VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja ltlaste keele ning kultuuri vastu niivrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-,
· Eesti jäi sakslaste võimu alla kuni I ms lõpuni 1918nov Omariikluse eeldused: 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu) Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu. Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased Välispol. 1
naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust.
Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Talupojakultuur aga säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Elati rehemajades ja söödi endiselt rukkileiba. Muutus riietus, mis oli peamiselt Rootsi päritolu, näiteks pikitriibuline seelik naistel, meestel põlvpüksid. Rootsi ajal hakati ka tegelema viina põletamisega. Hakkasid tekkima kõrtsid, mis muutusid talupoegade seas üpriski populaarseks kohaks. Levis ka tubaka tarvitamine. Rootsi ajal oli üheks negatiivseks jooneks nõiaprotsesside läbiviimine, mille
1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11. Nimeta viis eesti heliloojat, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis. 12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki 1. Paljude rahvaste ja rahvuste kultuuride segust 2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblit...
viljaikaldus ja näljahäda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja Läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus paari järgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. VAIMUELU Eesti ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas ka põliselanikeeestlaste ja lätlaste talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Kord nädalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartumurdeline ajaleht "Tarto maa rahwa NäddaliLeht".
Samal ajal paisatakse korstna kaudu õhku 350-400 grammi põlemisgaase ehk suitsu. Tekivad tuhamäed ja saastatakse õhku. Eesti kultuur on olnud visa säilima. Seitsesada aastat võõrvõimu püüdis meid sellest kõigest lahti raputada võõras usk, kombed ja elukorraldus olid väga visad juurduma. Ometi säilitati, hoiti ja arendati taluperedes eestlust ikkagi edasi. Niiviisi areneski mõisnike tahtest hoolimata keel, kunst ja talupojakultuur ka mõisate ajal edasi. Tänapäeval antakse Eestis mitmeid kirjandus-, kunsti- ja muid kultuuriauhindu. 2011. aastal oli Eesti Euroopa kultuuripealinn. Selle põhjal võib öelda, et Eesti kultuur on elujõuline. Kui vaadata heaolu kasvu, ühiskonna sidusust ja ökoloogilist tasakaalustatust, siis ei tundu Eesti olevat eriti jätkusuutlik. Samas võime uhked olla oma kultuuri ja selle säilitamise üle.
Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari. Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632. aastal asutati Tartu ülikool, mille eestvedajaks oli Gustav II Adolf. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. Rootsi aja Eesti linnade arhitektuuris võimutses Euroopas valdavaks saanud barokk, mis oma olemuselt oli väga uhke ning silmapaistev. Talupojakultuur arenes väga aeglaselt ning traditsioone anti edasi põlvest põlve. Samas juuris luteri kirik eestlastest välja muinasusundi, mis mõjutas inimeste suhtumist erinevatesse asjadesse. Rootsi aeg muutis eestlaste mõtteviisi ning arendas kultuuri. Rootsi aega peetakse üleminekuajaks. Sel ajal vahetus Eesti aladel keskaeg uusaja vastu. Eestlaste tõekspidamised ja väärtushinnangud muutusid. Rootsi
Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal
ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon. Omariikluse eeldused 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu) Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu. Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased Välispol. 1
Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011. 1921
Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusõigus ja vallad vabenesid mõisniku võimu alt, said suure otsustusõiguse kohalike majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 19.sajandi alguse talurahva õiguste muutmise protsesse hoogustas viljahindade
liikumise suunas. Haridus ja kultuur 19. sajandil 1802 Tartu Ülikooli taasavamine Tagurlus reformide puudumine, pidurdumine 1789 puhkes Prantsuse revolutsioon. Venemaa kartis hirmsasti revolutsiooni puhkemist ka Venemaal. Et noored ei läheks Euroopasse ülikoolis ega saaks sealt revolutsioonilisi mõtteid, hakkas Venemaa ülikoole rajama. Õpetatud Eesti Selts Fählmann oli üks asutajaid. KÕRGKULTUUR TALUPOJAKULTUUR Kõrghariduse omandamine, Tartu Ülikool Talurahvakultuur Ajakirjandus Pärimused, muistendid, traditsioonid Kahe kultuuri vahele jäävad: Johann Köler Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. Kreutzwald Eesti päritolu ega saksastunud täielikult, kuigi koduseks keeleks oli saksa keel ning naine samuti sakslanna. Kogus kokku muistendeid ja kogus neid raamatusse. Vallakoolid
sümbol rõngasrist). Rootsi ajal säilitasid Eesti linnad enamjaolt keskaegse väljanägemise. Rootsi võimud püüdsid linnade ehitustegevust korraldada sihipäraselt ( ehituspoliitika Narvas kõige edukam). Rootsi aja arhitektuuris võimutses barokk. Kõrgemad ehitised said omale uhked tornikiivrid. Rootsi võimud alustasid bastionide (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused) püstitamist. Kõige mahukamad ehitustööd oli kavandatud Tallinnas. Talupojakultuur. Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi).
