10. klassi ajaloo eksam (1)

3 KEHV

Ajaloo eksam

1. Muinasaja uurimine
Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni.
Muistis–muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.( kinnis -ja irdmuistendid)
Arheoloogia : Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta.
Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi.
Numismaatika : Tegeleb leitud müntidega.
Etnoloogia : rahvateadus
Rahvaluule : Rahva seas suust- suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud.
Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika)
2. Muinasaja periodiseering
Kiviaeg : Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr
Keskmine kiviaeg ( mesoliitikum ) 9000-5000 a.eKr
Noorem kiviaeg ( neoliitikum ) 5000-1800 a.eKr
Pronksiaeg : Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr
Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr
Rauaaeg : Vanem rauaaeg
Eel- Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr
Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr
Keskmine rauaaeg 450-800 a.pKr
Noorem rauaaeg
Noorem viikingaeg 800-1050 ap.Kr
Hilisrauaaeg 11.saj- 13.saj
3. Mesoliitikumi asulad
Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967.
Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis. Nüüd teatakse veel mitut Kundaga sama vana või veidi nooremat asulat .
Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust.
Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud . Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu).
NT: Lõuna- Leedust ja Valgevenest.
Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised )
Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades.
4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest). Nende surnud sängitati asula territooriumile, vahel otse elamu alla. Surnutele pandi kaas esemeid. Leiud viitavad ka kõrgele kunstitasemele. ( kujukesed )
Levik, päritolu: Kõigis Läänemere idaranniku maades, osaliselt ka idapool . Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed.
Venekirveste kultuur: 3. aastatuhande algus e.Kr. Eestisse jõudsid lõuna poolt uued hõimud. Seda kultuuri nimetatakse nii nende hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste pärast. Neile oli iseloomulik ka nõõrijäljendiga kaunistatud keraamika . Surnud maeti külili, käsi pea all, põlved vastu rinda surutud. Kalmistud paiknesid asulast eemal, sagely veekogu ääres või künkal. Hauda pandi asju kaasa. Tegeleti juba algelise loomakasvatusega (kitsed, lambad , sead). Maaviljeluse algus Eestis.
Levik, päritolu: Esines kõigil Läänemeremaadel. Tegemist on indoeurooplastega. Kammkeraamika kultuuri elanikega elati rahulikult kõvuti. Nad on tugevalt mõjutanud meie rahva arenemist .

