Ja nagu vanasõna ütleb: mida varem, seda parem. Sama lugu ka koolitöödega, kuigi mina kipun tähtsad asjad alati viimasele minutile jätma. Aga see selleks. Neljandaks arvan, et kui tõesti mitte midagi teha ei viitsi, siis kõige parem lõõgastus on vaadata mõnd filmi. Ma kipun tavaliselt selle variandi kasuks otsustama, kuna olen paadunud filmifänn. A kui pea selge, ühtki head filmi käepärast pole ning halbadega oma tuju rikkuda ei raatsi, siis võib alati ka mõne juturaamatu kätte võtta. Soovitan Kivirähka või Sass Hennot. See variant on peale väsitavat koolipäeva minu arust kõige lõõgastavam, kuna nõuab minimaalselt mõttetööd ning praktiliselt mitte mingit füüsilist. Kokkuvõtteks ütleks, et kui silmad lahti teha ja veidike mõelda, siis pole tegelikult ju mitte midagi kurta. Kui oma laiskusest jagu saada, mõne tegevuse vastu huvi tekitada ning veidi loomingulisust kasutada, siis ei tohiks küll mitte kunagi igav hakata
Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelaste ja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest
Äriplaani kirjutamisel tuleb meeles pidada järgmist: · Püstita ja sõnasta korrektne äriidee, ettevõtte missioon ja visioon · Alustada on parem nendest teemadest, mida tunned paremini · Äriplaani kirjutamise stiil on asjalik ja lihtne · Vormistamisel tuleb kasutada teksti liigendamist, et äriplaani lugemine oleks lihtne. · Kasutada võimalikult palju tulpi, diagramme, tabeleid ja jooniseid, ilmestamaks äriplaani lugejale. · Vältida tuleb juturaamatu stiili · Kõik pealkirjad tuleb tekstis esile tõsta, kasutades Boldi. · Tähesuuruseks valida 12 ja reavahe 1,5 tähemärki, kasutades kirjastiili Times New Roman. · Toetada tuleb väiteid numbritega ja lasta faktidel enda eest kõneleda. · Kasutada kindlat kõneviisi, mitte tingivat (tulu oleks....., turuosa võiks olla... jne) · Enne äriplaani lõplikku vormistamist ja esitamist rahastajale palu seda läbi lugeda inimesel, kes sinu tegevusala ei tunne
Väike-Maarja Gümnaasium HANDO RUNNEL Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsi...
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
· 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval · 1737 algas Vana Testamendi trükkimine · 1737 avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele mõeldud lõunaeestikeelse juturaamatu · 1738 sai Eestimaa kindralkuberneriks Gustav Otto Douglas · 1739, 30. november allkirjastas Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Rosen ulatusliku seletuskirja talupoegade õiguste kohta Baltikumis, seega toimus eesti talurahva lõplik pärisorjastamine. · 1739 - ilmus täielik ,,Piibli-Ramat" esmakordselt eesti keeles. · 1740-1743 - vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti, 1743 see
Kool Hando Runneli elu ja looming Referaat Nimi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU............................................................................................................................. 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕT...
rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu “Sannumetoja”, millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga “Spinnstube”, millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel- ja lisades. Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud
Abbi-Ramat" jagati lugejatele tasuta, selle tiraaz oli 10000 eksemplari. 10. 1782.a ilmub Fr. W. Willmanni ,,Juttud ja Teggud..." 89 õpetliku looga, lisaks toodi siin ära mõistatusi ja vanasõnu, mesilasepidamise ja loomaravitsemise õpetusi. Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11
päevagi olla internetita, vähemalt korra päevas vaadatakse ikka oma e-mailid üle. Tarkvara on igale pool kuhu me vaatame. Kuid kõik tarkvara on kirjutatud inimese poolt, nii, et see ei ole kunagi täiesti täiuslik. TARKVARA TESTIMISE VEAD 3 Disney Lion King 1994/1995 1994 aasta sügisel lasi Disney välja esimese multimeedia cd-rom mängu lastele, Lion Kingi animeeritud juturaamatu. See oli Disneyle esimene turule tulemine, ning seda promoti ja reklaamiti väga palju. Mängu müük oli tohutu. Kuid peale jõule olid Disney klienditoe telefonid punased. Laste vanemad olid väga pahased, sest tarkvara ei läinud arvutis tööle. Ning siis tuli välja, et Disney tarkvara testijad, ei olnud tarkvara testinud erinevatel arvutitel mis seal ajal olid müügis. Mäng töötas vaid nendel arvutitel mille peal olid Disney programmeerijad mängu loonud.
seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju - koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead,
Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest
Ometi leidub 18. sajandi lõpus ka niisuguseid otseselt aabitsaks või lugemisraamatuks nimetatud väljaaindeid, mis pakuvad sootuks uut võrreldes kõige senituntuga. Neist raamatuist võib leida eesti lastekirjanduse esimesi algeid ja nende autoreid võib pidada meie lastekirjanduse eelkäijateks. Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka
arutatud, vähemalt enne valimisi. Kuidas on teie suhtumine näiteks Bushi tegemistesse? Kui palju te end üldse välispoliitikaga kursis hoiate? Bushi tegemistesse suhtun halvasti, mul on kahju, et usal on selline president, aga väitlema sellel teeaml ma tõesti ilmselt väga valmis ei ole. Vähemalt hetkel mitte Kas on ka kedagi, kelle nõu te vahel oma loomnu juures kuulda võtate või kellelt ise mõne kirjatüki juures nõu küsimas käite? Ei käi naljalt, luule puhul, aga juturaamatu Presidendi suur saladus juures oli Leelo Tungal päris oluline läbilugeja, suured tänud talle, et see raamat on just selline nagu ta praegu on Vanasti püüdis Ruudi Rimmel mulle nõu anda, kui mul need esimesed trükiproovid olid, aga mina jälle ei tahtnud siis kuulda võtta, aga eks midagi sealt tuleviku jaoks ikka kõrva taha panin. Kas teile 1. aprillil nalja tehti? Või tegite ise mõne hea nalja? Milline on üldse üks hea aprillinali?
vale ) TEST 2: Euroopa Liidu loomine Question 1 Punktid: 1/1 Euroopa Ühenduse I laienemine toimub? Vali üks vastus. a. 1975 Väär b. 1973 Õige c. 1955 Väär d. 1969 Väär Question 2 Punktid: 1/1 Mis on ,,Valge raamat"? Vali üks vastus. a. Raamat Euroopas looduskaitse all olevatest loomadest Väär b. Raamat Euroopas looduskaitse all olevatest taimedest Väär c. Juturaamatu ,,Valgekihv" järg Väär d. Euroopa Komisjoni ettepanekud mingi valdkonna korrastamiseks Õige Question 3 Punktid: 0/1 Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Vali üks vastus. a. Harald Wilson töörühm Väär b. Wisse Dekkeri töörühm Väär c. Altiero Spinelli töörühm Õige d. Jacques Delorsi töörühm Väär Question 4 Punktid: 0/1 Mille sätestab Euroopa Liidu leping? Vali üks vastus. a. Tolliliidu Väär b
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa", ,,Kalevipoja" autor. Estofiilid - Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa(7-14) : Rahvusliku liikumised eeldused 1)eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816,1819); 2)sunnismaisuse tühistamine;
Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4 autorit, kes kuuluvad didaktilise juturaamatu peatükki. Friedrich Gustav Arvelius 1782 ,,Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" Pealkirjas väljendub didakltilise mõte - õpetus ja jutt. Willman ,,Juttud ja teggud" 1782. Johann Wilhelm Ludvig von Luce - 19. Sajandi algus. ,,Saaremaa juturaamat" 1807 I, 1812 II. Kirjutas kõige algupärasemaid jutte. Oluline sest kui varasemad olid tõlked, laenud saksa kirjandusest, siis Saaremaa juturaamatus oli üle 40 loo Luce enda algupärased tekstid.
poolt 'asustatud maa tundmist. *Friedrich Robert Faehlmann- esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. *Freidrick Reinhold Kreutzwald- esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" *Estofiilid- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa Lk. 7-14 (rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused, palvekirjad 1864, uus vallaseadus 1866, vallavolikogu, vallavanem, Adam Peterson, Johann Köler,
tehtud huvi just värvide vastu (Müürsepp 1996: 8). Moritza joonistused on väga plastilised, otse kombatavad oma värvika mitmedimensioonilisusega. Pildid ja tekst moodustavad terviku, puuduvad last segadusse ajavad vastuolud. Tähtsamad detailid, mis toovad välja olulise, on suurelt. Pisidetaile on samuti, kuid mitte üleliia. Tegelaskujude detailirikkus on põnevusega uuritav Mõned detailid on leidmiseks suuremale lapsele või hoopis täiskasvanule: näiteks on juturaamatu ,,Vaikuse hääled" 24 putuka trummidel kiri ,,The Kraps" või luulekogus ,,Tere" külmikumark ,,Brr...kylm". Äratundmis- ja avastamisrõõmu pakuvad Moritza pildid igale eagrupile. Moritz kujutab maailma realistlikult, ilmestades seda isikupärase joonistusstiiliga. Välditud on kontseptuaalset ja eesti kunstnikele omast pisut raskepärast kujundlikkust ja stilisatsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