1923). Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite
määrama niisugune strateegia, mida me iseloomustame sõnaga kohanemine ja kohandumine. Saavad järgnevaks eestlaste ajaloolise ja kultuuri arengus määravaks tähtsuseks. Väga oluliseks teguriks eesti kultuuri seisukohalt saab tõlkimine!! 13. Sjandi alguses, kui eestlaste kultuuriline areng oli määratud. Laen: Legendid (kalevipoeg) sattub ühte eesti alade koloniseerimisega sakslaste poolt. · Kultuuriajalooliselt väga tähtis postulaat. Eesti kui talupojakultuur ei arendanud välja kõrgkultuuri. Talupojakultuur oligi algne eesti kultuur. Kuni 20 sajandi alguseni. Üheseisuslik kultuur. Kandis ka eesti keel kui kultuurkeel. Eesti kultuuri homogneenne areng. Ühe kultuuriga seotud arengukeel. · Vaatamata pärisorkjuslikule süsteemile, millega hõivati eestlased saksa hõimkonda. Praktiliset 19 saj lõpuni jäid eestlased valdavalt maarahvaks, neid ei ähvardanud kosmopolitism, mis
kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid) - Linnaarhitektuur (paljuski veel keskaegne linnapilt ; suuremad ehitustööd sõdades kannatanud linnades (Narva, Tartu, Pärnu) ; eriti suuri töid tehti jõukas Narvas, kuhu rajati mitmeid barokkehitisi toomkirik, raekoda, börsimaja) e) Talupojakultuur - Toit (rukkileib ja soolasilk ; jahu- ja tangupudrud ; herned, oad ; rikkalikum laud pulmade ja jõulude ajal ; kali ja õlu) - Uudseks Rootsi aja lõpul tubakas ja viin (põletati rukkist ; levis kõrtsikultuur - Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid) Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa.
valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime.
valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime.
kes on teinud nii kirikualtareid kui muid töid ühiskondlikesse hoonetesse. Populaarseks sai ka hauamonument-rõngasrist, mida tegid linnameistrid Varasemast rohkem tegeldi portree maalidega. Kuna oli tõestatud, et linnamüür ja tornid ei taga suurtükkide eest kaitset, hakati ehitama uut tüüpi kaitseehitisi nagu bastione. Need oli 5 nurgelised. Astangulised kindlused. Sees oli ruumi laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Selliseid ehitisi ehitati nii Tallinnasse kui ka Narva. Talupojakultuur: Talupojakultuur oli oma traditsioonidest kinnipidav ja muutused seal leidsid aset aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib ja leiva kõrvale söödi ka kala (nt soolasilk). Igapäevane leib valmis aganatega segatud teradest, mis jahvatati käsikivil või veskis. Söödi ka herneid, putru, ube. Kõige rikkam söögilaul oli kaetud pulmade ajal, aga ka jõulude ajal. Joodi pulmas mõdu, kalja , aga ka omatehtud õlu või viina. Viina ja õlle turustamiseks alustati kõrtside rajamist.