LOODUSUSUNDID

5. Asva kultuur 9.-6. saj e-Kr. Karjatamine , küttimine, kalapüük, maaviljelus. Pronksi valati ise umber.
Aletamine: Mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks.
6. Kalmete liigid
Läänepoolsed kontaktid mõjutasid eestlaste kombeid ja uskumusi. Varem maeti inimesed maasse tehtud haudadesse. Nüüd hakati neid matma maapealsetesse kalmeehitistesse- kivikirstkalmetesse . Eestis ehitati ka mõned laevkalmed (neid ümbritsevad kivid olid asetatud laevakujuliselt. Põletatult.). Vanemal rauaajal hakati inimesi matma ka tarandkalmetesse. Sinna mati inimesed põletatult.
7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7.-11- saj e.Kr (+KAART)
Mägilinnus: rajati üksikule igast küljest kaitstud küngastele (nt: Otepää)
Neemiklinnus: rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. Kahest küljest ja ühest otsast olid need looduslikult kaitstud. Neljandale küljele loodi kunstlik vall.
(nt: Rõuge linnamägi)
Ringvall- linnused : Ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad olid Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tunti maalinnadena.
Kalevipoja sängi tüüpi linnus: Rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Küljed loodusliult kaitstud, otstele tuli valid rajada. (nt: Alastkivi Tartumaal )
Ingvar: Rootsi kuningas. Tuli väega Eestisse. Rüüstasid terve suve kuid siis tuli eestlaste suur vägi kohale ning isegi kuningas tapeti . Aastal 600.
Tšuudid: Eestlaste nimetus vene kroonikates .
Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke (1030), võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.
Sossolid : Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas .
8. Eestlased muinasaja lõpul
Adramaa : Nendes mõõdeti maad.
Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas.
Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone .
Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos
Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku
Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal.
45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda
Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi. Ülikud.
Malev: Põhiline väeüksus.
9. Muinaseestlaste usund
Vägi: Üks muinasusu põhielement ja -mõiste. Arvati, et elusolendid omandavad peale füüsilise keha ka veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades (loitsimine, nõidumine, ravimine). Selliseid inimesi, kes neid asju teha oskasid, nimetati tarkadeks.
Animism : Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Inimesed pidasid end üheks osaks loodusest ning arvasid, et kõigel looduses on oma hing (ka kividel , puudel jne...)Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks.
Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. (metsaisad, metsaemad, põlluvaimud, veevaimud, jne..) Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses (koduhaldjas Tõnn, viljasalves oli Peko ). Kõrgjumalaid oli vähe. Konkreetse jumalana on nimetatud vaid Tarapitat. Hiljem ka Uku.
Hing: See oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, ringi liikuda ning asuda vahel ka teiste olendite kehasse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu.
Hiis : ohvripaik.
Maagia , nõidumine: Neil oli tähtis osa ohverdamise juures. Tähtsal kohal oli ka ravimismaagia. Tunti rohkesti tervist ravivaid allikaid. Allikale tuli vee eest ka ohverdada.
10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11. saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad.
Ristiusu mõjud: Kuigi Eestis valitses esiajalõpus muinasusk , polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid läbikäimises ristiusuliste naaberrahvastega. Ristiusu mõju võib näha mitmete kommete muutumiseski. Hakkas levima laibamatmise komme (põletamise kõrval), peaga lääne poole suunatud matused jne...Polnud võimatu ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Ka eestlasi püüti ristiusustada. Olid ka mõned üksikud ristitud eestlased. Algul ei suhtutud ristiusku vaenulikult . Alles hiljem, kui seda hakati peale suruma, muutus asi vaenulikuks.
Meinhard: Koorihärra, kes saabus Saksa kaupmeeste kaudu liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. Ta pühitseti Liivimaa piiskopiks. Eestisse tulles tekkis tal eestlastega probleeme ning peagi said ka liivlased aru, millised plaanid tal tegelt olid.
Kaupo : Üks vähestest liivlastest, kes lasi end ristida . Toreida vanem, kellest sai ordu suur abiline .
Sissetungi algus: Albert : Piiskop peale Berthholdi (e. 3.). Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. Ta lõi liivlaste asula kohale Riia linna (1201.a), millest sai vallutussõja tugipunkt. Eestit ja Lätit hakati nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse Vennad, mida hakati kutsuma Mõõgavendade orduks.
1208. a algas võitlus Eestimaa pärast. Esimene ohver oli Ugandi.
Ümera lahing: 1210-pärast Võnnu piiramist asusid võnnulased (Mõõgavendade ordule kuulus) pagevaid eestlasi taga ajama. Ümera-äärsetes metsades tungisid peituvad eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Rünnak kulges edukalt. Osa vaenlasi surmati, osa vangistati. Ümera lahingus saavutatud võit andis jõudu edaspidiseks. Saadi usku oma võimetesse.
Lembitu: Leola linnuse vanem. Sakslased kogunesid selle alla peale Toreida rahu rikkumist. Linnus pandi põlema ja eestlased olid sunnitud alla andma. Hiljem sai temast peaorganiseerija Madisepäevalahingus. Langes seal.
1217 . Saabus suur venelaste vägi Otepää alla (oli loodud liit, eriti saarlastega).
Madisepäevalahing: 21. sept. 1217. kohtusid väed Viljandi lähedal. ( venelased abiks jälle).
1227 a. jaanuaris- Lõppvaatus Saaremaal. Kogu mandriosa oli sakslaste käes. Kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased kokku oma väe. Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus .
11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused.
Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik . Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni.
12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54)
Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed feodaalriigid), mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad : maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne piiskopkond , Tartu piiskopkond ja Liivi orduriik . Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks.
Liivi orduriik: Loodi 1237 a. Vormitud Mõõgavendade ordust (sai 1236 . a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks .). Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister . Tähtsal kohal olid ka rüütelvennad. Seal olid ka preestervennad ja poolvennad(töölised).
