Aga ega sellegi karistuse määramine ei peaks lihtne olema ennem tuleks ikka kaaluda kas see on ikka selle teo eest õige mitte liiga karm.Ja KINDLASTI tuleks seletada lapsele mille eest see on kui laps ei tea või ei saa aru mille eest ta karistada see tekitab ainult paksu verd. Kui vanem lööb last karistab teda millegi eest ihunuhtlusega.Kuidas peaks laps aru saama et tema ei tohi teist lüia ? Seda on kindlasti toodud koolivägivalla aluseks et kodus on laps saanud tihti vitsa et koolis siis laps akkab nigu võimu näitama.Lüies, kiusates,noriedes teisi endast nõrgemaid ja väiksemaid lapsi.Kuidas selgitada neile et teiste löömine on vale ?Veel ihunuhtlust ? Nüüd aga asja teise külje pealt "laps kui ohver".Kindlasti on saanud paljud vitsa või on ema neid tutistanud aga vanemad on kindlasti selgitanud mille eest ja laps saab oma viast aru et mida togib teha ja mida ei tohi.On aga vanemaid kes oma isklikke probleeme ja
Aga kas karistuseks on füüsiline vägivald või hoopis midagi mõistlikumat, seda otsustab juba vanem ise. Asi on ainult lapsevanema viitsimises ja nö kätte võtmises. See vajab muidugi järjekindlat ja teadlikku tegevust ning eeldab ühtlasi, et lapsel on valikuid ja ta saab ise tunda nende tagajärgi. Selles, et osa valikuid pole meeldivate tagajärgedega, peab ta samuti ise veenduma. Juhul kui karistuseks saab laps oma vanemalt vitsa või rihmaga paar valusat triipu, siis minu silmis on see juba vägivald, mis jätab lapse hinge valusa mälestuse. Tundub, et eestlase mõtteis on segamini lastele piiride seadmine ja füüsiline vägivald. Lasteaias ja isegi koolis algklassides on seni olnud vitsa andmine või tutistamine normaalne nähtus, olen isegi seda kogenud. Kui esimesse klassi tulin ja oma mänguhobuse laua peale panin, sain õpetaja käest pliiatsiga valusasti vastu näppe
Nii ta rändas mööda maailma aina uute seikluste järgi. Ekke Moori tunnuslauses võiks olla: Mitmepalgeline, erinevaid kildudest kiiruga kokkuklopsitud mees, ei päriselt see ega päriselt teine, üks kirglik püüd lahtiste allikate poole, üks armastust janunev süda. Romaani lõpus naaseb Ekke Moor oma kodupaika ning kuuleb äkki kuskil kägu kukkumas ning märkab siis üht poissi puu otsas istumas, nii nagu ta ise oli seda varem teinud. ,,Poiss, roni alla, või muidu saad vitsa!", poiss hakkab alla ronima ning siis hõigatakse kuskilt: ,,Ekke, Ekke!" Poiss vastab, et ema kutsub. See oli ta oma poeg. Ekke Moor kohtub oma emaga ning seegi suudab veel, käed nõrgad, paar korda jõuetult vitsa anda oma pojale vanade aegade meeldetuletuseks. Eneken Üüve päris Ekkelt, et kas ta leidis siis lahtisi allikaid? Ekke vastas, et ta käis siin ja seal rändamas, kuid parem on ikka endi kodus.
Kolvirõngaste kontroll ja vahetus Kui mootoritöös esineb suur õlikulu ja summutis väljub sinine suits siis võivad olla kulunud kolvirõngad või klapisääretihendid, klapisääretihendid vahetatakse ilma mootorit mahavõtmata autolt. Kolvirõngad kuidas kunagi. Eksplotatsioonis kulub kolvirõngaste lukupilu liiga suureks ning rõngad võivad ise ka oma pesas loksuda. Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes. Rõnga õigeks pingutamiseks on tavaliselt ülespoole kirjutatud TOP. Et teada täpset rõngaste õiget asendit tuleb jälgida vanasid rõngaid. Kui paigaldatakse vanale kolvile uus rõngas siis puhastatakse eelnevalt vana rõnga soon ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi...