Talupoega iseloomustas teatav elulaad, mis eristas teda teistest linnaelanikest: ta oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Lapsi õpetati ja kasvatati vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elutegevusse. Lapsed olid maast madalast kaasatud igapäevase töö protsessi eelkõige vanemate isikliku eeskuju najal. Töövõtted näidati ette ja nõuti töö tegemist. Töökasvatus oligi eriti iseloomulik talupojaühiskonnas. Talupojakultuur tundis kõige paremini ning kasutas optimaalselt ära loodusseadused, -rütmid ja looduse põhielemendid. Niisugusest keskkonnast tulenevalt olid talupoja lapse kasvatuses mitmekülgsed teadmised väga olulised. Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, kehakatteid ja jalavarjusid valmistada, endale elamut ehitada, uudismaad harida ja ennast kaitsta, seistes silm silma vastas professionaalsete sõdalaste-feodaalidega
Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist. Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda. Ärkamisaeg
millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust. Rrahvaasemikud jagunesid kaheks leeriks ja nende leeride nõudmised olid sellised:
kuid väga vähesed suudavad seda pakkuda. Klientidel on väga vähe aega, nad tahavad, et kõik oleks neil käepärast ja nad ootavad kõrgtasemelist teenindust. Eesti on tubli turismiriik, väliskülastajaid on üle kahe korra rohkem, kui püsielanikke. Eesti ja eestlased on uhked ona rikkaliku kultuuripärandi üle- meil on laulupeod, pärismusmuusika festivalid, arhitektuurimälestised, rikkalikku ekspositsiooniga muuseumid, rahvuspargid, mõisa- ja talupojakultuur, setud, vene vanausulised 8, erinevad saared-erinevad kultuurid. Ei ole ju vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või mõnda saart, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tagasi tulla või soovitada oma tuttavatele 9. Külaline ostab elamuse, kuid koju viib mälestuse. Tõeline pärimusturismi toode on elamus. Turist otsib erinevat sellest, mida ta näeb iga päev ja selleks pakub Eesti rikkalikke võimalusi- luksuslikust mõisahotellist
d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu. VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur - seotud Lääne-Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus : · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool
Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest. Eesti talupojakultuur XIX sajandil See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite. Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. President Pätsi isaema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja Konstantin. Eesti talupojakultuur Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis
Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest. Eesti talupojakultuur XIX sajandil See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite. Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. President Pätsi isa-ema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja Konstantin. Eesti talupojakultuur Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis
nõukogude võimust rääkimata. Eestlased on laulurahvas, käsitöörahvas. Kultuurrahvas, kes võib oma annete üle uhkust tunda ning kelle loov vaim elab. Kui me muutume üksnes (massikultuuri) tarbijateks, kaob meie identiteet. Loovus ja rahvuslik enesetunnetus õilistavad ka ainelist kultuuri - omakasu, soovi edasi jõuda. Loovus, aga ka aineline kultuur, toidab rahvuslikku uhkust ning lämmatab alaväärsust. Eesti rahvuskultuur on suuresti olnud talupojakultuur, milles töökus ja kasinus olid põhiväärtusteks. Kõige selle juures ei unustanud rahvas ka laulu ja tantsu, ehtsat ja rõõmsat eneseväljendust. Naispere leidis oma ilumeelele väljenduse imekaunites ja väga mitmekesistes vöö- ja kindakirjades ning tikandites sündisid värvirikkad rahvariided. Eestlaste elulaad ei soosinud ülemeelikut tunnete väljendust. Kõik sügavamad südamerõõmud väljendati mustrites, kirjades ja pitsides, mille ilu ja mitmekesisus ka tänapäeva inimesi