Riia peapiiskop : Oli tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Talle allusid Saare-Lääne piiskop, Tartu piiskop ja Kuramaa piiskop Lätis.
Kümnis: Põhiline koormis . Kümnendik osa oma saagist.
Hinnus: kindlaks määratud naturaalmaks. Kergem koormise variant.
Teotöö: Füüsiline töö.
Piiskop: oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. saj
Modena Wilhelm: Paavsti legaad (saadik). Moodustas vaheriigi, mis allus ainult Rooma paavstile, et leevendada võõrvõimude vastuolu.
Stensby leping 1238: Taani ja ordu vahel loodud leping, millega lahendati tüli ja loodi sõjaline liit. See kindlustas Taani seisundit Eestis.
Läänisuhted: Piiskopid ja Taani kuningas andsid agaralt lääne. Siin kehtisid Lääne-Euroopaga sarnased läänisuhted. Kujunes siinne maa- aadel . Osa suguvõsasid haaras endale järjest rohkem maid.
Taani hindamisraamat: Pärineb aastast 1241. Seal olid kirjas mõisad.
Jäälahing 1242: Peipsi peal, milles orduväed ümber piirati ja nad lõplikult puruks lõõdi. ( Novgorodi vürstiriigilt.)
14. Linnad keskajal
Tallinn (linnaõigus: 1248), Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. (Kuressaare alles 1563 )
Piiskopiõigus: Linna õiguskord. Kehtestati Vana-Pärnus Saare-Lääne piiskopi poolt.
Raad ja selle ülesanded: Linna võimuorgan, linnavalitsus . Bürgermeister ( linnapea ) (4), kes olid juhatuse taoliseks. Sündik oli valitud õpetatud juristide hulgast, tundsid hästi seadusi, olid peaaegu sama tähtsad. Linnafoogt esindas rae juures maahärrat.
Ül: Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks , kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne..Olid ka kõrgemaks kohtuvõimuks linnas.
Suurgild: suur kaupmeeste ühendus. Mustpeade vennaskond (vallalised)
Tsunft , skraa : käsitööühendus (tsunft). Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa.
Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga.
Kaubaartiklid: teravili ja sool
Agul: Eeslinn , kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada.
Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks.
Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja.
Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422
15. Jüriöö ülestõus
Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada.
23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal . Padise klooster vallutati . Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine)
Paide läbirääkimised: Eestlased (4 kunni ja 3 sõjasulast) kutsuti sinna ning surmati, tuues ettekäändeks kättemaksu oma sugulaste tamise eest. 4. mai 1343.
Bartholomäus Hoeneke : Kroonik, kes oli arvatavasti ise Paide läbirääkimistel kohal, andes seda sündmust siiski edasi moonutatult, kuna oli Ordu poolt.
Pöide, Karja, Vesse , Maasilinn : Saarlased tõusid ülesse. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust (VÕIT). Talv oli pehme, ning alles 1344. aasta veebruaris võisid Ordu väed tungida üle jää Saaremaale. Terve päeva rünnati linnust Karjas (KAOTUS)- Vesse poodi küünarnukke pidi ülesse. Järgmisel aastal rüüstati tugeval ning Saarlased sõlmisid vaherahu , halbadel tingimustel. Pidid ehitama ka karistuslinnuse- Maasilinna.
16. Maarahvas 14.-16. saj
Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Õigusi tugevalt kitsendati. Linnade kasv → teraviljahindade tõus Euroopa turul → Mõisate arvu kasv Eestis → Teokohustus → Sunnismaisus. PÄRISORJUS
Haagi- ehk adrakohtunikud : tegelesid ärakaranud talupoegadega.
Adratalupojad : Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad.
Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu.
Vabatalupojad : Tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõrgem kiht vabatalupoegade seas oli maavaba .
17. Jüriöö ülestõusu reformatsioon
Eestimaa müüdi Taani poolt Saksa ordule 1346. a, kuna ei suutnud enam riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle.
Danzigi kongress : Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu sõjategevusest. Liivi ordu poliitiline mõju kahanes.
Konrad von Jungingeni armukiri: Harju-Viru vasallid nõudsid endale uue privileegi. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu.
Meespäevad: Vasallide osatähtsus kasvas. Sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel- meespäevadel.
Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval.
Maapäevad 1421 : Toimusid enam-vähem iga aasta. Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud , astuti samme talurahva pagemise vastu jne..
Alates 1435. oli maapäevadel esindatud 4 seisust : 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud , 2)Ordumeister koos orduametnikega, 3)vasallkondade esindajad (juhtivalt Harju-Viru omad), 4)linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad.
18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj
Toomkapiitel : Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium , mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost , kellele tähtsuselt järgnes dekaan . Neil oli õigus piiskop valida, kuid kinnitama pidi selle ikkagi paavst .
Sinod: Piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid e. kirikukatsumused.
Missa: Pidulik jumalateesnistus.
Liturgia : Muusikalissõnaline osa, mis domineeris missadel.
Kihelkonnakirik: Oli kihelkonna keskuseks. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid.
Preester : Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest)
Sakramendid: Jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud ( ristimine , leeritamine, armulaud , piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.)
Johannes IV Kievel: Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kirikute korralduse, pühameeste ahnuse jm.
19. Usupuhastus Eestis
Reformatsioon : Usupuhastus, Tekkis vastuseis Paavsti juhitud kiriklikule keskvõimule. See opositsioon oli kaheilmeline- poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi.
Martin Luther algatas usupuhastuse 1517. aastal. Saksamaal.
Johannes Blankenfeld : Üks kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke. Taotles katoliku usuelu korrastamist. Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop.
Wolter von Plettenberg : Ordumeister. Visa katoliku kiriku kaitsja.
Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja.
Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused . Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid.
Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525 . aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse.
