Eesti ajalugu (7)

1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg – ehk muinasaeg , nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia – ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala – pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika – ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia – rahvateaduse uurimine. Rahvaluule – luulevorm , mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad – ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud.
2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel- Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg – 900-1200
3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur – kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust , sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht .
4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur – jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid juba algelise loomakasvatusega ( kitsed , sead, veised , lambad), alustasid maaviljelust. Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis , kus surnud asetati külili.
5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine – mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus – haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana.
6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed – 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed – ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed – sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti.
7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, - maakonnad .) : 1)mägilinnused – rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2) Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna lõppeval otsalt.Vaid seljakupoolsele osale rajati kunstlik vall . Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk . Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj – põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng – voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja- Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall- linnused – ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis – maalinnad . 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas , eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tšuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tšuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal . 1060. a – vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud.
8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades . Kolmeväljasüsteem – ühel osal tali-, teisel suvivili, kolmas oli kesaks, levis seoses talirukki kasvatamisega . Rehielamu – eestlaste elamu, mida kasutati ka tootmishoonena, ehk viljakuivatamiseks. Sumbkülad - levisid Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ja Saaremaal ( talud paiknesid tihedalt koos), Ridakülad - Ida-Eesti voortel (talud ridastikku); Hajakülad - Lõuna-Eesti künklikel maadel (talud üksteisest kaugemal). 45 kihelkonda; 8 suurmaakonda: Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Saaremaa, Rävala, Ugandi ja Sakala; 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanem – kõrge ühiskondlik positsioon,teistest rikkam isik, kihelkonna/maakonna vanem. Malev – oli rajatud väeüksuseks maakonnas, ratsa- ja jalamehed .
9. Muinaseestlaste usund (31-35) : Vägi - Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu , lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism – elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku – Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn – Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha – ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa „hingeloomi“ nt. mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues „kodus“-hiies või kalmistul. Hilissügisel oli hingede aeg, mil hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtinud lärmata. Hiis - eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude ( vaimude , jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval võrdub hiis peamiselt püha puudesaluga. Maagia - Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid . Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine – sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda.
10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34-37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme . Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167 . aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143 .a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 .a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo , kellest kujunes sakslaste usin abiline . Peagi selgusid sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold . 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert (energiline ja võimuahne). Ta rajas 1201.a liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, liikmeteks elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks ordumeister . Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208.a algas võitlus eestimaa pärast. Vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus Otepää linnus süüdati põlema. 1210 .a toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkuti ootamatult, kuuldes, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210.a ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu , mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad . 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo.
11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused (49-50) : 1224.a suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida 2 piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased lubasid eestlastele appi tulla, kuid jäid hiljaks. Pärast 8 päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1227.jaanuaris tungisid (mööda jääd) sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid – nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski 6. päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, vanemate pojad toodi ristimisele. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: SUBJEKTIIVSED: 1) Ei tehtud piisavalt omavahelist koostööd 2) Puudusid sõjaalased kogemused 3) Pidid võitlema mitme erineva vaenlasega 4) Jõud orienteeritud üksikutele sõjakäikudele. OBJEKTIIVSED: 1) Vastaste suur ülekaal 2) Vastasi toetas suur osa Euroopast 3) Vastastel parem sõjavarustus 4) Ordumehed elukutselised sõdurid.
12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade võõrvõimude vahel jagamine (53-56) : Eestimaa - Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja - Eesti. Liivimaa - Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. Maahärra – Isik, kes juhtis oma maa-ala, mille said omale võitjad ja maa siis omavahe ära jagasid(Pmst nagu feodaalriigid). Harju-Viru - Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana , nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad - Kõik alad peale Harju-Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kauguse tõttu ei olnud see oluline ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana-Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg ). Ordumeister - Tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvennad - Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks: komtuur - ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid . Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid , kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem. 1236 - Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. 1237 - asutati Liivi-Orduriik.
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s (57-60) : Modena Wilhem - Rooma paavsti saadik. Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 – leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Läänisuhted - olid maahärrade ja läänimeeste vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks maahärra maa kasutamise eest. Maa- aadel - aadel, kes asus elama vallutatud aladele . Taani hindamisraamat 1241 - pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne. Umbes 10% mainitutest on eestlased. Jäälahing 1242 - Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla.
14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis , Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks , kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt – maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat- sioon (Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild ). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn , kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära põgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba aasta ja 1 päeva, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. Tallinna raekoda 1404 - valmis Tallinna praegune raekoda. Raeapteek 1422 - avati Tallinnas Raeapteek.
