Vilja veeti riigist välja kasumi eesmärgil, sest ka mujal oli nälg. 20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest). 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal (117-122) : Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda - toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi
Liivimaa maapäeva otsus 1687, Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630, Tartu ülikool -15. okt.1632, Johan Skytte) *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja
annaabi.ee 