20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj
Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati).
Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde.
Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal.
Hans Susi : Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega. Suri katku.
Balthasar Russow : Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Kirjutas alamsaksakeelse “Liivimaa provintsi kroonika”, mis oli Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. 1578 . aastal ilmus esimene trükk. Kritiseeris aadlikke ja vaimulike priiskavat elu, juhtis tähelepanu talupoegade raskustele.
21. Liivi sõda 1558-1583 (Venemaa, Poola-Leedu, Taani, Rootsi)
Sõja põhjused: Vana-Liivimaa sisemine nõrkus (väikeriikide killustatus, sõjaliselt
naabritest nõrgemad, kodusõda Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel.
Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja võimsad tsentraliseeri-
tud riigid (Taani, Rootsi, Poola-Leedu, Moskva Suurvürstiriik.)
Vana-Liivimaa keelas venelaste otsese kauplemise siinsetes linnades
viibivate välismaa kaupmeestega.
Tartu maks ( ajend ), raha polnud.
Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile . Talle anti valitseda Saare-Lääne piiskopkond. Taani kuninga vend. Hiljem kehtestati Põltsamaa e. Liivimaa kuningriik, mille peaks sai hertsog Magnus, kes läks üle vene poolele. Oli Tallinnasse tehtud retke eesotsas, mis oli tulutu (Tallinn jäi Rootslaste kätte).
1561 läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. Vana-Liivimaa lõpp. Erik XIV - kuningas.
Sigmund II August: Poola kuningas.
Frederick II: Taani kuningas.
Rzeczpospolita: Poola ja Leedu ühendriik. Aadlivabariik.
Ivan IV: e. Ivan Julm. Venemaa tsaar .
22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses. (Taanil Saaremaa)
Pontus de la Gardie : Juhtis Rootsi vägesid. Väed ületasid Soome lahe. Kogu Põhja-Eesti sai Rootsi võimu alla. Liiguti edasi Venemaa poole.
Ivo Schenkenberg: Juhtis umbes 400 pealist eestlastest tehtud salka, kes võitles Rootsi pool. Oli väga julge, kutsuti Liivimaa Hannibaliks. Salk piirati sisse ning nad said lüüa. Ellujäänud hukati.
Jam Zapolski vaherahu -1582: Venemaa ja Poola vahel. Venemaa sai tagasi kõik poolakate poolt vallutatud vene alad, kuid pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita võimu alla.
Pljussa -1583: Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal.
SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS
Sigismund Augusti privileeg: Poola aeg Lõuna-Eestis. Tagas aadlikele nende endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk säilis ning kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega.
Asehaldur : Kõrgeim ametiisik .
Presidentkond : Maa jagati kolme ossa : Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi.
Vojevoodkond 1598 : Presidentkonnad nimetati ümber.
Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9.
Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane.
SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL
Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati.
Kuberner : Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis , et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist.
Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere , Lihula. NÖ maakonnad .
Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik.
Eestimaa rüütelkond: Aadliomavalitsus . Neil olid oma ametiisikud ja asutused. Konkureeris riigivõimu kõrval.
Maapäev: Rüütelkonna kõrgeim asutus, millest võtsid osa kõik mõisate valdjad.
SIIT EDASI TAANI SAAREMAAL
Saaremaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Aadli eesõigused kinnitati.
Reduktsioon : Mõisnikelt maa tagasi võtmine. Tekitas pahameelt, püüd Taani riigist lahku lüüa.
Asehaldur: Haldas riigimaid.
Ametkond : Ma oli nendeks jagatud.
Vakus : Nendeks jagunesid ametkonnad.
23.Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
Poola ja Rootsi polnud oma maadega rahul. Algas sõda.
Altmargi vaherahu 1629: Poola ja Rootsi vahel. Mandrieesti ja P-Läti Rootsi käes.
Brömsebro rahu 1645: Taani ja Rootsi vahel. Taani andis Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti oli Rootsi võimu all. ROOTSI AEG!
Oliva rahu 1660: Ruhnu läks Rootsile, ennem kuulus Kuramaa piiskopkonnale.
Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Rootslased säilitasid need. Liivimaa keskusega Riias. Eestimaa: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa.
Kindralkuberner : Nii Eesti- kui Liivimaa kubermangu kõrgeim ametnik, kuninga määratud ning talle otseselt alluv. Eestimaa: Tallinnas Toompeal. Liivimaa: Riias. Kamandasid oma haldusalal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest.
Rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Omasid kindralkuberneri, Rootsi riigiametnike ja linnavalitsuste kõrval ka võimu.Koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud Rootsi riigi huvisfääri.
Maapäevad: Rüütelkondade liikmed käisid seal koos. Iga kolme aasta tagant.
Maanõunik: Ajasid maapäevade vaheajal rüütelkonna asju (12, Saaremaal 6). Valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.
Adra(E)- ja sillakohtunikud(L): Kohalike mõisnike hulgast valitud. Pidid hoolitsema pagenud talupoegade kinni võtmise ja tagasi toomise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi.
Meeskohtud: Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal maakonnatasandil. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Maakohtud : Sama mis ülemine, aga Liivimaal.
Eestimaa Ülemmaakohus: Kubermangutasand. Raskemad süüasjad. Aadlike asjad.
Liivimaa Õuekohus: Sama mis ülemine, aga Liivimaal.
Gustav II Adolf 1611- 1632: Kui tema võimule tuli, sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. Hiljem sõjategevus järkus, kuid ruttu tehti taas vaherahu.
24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal
Reduktsioon 1680: Riigimõisate tagasivõtmine, kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Seda laiendati ka Eesti- ja Liivimaale. Tegi head riigile (a aadlikud vastu)
Johann Reinhold Patkul : Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu.
Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus.
Vakuraamat : Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi.
Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga.
Jalategu : Ainult mees, ilma loomadeta.
Mõisavoor: Talvine . Hullem kui abitegu .
Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö.
