Talu Karin Tapupere Mis on talu? Talu on ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand See hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega Talukompleks koosneb... Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule
ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka aegu kui inimesi müüdi avalikult turgudel. Pärisorja hind sõltus tema soost, vanusest ja oskustest. Müümise käigus perekonnad sageli lahutati. Mehed eraldati naistest, vanemad lastest. Valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine iminõigustele olid
targem kui mõisnikule vajalik.Olid nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Talupoegade juures oli hea see et talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.Oli Eesti-Rootsi viljaait ,sealkasvas eriti hästi rukis ,mida saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada.Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel
kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga. 6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, selle algus ja lõpp on vaieldav. Möödunud oli just Liivi sõda. Rootsi aega nim. ka ,,Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. See aeg tõi palju olulisi muutusi, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Karl XI 1672.a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus kä...
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende otsene esivanem oli loom või lind · Kõige olulisem ühiskonnakiht olid preestrid, nad olid kõige teadlikumad · Egiptust pidasid tegelikult üleval talupojad ja käsitöölised · Egiptus-vana maailma viljaait · Napoleoni sõjakäik pani aluse egiptoloogiale · S.Stadnikov-egiptoloog Eestis Egiptuse religioon · Polüteism-usk paljudesse jumalatesse Egiptuse jumalad: · Päikesejumal Ra-maailma looja ja selle I valitseja · Taevajumal Horos-Osirise ja Isise poeg · Viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris-õpetas inimestele põlluharimist, käsitööd jms · Isis-Osirise õde, koos poeg Horosega valmistas Osirisest I muumia
piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK
Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised. Talupoegade koormisi ja adramaid hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra
Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2. Viinap...
Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ajal kontrollides, samuti hoidsid nad silma peal maksudel, eelarve täitmisel ja kandisid hoolt avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus. Mõisnikel algas küllaltki hea elu, nende elatis sõltus nüüdsest talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja
Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne)
Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.
lennukimootorid), kodumasinaid (õmblusmasinad, külmkapid jne). Telekommunikatsiooniseadmed – kõrgtehnoloogia Keemiatööstus on kõrgel järjel. Farmaatsiatööstus – kõrgtehnoloogia. Muud- kummitooted jne. 5. TOIDUANIETETÖÖSTUS Kasutab 70% Rootsi enda põllumajandussaadusi, suur osa eksporditakse. Disain, turustus, reklaam. REGIOONID GÖTALAND Siia jäävad Skone madalik ja Läänerannik, on riigi viljaait, tähtsal kohal on toiduainete tööstus. Läänerannik on kalastuspiirkond. SVEALAND Asub Rootsi keskkosas ja on suurim ja tähtsam tööstuspiirkond NORRLAND Kõige põhjapoolsem regioon, mis hõlmab kahte kolmandikku riigi pindalast, kuid vaid kaheksandiku rahvastikust, siin on suured metsad ja palju jõgesid, peamisteks tegevusaladeks on maavarade kaevandamine, metsandus ja turism (taliturism – suusakeskused)
Vana hea rootsi aeg... Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Ajaloolased arvavad, et Rootsi aeg algas 1629. aastal. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Ajaloolased dateerivad Rootsi aja lõppu küll erinevalt kuid arvatakse, et see sai läbi 18. sajandi alguses. Rootsi aega nimetati ka ,,kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe. Talupoegade olukord ,,heal ajal" polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabas...
laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine Euroopa viljaait – Ida-Euroopast imporditi vilja mujale Euroopasse Vakuraamat - feodaalmõisa talude ja nende koormiste nimistu Vastne Testament – uus testament (Andreas ja Adrian Virginius) Academia Gustaviana – Tartu Ülikool Manufaktuur - käsitööettevõte
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg algas Eestis 1561/1600 aastal ning kestis kuni aastani 1710. See aeg oli üpriski pikk, et endaga kaasa tuua väga palju erinevaid ning olulisi muudatusi inimeste elus, majanduses, valitsemises, usuelus ning ka kultuuris. Kui rääkida Eestimaast, siis pärast rohkeid sõdu, oli Eesti väga harimata. Paljud inimesed olid kodudest lahkunud ja majad seisid tühjadena. Aastal 1620 elas Eesti veidi rohkem kui 120 000 inimest ning alles aastal 1630 hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse palju uut rahvast. Eestis hakkasid elama ka paljud võõramaalased. Siia saabus Soome ja Rootsi talupoegasid, keda taheti pärisorjastada kuid algul keelasid seda Rootsi kuningad. Ajapikku aga selline suhtumine vähenes ja ka neil talupoegadel tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eesti talurahva hulgas vähema...
siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele.