Siis pidavat kotkas puu otsast alla kukkuma, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega. Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa. Nigulapäeva on püha Nikolausega seotud aga Eestis kindlad seosed ja teated selle kohta puuduvad. Püha Nikolaus on väga oluline ka Euroopa ja Põhja-Ameerika pärimuses. Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud jõuluvana. Inglismaal on Nikolausele pühendatud 400 kirikut. Ja talle pühendatud kirikute hulgast on Eestis tuntuim Tallinna Niguliste kirik. Rahvapärimuses on ta tüse, piibuga punakuueline lastekaitsja. Sellisena on teda
Ta hoidis rohkem omaette aga mängis lähiümbruskonnas olevate lastega. Hiljem võtis tädi ta enda hoole alla. Ta asus elama Viljandis koos tädiga. Peamised mängud mis ta lapsepõlves mängis olid keks, kodu. Veel peale mängimise meeldis talle lugeda ja joonistada. Ta tegeles ka oma venna ja õega. Enamasti oli kõigega lepplik, kuna tal ei olnud valiku võimalusi. Enamasti tegeles oma nukuga. Kuna tegi lapseeas ka pahandust siis sai ta selle eest, kas riielda, vitsa või karistati nii, et pandi jalgupidi lumehange.elas koos oma õe ja vennaga ühes toas, seega polnud päris oma tuba. Ei ole näinud oma vanaisa, aga vanaema nägi ainult mõni kord. Sünnipäeva tal ei peetud. Aga samas teisi pühasi peeti nagu jõulud. Kuusk tuppa, lauldi jõululaule, söödi verivorste nagu kombeks. Lihavõtte pühi peeti ka, munad värviti ära sibula koortega. Kleit mis talle väga meeldis oli punane ja peal valged mummud.
Kõne Kallis Martin ja sünnipäeval viibijad, oleme täna siia kogunenud, et tähistada mu kalli sõbra Martin Tamme 17-dat sünnipäeva. Ma tunnen teda juba 6 aastasest saati, täpsemalt lasteaiast. Saime temaga parimateks sõpradeks, kui ta soovitas meil koos teiste laste saapad aknast välja visata, samal ajal kui nad magasid. Pärast saime loomulikult kasvatajatelt vitsa, tema sai küll rohkem, kuna ta tunnistas ülesse, et see oli tema idee.Lasteaia ja põhikooli ajal oleme tema väga palju koos olnud ja teinud igasugust pulli. Sellega seoses tuleb üks seik meelde põhikoolist, kus me temaga kahekesi vihkasime üht Bioloogia õpetajat, Tiinat, kes alati karjus meie peale, kui me jälle ei viitsinud kodus töövihikut täita. Ja kittus meie emadele alati kui me mingit lollust koolis tegime.Sellegipoolest on mul just tänu Martinile head mälestused koolist.
kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekke oli seiklushimuline ja julge – rändas ringi ja sai palju uusi tutvusi. Allikate otsimise ajal muutus ta küpsemaks, töökamaks ja ka arukamaks. (Töötas praost Odja juures, ei kosinud Lassit, Lapimaa tütarlast) Neenu Moor: Ekke ema, karmi käega, kuid hella südamega ema, kes hoolis väga oma poegadest. ( Nuhtles Ekket, kui poiss sai järjekordselt millegiga hakkama, samas pärast hiilis aida taha nutma, et oli oma toredale pojale vitsa andnud) Eneken Üüve : Oli tüdruk, kellele meeldis Ekke, kuid nad ei saanud koos olla, kuna tema isa, Toomas Üüve, oli selle suhte vastu . Eneken oli häbelik tüdruk(ei julgenud Ekkega kohtuda), samas teadis, mis tahab, kui saatis Ekke maailma sarvi maha jooksma. 6) Autori kirjutamisstiil: Gailiti lausetes on olemas eripärane rütm. Talle on iseloomulik veel suur fantaasiarohked võrdlused ja leidlik sõnavara. Laused on uudsed ja mängulised. Suhteliselt pikad laused.
