Eesti ajalugu (7)

1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg – ehk muinasaeg , nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia – ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala – pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika – ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia – rahvateaduse uurimine. Rahvaluule – luulevorm , mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad – ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud.
2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel- Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg – 900-1200
3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur – kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust , sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht .
4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur – jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid juba algelise loomakasvatusega ( kitsed , sead, veised , lambad), alustasid maaviljelust. Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis , kus surnud asetati külili.
5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine – mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus – haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana.
6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed – 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed – ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed – sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti.
7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, - maakonnad .) : 1)mägilinnused – rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2) Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna lõppeval otsalt.Vaid seljakupoolsele osale rajati kunstlik vall . Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk . Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj – põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng – voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja- Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall- linnused – ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis – maalinnad . 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas , eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tšuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tšuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal . 1060. a – vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud.
8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades . Kolmeväljasüsteem – ühel osal tali-, teisel suvivili, kolmas oli kesaks, levis seoses talirukki kasvatamisega . Rehielamu – eestlaste elamu, mida kasutati ka tootmishoonena, ehk viljakuivatamiseks. Sumbkülad - levisid Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ja Saaremaal ( talud paiknesid tihedalt koos), Ridakülad - Ida-Eesti voortel (talud ridastikku); Hajakülad - Lõuna-Eesti künklikel maadel (talud üksteisest kaugemal). 45 kihelkonda; 8 suurmaakonda: Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Saaremaa, Rävala, Ugandi ja Sakala; 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanem – kõrge ühiskondlik positsioon,teistest rikkam isik, kihelkonna/maakonna vanem. Malev – oli rajatud väeüksuseks maakonnas, ratsa- ja jalamehed .
9. Muinaseestlaste usund (31-35) : Vägi - Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu , lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism – elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku – Eestlaste muinasaja jumal. Tõnn – Pärnu- ja Viljandimaa koduhaldjas(setudel Peko). Tarapitha – ainuke Liivimaa kroonikas kajastatud jumal. Legendi järgi saarlaste jumal, kes lendas Virumaalt Saaremaale (kihutas nii suure matsuga, et järgi jäi suur auk Kaalis). Hing - inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool arvati, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa „hingeloomi“ nt. mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et hing jätkab elu oma uues „kodus“-hiies või kalmistul. Hilissügisel oli hingede aeg, mil hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud paremate toitudega. Sel ajal ei tohtinud lärmata. Hiis - eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude ( vaimude , jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval võrdub hiis peamiselt püha puudesaluga. Maagia - Arusaam, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid . Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine – sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda.
10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34-37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme . Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167 . aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143 .a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 .a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo , kellest kujunes sakslaste usin abiline . Peagi selgusid sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold . 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert (energiline ja võimuahne). Ta rajas 1201.a liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, liikmeteks elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks ordumeister . Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208.a algas võitlus eestimaa pärast. Vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus Otepää linnus süüdati põlema. 1210 .a toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkuti ootamatult, kuuldes, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210.a ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu , mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad . 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo.
11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused (49-50) : 1224.a suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida 2 piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased lubasid eestlastele appi tulla, kuid jäid hiljaks. Pärast 8 päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1227.jaanuaris tungisid (mööda jääd) sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid – nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski 6. päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, vanemate pojad toodi ristimisele. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: SUBJEKTIIVSED: 1) Ei tehtud piisavalt omavahelist koostööd 2) Puudusid sõjaalased kogemused 3) Pidid võitlema mitme erineva vaenlasega 4) Jõud orienteeritud üksikutele sõjakäikudele. OBJEKTIIVSED: 1) Vastaste suur ülekaal 2) Vastasi toetas suur osa Euroopast 3) Vastastel parem sõjavarustus 4) Ordumehed elukutselised sõdurid.
12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade võõrvõimude vahel jagamine (53-56) : Eestimaa - Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja - Eesti. Liivimaa - Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. Maahärra – Isik, kes juhtis oma maa-ala, mille said omale võitjad ja maa siis omavahe ära jagasid(Pmst nagu feodaalriigid). Harju-Viru - Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana , nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad - Kõik alad peale Harju-Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kauguse tõttu ei olnud see oluline ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana-Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg ). Ordumeister - Tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvennad - Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks: komtuur - ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid . Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid , kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem. 1236 - Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. 1237 - asutati Liivi-Orduriik.
13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s (57-60) : Modena Wilhem - Rooma paavsti saadik. Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 – leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Läänisuhted - olid maahärrade ja läänimeeste vahel,