Rootsi riigi viljaait : Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%.
1695 .-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000)
25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal
Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus ( purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata.
Konsistoorium : Luterlik kirikuvalitsus
Kindralsuperintendent: Seisis vaimulike eesotsas. Volipiirid olid võreldavad piiskopiga.
Vöörmünder: Maarahva hulgast valitud, lähendas talupoegi kirikule. Tegeles koguduse majandusasjadega.
Nõiaprotsessid: Kaebused , veeproov (süütu vajus põhja, nõid jäi pinnale)
Bengt Gottfried Forselius: Ta õpetas välja koolmeistreid. Alustas talupoiste tasuta õpetamist. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja.
Piiskopimõisa seminar 1684: Koolmeistrite ja kõsterite ettevalmistamine.
Liivimaa maapäeva otsus 1687: Oltsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka.
Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630: Johan Skytte eestvedamisel asutatud. Õppetöö oli lähedane kõrgkoolide omale.
Tartu ülikool -15. okt.1632: Skytte esitas palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Gustav II Adolf kirjutas alla. 4 teaduskonda . Ladina keel. Loengud ja dispuudid.
26. Põhjasõda 1700-1721 (+KAART)
Põhjused: Rootsi soov kaitsta oma valduseid (ka laiendada)
Poola soov saada tagasi kaotatud alad.
Taani soov saada ülemvõim Läänemerel või tugipunkt.
Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad.
Venemaa ja Poola suhete paranemine.
Rootsi liitlaste nõrkus ja vastaste tugevus.
Suur nälg oli rahvaarvu vähendanud ST: sisemine nõrkus.
*Karl XII oli 15, kui troonile tuli.
*LIIT Poola, Venemaa ja Taani vahel Rootsi riigi vastu.
Peeter I: Vene tsaar.
Karl XII: Rootsi kunn, 15. aastane. Kogenematu.
Narva lahing 1700: 19. nov. Esimene suur lahing. Vene-Rootsi. Tänu lumele, mis venelastele vastu sada, võitsid rootslased, kuigi neil oli 3 korda vähem mehi.
Erastvere lahing 1701: Rootsi kaotas.
Kastre lahing 1704: Peipsi venelaste kätte. Nüüd said venelased Peipsi kaudu suurtükid Tartusse ja Narva vedada.
Tartu vallutamine 1704: Koos Narvaga tehti tümaks.
Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: Ukraina aladel.
Rootsi-Vene. Rootsi vägi lõõdi täielikult puruks. Polnud enam jõudu Eesti- ja Liivimaad enda valduses hoida.
29. sept. 1710 kapitulatsioon: Rootsi andis alla. Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu.
Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi. Rootsile anti Soome alad tagasi. Venemaale anti Eestimaa ja Liivimaa aladi tagasi.
27. Balti erikord
Balti erikord: See oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aidates hoida siinset kultuurieripära (usku ei surutud peale, saksakeelne asjaajamine , tollimaksud, kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus . Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keisrivõimu kõrgemad esindajad: kindralkubernerid.
Restitutsioon: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele.
Aadlimatrikkel: 1730- 1740 . Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. (Kes olid nimekirjas, omasid erilisi eesõigusi.)
Roseni deklaratsioon 1739: Siinne talupoeg on pärisori
Mõisnik võib teda pärandada, vahetada, müüa, nagu muud mõisavara.
Tema maa ja vara kuulub ka mõisale
Talupojal tuli teha koormisi (piiramatu)
Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile.
HALB! Õigusteta pärisorjad!
28. Eesti 18. saj. II poolel
Katariina II: Venemaa valitseja. Tõi kaasa palju muudatusi. Talupoegade olukord p+
Asehalduskord 1783-1796: Eestimaa: 4mk(Lääne-, Harju-, Järva-, Viru)+Paldiski
Liivimaa: 5mk(Pärnu, Tartu, Saaremaa, Viljandi, Võru)
Maakonnakeskused linnadeks: 12 linna. (Tallinn, Tartu,
Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere,
Viljandi, Valga, Paldiski, Võru)
Pearahamaks: Maks, mida iga talupoeg pidi tasuma vene riigile (tekkisid rahutused, kuna ei tahetud enam koormisi teha) Puuaiasõda.
Positiivsed määrused 1765: Vallasvara omamine
Turustamine (anti õigust teha oma saadustega, mis koormistest üle jäid, mida tahtsid)
Fikseeriti veelgi rangemalt mõisakoormised.
Kepihoopisid võis anda ainult 30 :)
Kohtusse kaebamise võimalus.
29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil
Pärisorjus ei tasunud ära: tarbimine ületas tootmist/sissetulekuid. (Luksuskaubad.)
Aleksander I: Venemaa keiser .
“Iggaüks…” 1802: Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine.
1804 talurahvaseadused: ↑ aga Liivimaal ja lisandus teokoormiste normeerimine.
Vallakohus : Loodi nii Eesti- kui Liivimaal. Kohtumeesteks olid talupojad ise. Esimene samm talurahva omavalitsuse loomiseks.
1816 talurahvaseadus :
Pärisorjusest priiks kuulutamine (linna elama või teise kubermangu loata minna ei võinud.)
Maa mõisniku omand. Rendilepingud (e. teokohustus)
Perekonnanimede panek (Priinimed)
1819 talurahvaseadus: Sama, mis ülemine, aga Liivimaal.
30. Priiuse esimesed aastakümned
Vallakohtud: Loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820. aastatel hakati vallakohtuid nimetama kogukonnakohtuteks.
Magasivili : Seda kogusid talupojad ühiselt. See oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus.
Külarahvas: Pererahvas (40%) neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine .
Sulasrahvas (30%) tegid mõisapõldudel teotööd
Vabadikud e. popsid (20%) elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel.
Mõisarahvas: (10%) Mõisateenijad ja Mõisasundijad (kilter, kubjas )
Mõisakoormised: Peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks.
Riiklikud koormised: Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine.
31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel
1849.a Liivimaa: 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised-mõisamoonakad.
1856 .a. Eestimaa: Sama mis üleval.
1865.a. Saaremaa: Sama mis üleval.
1863: Sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist.
1865: Keelati mõisnike kodukariõigus
1866: Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus.
1868: Tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut..
kadakasakslus: Eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu.
32. Vaimuelu Eestis 19. saj. I poolel
Kõrg-ja talupojakultuur:Eesti kultuuripilt jagunes 19 sajandil kaheks Baltisaksa kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju.
