Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust. Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu. Näiteks kevadine viljakülv, heinategu, viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks kõigele eeltoodule oli talupoeg kohustatud viima mõisale osa oma saagist, kariloomadest ja ka käsitööesemeid. Reduktsioon 1660
eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja)
Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26. Kuidas nimetati endiste talupoegade ja sõdurite röövsalku? sissid 27. Kes olid Põhjasõja ajal: a) Rootsi kuningas, b) Vene tsaar? a) Karl XII ja b) Peeter I 28. Mis aastal lõppes Põhjasõda? 1721. aastal
Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma) Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad: Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad: Teravili Lina Kanep Sisseveokaubad: Sool Luksusesemed Metall Paber Manufaktuurid: Keskus Narva: * vaseveski
privileege, kuna riigile hakkas vähe makse laekuma 1.Vallasvara kuulus talupojale 2.Talupoeg võis mõisniku peale kaevata, kui tal võlgu ei olnud .Mõisniku põhiline sissetulek tuli viljakaubandusest. Vilja veeti Rootsi ja toideti Vene armeed, mis paiknes Baltikumis .Kogu XVIII sajandi on viljahinnad kõrged .Talupojad jagunesid taluperemeesteks, sulasteks ja vabadikeks (hooajatöölised) Põhikoormised on rakmetegu ja jalategu Näiteks 1 adramaa suuruse talu kohustused olid: 1.624 rakmepäeva 2.272 jalapäeva 3.240 rakmepäeva abitegu 4.388 jalapäeva abitegu .Kokku 1524 päeva aastas .Kuna pühapäeval tööd teha ei tohtinud, pidid igast perest mõisas tööl käima vähemalt 5 inimest Tööstus ja Kaubandus Tallinna sadama lähedale rajatakse Admiraliteedi töökojad ja köiemanufaktuur 1731 asutatakse Räpinas paberimanufaktuur
1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega. Positiivne Negatiivne Luteri usk Näljahäda, ,,suur nälg" Koormised vastavusse talu kandevõimega Pärisorjus ja sunnismaisus Kuninga, mitte aadli võimu all Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele.
(talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased). * Talupojad olid pärisorjad ja sunnismaised. --- * Reduktsioon riigi maade tagasivõtmine, kuna mõisatel oli liiga palju maad ja riigi sissetulek vähenes. * Kuningas Karl XI algatusel oli reduktsioon ning tekkisid protested, kus väideti, et otsutama peavad Maapäevad, mitte kuningas (enim protesti Liivimaal, kus võeti kõige rohkem maid).
15.Kes oli J.R. Patkul? Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik. 16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus. * Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega. * Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis). Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole.
märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist
Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn
Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid kolhoseerimine (ka kulakute väljaselgitamine), forsseeritud industrialiseerimine (Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid
2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade ja loomadega (talupoegadele kõige vastikum) 2.3. JALATEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tehti mõisa tööriistade ja mõisa loomadega 2.4. MÕISAVOOR mõisa vilja või kauba viimine sadamatesse (kuulus talupoja kohustuste hulka, eriti talvel) 2.5. VAKURAAMAT sinna kanti kõik talupoegade kohustused mõisa ees, koormiste
3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed ) Kogukondlikud: teede korrashoid, kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis 2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918
Ametkond - majandus ja halduskoormust mis kuulus maahärrale Vakus - tasu mingi kindla teene eest Lään - kõrgemalt valitsejalt antud haldamiseks kinnisvara Liivimaa kuningriik - Moskva tsaari vasallriik aastatel 1570 - 1577 Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga valdus 16 sajandil Liivimaa hertsogkond - poola/ leedu valdus Reduktsioon - mõistate riigistamine Vakuraamat - talupoegade koormiste nimekiri Maarevisijon - rootsi ajal kui kaardistati mõõdeti maid Rakmetegu - hobusetöö Jalategu - jalatöö Abitegu- heina tegu, kündmine, lõikumine (vilja) Loomusrent- rent andamites (vili, loomad) Moonavoor - veeti vilja või puid Laadamaad - laat kui müüd oma asju (kõigi kaupmeeste kohting) Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond
Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega
üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti
suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv
suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv
nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70