15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 (62-66) : Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale , kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. Jüripäev – 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest – uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. Padise kloostri vallutamine - 23. aprillil , 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343 - Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. Eestlaste kuningate tapmine - 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Pöide -ordulinnust piirasid saarlased , pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung . Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine.
16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi - ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida , vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused . Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. Maavabad - kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga vajadusel tuli neil teenida feodaali ratsaväes.
17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini (71-73) : Eestimaa müümine Saksa ordule 1346 - Taani ei suutnud enam ohjata riigi kauget provintsi Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347 - Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegida kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress - 1397 Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Rahvusvahelise kaalu tõttu lahendati tüli Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. Konrad von Jungingeni armukiri - Harju-Viru vasallide uus privi-leeg. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit . Nüüd silmapaistev poliitiline jõud. Meespäevad - Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju- Virus . Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel – meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel – linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud , astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Al. 1435. a oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud ; 2) Ordumeis-ter koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse.
18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon . Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm.
19. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon – usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Martin Luther 1517 – usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Pildirüüste - odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524 . aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma .1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana.
20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Simon Wanradt - Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused. Jumalateenistuse käsiraamat 1525 - Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). Peaaegu kogu tiraaž hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt- Koelli luterliku katekismuse trükiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate „rohkete vigade tõttu“. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja kirjutas alamsakasakeelse „Liivimaa provintsi kroonika“, Eesti keskaja ühe tähtsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, järgnesid varsti ka teose 2. ja 3. väljaanne.
21. Liivi sõda 1558-1583 (93-99) : Liivi sõja põhjused ja ajend + Tartu maks - Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana-Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks: 1 mark aastas iga elaniku pealt e. Tartu maks, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul, sellega sõlmiti vaherahu 15-ks aastaks. 1556 -1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Vana-Liivimaa kaotas, lõpetati Poslovi rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu; 1557 sai ümber Venemaa lepitud vaherahu tähtaeg; tartlased ei maksnud oma maksu ära ja Venemaa otsustas sõja kasuks. Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail - tuli 1560.apr Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. 1561 rootslased Põhja-Eestis - rootslased ajasid poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja – Eestis Rootsi võim. Liivimaa Poolale - Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile - Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. Rzeczpospolita – 1569. a sõl-misid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Ivan Julm - Vene tsaar , kes laiendas oluliselt Venemaa piire.
22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses (99-104) : Sõja lõpp - Poola kunniks sai Stefan Batory, 1579. a algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. Pontus de la Gardie- 1581 . aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Ivo Schenkenberg - Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda „Liivimaa Hannibaliks“ ja ta talupoegi „Hannibali rahvaks“. 1582 Jam Zapolski vaherahu - Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. (Jan Važinski vaherahu ^.^). 1583 Pljussa - Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik . Presidentkond - Maa jagati kolme ossa : Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile . Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner –Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula ). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja. Ametkond - maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus.
23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud. Rüütelkonnad - Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga . Nad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. Adrakohtunik ja sillakohtunikud - Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja karistuste määramine. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, arutati talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Võis kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna oli lõplik. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, valitses 1611 -1632(suri).
24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal (111-114) : Reduktsioon 1680 - Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672. a, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale. Lääniõigus - tähendas, et eraomandis mõisaid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõuda kuninga luba. Johann Reinhold Patkul - Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla; neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine - 1645. a (Eestimaal) uuendati maakorraldust, mis fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1688. a (Liivimaal) avaldas Liivima kindralkuberner maapolitseikorralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka teokoormised , mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Vakuraamat - Redutseeritud mõisates sisse seatud raamatus, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rakmetegu - teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor – talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. Abitegu – talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. Rootsi riigi viljaait - Baltimaade nimetus, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. 1695 .-1697. a näljahäda - 1694. a ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud ega valminud. 1696 kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus ..1696 omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid andsid sellest vähe vajajatele. Vilja veeti riigist välja kasumi eesmärgil, sest ka mujal oli nälg. 20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest).
25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal (117-122) : Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda - toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa . Piiskopimõisa seminar 1684 - Asutati Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk ladusal lugemisel, usuõpetusele. Liivimaa maapäeva otsus 1687 - Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630 - Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool 15.okt 1632 - TÜ avamine, hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks,avakõnes lubati ka talupoegi õppima, aga tegelikult nii ei olnud, koolis oli 4 teaduskonda – filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Johann Skytte – Liivimaa esimene kindralkuberner, Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, tema palvel muudeti see üsna pea Tartu Ülikooliks.