arendamiseks. Tartu ülikool tegutses esialgu kuni 1656. aastani. 1690 avati see uuesti. Et Tartu seisukord ei olnud pärast Vene-Rootsi sõda kiita, koolis ülikool 1699. Pärnu. Kujutav kunst ja arhitektuur: Christian Ackermann oli tuntuim puunikerdaja. Maaklamistutele püstitati rõngasriste. Eesti linnad säilitasid enamasti keskaegse väljanägemise. Kõige rohkem tehti ehitustöid Narvas. Valdavaks sai uus stiil- barokk. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- bastionide- püstitamisega. Talupojakultuur: Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme. Uutest söögitaimedest kasutati läätsi. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal. Alustati hoogsalt kõrtside rajamist. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete moevoolude sissetung. Naistel oli pikk triibuline seelik, pottmüts, meestel murumüts Põhja-Eestis, plisseeritd seelik jne. Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill. Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused: 16
) Samution Stavenhageni Otepää kiriku vaatel (ill 10) arhitektuuri ja maastiku kõrval tähelepanu pööratud talupoegadele. Nemad olid Balti kodumaal aastasadu olnud n-ö võõras komponent,aga just neist kujunes kohaliku omapära alus ja peamine erisus võrreldes Saksa emamaaga, mille maastik ja ruumiline pärand oli siiski Baltikumiga küllaltki sarnane. (On teada, et isegi pärast 1919. ja 1939. aasta ümberasumist Saksamaale meenutas baltisakslastele Heimat'it tihtipeale siinne talupojakultuur ja eesti keel. Vt: U. Plath,Heimat: Rethinking Baltic German Spaces, lk 78.) Nendes kunstiliselt n-ö vähemväärtuslikes töödes põimitakse sageli osavalt asja- armastajalikkust äärmise detailitruuduse ja läbitöötatusega. Dokumenteerimist ei või siiski pidada esmaseks, valgustusliku algega faasiks, ning romantilise pilgu lisamist n-ö arengu märgiks üks ei andnud teisele järge üle, vaid vajadus objektide tehnilist seisukorda täpselt
*1866- vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. *1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut.. *kadakasakslus- eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. saj. I poolel Lk. 158-161 (kõrg-ja talupojakultuur, Tartu ülikool 1802, Wilhelm Struve, Karl Ernst von Baer, Janis Cimze seminar, Õpetatud Eesti Selts 1838, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, estofiilid) *Kõrg- ja talupojakultuur- Eesti kultuuripilt jagunes 19 sajandil kaheks Baltisaksa kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19
Tänapäeval pea sünonüümsed mõisted. Etnoloogia on võrdlev, teoreetiline teadus. Etnograafia funktsioon on dokumenteerimine ja kirjeldamine. ,,Folklore" - William John Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt Pr: teadus rahva elust. Vastupidi ajalooteadusele, mis tegeleb poliitilise ja rahvusliku arenguga, fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule (talupojakultuur). Uueks etnoloogiaks on Cultural Studies, sest tänapäeval on rahva mõiste vaja ümber def-ida. Strateegiate, teoreetiliste paradigmade, objektide paljusus. Puudub oma kanooniline bibliograafia, millele toetuda. Enesereflektiivne, üritab vastata küsimusele "mis toimub", anda mõtlemisviise, ellujäämise strateegiaid. Roland Posneri käsitlus kultuuriliste faktide maailmast: Kuigi ei ole üldtunnustatud määratlust
20.sajandi alguseks oli see arv kasvanud 135´le. 1911 elas Suurbritannia linnades üle 80% elanikest. Teisel kohal oli Saksamaa- 60%, kolmas oli Prantsusmaa- 40%, sama palju oli ka USA´s. Üks linnastumisega kaasnevaid nähtusi oli slummistumine. Teravnesid keskkonna- ja hügieeniprobleemid. Linnade uusasukatel kadus kontakt sünnikohaga. Selle tulemuseks oli uue, juurteta massikultuuri teke. Samas oli ka veel säilinud rahva- ehk talupojakultuur, rahvus- ehk professionaalne kultuur ja massi- ehk rahvusvaheline kultuur, mis oli asenduv ja allus osaliselt nt. moevooludele. · vabrikutööliste elu- ja töötingimused- barakid, vabrikupoed, tööpäeva pikkus 10-12 h. Töönädala pikkus oli 6-7 päeva. Linnaelu positiivsed jooned: Hariduse ja arstiabi kättesaadavus, valikuvõimalused, linnaelu mitmekesisus, töölisteatrid, professionaalteatrid. Väga oli moes sport, eriti võimlemine. 2
