihula ordulinnusesse viima. Lubasid maha lõhkuda ka Maansaare linnuse. Karistuseks määrati neile linnuse ehitamine, mille nimi oli Soneburg. Vesse – saarlaste kuningas. Ta sattus sakslaste kätte vangi, keda algul piinati ja hiljem üles poodi (1344).
Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed: Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile)
· Ülestõusu mahasurumiseks korraldasid orduväed Saaremaale kaks sõjaretke 1344 lõpus ja 1345 alguses, ülestõusu juht Vesse poodi üles. · 1346. müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa Saksa ordule. Millised võisid olla ülestõusu põhjused? Eestlaste olukord oli halb ning taheti oma iseseisvust taastada(?). Millised oli 3 maakonda, kus 1343.a. ülestõus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Kuidas olid ülestõusu sündmustega seotud Maasilinn ja Kuressaare? Saarlased pidid karistuseks ehitama Maasilinna linnuse. Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345 aastal foogti korra keskuseks. Saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele, kuid see koht jäi liiga kaugeks peavägedest ning loodi Kuressaare linnus. Kuida muutus seoses ülestõusuga Saksa ordu positsioon Eestis? 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule.
Ordu aitab Taanit, kuna viimane ei suuda ise rahutusi maha suruda. 04.05.1343 on Paide konflikt, mille käigus tapetakse neli Eesti kuningat. 14.04.1343 - Tallinnas lahing, mille võidavad ordu väed. Saaremaa rahustamine toimub veel 1344-1345. Tagajärjed - Taani annab Põhja-Eesti ordule, kuna ei suuda seda ise kontrollida enam ; eestlaste aktiivsuse kadu ; saarlastele kästakse karistuseks ehitada Maasilinn. Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas. Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15
kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele- juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas) Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss(võõrvõimu peamine tugipunkt) vallutatakse ja purustatakse eestlaste poolt. Karja- viimane lahing Karjal Kooljamägedel->ülestõus suruti maha, saarlaste liider Vesse sai surma (poodi küünarnukke pidi üles) Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused Saksa ordule, sest ei olnud enam suuteline Eestimaad enda käes hoidma, kes omakorda Liivi ordumeistile, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas. (19 000 kölni marka-4000 kg hõbedat) Bartholomäus Hoeneke – kroonik, kes oli kohal Paides, kuid ta edastas
talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda. *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Lk.62-66. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud läbirääkimised mai 1343, eestlaste kuningate tapmine, Bartholomäus Hoeneke, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn) *Põhja-Eesti võimuvahetus- Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu- müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. *Jüripäev 23
Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad.
Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad.
Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine) Paide läbirääkimised: Eestlased (4 kunni ja 3 sõjasulast) kutsuti sinna ning surmati, tuues ettekäändeks kättemaksu oma sugulaste tamise eest. 4. mai 1343. Bartholomäus Hoeneke: Kroonik, kes oli arvatavasti ise Paide läbirääkimistel kohal, andes seda sündmust siiski edasi moonutatult, kuna oli Ordu poolt. Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn: Saarlased tõusid ülesse. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust (VÕIT). Talv oli pehme, ning alles 1344. aasta veebruaris võisid Ordu väed tungida üle jää Saaremaale. Terve päeva rünnati linnust Karjas (KAOTUS)- Vesse poodi küünarnukke pidi ülesse. Järgmisel aastal rüüstati tugeval ning Saarlased sõlmisid vaherahu, halbadel tingimustel. Pidid ehitama ka karistuslinnuse- Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj
Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates
Sõda peamiselt tnp-s Lõuna- Rootsis. Väga palju merelahinguid. Liivimaal 1563.aasta augustis õnnestus rootslastel enda valdusse saada Haapsalu. Haapsalu oli tähtis, sest kuulus Magnusele, aga Magnuse toomkapiitel ei olnud Kuressaares, vaid Haapsalus. Rootslased said need nüüd kätte. 1563 Hiiumaa Rootsi valdusse. 1566 aastal rootslased Saaremaale. Saar riisutakse, röövitakse, põletatakse. Lahkutakse ja 1568 uuesti tagasi. 1568-1573 Maasilinn rootslaste käes, idapoolne osa saarest ja ka Muhu. Rootsis võimuvahetus, kukutatakse nõdrameelne Erik XIV. Uueks võimukandjaks Johan, Johan III nime all. Poliitiised kaartid mängitakse ümber. Johan oli Sigismundi sugulane naise kaudu, Rootsi Poola suhted paranevad. 1568.aastal rahuläbirääkimised Roskildes, sõlmitakse esimene relvarahu, tingimused olid Rootsile nii rängad, et Riiginõukogu keeldub neid ratifitseerimast. Sõda jätkub. Rootsi majanduslik olukord halveneb. 1570 uued
o Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Odu võit ei olnud aga lõplid ja ilmade soojenedes oli Saaremaa jälle vaba. o Alles 1345a koonad Liivi ordu oma väed Saaremaa löömiseks ja saarlased jäid alla ning pidid rasketel tingimuselt rahu sõlmima. o Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. o Jüriöö ülestõus kestis ligi 2 aastat ja hõlmas 3 suurt maakonda. o Kuna ülestõus sai võõrvõimudele ülimlt ohtlikuks, siis sai ülestõusnutele oskas rahvusvaheline tunnustus. MAARAHVAS 14-16 SAJANDIL o Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus- trahvid.
ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva , Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. 9 Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi.
annaabi.ee 