26. Põhjasõda 1700-1721 (125-130). Põhjasõja kaart, peamised lahingud : Peeter I - Vene tsaar Põhjasõja ajal. Karl XII - Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. Narva lahing 1700 - Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel šeremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormile võitsid rootslased. Sooritati rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei jätkatud sõjakäiku. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Sclippenbachi juhtimisel. Erastvere lahing 1701 - 1701. aasta sept tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti taganema. Lisajõududega ületati dets. lõpul uuesti piiri. Talvine rünnak tuli ootamatult ja seega said venelased Erastvere mõisa juures esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sellest algasid Rootsi kaotused Liivimaal. Kastre lahing 1704 - Rootsi laevastik sõitis Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Kitsas jõgi ei andnud suurtele laevadele manööverdamisruumi ega võimalust vastupanuks. Lipulaev lasti endi poolt õhku, et mitte vaenlasele jätta. Teised laevad langesid vene vägede saagiks. Tartu vallutamine 1704 - Peeter I alustas uuesti Tartu piiramist. Tsaari tegi närviliseks Tartu pommitamise edutus ning ta sõitis seda ise juhtima. 12. juuli algas tormijooks, 13 juuli Tartu kapituleerus. Väed koondati Narva alla, mis 9. Aug. vallutati. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks- Toimus Ukrainas ja Peeter I purustas rootslaste peaväe seal täielikult. Rootslased kaotasid siinsed alad. 29. september 1710 kapitulatsioon - kirjutati alla kapitulatsioonile Tallinna lähedal Harku mõisas, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid . Uusikaupunki rahu 1721 - Tänu 1720. aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Anti Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu . Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja.
27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Roseni deklaratsioon 1739 - Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis. Selle järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisavara, maa ja vara kuulus mõisnikule. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi. Kohtuvõim kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. See deklaratsioon vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim.
28. Eesti 18.saj. II poolel (137-139) : Katariina II - 1762. Sai troonile. Tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. Asehalduskord 1783-1796 - kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamise vastu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärisomandiks kuulutada, mis tegi lõpu vastuoludele. 1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakondi ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4 maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused, seega oli Eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Olid ka poliitilised ümberkorraldused. Pearahamaks - Maksukorraldust muudeti ja kehtestati pearahamaks: ühtne riiklik maks. Positiivsed määrused 1765- kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, mille kehtestas Browne. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, põllusaaduste ülejääki võis vabalt turustada, seati kindlad piirid mõistkoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta, talupoegade karistuse ülemmääraks mõisas sätestati 30 vitsa või kepihoopi. Talupoegadele anti ka võimalus pätte mõisnikke kohtusse kaevata.
29. Talurahvaseadused 19 saj. esimesel veerandil (145-148) : Aleksander I - 1801.a. võimule tulnud vene keiser , oli valmis muutma Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid. 1802. ja 1804.a. talurahvaseadused - 1802. aasta juunis kokkutulnud Eestimaa maapäev võttis talurahvaküsimuses vastu mitu otsust, mis on tuntud nimetuse all “Iggaüks”. Ei olnud veel päris seadus, vaid keisri poolt kinnitatud aadli maapäeva otsus. “Iggaüks” tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, kuhu ei kuulunud aga talu raudvara. Olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal toimus see 1804.a. Lisaks nähti Liivimaal ette ka teokoorimiste normeerimist. Keelati ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Loodi vallakohtud . Pärisorjuse kaotamine 1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal - Aleksander I kinnitas uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus – talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama või oma kubermangu piirest välja minna luba ei olnud. Kaasnes ka perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930. II poolel.
30. Priiuse esimesed aastakümned (149-151) : Vallakohtud - loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820. aastatel hakati vallakohtuid nimetama kogukonnakohtuteks. Suur tähtsus eneseteadvustamise arengule. Magasivili – talupoegade ühine kogutud vili, kust sai häda korral laenu vötta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. KÜLARAHVAS: ->pererahvas - neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine. Sulasrahvas - tegid mõisapõldudel teotööd.-> Vabadikud ehk popsid- elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel. Mõisarahvas - nende hulka kuulusid mõisas elavad ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Mõisakoormised - peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised - Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmine kehtestati Eestis 1796. a. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud.