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub para...
Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks . Õiguslik seisund muutus rootsi ajal paremaks,.kuna talurahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga. 6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele
Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat. B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu. 9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA! Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Üm...
hävis 1970. Aastatel toimunud tormis. Praegu asub mõisapargis ka päikesekell ja mälestuskivi, mis on püstitatud J. Oro mälestuseks. Sellesama mälestuskivi kõrval asus ka tiik, praeguseks on seal lihtne lohk maas ja võsa peale kasvanud, sest suurem osa sellest lükati kinni, kuna see olevat õpilastele ohtlikuks muutunud ja järelejäänud osa kasvas lihtsalt kinni. Mõisahoonel oli palju kõrval- ja abihooneid: kiviküün, sepapada, kelder, piimaköök, viljaait, elamu, pesuköök, karjahoov, ait, kasvuhooned, meierei, viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi. See kõik on 1920. Aasta Situatsiooniplaani järgi. Esimese maailmasõja päevil hakati kahtlustama Eduard von Baggehufwudti spionaazis. Peagi saadeti Baggehufwudtid sunniviisiliselt Siberisse. Siberist tagasi pääsesid nad 1916. Aasta paiku läbi saksamaa, kuna sõja tõttu oli saksamaal kõigest puudus, oli tagasitulek raskendatud. 1919
Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
vähendada. Rehielamu oli tavaliselt ehitatud põhja-lõuna suunas ja nii, et kambrid jäid lõunapoolsesse otsa. Selline suund oli vajalik selleks, et eluruumide aknad asetseksid vastu lõunapäikest ja rehealuse vastastikku asetsevatest väravatest puhuksid avamise korral sisse lääne- või idatuuled, mis olid hädavajalikud vilja tuulamiseks. Vilja ja muud talu vara hoiti aitades, mis olid tavaliselt rehielamu kambripoolse otsa lähedal. Tavaliselt oli taluõuel kaks aita: viljaait, kus hoiti vilja ja teisi toiduaineid, ja riideait. Tihtipeale oli siiski ka kolmas ait liha, kala, piima ja piimasaaduste tarvis. Laudad asusid tavaliselt reostuse vältimiseks õue madalamas küljes ning koosnesid enamasti mitmest ruumist, mis olid mõeldud erinevatele loomadele ja heinte hoidmiseks. Saun oli tuleohutuse tõttu alati õuest veidi eemal, tavaliselt madalamal. Teiste majandushoonete asukoht polnud nii kindel. 19
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
Paljud talud olid tühjad, sest põgeneti Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. XVIII sajandil: 1802 ja1804 võeti vastu uued talurahvaseadused, millede järgi tohtis talusid pärandada ja normaliseeriti teotööd. 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus ning sellega kaasnes perekonnanimede panek. XIX sajandi: Kasvatati teravilja ja kartulit. Arendati karjakasvatust. Mõisa kõrvale hakkas talurahvale kujunema omavalitsus vallavolikogu ja vallakohtud. Ühine viljaait, kust sai kaenu võtta. Leia paarid 1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad 3) 1940-1945 1 Virgumisaastad 4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad 5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad Eesti omariikluse saavutamine 1) 1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka
Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel
Samuti oli talupoegadel raske, kuna mõisnikud olid ostnud endale igasugused õigused ja talupoegi lihtsalt ei usutud ega kuulatud. Talupoeg võis küll kaevata oma mõisniku kohtusse, kui teda ei koheldud nii nagu peaks, kuid üldiselt jäi siiski ka kohtus mõisnik peale, kuna tol ajal ei olnud niivõrd oluline õiglus, vaid pigem raha, mida mõisnikul rohkem oli. Talupoegade suhtes hea poole pealt vaadatuna oli hea ka see, et tehti Eesti- Rootsi viljaait, mille abil sai riikide vahel müüa ja vahetada vilja, kahjuks aga talupoegadel käis see kõik läbi mõisnike ja ise nad sellest kahjuks suurt kasumit ei saanud. Miinusteks oli kindlasti veel sunnimaisus ja kohustuste aina kiirem suurenemine, kuigi see isegi ei olnud kõige halvem, kuna selle viimase asja juures oli ka positiivne pool. Neile seati kindlad koormised vastavalt talu majanduslikule seisule, ehk kui talupojad kasvatasid rohkem
Liivimaa Õuekohus tasand) 3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Roo...
Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel võis olla omand, mida nad ise käsutasid, nad võisid palgata töölisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem pärisorjuse kui orjusega. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid. Pärisorjad tegid mitmesugust tööd põllul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa. Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, sibulat, salatit, meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja Enamiku Egiptuse rahvast moodustasid talupojad Talupoja käsutuses oli väike maalapp datlid
Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist
mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK
4 Ptk V-VI Rahvas hakkab kohtuotsuse vastu mässama. Nero mõistab oma vigu ning laseb Octavia tagasi kutsuda. Octavia lahkub aga vabatahtlikult paleest ning tõmbub oma villasse. Ptk VII-VIII Octavia lavastatakse Poppae Sabina poolt süüdi riigireetmises. Nero käsul ta hukatakse. Poppae Sabina ja Nero saavad lapse, kes aga varsti peale sündi sureb. Ptk IX-X Lõõskavas suvekuumuses süttib üks viljaait ning sealt saab alguse suur ülelinnaline tulekahju. Vandenõulased levitavad keset katastroofi kuuldust, et Nero ise on linna süüdanud. Nero läheb kavatsusega aidata tulekahju kustutada linnakünkale, kust tulekahju vaadates kehastub talle Acte ning kus ta laulma hakka. Ptk XI-XII Tulekahju lõppeb. Nero korraldab rahvale suure peo. Kohale tuuakse 300 õlgadeni takkudesse mässitud naatsaretlast, kes pannakse vaiade külge maasse püsti seisma ning süüdatakse põlema
Kas olid ilmikvennad võtnud üle vaimulike vendade rolli usuelu juhtimisel (omasid Kuusalu kirikut) või elas Kolgas ka vaimulikke vendi? H.Üprus kirjutab: ,,1586. a. olid ehitised Kolgas säilinud esialgsel kujul. Lundi Ülikooli raamatukogus on nimistu, kus on loetletud loss ühtlasi ka ,,kindlusruum", leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, millede lähem asukoht on määratlemata, õlleköök, viljaait, elamisait, kaeraait, karjaõu ja tall". /Üprus 1956, lk 5/ Enamik on majanduskeskusele kohaselt puhtal kujul majandushooned, ei ole ei kloostrikirikut, kabelit ega muid kloostriruume-hooneid, mis olid olemas Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
1703. aasta septembris, Põhjasõja ajal (1700-1721), laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub. Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone kõik teised ehitised olid puithooned. Säilinud on 1800. aastal maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud hoonete nimekiri. Nimekirja kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, viljaait, saun, sepikoda ja kolm puidust rehielamut. Lisaks sellele veel kaks paviljoni, hobusetall, viinavabrik, härjalaut ning kivist vesiveski. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. 23. veebruaril 1810. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert. Schubertite perekond oli pärit Elbingist Lääne-Preisimaalt
II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng: Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka). Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord: pärisorjus - isik, kellel pole kodanikule iseloomulikke õiguseid, võeti kui eset. Kujunes välja 13.saj ning selleks, et talupojad teeksid tollase ühiskonna aadlike jaoks tööd.
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist
poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
rakme- ja jalapäeva tuleb nädalas teha (nt 10 rakmepäeva tähendab 5 päeval 2 meest). Enamasti saadeti talust täisealine perepoeg, kui neid polnud, pidi talu endale palkama teolised ehk teovaimud. Peamiselt tegeleti taludes teraviljakasvatusega, eeskätt oder ja rukis. Saagikus polnud väga kõrge, 3-4 seemet (1 külvad, 3-4 saad asemele). Need siiski toitsid siinsed elanikud ära ja suudeti ka välja vedada, Eesti oli Rootsi riigi viljaait, sest Rootsi alad ei suutnud oma elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad rõhutasid, et talupoeg on sunnismaine ja et nad on allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule. Rootsi ja Soome talupojad sunnismaised polnud, piirkonniti nende olukord erinev. EM ja LM säilitati see, kuna siinsed baltisakslased avaldasid survet, sest ei tahtnud
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
