2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine.
Liivimaa. Üleväina seetõttu et need valdused asusid väina jõest põhja pool kuigi olid teised valdused ka lätis kuramaa ja põhjapool aga need valitsemised toimusid teistmoodi. Poola kuningas oli saatnud valitsema üleväina liivimaad asehalduri (poolakas või leedukas). See üleväina liivimaa jaguned kolmeks laiaks piirkonnaks. Alguses oli tegemist kolme presidentkonnaga. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mida juhtis vojevood. Olid tartu vojevoodkond, pärnu vojevoodkond ja võnnu ehk cesise vojevoodkond. Mitte kunagi varem ega hiljem pole olnud vojevoodkondi ja kui kaardil on veojevoodkond või presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾ haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte
Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE Brömsebro rahuga 1645 läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks
Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi 1593 luteri kirik riigikirikus Rootsis > Põhja-Eestis luterlus Vaesed eestlased: maausk > katoliiklus > reformatsioon > luterlus > jesuiidid
kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva Kubjas talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. Kupja talu oli täiesti või osaliselt koormistevaba Opmann 1617 sajandil eestis mitme mõisa ülemvalitseja, hiljem mõisavalitseja rahvalik nimetus Kärner aednik Rehepapp mõisa rehe valvaja ja kütja Vojevoodkond juhib marssal Staarostkond- vojevoodkonna jaotus Ametkond oli keskajal eesti ja liivimaal majandus ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond
1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY 1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada Metakomet- indiaani pealik, kes rüüstas eurooplaste linnu
76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. 79. Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu liikmed. 80. Vojevoodkond/ staarostkond Poola haldusüksus. Vojevoodkonda juhib marssal. 81. Tartu maks Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
4. RAHVASTIK Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.). Poolas on tihedaimalt asustatud Sileesia (38in./Km2) ja Väike-P. Vojevoodkond (215in./km2). 61.4% rahvastikust elab linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkonnas (vastavalt 78,6% ja 71,1%), kagupoolsetes vojevoodkondades on ülekaalus maarahvastik (Podakarpacies 59,6%, Swiety Krzyzis 54,6%, Lublinis 53,3%, Väike-P-s 50,4%). Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat (31.12.2005) Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan), 100 000 - 500 000 elanikuga linnu on 39 (neis elab kokku 29%
Hakati kutsuma Üleväina läks Saaremaa Rootsile virumaa, järvamaa,läänemaa Liivimaa, juhtis asehaldur. Juhtis asehaldur. 1/5 riigimõisad, 4/5 eramõisad Algusel kandsid üksused 3/4 riigimõisad, Loodi Eestimaa rüütelond,käidi nime presidenätkond(3 - 1/4 eramõisad. Maapäevadel. Tartu, Pärnu, Võnnu) Loodi Saaremaa rüütel- Jäi kõik niii nagu oli. , hiljem kandsid nime kond, käidi Maapäevadel. Luteri usk vojevoodkond. hakkas tegutsema maa- 3/4 oli riigimõisad, nõunike kolleegium(4-6 liiget) 1/4 eramõisad. tekkis Kuressaare. aadliomavalitsuses Luteri úsk langes sakslaste tähtsus. Maapäeval 1/3 sakslased, 1/3 poolakad, 1/3 leedukad. Vana-Pärnu kadus sai sõjas kannatada. Linnaõiguse sai Valga. Vastureformatsioon- katoliiklus. Jesuiidid Tartus, gümnaasiumi idee. Tõlkide seminar - levitasid koha- liku keele oskamise tähtsust. Avati esimene trükikoda.
pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nend emääradest peeti kinni - soodustas talupoegadel omaalgatust talude pidamisel. XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis!
uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598, staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad, foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581
kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit.
Peaaegu kõik rändlinnud, kes tulevad suveks Euroopasse, nendest veerand sigivad Poolas järvede piirkonnas ja märgalades nagu Biebrza, Narew ja Warta, mis on rahvusparkide osad. (Wikipedia 2011) 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest (Size and structure...). Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Tihedaimalt on asustatud Sileesia ja Väike-Poola vojevoodkond. (Tamla 2007) Poola on rahvuselt ja keeleliselt väga homogeenne riik. Ligikaudu 97% rahvusest on poolakad, kes kõnelevad indoeuroopa keelkonna slaavi keelerühma lääneslaavi keelte hulka kuuluvat poola keelt. Sakslasi on hinnangu järgi 300 000 500 000, ukrainlasi umbes 200 000 ja valgevenelasi ligikaudu 200 000. Poola on olnud Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike, kuid alates aastast 1997 on rahvaarv aeglaselt ja pidevalt vähenenud. Rahvastiku vanuselises struktuuris on
kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit.
Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja- Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS Sigismund Augusti privileeg: Poola aeg Lõuna-Eestis. Tagas aadlikele nende endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk säilis ning kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Asehaldur: Kõrgeim ametiisik. Presidentkond : Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas
4. Eesti haldusjaotuse muutumine. Ühendage paarid. Kirjutage number õigesse ruutu. (3p) kõik õiged 3 p, 3-4 õiget 2 p, 2 õiget 1 p 1. Sakala maakond Eesti ala 1200 2. Tallinna oblast Eesti ala 1400 3. Pärnu vojevoodkond Eesti ala 1600 4. Tartu piiskopkond Eesti ala 1783 5. Paldiski maakond Eesti ala 1920 Eesti ala 1952 5
Ingerimaal. Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik. Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud
annaabi.ee 