välja õpetamist. Mõisnikud arvasid, et talupojad ei küündi sellisele tasemele, et oleks vaja koole, et nad oskavad vaid põllutöid. Üldiselt oli talupoegade elu raske, neid koormas kiireloomuline mõisatöö, neid sunniti andma mõisale oma põllult saadud viljasaaki, isegi kui põlluharimine oli vähetootev, kuigi nende põllud olid viljakamad, sest neil oli rohkem loomi. Talupoja tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu nägi välja selline, et talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees hobusega. Jalategu oli tööliik, kus mõisa saadeti talupoeg jalgsi sund abiteole (rehepeks, heinategu). Samuti keelati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Kuningas Karl sai vanemaks ja avastas tühja riigikassa ning alustas reduktsiooni (1680), mis tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused
motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama Talupojale + sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks - puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad 12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13. Mis on teorent ning rakme- ja jalategu? Teorent teotöö mõisapõllul rakmetegu talupoeg käis hobuse/härjaga oma vahenditega mõisa põldu harimas (nt kündmine, puude tegu,mõisavoor) jalategu naised,lapsed,sulaste kohustus suvehooajal jalgsi minna mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus) 14. Nim peamisi teotöid kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine 15. Mis on pärisorjus ning sunnismaisus? Pärisorjus mõisniku ja talupoja õiguslik suhe, kus talupoeg on piiratud
see andis suurt sissetulekut. Eesti oli põhjapoolseid maa, mis suutis vilja välja vedada. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõldse, siis 17. sajandi lõpul oli mõisa- ja talupõldude suhe juba 1 : 2,5. See aga tõi kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise. Põllumajanduse arendamiseks oli talupoegadel erinevaid kohustusi, näiteks: rakmetegu, jalategu, abitegu ja mõisavooris. Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade
Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: - rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi - jalategu - teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud - naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: - abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks jne) lisainimesi - nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid
PÕLLUMAJANDUS 14. Milliseid põllumajandusharusid arendati Eestimaal rootsi võimu perioodil? Teraviljakasvatus (rukis), piimakarjakasvatus (vähe), jahindus, kalandus. TALURAHVA OLUKORD 15. Milline oli talupoegade elu enne redukstiooni ja pärast reduktsiooni? Rootsis olid talupojad vabad ja esindatud riigipäevas, kuid eestis olid sunnismaised ja pärisorjuslikus sõltuvuses. Enne PÄRISORJUSLIK SÕLTUVUS: koormised: 1) Teotöö a) rakmetegu (omad abivahendid) b) jalategu ( ei pea abivahendeid võtma) c) abitegu d) mõisavooris. 2) Loonusandam (mesi, vill ...) Pärast : · Mõisnike võim talupoegade üle vähenes; · talupoegade mõisakoormised viidi vastavasse talude tegeliku majandusvõimega; · seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid;
määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks, oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli kohustatud seal elama ja töötama. Adrakohtunikud valvasid talupoegade üle ning otsisid pagenud talupoegi. 10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal
) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%) Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemel määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud Rakmetegu teotöö alaliik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus
ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil Vakuraamat - raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Pärisorjus - talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos
Talurahva elu ja olu 19. sajandil Talurahvas jagunes külarahvaks ja mõisarahvaks. Mõisarahvas ei ole mõisnikud ega aadlikud, vaid need eestlased, kes olid mõisas sulased, teenijad või ametnikud. kubjas sundis talupoegi tööle, valvas ning karistas neid. kilter kupja abiline aidamees kontrollis mõisa aitasid, jälgis, et vili oleks olemas ja et seda ei varastataks. Koormised Teotöö jagunes kaheks osaks. Jalategu ja rakmetegu. Rakmeteo puhul pidi ilmuma mõisa härja või hobuse rakendiga. Abitegu talvel oli näiteks villa ketramine lõngaks, suvel muud tööd Kirikumaksud Kogukonnamaksud vaeste hoolekanne, teede ehitamine, koolide rajamisel õpetajate palk Riigimaksud pearahamaks, nekruti andmise kohustus (vene sõjaväkke pidi andma noormehi) 1840. aastatel hakkasid tekkima talurahva liikumised. Väljarändeliikumine - taheti Venemaale rännata, et tasuta maad saada