lastega suhtlemise puhul. Laps on samasugune partner, kellega saab asju arutada, kellel on oma arvamus, mida kuulata ja millega arvestada. Me ju eeldame, et täiskasvanud kuulavad üksteist ning vastastikuse lugupidamise aluseks on autoriteet. Miks siis ikkagi on meil nii palju inimesi, kes leiavad, et teatud olukordades on laste füüsiline karistamine mõistetav ning vajalik ja õigustatud kasvatusvahend. Täiskasvanute puhul me ju ei eelda, et võiks üksteisele vitsa anda. Võiksime ka lapsele oma soovid sõnades selgeks teha. Samuti võivad olla ka tänavalt suvalised inimesed väga halvaks eeskujuks. Näiteks, kui ema seisab koos lapsega ülekäiguraja juures ja püüab talle liiklusreegleid selgitada, et üle tee minnakse vaid rohelise tulega ja siis tuleb kusagilt üks täiskasvanu, kes ületab tee punase tulega. Mida peab laps tegema? Üks täiskasvanu räägib ühte juttu ja teine täiskasvanu tegutseb sellele hoopis vastupidiselt.
Pärast seda loeti ette laul ning kirikuskäik lõppes. Järgmisel päeval kohtas Tom Huckleberryt, kellel oli surnud kass. Huck ütles, et surnud kassiga saab ravida soolatüükaid, aga seda peab tegema keskööl kalmistul. Niisiis plaanisidki nad järgmisel ööl kalmistule minna. Kuna Tom hilines pärast seda kooli, siis küsis õpetaja tema käest miks ta hilines siis vastas Tom: ,,Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama!" Õpetaja kohkus selle peale, aga pärast seda andis Tomile vitsa ning palus Tomil istuda tüdruku kõrvale, kuna ainus vaba koht oli Becky kõrval, siis oli Tom väga, väga rõõmus. Ta näitas Beckyle oma kunstiannet ja tüdruk oli selle üle väga rõõmus. Siis kirjutas Tom tahvlile midagi, kuid ei näidanud mis see on, tekkis väige võistlus ja siis sai Becky lugeda: Ma armastan sind. Just sellel hetkel tundis Tom, kuidas sõrmed tema kõrvast kinni võtsid ja ülespoole tõmbasid. Siis viidi Tom oma kohale istuma ja kuigi ta kõrv kipitas, ta süda
Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et jõuavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom sawyer ja päästab Hucki ja Jimi täbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsio oni" rüppe ei naase Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas kät
Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub? Tuleks mõelda, sügavalt, milline on meie maa 10.-20.aasta pärast, kui selline distsiplineerimatus ja mühakus jätkub? Hirmupuudus on lapsed üle käte lasknud. Vitsa saamine? Selline asi eksisteerib veel? Loomulikult mitte. Võõrad kipuvad teisi õpetama, naljakas, kas pole? Suurt rolli mängivad halvad tutvused.Suurimad mõjutajad üldse.Samas võib ka kodune distsipliin normaalsuse piires olla, kuid selle rikuvad teistsuguse kasvatusega noored. Ega ei ütleks, et ise oleksin ka väga ranges peres sirgunud, ei ole, aga ma pole vähemalt (KIRJUTA KODULINNA NIMI) kaak, kes napakaid asju päevast päeva korda saadab
enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1 Vaimne vägivald perekonnas on sageli veel hullem, kui füüsiline. Pole midagi hullemat, kui me oma perekonnas keegi meid mõnitab või aeg-ajalt maha teeb
Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel. Teiseks oli ta armunud naaber Enekeni, kellele ta oma väheste kogemuste tõttu pereelus, ei tahtnud hakata haiget tegema. Ta justkui põgenes reaalsuse eest, et leida vaiksemat ja võõrast kohta, kus saaks elu üle järgi mõelda. Oma seikades aitas ta inimesi üha rohkem, olles asjade juures puhtalt südamega. Tal oli raske vaadata, kuidas inimesed, kes pole ennast leidnud, vaevlevad raskustes. Ekkel ei saanud kunagi küllalt enese avastamises
maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid,mõisnik ei tohtinud neid oma suva järgi tõsta. Karistus 30 vitsa või kepihoopi. Talupeog võis kohtusse kaevata. 12.Pearaharahutused 1784.a-Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa.
Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa Poisse kisti kõrvust, tutistati, pandi nurka seisma Sõõgilaua kombed Sõõgilauda sassis peaga ja natase nisaga ei lubatud Suppi süües ei tohtind luristada Ei tohtind enne vanemaid lauda tulla Toitu ei tohtind valida Väike laps istus sõõmise ajal ema süles Lauast lahkudes tuli öelda ,,aitäh!" Laua ääres ei kõneletud
kohustuslikku teavitamist siis pole neile võimalik ka vajalikku abi osutada. Inimesed kes on kannatanud koduvägivalla all ei julge üldjuhul avalikuse poole pöörduda kuna kardavad samalt inimeselt jälle vägivalla ohvriks sattuda. Olen isegi näinud tänaval kuidas üks alkohooli tunnustega noormees peksis enda naist nii, et välja tuli kutsuda kiirabi. Nooremana on tehtud ikka päris palju nalja enda arust mis tegelikult võib olla väga suur pahandus. Kui pahandused koju jõuavad siis vitsa saamine pole küll minu arust mingi vägivald vaid meeldetuletus ja õppetund, et sedasi ei või teha. Aga kõrvalt vaadatuna võib tunduda, et tegu on koduvägivallaga. Lapse heaolu tagamisel on oluline, et tema ümber oleks toetavad täiskasvanud, piisavalt hoolt ja armastust. Kindel ja turvaline kodu aitavad lapsel kasvada ning areneda täisväärtuslikuks täiskasvanuks. Lapsed, kes kannatavad koduvägivalla all, vajavad täiskasvanut, keda usaldada ja kelle poole pöörduda toetuse ja
Ta tegi peamiselt plaane. Kutsus inimesi kõrtsi kokku. Käis preestri juures seaduse asjus nõu küsimas. Eiras käsku minna Habajale haakenrihtri juurde. Käis sõja päeval vene preestri käest (Kärus) küsimas mis vene keelses seaduste raamatus kirjas on. Ta oli keelanud midagi teha enne kui ta tagasi on aga talupojad oli ikkagi sõja korraldanud. Sai karistuseks lõpuks 100 kepihoopi kadalipus. See oli kõige vähem kepihoope üldse mis välja jagati. (mõned said veel vähem vitsa hoope). Saadeti Siberisse (kogu pere tuli kaasa). Suri umbes 80 aasta vanusena 1900. a. Omi asunduses jõuka mehena. Raamatus rääkis, et talupojad said seadustest valest aru ja see tekitas neis paanika. Tegelikult ei muutnud uued seaduse talupoegade elu olulisemalt kergemaks. Põhiliselt andis uus seadus mõisnikele õiguse talupoegadelt rohkem maad ära võtta oma suva või vajaduse järgi.
Õppekava pidi sarnanema sajandeid katoliku kiriku mõjupiirkonnas olnud maade toomkoolide omaga. Enamikus toomkoolides võeti kõigi õpilastega läbi vaid algastme kursus. Sellesse kuulusid grammatika, retoorika ja dialektika. Suuremates ning vaimulike ametitele ettevalmistavates koolides lisandus nendele quadrium, muusika, arvutamine, geomeetria maateaduse algetega ja astronoomia. Õppetöö toimus ladina keeles, peamiseks meetodiks oli pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Kloostrikoolid Hariduselt paistsid silma dominiiklased, kelle ülesandeks oli misjonitöö allutatud põlisrahvaste seas ning võitlus ketserlusega. Selline mungaordusse vastuvõtmine eeldas algharidust grammatikas ja usu alal. Noviits pidi läbi tegema aastase stuudiumi seniste teadmiste kinnistamiseks ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Juhtivatele kohtadele pürgivatele oli 6 aastane filosoofia -, 3
Vene aeg Eestis 1. Millised olid Põhjasõja tagajärjed Eestis? Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner ...
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsas...
Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada. Mardipäeva toidulaud on tavalisest rikkalikum, eriti lihatoitude poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne.