relieefselt ühise teooria all. Üldised teoreetilised seisukohad siiski töötati välja. Inglismaal tekkis terve hulk teoreetilisi seisukohti - Coleridge romantismi teoreetika, Wordsworth ka romantismi teoreetik, Robert Louthey - kokku nimetatakse neid Järve koolkonnaks - oluliseks muutus ka reis oma kodumaal. See puudutab ka Noor-Eesti aegseid kirjanikke. Need inglise kirjanikud olid seotud järvede piirkonnaga. Sellel ajal õilmitses seal talupojakultuur, selle esile tooja oli just Wordsworth - rõhutas seda, et maa-arhitektuur on kasvanud välja loodusest endast. Kuna Wordsworth kujunes romantismi hääletoruks, siis ta istus Järvede piirkonnas ja tema juurde tekkisid siis sellised palverändurid. Tekkis teatev kommuun, ja see oli osaliselt ka nende unistus. Romantismil on ka eelautorid - sinna paigutatakse William Blake ja Robert Burns?. William Blake - Blake on autor, kes elas 1757-1827
1865 - keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. 1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut. Kadakasakslus - eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19 saj I poolel (158-161) : Kõrg- ja talupojakultuur - Eesti kultuuripilt jagunes 19 saj kaheks: Baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. Tartu Ülikool 1802 - Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust. 1796 Venemaa keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid kindlalt
aadlik- kõrgema seisusega isik aristokraatia/ aristokraat- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule Kaasaegse spordiliikumise juured: aristokraatlik seltsielu Spordikultuur tekkis maaomanike vaba aja harrastuste ning rüütlite sõjalis-kehalise ettevalmistuse baasil. Tähtsamateks oskuteks olid ratsutamine ja relvade käsitsemine. Rivitantsude kõrval hakkas kasvama paaristantsude populaarsus. Rüütliturniirid. talupojakultuur Võistlemine tekkis vajadusest selgitada, milline on kellegi võimekus (kellele võib rünnaku ajal loota). Võistluste võitjad said lisaks tunnustusele ka materiaalseid ja sotsiaalseid hüvesid. Võisteldi maadluses, jooksus, tantsimises, kiviheitmises, vehklemises puust keppidega. Erinevate spordialade ja spordivõistluste teke: 1715. a. Thames'i jõel ühepaatide võistlus 1767. a. esimesed murdmaasuusatamise võistlused. 1811. a. Eatonis kahepaatide võistlus
19sa oli Narva Eesti tähtsamaid tööstuskeskusi. Kaubandus arenes eriti sadamalinnades. Hakati eeskuju võtma saksakommetest häbenedes oma rahvust- neid kutsuti kadakasakslasteks. Hakati kasutama petrooliumlampe ja pastlad asendati saabastega, ning rahvariided asendati vabrikukaubaga. Vaimuelu eestis 19saj I poolel Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid.
kubjas, aidamees), teenijad ja teenrid (pesunaine), käsitöölised (sepp, tisler, rätsep) ja haritlased (koolmeister, õpetaja). Nende suhe külaga on komplitseeritud, sest nad on mõisa kommetele lähemal. Miks mõisnikud soosisid talupoja harimist? Mõisnik tahtis, et talupoeg kui alluv mõistaks asju nii nagu tema. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Samal territooriumil on 2 kultuuri, st hübriidne kultuuriruum: baltisaksa ja eesti talupojakultuur. Toimub suhtlus, suhe 2 sektori vahel pole lihtne ega üheselt mõistetav. Suhe muudab mõlema identiteeti. Sellest lähtuvalt on identiteet alati erinevustest koosnev. Tekib ambivalentne identiteet – mimikri = alluv püüab ülema kultuuri ja kombeid üle võtta, aga päris samasuguseks ei saa. Alati jääb mingisugune osa, mis erineb ülema omast ja on pärit põliselanike kultuurist. Mimikritegelast nimetatakse määrdunud koopiaks, sest ta ei saa ealeski ülemaga ühesuguseks
· Toimub liikumine seestpoolt väljapoole, st algul imiteeritakse nähtusi, mis on seotud inimese enda teadvusega, siis alles imiteeritakse välise maailma nähtusi. 11 · Liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele (nt kultuuri vormide liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele, mõisakultuur -> talupojakultuur). 2. Opositsioon Tarde leiab, et kõigepealt tuleks pöörata pilk mütoloogiale, kus on juttu heade ja halbade Jumalate omavahelisest võitlusest. Opositsioonil on erinevaid vorme: · Kergemad nt vaidlus · Raskemad - nt sõda Opositsiooni elementidena on oluline, et saaks rääkida: · Seesmine opositsioon tekib kui inimesel on ühel ajal 2 või enam erinevat ideed, mida matkida
annaabi.ee 