kodukariõigust ning talupoegadel Vakuraamatutes olid kirjas oli õigus vallasvarale, ka olid talupoegade kohustused. mõisnikud sunnitud rajama koole. Talupoegadel oli õigus kaevata Ilmnesid tugevalt pärisorjuse mõisnike peale. tunnused. Talupoegadel ei olnud Tähtsamateks koormisteks olid enam mingeid õiguseid. rakmetegu ja jalategu. Olid olemas Vakuraamatud kadusid, teotöö veel abitegu ja mõisavooris päevad ei olnud enam piiratud, osalemine. kuni positiivsete määrusteni. Kavatseti rajada talupoegade lastele koole. Aadel Reduktsioon tekitas mõisnike seast Restitutsiooniga anti mõisnikele pahameelt, kuna see piiras nende nende maad tagasi, mõisnikud omavolitsemist
katku tulemusel kahanes rahvaarv veel enam kui poole võrra. Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimeseni.Tänud soodsatele tingimustele kasvas 18.sajandil rahvaarv kiiresti, jõudes sajandi lõpuks poole miljoni inimeseni. Kui seni oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti ja Saaremaa, siis nüüd hakkab oluliselt suurenema just Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö- rakmetegu (oma vahenditega), abitegu (suuremate hooajatööde puhul), jalategu (ilma vahenditeta) ja osaleti mõisavooris. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes
· 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus
39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41. trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. 42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44. jalategu teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim
talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord: • Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts
· eestlaste oma tahte teostamine · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas · II külarahvas: 1) pererahvas 2) sulasrahvas 3) vabadikud e. popsid 14. Talupoegade koormised: 1 ) mõisale: · teorent (abitegu, rakmetegu, jalategu) · naturaalandamid · rahamaksud 2 ) riigile: · pearaha · nekruti andmine · sõja ajal lisandusid teenistus maakaitsevägedes, vägede majandamine, vägede moonastamine, küüdikohustus 3 ) vallakogukonnale: · teede korrashoid · magasiaida ja kooli ehitamine · valla piirkonnas tegemist vajavad tööd · teetegemine · nekrutite toetamine 4 ) kirikumaksud 15. Liikumine
vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. teoorjus - pärisorjuse kaotamise järel Eesti- ja Liivimaal kujunenud talupoegade sõltuvuses hoidmise viis, mille puhul talupojad, kellel oli keelatud oma mõisa piirest lahkuda, olid sunnitud sõlmima mõisaga rendilepingu, mis kohustas neid tegema peamise rendimaksu vormina mõisale tasuta tööd lepingus sätestatud ulatuses. rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. konsistoorium - Liivimaa luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. kindralsuperintendent - Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal.
käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust
Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: rakmetegu mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi jalategu teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: abitegu kitsamas mõttes talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu,
andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad. Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem. Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg. Kui enne Liivi sõda oli talupõlde 4x rohkem kui mõisapõlde, siis XVII sajandi lõpuks oli see suhe 1:2,5. See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise. Talupoegade kohustused Tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes: · Rakmetegu(3-6 päeva nädalas, härjaga). · Jalategu Muud kohustused olid: · Abitegu(hooajatöö) · Mõisavooris · Osa talu põllu ja kõsitöötoodangu mõisnikele andmine. · Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi. · Osalemine suurtel ajujahtidel ajajatena. Linnad ja kaubandus · Tähtsaks muutusid üksnes sadamalinnad. · Narva majanduslik õitseng, Tartu majanduslik langus. · Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema- linnade
kvaliteedile. Kuni talurahvaseaduste vastuvõtmiseni koosnesid eramõisad reeglina kahest osast: mõisamaast, mis oli mõisa kasutuses ja mille eest ei pidanud maksma riigimakse ning talumaast, mida talupojad said kasutada mõisas teotöö tegemise, mitmesuguste andamite ja maksude eest. 5 Kahte liiki mõisakoormised (tegu) 1. korraline nädalategu (peremehe- ja perenaisepäevad), mis sisaldasid: rakmetegu/rakmepäevad mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi jalategu/jalapäevad teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani (linasugemise-, lambaniidu- ja ketruspäevad). Jalategu tegid enamasti nn vaimud naised ja alaealised. 2. abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: abitegu kitsamas mõttes talu andis kiiretele hooajatöödele (viljalõikus, sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks, mõisa puude lõikamine jne)
1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid.
kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale 7. Põllumajandus, kaubandus, käsitöö 17. sajandil oli Eestis mõisaid üle 1000 teraviljakasvatamine (rukis); härjad; lehmi vähe; kivide koristamine; mõisates loomi vähem (> väetamise probleem); mõisapõllud suuremad kui talupõllud talupoegadel teotöö = rakmetegu (talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse mees härjapaariga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, lisaks loonusrent (põllumajandussaadused, käsitöötarbed), ajajatena osalema mõisnike suurtel jahtidel, jne sadamalinnad: Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad läänistatud aadliperedele riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused, vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus. 8
mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1. puudus isiklik vabadus teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada jne 2. puudus majanduslik vabadus maa oli mõisniku omand; koormised. · Talupoja koormised: 1. Mõisatöö ehk teotöö: · Rakmetegu hobuse ja tööriistaga; · Jalategu mees ilma loomata; · Abitegu hooajaline; lisatööpäevad nt sõnnikuvedu, viljapeks; 2. Mõisavooris käimine mõisniku vilja ja viina vedamine linna (Pärnu ja Tallinna sadamatest Stockholmi). 3. Loonusrent kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. 4. Kirikukümnis Euroopa kirikule korjatud maks umbes 1/10 saagist. 5. Just Rootsi ajal, 1638
pikkadesse kitsastesse ribadesse. Tööloomaks oli enamasti härjad. Viljatoodangut ei olnud võimalik suurendada kivide rohkuse tõttu põllul. Kive koristati talumaadelt ja mõisamaadelt. Kivid laoti algul lihtsalt ühte hunnikusse, hiljem ehitati neist kiviaedu. Viljasaak olenes väetamisest. Mõisates oli loomi vähem ja seepärast oli seal saagikus isegi väiksem kui talumaadel. Vastukaaluks aga laiendati külvipinda. Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli kõige koormavam töö talumajapidamisele. Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, siis sunniti talupojad abiteole. Kõige raskem talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Mis tähendas viljavedu talupoegadele Tallinnasse, Pärnusse või Riiga. Talupojad pidid loonuseandamina mõisnikule viima veel osa talu käsitöö- ja
Talupoegade olukord 14,16saj. Pärisorjuse tunnuseks Teooorjuse kasv. Mõisa põllud suhtlesiselt suured ja selleks hakati talupoegi ära kasutama nende tööga. Keskmiselt 3-4 päeva nädalas 14-15saj. Oli ka piirkondi kus oli 2 päeva teotööd või piirkondi, kus 6 päeva. Teotöö oli siis talupoja töötamine mõisniku põllul. Sulased ja teenijad saadeti põllule. Neil ei pruukinud olla oma talu. Teotöö jagunes kaheks: jalategu ja rakmetegu. Jalateo korral ilmuti mõisa ja anti ülesanne kätte. Rakmeteo korral ilmuti koos hobuserakme vm ka. Kujunes välja ka abitegu, mis esines kuni 19 saj välja. See oli kõige vihatum ja seda rakendati hooajati. Nt vilja kündmine, lõikamine, sõnniku vedamine. Lisaks teotööpäevadele oli siis vaja ilmuda hooajati ka abiteole. Mõisnik võis igal hetkel inimesi mõisa kutsuda, selleks polnud kindlaid päevi. Loonusrent- miski, mida anti mõisnikele
Peamine oli teraviljakasvatus rukis, oder, nisu. Saak oli 3-4 seemet. Saagikamad olid talupõllud, seal rohkem loomi, kes andsid sõnnikut. Suur osa töödest tehti ära härgadega. Rootsi aega ei kuulu kartulikasvatus!! 1550a- 1:4 (mõisapõlde: talupõld) 1700a- 1: 2,5 (mõisap: talup). Mõisapõllud kasvasid talupõldude arvelt. Teotöö kasvas Teotöö kasvamine: · Korraline- teopäevad nädalas olid kindlaks määratud o Rakmetegu (härgadega) o Jalategu (inimene) · Abitegu (kiired hooajatööd, kui vaja. Enamasti saadeti lapsi, sulaseid 50% talurahvast oli pererahvas. 25% olid vabadikud ilma maata, tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub-
peeti arvet vakuraamatutes. Teorent - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.18. sajandil oli 6 teopäeva. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: - rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi - jalategu - teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud - naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: - abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks jne) lisainimesi - nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne)
Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord: pärisorjus - isik, kellel pole kodanikule iseloomulikke õiguseid, võeti kui eset. Kujunes välja 13.saj ning selleks, et talupojad teeksid tollase ühiskonna aadlike jaoks tööd. Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle
annaabi.ee 