Tartu ülikool 1802: Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust. 1796 Venemaa keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda, hoidmaks ära Prantsuse revolutisooni „Mässuliikumise“ kandumist impeeriumi aladele . Nii keelati 1798 aastal Vene alamate õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides. Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu ülikool
Wilhelm Struve : Tartu Ülikoolis tegutsenud astronoom .
Karl Ernst von Baer : Tartu Ülikoolis tegutsenud embrüloogia rajaja.
Janis Cimze seminar: Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. (Janis Cimze juhtimisel.)
Õpetatud Eesti Selts 1838: Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist.
Friedrich Robert Faehlmann : Esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor .
Friedrich Reinhold Kreutzwald :esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja „Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu „Wagga Jenowewa“
Estofiilid:Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
33. Rahvuslik liikumine
Eeldused:Pärisorjusest vabastamine (1816/19)
Sunnismaisuse kaotamine
Talupoegade majandusliku olukorra paranemine
Talude päriseksostmine
Koolivõrgu laienemine ja haridustaseme tõus
Talurahva omavalitsuste kujunemine, kust saadi poliitilisi kogemusi
Eesimese Eesti haritlaspõlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku
liikumise juhtivad kujud
Keskused: Peterburg, Tartu, Viljandi
Palvekirjad : Rahvas uskus keisrisse (Aleksander II (1856-1881), kes vabastas vene talupojad pärisorjusest). Adam Peterson ja Johan Köler alustasid palvekirjadeaktsiooni, millega loodeti siinsete talupoegade probleemidele valitsuse tähelepanu tõmmata. Korraldati delegatsioon Peterburi 1864. aastal. Sooviti kindlaid ma- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega, eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes. Peterson sai aasta vanglakaristust.
Uus vallaseadus : 1866
Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisnike kontrolli alt
Vallavolikogu oli valla kõrgeim võim
Vallavanem seisis valla eesotsas (jälgis, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
Mõldri poeg
Karl Kõrber õpetas teda
Temast sai Vändra kiriku kõster
Asutas oma ajalehe “ Perno Postimees ” 1857
Majandusraskused-Kolis Tartusse -“Eesti Postimees” 1864. e. “Näddalileht”
Lydia Koidula isa
Laulu ja mänguselts “ Vanemuine ” 1865 (Alus Eesti teatrile)
Eesti hümni sõnade autor
Tegi ettevalmistuistöö I Üldlaulupeoks.
Eesti Aleksandrikooli komiteed: Rahvusliku liikumise kandvaim juhtmõte oli hariduse väärtustamine. Taheti luua kõrgem emakeelne kool. Kogu rahvusliku liikumise kõrgemad tegelased oild selle mõttega nõus ja nad koondusid selle mõtte teokstegemiseks. Komiteed pea kõigis Eestimaa kihelkondades. Summad koguti annetuste teel.
Eesti kirjameeste selts: Üle-eestiline oranisatsioon. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi ja ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eriti kooliõpikud. Eesti rahvaluule ja vanavara kogumine. Jakob Hurt oli esimene president .
Jakob Hurt (1839-1907)
Vallakooli õpetaja poeg
Isa oli hernhuutlane ja andis ka lastele tugeva usulise kasvatuse
Põlva kihelkonnakool , Tartu kreiskool , Tartu gümnaasium, Tartu ülikool (usu)
Lõi kaasa “Vanemuise” seltsi töös
Kogus ja avaldas Eesti rahvaluulet, oli sober Jakobsoniga.
Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882)
Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas seal kooliõpetajana)
Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine
“Kolme isamaakõne” autor (ettekanne “Vanemuise” seltsis )
“Sakala” asutaja ja toimetaja 1878
Kurgja näidistalu looja
Radikaalsema suuna esidaja. Baltisakslaste vastu
Suur lõhe: Tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. J kirjutas teravaid artikleid luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka H. Süvenesid ka H ja Jannseni vahelised lahkhelid.
Allakäik: Aleksander II tapeti. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rhvusliku liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus. Kölerist sai uus Aleksandrikooli komiteede president.
34. Venestuse algus
Manasseini revisjon 1882: Balti erikorra halvustamine- venestuspoliitika ajend.
Ado Grenztein : Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Rajas ajalehe “Olevik”. Venemeelne.
Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe “Postimees” toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr.
Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu Ülikooli õppima läinud eestlased.
Villem Reiman : TÜ usuteaduskond
E esti ajaloo ja kultuuriloo uurimine
Eesti Üliõpilaste seltsi üks loojatest
Eesti keele kasutamine haritlasringkondades
4. juuni 1884 õnnistati Eesti Üliõpilasseltsi lipp (hiljem eesti lipp)
35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905 aasta revolutsioon
Tartu renessanss : Ametist lahkus „Postimehe“ toimetaja Karl-August Herman . Vältimaks lehe sattumist rahvusküsimuste suhtes ükskõiksete äriringkondade kätte, ostsid Tartu rahvuslaste juhid „postimehe“ ära ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni.
Jaan Tõnisson(mõõdukad)
Konstantin Päts (radikaalsed)
eluaastad
1868-1847
1874-1956
haridus
õigusteadus
õigusteadus
ajaleht
„Postimees“
„ Teataja “
Millele oli keskendunud võitlus
Rahvuslik eneseteadvuse arendamine
Majanduslik ja poliitiline võitlus
Suhtumin „Suurde“ poliitikasse
Jäi tagasihoidlikuks
Toetas seda
toetajaskond
Haritlaskonnad, jõukad talupojad, linnakodanlus
Venelased
etteheited
Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele-töölistele ja maameestele
Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul
Liberaalid : Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas.
Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad.
Sotsiaaldemokraadid :e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise.
16. oktoobri veretöö: Ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200.
17. oktoobri manifest: Sellele kirjutas ala Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone.(oktoobri manifest ongi revolutsiooni tulemus koos esimese legaalse poliitilise parteiga: Eesti Rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel.)
Rahvaasemike koosolek: Kutsuti kokku, et revolutsiooni käigus tekkinud plahvatusohtlikke meeleolusid rahustada. Tekkis lõhe, kuna tuli välja, et Tõnissoni asemel taheti juhatajaks hoopis Tallinna radikaalide Jaan teemantit. Tünissoni pooldajad lahkusid nõupidamiselt. Peeti kaks koosolekut. Mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse saalis ja radikaalid Teemanti eestvedamisel ülikooli aulas.

