Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. Plettenberg püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades. Blankenfeld aga sõltumatust Liivi ordust. Usupuhastuse tulemused Liivimaal põletati kiriku asju ja lõhuti altareid ja kõike muud, mis oli kiriku oma...nn. Pildirüüste Ilmalik võim allutas kirikliku võimu Euroopas., osaliselt ka Liivimaal.
ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused · Säilitati patukahetsuskirjad, palverännakud,
Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks Maarja kirikusse, kuid kaua see ei kestnud. Sügisel jõudis Tartusse karusnaha-parksepp Melchior Hoffmann, kes sai endale pärast nime ,,Liivimaa prohvet". Ta ei taotlenud uuendust
saamiseks peale raharendile üleminekut. Saadi rendiraha ning tänu sellele oli raha rohkem mille eest osta. Olustvere mõis Mõis rajati juba Orduaja lõpul. Olustvere saksakeelne nimetus on olnud Ollustfer. 16. sajandil kuulus Olustvere mõis Schillingite aadliperekonnale. Sajandi lõpul omandas mõisa Nicolaus Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis sai Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies. 1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach.
ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane Johan Pulck Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse (piiskopkonna juhatus, 12 liiget) Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster
suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeldus esialgu uueusulistele väiksemaidki järeleandmisi tegemast. Narvas ja Pärnus möödus reformatsioon rahulikumalt, orduvõimud otseselt jutlustajate tegevusele takistusi ei teinud, ehkki ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis karmilt hukka pildirüüsted kirikutes. Väiksemates linnades, mis olid katoliiklike maaisandate tugevama mõju all, jäi uue usu mõju tunduvalt väiksemaks, paljud linnad võtsid
· Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja
Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - muusikalis-s6naline osa missal. Vikaar kiriku6petaja. Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jürioo ylest6usu ajal. Bartholom2us Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jyrioo ylest6usust. Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jyrioo ylest6usu ajal. Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes oli v2ga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga v6itlemiseks Eestis.. Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri 6pilane. J. Lauge - Niguliste kiriku 6petaja, kes oli yks peamisi usu- uuenduse kandjaid. M. Hoffmann - Saksamaalt p2rit kasuksepp, kelle juhtimisel l2ks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
19. Mõisted: sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek., kirikukatsumine e. Visitatsioon, mis on kiriku kontrollimine, mida korraldasid kirikuelu juhid., toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20. Johannes Blankenfeld -oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. 21. Melchior Hoffmann ja tema tegevus - oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte. 1523. aasta lõpus või 1524. aasta alguses siirdus Hoffmann Tartusse. Seal hoidis ta esialgu madalat profiili, tegeledes avalikult vaid kasukavalmistamisega ja jutlustades salaja reformatsioonimeelsete linnakodanike kodudes
kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju. ilmus esimene eestikeelne piibel: 1739. Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks? Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid. Johannes Blankenfeld: XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist. Melchior Hoffmann: 1525. Juhtimisel rüüstati Tartus toomkirikut, jm kirikuid, toomhärrade maju. Plettenberg: 1525. Ordumeister jätkas Liivi ordu juhtimist iseseisvana. Saksa ordu likvideeriti. Hans Susi: XVI saj. Teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Nimeta, dateeri, iseloomusta, kirjelda jmt: Vana-Liivimaa väikeriigid: 14. saj? Riia peapiiskopkond e
Ta oli õppinud alguses Greifswaldi ülikoolis ja siis jätkanud õpinguid lühikest aega 1523. aastal Wittenbergis. Liivimaale jutlustama, uut õpetust kuulutama oli saatnud teda Luther ise (Arbusow 1921:325). Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on