31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel (153-157) : 1849.Liivimaa- Korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised: mõisamoonakad. 1856 .Eestimaa - sarnased talurahvaseadused Eestimaal. Söörömöö talurahvaseadused - 1865. a, sarnased eelnevatega. 1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865 - keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 – vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. 1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut. Kadakasakslus - eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu.
32. Vaimuelu Eestis 19 saj I poolel (158-161) : Kõrg- ja talupojakultuur - Eesti kultuuripilt jagunes 19 saj kaheks: Baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. Tartu Ülikool 1802 - Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust. 1796 Venemaa keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda, hoidmaks ära Prantsuse revolutisooni „mässuliikumise“ kandumist impeeriumi aladele. Nii keelati 1798. Vene alamate õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides. Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu Ülikool. Wilhem Struve – TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.“ Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor . Pani paika „Kalevipoja“ kondikava . Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu „Wagga Jenowewa“, „Kalevipoja“ autor. Estofiilid - Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa(7-14) : Rahvusliku liikumised eeldused – 1)eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816,1819); 2)sunnismaisuse tühistamine; 3)talupoegade majandusliku olukorra paranemine; 4)talude päriseksostmine; 5)koolivõrgu laienemine, eestlaste haridustaseme kasv; 6)talurahva omavalitsuste kujunemine (1866), kus saadi poliitilise töö kogemusi;7)esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. RL peamised keskused: Peterburg , Tartu, Viljandimaa. Palvekirjad 1864 - Adam Peterson (taluperemees) ja Johann Köler( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Algul oldi viisakad kuni Siseministeeriumini, kus talupoegade ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Peterson sai 1 a. Vanglat. Vallavolikogu - täiskogu poolt valla kõrgeimaks võimuks valikud kogu, mille liikmetest poolt tuli valida paremeeste ja pool maatameeste (käsitöölised, mõisatöölised ja sulased, kel talu oli veel ise nimel) hulgast. Vallavanem - seisis valla eesotsas. Pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Õigus korrast üleastunule rahatrahv määrata või ta paariks päevaks arestikambrisse toimetada. Aleksander II (1856-1881) - Venemaa keiser, kellele seadsid talupojad suuri lootusi,kuna tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) - RL algaastate üks kesksemaid kujusi. Vändrast, möldri poeg, lapsepõlv möödus veskis, oskas väga hästi saksa keelt, esimeseks suureks ettevõtmiseks 1857. a. Pärnus ilmuma hakanud nädalaleht „Perno Postimees .“ Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. „Eesti Postimees” 1864 – maj. raskused sundisid Jannsenit kolima Tartusse , kus ta asutas uue ajalehe „Eesti Postimees.“ Lydia Koidula - Jannseni tütar, üks „Vanemuise“ mängu-ja lauluseltsi loojatest 1865. „Vanemuine“ sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsitele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas „Estonia“, Viljandis „ Koit “, Võrus „ Kannel “, Pärnus „Endla“ selts. I üldlaulupidu 1869 - Peeti seoses priiuse 50. aastapäevaga. Korraldamisega tegeles „Vanemuise“ selts. ~1000 lauljat-pillimeest. Esinesid üksnes meeskoorid. Algas rongkäigu ning jumalateenistusega. Pidu ise leidis aset „Recource“ seltsi aias, dirigeeris ka Jannsen. Peeti isamaalisi kõnesid, Esines Jakob Hurt . Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvust ja andis jõudu nind julgust tulevikuks. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ - Soomlase Paciuse loodud hilisem riigihümn, mida lauldi I laulupeol. Sõnad tegi Jannsen. Eesti Aleksandrikooli komiteed - RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased( Jakobson , Jannsen, Kretuzwald, Köler) , Hurt oli president . 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. EKS otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Jakob Hurt (1839-1907) - RL tähtis isik. Hurda isa andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee: kihelkonnakool, kreiskool , Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema RL-s, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest .1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust takistas oma ajalehe puudumine, talle ei antud luba, võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma. Tänu sellele sattus Hurt ühte leeri koos ärkamisaja radikaalseima tegelase Jakobsoniga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882) (vaated, tegevus) – RL radikaalsema suuna juht, tänu ema mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist, propageeris karskust.1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne brošüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. „Sakala“ 1878- Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur lõhe, RL allakäigu põhjused- 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid , seoses Jakobi teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vanameelsuses. Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad , enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale.