Mõõdukamad: Tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks , baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel.
Radikaalid: Tuli kukutada senine “vägivallavalitsus” ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti kohe üle võtta ja keskvalitsuse korraldus boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist.

Revolutsioon praktikas: Kohalike omavalitsuste ülevõtmine
Tallinnas üldstreik
Sõjaseisukord
12. detsember Tallinnast salgad mõisaid põletama.
Karistussalgad: Keskvalitsus saatis täiendavad sõjalised jõud- kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte.
Kohtuta hukati üle 300 inimese, veel 500 sõjakohtus süüdimõistetut.
Sunnitöö, vanglad , asumine, avalik ihunuhtlus.
Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelati manifestiga lubatud uuendused, suleti poliitilisi organisatsioone, ametiühinguid. ERE sai piiratult edasi tegutseda. Pätsi seotus Sotsiaaldemokraatidega maksis kätte, ESDTÜ oli keelatud. Enamlaste tegvus sai sisse suurema hoo (“Kiir” Jaan Anvelt )
Riigiduuma: 1906. 4 eestlast, 1 venelane . BS esinduseta. Ei võetud tõsiselt. Ei olnud püsivad.
36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918
1917- revolutsioonideaasta.
Veebruarirevolutsioon : Nikolai II loobub troonist-Võim ajutisele valitsusele.
Üritati asuda demokraatiat arendama- Asutav kogu.
Erinev 1905. aasta revolutsioonist (venemeelne, venekeelne)
2. märts- vangide vabastamine Paksust margaretast, suurd rüüstamised.
TSSN - Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon: Samm autonoomia poole.
30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine: Autonoomiaseadusega. Eestimaa (v.a Narva) ja Liivimaa (v.s Setumaa) ühtseks Eestimaa kubermanguks.
Ajutine Maanõukogu (Maapäev): Autonoomiaseadusega.
Eesti keel asjaajamiskeeleks: Ametnikud asendati eestlastega, konflikt vene ametnikega . Rahvuslaste tegevus. Loodi ka rahvusväeosad- 1. Eesti Polk. Vastuseis vene soldatite poolt (I ms).
1917. a sügis: Venemaa sõjaline ebaedu → enamlaste poulaarsuse tõus.
Oktoober 1917: 20 000 enamlast.
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee loomine ← Jaan Anvelt (TSSN)
Hakati iseseisvumisega tegelema aktiivsemalt → välisdeklaratsioon.
Oktoobripööre: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee loomine; võimuvahetus.
Enamlaste reformid : Toetuse vähenemine.
Võim jagunes Sõja-Revolutsioonikomitee ja Nõukogude Täitevkomitee vahel (Jaan Anvelt) ← ebademokraatlik võimuvõtukatse.
Töörahva saadikute nõukogud, ebademokraatlikud valimised.
Kodanikuõiguste piiramine.
Majandusreformis- natsionaliseerimine ( riigistamine )
Eesti rahvusväeosad nimetati ümber Eesti Diviisiks- Johan Laidoner.
Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine: Päästekomitee loomine Estoni teatris (Konstantin Konik , Konstantin Päts, Jüri Vilms) + Juhan Kukk (haige). Juhan Kukk moodustas iseseisvusmanifesti. Loodi omakaitse. 23. veebruar 1918 loeti Pärnus Endla teatri rõdult esimest korda ette (Hugo Kuusner). 24. veebruar oli ametlik ettelugemine Eesti Panga hoones . Järgmisel päeval marssisid sakslased Eestisse sisse.
Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918
37. Eesti Vabadussõda 1918-1920
Eesti Rahvavägi: Oli Eesti sõjaväe nimetus 16. novembrist 1918. Võttis osa Vabadussõjast. 1926 nimetati see ümber Eesti Kaitseväeks.
28. nov. 1918 Narva vallutamine: Sõja algus.
Eestlaste ebaedu põhjused:

Vastaste arvuline ülekaal.
Relvastuse ja varustuse ebapiisavus.
Juhtimissüsteemi halb korraldus.
Madal võitlusmoraal- deserteerimine (jalga laskmine)

Eesti Töörahva Kommuun : Riik keskusega Narvas, mida tunnustas vaid Nõukogude Venemaa. Eesotsas Jaan Anvelt, abiks Viktor Kingissepp . Allutatud aladel toimus natsionaliseerimine, terror . Hea võimalus venelastele näidata seda siin kodusõjana.
Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul:

Uut lootust tõid sõjategevusse soomusrongid ja meredessandid.
Loodi ka vabariiklikke väeosi- Kalevlaste malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon , Skautpataljon, kooliõpilaste üksused.
Loodi sõjavägede ülemjuhataja ametikoht (Johan Laidoner) ja staabiülem (Jaan Soots).
Paranes sõjaväe varustus .
Halvenes Punaarmee olukord.
Suurenes välisabi.

Vastupealetungi algus jaanuar 1919: vabastati Narva, Tartu. Mindi edasi ning puhastati Eesti ala võõrvõimudest. Sõjategevus Läti ja Vene aladele.
Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil „Estonia“ kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei.
Otto Strandmann: Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja:
Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz , kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Lätis taastus K. Ulmanise valitsuse võim.
23.06.1919: Võnnu vallutamispäev eestlaste poolt, mida hiljem hakati tähistama Võidupühana.
Tartu rahuläbirääkimised: Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamuse võimalikkusesse Venemaal. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Eesti läks separaatlepingu sõlmimisele. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska , vene oma Adolf Joffe. Esimeseks etapiks oli vaherahu sõlmimine, mis pidi määrama ka tulevase piirjoone. 31.detsember kirjutati alla vaherahulepingule, mis justus 3. jaanuar kell 10:30. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid.
Tartu rahu: Allakirjutamine 2. veebruar 1920. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise . Kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus saatis laiali Vene kodusõjas lõunarindel võitlevad eesti kommunistliku väeosad. Venemaa pidi Eestile oma kullavarust maksma, Eesti ei pidanud midagi maksma.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blandade Õppematerjali autor

kordamismaterjal

ajalugu eksam 10 klass gümnaasium muistis arheoloogia numismaatika etnoloogia rahvaluule kroonikad esiaeg muinasaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ajalugu

põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine

Eesti ajalugu

doc

10 klassi ajaloo eksam

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu Ülikool. Wilhem Struve TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"

Ajalugu

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).

Ajalugu

doc

Ajaloo eksami materjal

1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk k

Ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht ol

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd

Ajalugu

Rohkem sarnaseid