ümberistutamisest ja hoiustamisest. Tähtis on fotod teineteisest eraldada. Pealkiri: „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ Ilmumisaeg: 2003-2003 Eesti rahvakultuurialaseid e-väljaandeid - http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/ Nimi: Õpperühm: 5. Leidke andmebaasist BERTA materjale jüripäeva tähistamise ja traditsioonide kohta. Kuidas otsite ja mida leiate? Jüripäeval ei tohi vitsa pooleks murda, sest siis lähevad lambal jalaluud katki. Jüripäeval ei tohi tuua majja midagi uut asja ega majariista, siis tekib sel aastal majasse palju hiiri. Enne jüripäeva ei tohi metsa tuld teha, muidu tuleb hunt karja. Jüripäeva hommikul metsas püssiga lastes peletad hundid ära. Jüripäeval tuleb õmmelda, sest siis õmbleb hundi silmad kinni. Valisin vasakult ääres Andmebaasid ja siis loetelust Berta. Berta lehekülje otsing:
Teeb tööd kui karu- TÖÖRÜGAJA Punane kukk ktusel- TULEKAHJU Hammust ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA Vahelt must kass jooksnud- TÜLIS OLEMA Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE Nina pidi vedama- VALETAMA Kärbseid pähe ajama- TÜHJA JUTTU AJAMA JA SEGAMA Triibulised püksid- ON VITSA SANUD MÕNE PAHATEO PÄRAST Pikad näpud- VARASTAJA Tegi sääred- PÕGENES Hammast ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA POEB TIIVA ALLA TERITAB KÕRVU KUULAB TEISTE JUTTU PEALT KUU PEALT KUKKUNUD MÕISTATUSED KOOS VASTUSTEGA Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma näela paistmata?- KAPSAS Seitse poisi ühes kindas?- HERNEKAUN Hõbekepp ja kuldnupp?- RUKIS Kaks õde ühevaiba all?- KAER Kolmekandiline ait täis jahu?- TATAR Valge poiss, must nina?- UBA
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see...
Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine Vaimulike kasvatus kloostri- ja toomkoolides alates VI saj Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. - Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517.a Saksamaal Martin Lutheri eestvõttel. - inimene peab kandma isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust.
7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust Emakeelset piiblit Lugemisoskust Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses:
alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi; o Võisid kaevata mõisnikud kohtusse. 10. Pearaharahutused Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784.a. Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud. Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel
Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha. 18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad peeti naise kodus. Kohal olid vaid mõned sugulased ja tuttavad. Ernsti ema oli kange iseloomuga ja abielu tõi Ernstile perekonnas pahandusi. Abielutunnistusele märgiti, et teave Ernst Enno
Siiski märjad need sugulta, Võimuselta üsna võõrad Nii kui öö on päeva kohta: Üks oli märga kümme härga, Kes see võimu kasvataja; Teine märga tuhat nälga, Kes see võimu kahandaja. Paremal käel sängisambas Seisis rammusünnitaja, Pahemal pool sängisambas Seisis rammusuretaja. Vanem õde vaheteli Salamahti sängisambais Klaasid teine teise kohta, Pani rammu pahemalle, Nõtrust paremalle poole: Et kui Sarvik võimu võtab, Nõrgendusta kohe neelab. Teine õde võttis vitsa, Mis see silla sünnitaja. Kui nad nõnda kolmekesi Salaasjad sünnitanud, Kuuldi kaugelt müdinada, Koopalae poolt kolinada. Vanem piiga värisema, Teine kohkel kahvatama, Kolmas piiga peenikene Pani sõnad sõudevalle: "Kallis Kalevite poega! Nüüdap, lõvi, oled lõksus, Mesikäppa, näpistuses, Vangivõrgus, vennikene! Sarvik juba sõitemassa, Kodu poole kihutamas! Tallab juba urgasteeda, Sammud kostvad koopasuusta, Kannamüdin kõrgeelta. Lahtipääsemist ei loota,
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tol...
Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba) Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
isiklikku kohalolu: "Juuditi" lugu jutustades hindab ja moraliseerib ta lakkamatult. Draamas avaneb Tammsaare üsna varjamatu skeptitsism "suurte ideede" suhtes. Ilmselgelt ei väärtusta ta inimeseks olemist kui mingit ühiskondlikku või üleinimlikku funktsiooni, vaid pigem kui valulist ja paradoksaalset protsessi siin ja praegu -- ka väikestes inimlikes valikutes. Kui palju on Tammsaare naistes tema naist? 28.12.2001 Maris Balbat Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi Pole vast üheski maailma paigas elu ja kunst nii segi läinud kui Eestis seoses A. H. Tammsaare loominguga. "Tõe ja õiguse" Andres ja Pearu on muutunud rahvuslikeks arhetüüpideks, kes ilmselt kunagi ei aegu. Vähe sellest, kirjaniku kodutalu Tammsaare-Põhjat hüütakse hoopiski Vargamäeks, ja seda mitte ainult rahvasuus. Kuigi on seletamatagi
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
ja soovist tuua ilmale kuninga poegi ja tütreid. Hõbedaste meelekohtadega Olovernes on algul Juuditi noorusest ja ilust lummatud, kuid naise auahnus ja liigne söakus muudavad ta mehele vastumeelseks. Olovernes lükkab Juuditi armupakkumise tagasi ja solvatud Juudit tapab Olovernese. Tammsaare Olovernes ei olegi nagu õieti mingi sõjamees, vaid suuremeelne ja elutark filosoof, keda huvitab inimene. Kirjanik väljendab Olovernese suu läbi iseenese mõtteid. Olovernes räägib: "Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi." Kas mõtles Tammsaaregi nii? Neiu Weltmanil, keda ehk ka mõjutas tema sammuks Tammsaare tuntus tõsi, tol korral veel mitte nii suur kui hiljem , ei tulnud tunda tagasilükkamise kibedust. Küll aga Kõrboja Annal. Nõnda nagu Juudit pakub ennast ja oma rahvast Olovernesele, pakub Kõrboja Anna ennast ja oma talu Katku Villule
kiviviske kaugusel – üsna lähedal asuma, väikese vahemaa taga olema suud puhtaks rääkima – kõike avameelselt välja ütlema või ära rääkima närve sööma – kedagi pidevalt ärritama, närviliseks tegema, kellegi kannatust proovile panema Eesti keel 6 sulepeast välja imema – välja mõtlema, looma elukaugeid, ebausutavaid teoseid, andmeid omamata midagi väitma vms püksimõõtu võtma – kellelegi vitsa või rihma andma (enamasti lapse kohta) nahka üle kõrvade tõmbama – petma, tüssama või kedagi rängalt karistama ajusid liigutama – mõtlema, mõttepingutusi tegema nagu puuga pähe saanud – ebameeldiva ootamatuse tõttu jahmunud, rabatud, tegutsemisvõimetu olema kops läheb üle maksa – keegi saab millegi peale vihaseks, keegi vihastab keelt hammaste taga hoidma – targu vaikima, ülearust lobisemist vältima
1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine) Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus Initsiatsiooni ettevalmistav etapp Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale Valmistati ette tööeluks Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist Kasin toit, karastamine Vastupidavus- ja julguseproovid Küpsuskatse
Kui Guvernant jõudis oma oma tuppa rääkis ta Tohvriga talupoja elust. Tohver rõõmustas, et ta sai saksa keeles rääkida, mida ta väga kaua oli õppinud. Pererahvaga ta ei saanud rääkida saksa keeles, sest tema põlati seal maha. Tohver rääkiks, et kui palju peavad talupojad mõisale, palju kirikule ja kellele veel tegema. Nad pidid viima suure osa O M A saagist mõisale. Tohver rääkis, et neil pole kellelegi kurta, kui ainult mõisahärrale, kes selle eest neile vitsa annab. Guvernant rääkis, et see pole mingi teoorjus vaid hoopis pärisorjus. Guvernant ei mallanud mõnel ajal selle juttu pärast magamagi jääda. Kupja-Pritsu ähvardus Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul
Kui Guvernant jõudis oma oma tuppa rääkis ta Tohvriga talupoja elust. Tohver rõõmustas, et ta sai saksa keeles rääkida, mida ta väga kaua oli õppinud. Pererahvaga ta ei saanud rääkida saksa keeles, sest tema põlati seal maha. Tohver rääkiks, et kui palju peavad talupojad mõisale, palju kirikule ja kellele veel tegema. Nad pidid viima suure osa O M A saagist mõisale. Tohver rääkis, et neil pole kellelegi kurta, kui ainult mõisahärrale, kes selle eest neile vitsa annab. Guvernant rääkis, et see pole mingi teoorjus vaid hoopis pärisorjus. Guvernant ei mallanud mõnel ajal selle juttu pärast magamagi jääda. Kupja-Pritsu ähvardus Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul
novembril 1483. aastal Eislebenis Saksamaal. . Ta sai oma nime pühaku Martinuse järgi, kellele pühandatud päeval ta ristiti. Tema vanemateks olid Hans Luder ja Margarethe Lindemann. Tema vanemad polnud jõukad. Isa tegeles mäetööstuse erialal. Ning tänu sellele, et ta oli auväärt kodanik, kuulus ta ka linna nõukogusse. Hiljem suutis Hans pürgida edukamate töstusettevõrjate hulka. Nende kodus oli tähtsal kohal distsipliin. Isa lähtus pühakirja sõnast: ,,Kes vitsa ei tarvita, see vihkab oma poega". Kodune kasvatus lähtus just eelmisest lausest. Nii ema kui ka isa tarvitas seda abinõua väga sageli. Kooliteed alustas Martin Luther umbes kuue-seitsmeaastasena, mil ta astus Mansfeldi ladina kooli. Ka sealne kord nägi ette laste karitamist kehalise vägivalla näol. Selline pedagoogika viis peab õpilast õpetama õpetajat kartma ja armastama. Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli. Selle kooli õpetajad olid vagad
Räästas:Tule mulle järele! Nad läksid metsast välja ,jällegi külavaheteele.Rebane puges rukkisse,jäi ootama.Teed mööda sõitis toosama mees,kes oli endist vet vedanud,mees ise istus eespool,tema selja taga istus poeg, vits käes.Räästas lendas juurde ,istus mehe õlale ja hakkas teda nokkima. Poeg:Oi ,taat.Sinu peal istub lind!Ära liiguta ennast ma löön ta maha. Vanamees ei jõudnud õieti kuuldagi ,mida poeg ütles ,kui too tõstis vitsa ja nähvas isale vastu õlga. Mees:Oi pojuke ,mis sa teed? Poeg:Ole vakka taat!Üks lind istub järjest su õlale ja ma tahan teda kätte saada. Mees:Siis püüa teda ,aga ära peksa(vastas isa talle oiates valust)! Rästas lendas viivu ringi ,laskus siis vanamehe pähe ja hakkas nokkima ta õlgkaabut ,nagu peakski see nõnda olema.Poiss äigas käega ,et lindu kinni püüda ,kuid räästas tõusis taas õhku.Istus siis uuesti vanamehele pähe
Nüüd läheb ta hotelli ja kirjutab sisse ennast töösturina ja elukohaga London. Põues on rahahulk, aga ta on rahutu ja läheb rongile. Jõuab Ingelandi. Sinna ta ka lõpuks jõuab. Surnuaias näeb värsket hauda Aat Helme. Õnneks Üüvedel on kõik alles. Kui Ekke koduväravast sisse astub, kukub kägu kastani otsas. Siis selgub, et see on tema poeg Ekke, kel samad kombed nagu isalgi. Neenu annab oma hallipäisele pojale kerged vitsa löögid. Nii on Ingelandis kombeks. Ekke saab teada, et Enekeni poeg Ekke on tema poeg. Kui Ekke ja Eneken kohtusid, vaatasid nad üksteist kaua vaikides, samal ajal sureb Neenu dollari pakk käes. Lõpuks küsib Eneken et, kas leidsid lahtisi allikaid? Ekke teatab, et sai neid siin ja seal vaadatud, aga kõige paremad on meie endi kodus. Ekke Moor on poisinolk, kes oskab kodus hästi tüdrukutele meeldida. Veel on oskusi, et Ekke suudab hästi järgi teha linnulaulu
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii ...
rgiks. Jaan ei rkinudki, kuid kui hel peval riietusruumis ks poiss kurtis petajale, et ta raamatud on kadunud, sai Jaan aru, et Nirgi ksi on mngus ning ta jooksis Nirgile jrgi. Ta rkis Nirgiga, kuid Nirk keeldus raamatuid tagasi andmast. Neile tuli jrgi ka petaja ning sai aru, et poisid olid raamatud varastanud. Nii nad siis lksid koos petajaga koolimajja, kus neilt nuti selgitust, kuid kui mlemad keeldusid rkimast, siis pidi petaja neile mlemale vitsa andma ning ta tles, et Jaan saab esimesena, kuid Nirk segas vahele ja tunnistas lesse. Kui Nirk oli minema lubatud, siis lubas petaja, et Jaan vib jrgmisel sgisel uude kooli minna ja mitte enam erikooli, sest ta on testi terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordivistlused korvpallis, rahvastepallis ja vrkpallis. Korvpallis ja rahvastepallis nnestus halbade poiste erikoolil vita. Nende vistkonna kapten oli Jaan.
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