34. Venestuse algus (15-17) : Manasseini revisjon 1882 - Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Ado Grenzstein -Varem osales rahvuslikus liikumises, kuid hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist. Pidas kõike tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Tema ajaleht „Olevik“ püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Karl August Hermann - „Postimehe“ toimetaja, mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Hugo Treffner - Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri Eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. VILLEM REIMAN - Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga- Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. Eesti Üliõpilaste Selts – 1870, hakkas tegema suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima. Kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. Eesti Üliõpilaste Seltsi suureks teeneks saigi eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. 1884. sinimustvalge õnnistamine- 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp .
35. Eesti poliitiline areng 20. Saj. algul. 1905. aasta revolutsioon . (22-27) : Tartu renessanss - ametist lahkus „Postimehe“ toimetaja Karl-August Herman . Vältimaks lehe sattumist rahvusküsimuste suhtes ükskõiksete äriringkondade kätte, ostsid Tartu rahvuslaste juhid „Postimehe“ ära ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni.
Jaan Tõnisson (mõõdukad)
Konstatin Päts (radikaalsed)
Eluaastad
1868-1940?
1874-1956
Haridus
Õigusteadus
Õigusteadus
Ajaleht
„Postimees“
„ Teataja “
Millele keskendus võitlus?
Rahvuslik eneseteadvus
Maj. Ja poliitiline võitlus
Suhtumine suurde poliitikase
Tagasihoidlik
Toetas
Toetajaskond
Linnakodanlus, haritlaskond
Venelased
Etteheited
Alam ühisk.kiht tagaplaanil
***
Liberaalid - peamiselt eestlased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid keskvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Konservatiivid - kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud, kes olid huvitatud vene korra sätestamisest ja olid vastu uuendustele. Sisemiseks vastuoluks oli baltisakslaste vastuseid keskvalitsusele venestamise küsimuses. Sotsiaaldemokraadid e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö - ülevenemaaline streik , millega ühinesid ka Tallinna töölised. Vabrikud seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17.oktoobri manifest - sellele kirjutas alla Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone (oktoobri manifest on revolutsiooni tulemus). Revolutsiooni tulemused - loodi esimene legaalne poliitiline partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal -demokraatliku reformiparteiga, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat.
36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02.1918 (37-45) : Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917 – tsaar Aleksander II loobus troonist selle tulemusena, võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Erinevalt 1905 rev-st domineerisid nüüd vene keel ja mõttelaad. 2. Märtsil arenes tööseisakutest välja 20000 inimesega streik, ühinesid veel madrused ning suunduti vabastama poliitvange. Paksu Margareetasse murti sisse ning vabastati vangid, rüüstati ka teisi vanglaid. Edasi rünnati politseijaoskondi ja kohtuid. Ohvrite arv kasvas. Öösel möll jätkus. Sarnane sündmustik jätkus kõigis neis asulates, kus oli palju vene töölisi või soldateid. Maakohtades ja väiksemates linnades oli rahulik. Alled 10. Märts teadvustati revolutsiooni, sest siis oli üldine vabaduse ning revolutsiooniohvrite mälestuspüha. Venemaa vahetas senised kubernerid kubermangu komissaride vastu, Eestimaal sai selleks TLN linnapea ja advokaat Jaan Poska(1866-1920). Loodi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, isehakanud parlamendid. Prooviti läbi suruda autonoomia Eesti riigile Vene riigi koosseisus . 26. märts 1917 Petrogradi eestlaste demonstratsioon – osales 40000 inimest (s.h 12000 sõdurit), nõuti Eesti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. 30. märts 1917 ühtse Eestimaa kubermangu loomine – Ajutise Valitsuse poolt avaldati määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eesti kubermang Liivi kubermangu põhjaosaga. Selle etteotsa asus AV komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Eesti keel asjaajamiskeeleks - Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine, millega seoses kuulutati eesti keel asjaajamiskeeleks. 1.Eesti Polk - sõjaväeüksus, mis loodi Venemaa Ajutise Valitsuse toetusel. See kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikute järgnevatele ettevõtmistele. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee - sotsialistlik partei, mille dekraadiga kaotati Eesti seisuslik kord. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee - sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtšinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. Enamlaste reformid - Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust , valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud , suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. Päästekomitee - moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine - 24 veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918 - Eesti linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Eesti iseseisvust ei tunnistatud , ajakirjandus allutati tsensuurile, hukati üle 200 inimese, lasti maha Jüri Vilms, Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku.