jumalaarmu (7 sakramendi ristimine, leeritamine, piht , armulaud, preestriks pühitsemine, viimne võidmine, laulatamine kaudu) ja õpetama talurahvale meie isa palvet, Ave Mariat ja 10 käsku. 16. saj. algul levis Eesti linnades reformatsioon e. usupuhastus. Tartus oli esimeseks protestant-likuks jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a. levis Tallinnas pildirüüsteliikumine hävitati pühapilte, altareid, reliikviaid Pühavaimu ja Oleviste kirikutes ning Dominiiklaste kloostris. Ainult Niguliste kirik jäi puutumata, sest kiriku eestseisja oli lukkudesse tina valanud. Tartus tegutse jutlustaja Melchior Hoffmann. Reformatsiooni tulemusena likvideerus Saksa ordu vaimuliku orduna (viimasest ordu kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu
pühameeste ahnuse jms. Ta vallandas kohalt näiteks ühe Kaarma preestri, kes olevata talupoegadelt võtnud iga matuse eest lehma või härja, vahel vägivaldseltki. Sama meest tunti ka äritsejana. Ühe kahekuise kaubareisi ajal Riiga ootasid tema naasmist 7 matmata surnut. Katoliku usuelu korrastamist taotles ka kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes Blankenfeld. Kuid sisepoliitilised pinged nurjasid ka selle pühamehe kavatsused. Kloostrid. Ametliku kiriku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil
Kihelkonnakirik kihelkonna keskus. Kabel väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Sakrament püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. Johannes Blankenfeld Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop taotles katoliku usuelu korrastamist. 15. Usupuhastus Eestis Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis
Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. Poliitiline ja vaimne opositsioon- Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand
Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. Poliitiline ja vaimne opositsioon- Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand
19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon: Usupuhastus, Tekkis vastuseis Paavsti juhitud kiriklikule keskvõimule. See opositsioon oli kaheilmeline- poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther algatas usupuhastuse 1517. aastal. Saksamaal. Johannes Blankenfeld: Üks kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke. Taotles katoliku usuelu korrastamist. Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Wolter von Plettenberg: Ordumeister. Visa katoliku kiriku kaitsja. Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid.
piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jms 1525. aasta jaanuaris läks Tartus mitmesajaliikmeline inimhulk populaarse jutlustaja Melchoir
*preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85 (reformatsioon, poliitiline ja vaimne opositsioon, Martin Luther 1517, Johannes Blankenfeld, Wolter von Plettenberg, Hermann Marsow, pildirüüste, Melchior Hoffmann, 1523, 14.sept. 1524, 1525) *reformatsioon-usupuhastus *poliitiline opositsioon- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. *vaimne opositsioon- taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu.
o Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. o Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. o Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. o Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld) o Klooster- mungaordude elupaik kus teeniti vaikselt Jumalat. o Tsiistertslaste ordu- eestis vanim mungaordu, mille eesmärk oli tekeleda üksinduses põlluharimise, ajanduse ja karjakasvatamisega. Hiljem loodi ka naisharu. o Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu- nad olid ük elus palju aktiivsemad. Nad panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjusmungarännakutega
olid smasuguseid pildirüüsteid. Kaks eesmärki sulas koku , katoliku asnedamine uue moodsa usuga, ja linna elanike , raadide soovi vabaneda maahärrade võimust.1525 Volmari maapäeval asusid vallid toetama maahärrasid sõlmisid liidu luterilinnade vastu . Otsustati et kuni järjekordse kirikukoguni ei võeta ette mingeid drastilisi samme. Kõige jõulisemalt üritas luterlusele vastuseista tolle aegne riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. Ootamatu positsiooni võttis Liivi ordu ,( juba 1525 aastal oli riias usuvabadus) viimased võtsid luterluse poole. 1525 likvideeriti ära saksa ordu ., sellest ajast saavutas iseseisvuse, ei olnud seljatagust millele toetada otsused võeti vastu kohapeal. Luterluse võidukäik pani aluse läti rahva haridustaseme tõusule, läti keelsete raamatute trükkimine.1585 pärineb I lätikeelne raamat, trükiti Vilnuses autor oli Peter Canisium, katoliklik käsiraamat
annaabi.ee 
