Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid
mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa väed olid oodatud Eesti Omavalitsus-sakslaste korralduste elluviimiseks Repressioonid-juutide, eestimeelsete, kommunistide vastu Linnades toidukaardid, kõik toodang saadeti Saksamaale Sõjategevus 1944.aastal Jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti piiride lähedale. Alles septembris jõudis Punaarmee mandri-Eestisse. Suured lahingud Sinimägedes ning Narvas. Saaremaal Tehumardi lahing. Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee- vajalik EV iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi kohusetäitja. Otto Tief- Valitsuse juht
Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud ulatuses olla kriitilised ka kehtiva režiimi suhtes. Eestis loodi selle käigus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis võttis selge suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. 1989.aastal hakati Eesti iseseisvuse nimel tegutsema veelgi sihikindlamalt. Eesti toimus ka sisemine võitlus interliikumise ja eestimeelsete vahel ning toimus ka Tallinnast Vilniuseni ulatuv Balti kett, kus kolme Balti riigi elanikud protesteerisid MRP lepingu tagajärgede vastu. 1990.aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised peale II maailmasõda, Eesti NSV nimetati ümber Eesti Vabariigiks, kuigi Nõukogude Liidust välja veel otseselt ei astutud. 1991 kuulutati keerulises ja pingelises olukorras välja Eesti Vabariik ning nii Eesti, Läti kui Leedu said oma iseseisvuse taastatud
1870. aastail domineerisid repertuaaris sõnalavastused, peamiselt komöödiad ja jandid, draamaklassikast mägiti Schillerit ja Shakespeare`i. 1880. aastail said publiku lemmikuteks ooper ja operett. Käsitööliste Seltsi suveteater oli nii repertuaari kui mängustiili poolest kohalikele eesti teatritruppidele suureks eeskujuks. Seega ei tekkinud eesti teater tühjale kohale , vaid jätkas Eestis juba juurdunud, peamiselt saksakeelse teatri tegemise ja vaatamise traditsiooni eestlaste või eestimeelsete entusiastide eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused Rahvusliku teatri teket tuleks kindlasti vaadelda laiemas sotsiaalses kontekstis, sest siis märkame teatri loomise põhjuseid ning talle seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt käsitletakse eesti teatrikultuuri teket rahvusliku liikumise ühe osana, seostades seda seltsiliikumise, laulupidude ja kõnekoosolekutega. Kohalike saksa seltside eeskujul hakati 1860-1870. aastail asutama ka eesti seltse. Esimesed
Konstantin Konik. Kultuur ja poliitika hakkasid vaatama samasse suunda. 1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater "Estonia" ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri- ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal. Estonia kontserdisaalis tuli 1919.a. kokku Eesti Asutav Kogu. Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges Nõukogude võim ka Estonia Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia Selts enam hoolt kandma Estonia Teatri (nüüd juba Rahvusooperi) hea käekäigu eest, on paljud seltsi ettevõtmised ikkagi toetanud meie ühiseid aateid. Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende
tulnud mind paluma, et kandideeriksin presidendivalimistel," meenutas Lennart Meri. Valimisliit Isamaa teatas 1. juulil 1992, et nende erakond esitab presidendikandidaadiks Lennart Meri. Meri peamine Rivaal oli Arnold Rüütel, kes oli rahva seas populaarne, kuid tema punane minevik ENSV Ülemnõukogu esimehena võis ennustuse järgi Meri võidule lähemale tuua. Samas oli Rüütlil olnud oluline roll augustiputsi toimumise ajal. Ta oli aidanud ära hoida ka verevalamist Vene armee ja eestimeelsete vahel. See tegi Arnold Rüütli Meri peamiseks rivaaliks presidendivalimistel. 8 Põhiseadus anti välja 1992. aastal, mis sätestas presidendivalimiste täpse korra. Esimesed presidendivalimised ei toimunud siiski põhiseaduse, vaid selle rakendusseaduse alusel, mis erines põhiseadusest suurel määral. Valimistel oli kaks vooru, esimene voor toimus rahva osavõtul ja selle võitis Arnold Rüütel, kes edestas Lennart Merit 60 000 häälega
Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp, mis on praegune Eesti rahvuslipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss- Isikud Jaan Tõnisson Konstantin Päts Eluaastad 1868-1941 1874-1956
Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp, mis on praegune Eesti rahvuslipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss- Isikud Jaan Tõnisson Konstantin Päts Eluaastad 1868-1941 1874-1956
ja suhtus sakslastesse tõrjuvalt. Tema poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale, ta ei omistanud linnakodanlusele mingit tähelepanu. Ta oli kohati liiga enesekindel ja esiletükkiv, mis viis ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suri kopsupõletikku. "Sakala"- Jakobsoni juhitud esimene eesti poliitiline ajaleht. Hakkas ilmuma 1878.a. ja sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Selles arvustas Jakobson käredalt Eesti ühiskondlike olusid. Eesti Üliõpilasselts-eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel. Tema teeneks on eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises.1884.a. õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp! Jaan Tõnisson-(1868-1941?)Eesti poliitik , ametilt jurist. Õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Toimetas ajalehte "Postimees". Seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu
põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. Eesti Üliõpilaste Selts 1870, hakkas tegema suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Eesti Üliõpilaste Seltsi suureks teeneks saigi eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. 1884. sinimustvalge õnnistamine- 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. Saj. algul. 1905. aasta revolutsioon. (22-27) : Tartu renessanss - ametist lahkus ,,Postimehe" toimetaja Karl-August Herman. Vältimaks lehe
ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. *Eesti Üliõpilaste Selts-1870. Aastal loodud selts hakkas suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks tegema. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Eesti Üliõpilaste Seltsi suureks teeneks saigi eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. *1884. sinimustvalge õnnistamine- 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905. aasta revolutsioon Lk. 22-27 (Tartu renessanss, Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi tabel, liberaalid, radikaalid,
Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Täna erakordsele töövõimele jõudis Reiman koguduse teeniimise kõrval edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini- must-valge lipp. Millest sai ka eesti rahvuslipp. ÄRKAMISAEG 1. Rahvaste ärkamise olemus. 2. Palvekirjade aktsioon. 3. Janseni tegevus rahvuslikus liikumises. 4. Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees? 5. Eesti Postimees asutamine. 6. Millal loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine loobi kannelt"? 7. Esimene üldlaulupidu. 8. Jakob Hurda tegevus. 9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus. 10
annaabi.ee 
