kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist, teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W
pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik - katedraal ehk piiskopkonna peakirik Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist
Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest.
käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine
1503.a sõlmiti ka vaherahu, mida pikendati korduvalt. Plettenberg kindlustas sellega mitmekümneaastase rahu maa piiridel ning see soodustas Vana-Liivimaa kultuurilist ja majanduslikku arengut. 17. Käsitöölised keskaegses Tallinnas neil oli oma gild Olevi gild, kus olid kõik käsitöölised. Nad olid ka üks suur osa linnaelanikest. 18. Mis oli Vana Liivimaa peamine tuluallikas ehk ekspordiartikkel? Linakasvatus ja teravili 19. Mõisted: sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek., kirikukatsumine e. Visitatsioon, mis on kiriku kontrollimine, mida korraldasid kirikuelu juhid., toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20
Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused. Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud kanoonikud. Peamine kiriklik kohustus pidulike jumalateenistuste e. missade läbiviimine. Sinod piiskopkonna kõigi vaimulike koosolek - teostas piiskopkonnas vaimulike järelvalvet - ülevaade jumalasõna kuulutamisest, rahva õpetamisest preestrite poolt - arutati usuelu väärnähtusi Visitatsioon kirikukatsumine, alluvate koguduste korrapärane kontrollkülastus kõrgema(te) vaimuliku(e) poolt Toomkool toomkiriku juures asuv kool, mille peamine ülesanne oli haritud vaimulike toomhärrade ettevalmistamine kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. - Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri
mujal, kõrgeim kohapealne kiriklik võim Vana-Liivimaal Riia peapiiskop KIRIKUELU JUHTIMINE: Piiskop – oli oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik Toomkapiitel – tegutses piiskopkonna peakiriku ehk toomkiriku juures, kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust Sinod – regulaarne vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks ((((((Kirikukatsumine ehk visitatsioon –võimaldas kõrgemal vaimulikul või kirikukomisjonil saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest)))))) Missa-jumalateenistus ladina keeles,kuid üks osa võis olla ka rahvakeelne Kihelkonnakirik – kihelkonna keskus, igal oli oma kaitsepühak Kabel – seal täitsid preestri asendajad ehk vikaarid kiriklikke ülesandeid Preester – vaimulik, kes oli kiriku eesotsas
piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba ,,aasta ja päeva", mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1404 valmis Tallinna praegune raekoda. 1422 avati Tallinnas Raeapteek. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll. 14. Katoliku kirikukorraldus Eesti alal 13.-16.s. Piiskop oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.Sinod piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa pidulik jumalateenistus. Liturgia domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik kihelkonna keskus. Kabel väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester
jne. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeister koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli uute jõudude-vasallide ja linnade- lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. Lk.80-82 (toomkapiitel, sinod, kirikukatsumine, missa, liturgia, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Johannes IV Kievel) *toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus.
Al. 1435. a oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeis-ter koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis 1/10 mõisa kümnisest
o Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust. Kapiitilite eesotsas oli praost, kelle tähtsuselt järgnes dekaan. Nende kaalukaim õigus oli valida piiskopp. o Kapiitel- juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitilite istungeid. o Praost- jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini o Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. o Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. o Missa - pidulik jumalateenistus mida viisid läbi toomhärrad. o Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. o Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. o Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid.
annaabi.ee 