37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 (48-54) Kaart nr. 12 : Eesti vabastamine, aeg, Narva ja Tartu tagasivallutus – algas 6.jaan. 1919. Suur roll soomusrongidel. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ja 19.jaan. vabastati Narva dessantüksuse poolt. Soomusrongid ei saanud puruks sildade tõttu minna kaugemale Rakverest ning suundusid Tartu poole, mis vallutati tagasi 14.jaanuaril. 1.veebruaril vabastati Valga ja Vöru ning 3 päeva hiljem ka Petseri. Lõunarinde olukord – eestlaste edu sundis tegema ümberkorraldusi Vene poole peal. Loodi Eesti Punaarmee ning suunati 75000- 80000 inimest veebruaris Eesti peale. Ca. 300km rindejoonel murti veebruarist maini kogu aeg läbi, eestlastel pidevalt kriitiline olukord. Ajutiselt vallutasid venelased Petseri, Vastseliina , Räpina, Ruhja, Heinaste, peaaegu ka Vöru. Vastseliina- Orava ja Rõuge- Haanja all murti punaste rünnakuhoog. Riigielu korraldamine, majandus, võitlus enamlusega, Saaremaa mäss – esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra parandamine. Viljavaru kuni veebruarini. Linnades vähendati leiva kogus inimese kohta päevas 140 grammini. Olukord paranes märtsis, kui saadi abi Inglismaalt, võeti laenu Soomest ning suurriigid avasid krediidi kauba sisseveoks. Kuna valitsus tegeles nende probleemidega, oli see suureks abiks enamluse vastu, mis oli tõsine oht. Nende tegevust kordineeris Kingissepp. Taheti mässu teha detsembris, aga ideele saadi varakult jälile. Saaremaal toimus 1919. a veebruaris mäss, kuna söörlösöd olid mandrist ära lõigatud ning nii vastuvõtlikumad punaste propagandale. See suudeti raskete tagajärgedega maha suruda. Asutava Kogu valimised ja selle tegevus – Sai teoks, kuna oldi enamlastest üle ning loodeti, et nemad suudavad olukorda normaliseerida, esimesed valimised 1919 aprilli algul. Rahvaesindus kogunes esimest korda 24. aprillil Estonia kontserdisaali. Edu vasakpoolsetel erakondadel. AK määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus , mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei – esimene asutava Kogu juht, sotsialist . Otto Strandman – Kujundas esimese valitsuse. Vene Põhjakorpus – maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka „ fordi “, kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda – Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz . Too seadis kaugeleulatuvad sihid. Aprillis riigipööre, sakslameelsed tulid võimule. Nood pidid liikuma itta, aga tulid hoopis Eesti poole, mehed kohtusid Võnnus. Võnnu lahingus, mis kestis 4 päeva(võidupüha 23. juunil on selle võidu pühenduseks), suruti Goltzi juhitud mehed tagasi, eestlased jälitasid neid Riiani ja vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia eestlaste kätte sattumist. Kurss rahule – Vene valitsus tahtis sõda lõpetada, septembri keskel toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest antant tahtis Venemaad kukutada relvajõul ning nad ei soovinud väikeriikide väljumist sõjast. Narva kaitselahingud – Venelased otsustasid Narva iga hinna eest vallutada ning sinna saadeti 160 000 meest ning 200 kahurit. Algasid rahuläbirääkimised, samal ajal ründas Punaarmee, mitmes kohas olid kriitilised olukorrad. Õnneks suudeti tagasi tõrjuda. Viimased rünnakud tehti 1919 aasta lõpus ning 31.dets. lõpetati rünnakud. Tartu rahuläbirääkimised - Lääneriigid nägid nüüd üha enam, et Vene võimu on võimalik kukutada. Eesti kasutas seda kiiresti ära, sest uus laar sõdureid oli Eesti poole liikumas ning eestlased olid juba sõjast väsinud. Tartus alanud läbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Vene omasid Adolf Joffe. Esimeseks etapiks oli rahu sõlmimine, kus lõpetati sõjategevus ning tunnustati vastastikku üksteist ning arutati piiri üle(kõige suuremad vaidlused, alles 31.dets. 1919 anti järele). Kirjutati alla 31.dets. ja see hakkas kehtima 3.jaan. 1920 kell 10.30 hommikul. Edasi arutati majandusprobleeme. Lõplikult kirjutati alla 2.veebruar 1920 esimesel tunnil. Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki. Sõda kestis 402 päeva ning hukkus 3600 eestlast.