http://www.abiks.pri.ee Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui ...
Modelleerimine II KT - aka buckle up, we gon bullshit through this 1. Zachmani tugiraamistik Ettevõte, ärisüsteemi vms kirjeldamiseks mõeldud. Kahemõõtmeline tabel, mille veerud vastavad süsteemianalüütiku põhiküsimustele. Read – süsteemitöö (arendus+ülalhoid) põhilistele osapooltele – huvigruppidele (slaidil followed by some nonsense, kas see on üldine mandatory osa või ta lihtsalt tõi näiteid?). Lahtrites on kindlat tüüpi ning kindlale huvigrupile suunatud mudelid (nt graafilised PS. Seda me siin aines teemegi) Ärivaldkond – eesmärgipärane inimtegevus. Seda iseloomustavad eesmärgid, vahendid, tegijad, asukoht, kirjeldus ja aeg EHK miks (eesmärk), mis(objekt), kes(inimesed), kus(asukohad), kuidas (protsessid) ja millal(sündmused). Kui valdkonnas mängib tähtist rolli inimene, võib seda pidada ärivald(konnaks). Raamistik rakendub igale ettevõttele, ükskõik kui keerukas see ka poleks. Puhas valdkond – Ülemised kaks rida. Kõik muu o...
Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel co...
Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegun...
Kui Arno süsteemianalüüsi jõudis, oli… Töö juba alanud do not fuck up eks? <3<3<3 1. Miks analüüsi üldse vaja? Mis on süsteemianalüüs? Valdkonna paremaks mõistmiseks, ühise arusaama nimel, konkurentsis püsimine jne. Seos modega - asju on lihtsam analüüsida kui nad on keskkonnas asuvad elemendid, mis omavad kindlat käitumist ja struktuuri. Parem küsimus on, kas neid slaide oli üldse vaja? Süsteemianalüüs on (mudelipõhine) struktuurne arutelu asjaosaliste vahel (tellijad, arendajad, sponsorid etc.) süsteemist (toode, teenus, protsess) ühise arusaamise kujundamise eesmärgil. 2. Analüüsi osad ja liigid Valdkonna (äri)analüüs ● Organisatsiooni (kes?) ● Eesmärkide (miks?) ● Protsesside (kuidas? millal?) ● Objektide/ressursside (mis?) - analüüs Tarkvara nõuete analüüs ● Usecase/Usestory analüüs ● Kasutajaliidese ● Andmete ...
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused süsteemi kasutamisest nende eesmärkide täitmiseks. N...
DEN SVENSKA TURISMINDUSTRIN- SkiStar www.skistar.com SkiStar äger och driver alpindestinationer i Sälen, Åre och Vemdalen i Sverige samt Hemsedal och Trysil i Norge. Kärnverksamheten är alpin skidåkning med gästens skidupplevelse i centrum. Verksamheten delas in i två affärsområden; Destinationerna bestående av skidåkning, logiförmedling, skidskola och skiduthyrning samt Fastighet som bl a har till uppgift attt skapa vinster och frigöra finansiella resurser genom försäljning av äldre boende och utnyttja frigjorda resurser till att utveckla och bygga nytt modernt boende på SkiStars destinationer. SkiStar är det företag som till största del driver turistdestinationen Åre och dess utveckling i och med att de äger bolaget Åre Resort Enterprise AB. Deras verksamhet inkluderar ett flertal olika områden. De fyra största områdena som de har hand om är utförsåkning och liftverksamhet, logiförmedling, skiduthyrning och skids...
Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima 1. Ärimudeli mõiste Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus. Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha teenida VS IT department, keda huvitab rohkem kuidas ettevõte toimib, et neile tarkvaralahendusi luua. Kõlab nagu kodusõda. EHK, parafraseerime eelmist teksti ilusamale kujule, sest äkki ei jõudnud kohale. Äriinimeste jaoks - ärimudel on kirjeldus, mis näitab kuidas ettevõte loob kasu ja tulu, kirjeldab ettevõtte turusegmenti, positsiooni turul, konkurentsivõimet, rentaablust, kliendile loodavat väärtust etc. IT inimeste jaoks - on ärimudel ettevõtte toimim...
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristad...
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad
Jätkuv • Rootsi kuningas 1611–1632 • hiilgav väejuht Kolmekümneaastases sõjas • langes Lützeni lahingus • enne lahingut kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisürikule (1632) Perekond • Maria Eleonora von Brandenburg • Christina I – Rootsi kuninganna Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632
Kuivõrd võib Rootsi aega nimetada heaks Rootsi ajaks Rootsi aeg Eestis kestis tinglikult 70 aastat (1629-1699), kuid enamasti peetakse selle aja lõpuks aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda ja Eesti jäi Venemaa võimu alla. Seega võib öelda, et Roosti aeg kestis umbes 100 aastat ja see tõi endaga kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal.
Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus Majandus 1
.......................................8 Kokkuvõte........................................................................................10 Kasutatud allikad, kirjandus...................................................................11 2 Sissejuhatus Referaadi koostamisel pöörasin tähelepanu loodusgeograafilistele askpetidele. Näitasin ära lühifaktid Roosti kohta, tõin välja pinna ja kliima iseloomustuse ning järeldasin pinnamoe mõju majandusele ja õhusaastumisega seotud probleemid. Looduslikuks objektiks valisin Lapimaa, sest see on üks vähestest looduslikest vaatamisväärsustest Rootsis. 3 Rootsi üldandmed Täisnimi: Rootsi Kuningriik Kohalik nimi: Konungariket Sverige Rahvusvaheline tähis: SW Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964 km²
Eesti talurahva õiguslik seisund Roosti ajal Rootsi võim kinnistus Eesti territooriumil pärast Liivi sõda: 1583. aastal Põhja-Eestis, 1629. aastal Lõuna-Eestis ja 1645. aastal Saaremaal. Rootsi võim püsis siinsetel aladel Põhjasõjani, kuid selle lühikese aja jooksul viidi läbi mitmeid reforme, mis mõjutasid ka talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632. aastal seadus, et mõisnikud peavad enda juurde põgenenud talupojad omanikule tagastama. Siiski peab ütlema, et Rootsi võim püüdis siinsete talupoegade õiguslikku olukorda ka vaatamata baltisakslaste vastuseisu tõttu kergendada, sest Eesti talupoegadest o...
· nurgatornid · kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda · kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga · uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3
Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Kliima Rootsis on parasvöötme kliima. Enamasti on valitsev mandriline kliima. Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid Golfi hoovuse pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Rootsi põhjaosas on tihti pikk ja külm talv. Mägedes sajab palju ja lume paksus on suur. See aga meelitab sportlike turiste Roosti mägedesse suusareisidele. Läänemeri jäätub talviti sageli. Taimed ja loomad Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Põhjasõja tagajärjel sai Eesti rahvaharidus tugeva tagasilöögi. Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega. Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Roosti ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Erinevalt ajast peale Liivi sõda, kus jäi valitsevaks luteri usk ja kõrvale kalduvate usuvooludega oldi leppimatud, tõi Põhjasõja järgne aeg endaga kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased
3) Soomlased jõudsid Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse 4) Valga ümbrusesse kolis hulganisti lätlasi 6. Kirjelda reduktsiooni rakendamise põhimõtteid ja opositsiooni. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ning riigi tulude suurendamiseks alustas reduktsiooni. Tagasi võetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Roosti riigile. Selline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694. a anti ta Stockholmi kohtu alla, süüdistades kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Mees mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Ta jäi siiski Rootsi-vastaseks. 7. Poola, Taani ja Rootsi võrdlus
Linnaelu · Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine · Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel · Sadamalinndaktiivse majandusliktegevus SISSE VÄLJA sool teravili tubakas kanep kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema ettekirjutisi · Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks" · Majanduselu oli tähtis koht oma alale spetsialiseerunud poodnikele · Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased
BASIILIK Referaat Tallinn 2010 Basiilik SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. NIMETUSED..................................................................................4 2. PÄRITOLU....................................................................................4 3. OMADUSED..................................................................................4 4. KEEMILINE KOOSTIS.....................................................................4 5. KASVATAMINE..............................................................................5 6. KASUTAMINE MAITSETAIMENA......................................................5 7. KUIVATAMINE, KÜLMUTAMINE JA SÄILITAMINE..............................5 8. TERVIS JA ILU...............................................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................
9%kuulubSoome Evangeenlsesse Luteri Kirikusse. Soomes muslimeid enam-vähem sama palju kui juute(1000).Ristiusu ajalugu Soomes ei erine oluliselt Eestiomast.Ristiusu tõid läänest rooslased,kui nad hakkasid Soomes kanda kinnitsma. SOOME SÜMBOLID Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel 1560.aastal ning on siiani Soome Vabariigi vapiks.Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümblina.Arvatakse.et lõvi pärineb Folkungi majast,nagu ka Roosti vapil.Kaks erinevat mööka on sarnased Karjala vapil olevaile.Kaardus sasbel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus.Üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi ,aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Soome rahvuslipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole
• liljefors-ülitäpselt loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid • eugene jansson- inspireeritud vincet van Gogh'i töödest, lihtsad, suured geomeetrilised vormid, idüllilised stockholmi-motiivid, jõulised mehefiguurid. • Ernst josephssoni- meisterlikud õliportreed. Tema töödes inspireerisid hilisemar modernismi. • Portreekunstiga tegelesid richard bergh ja nils kreuger • 1885.a soovides uuendada roosti maalikun st, kooodustasid kunstnikerühma oponendid • 1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile • eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august strindberg • ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna pauli arhitektuur
Aastal rootslaste kätte Tartu. · 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. · 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja ka Saaremaal. · 1654. Aastal puhkes järjekordne sõda Venemaa ja Poola vahel. · 1660. aastal sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. Aastal Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala ,,Igaveseks ajaks" Rootsile. Põjasõda: · 1699. Aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängi äsja Poola kuningas valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I. · 12.veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II Saksi vägede tormijooksuga Riiale. · Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.
Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasuse...
Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND
1717 kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Valgustatud absolutism- Friedrich II ( talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu, taheti takistada talumaade mõisastamist). Uute külade ja talude rajamine, jätkus ka koolihariduse areng. F. II võimuperiood möödus sõdades (Austria pärilussõda, vallutas Sileesia, seitsmeaastane sõda, kus seisis vasti Euroopa koalitsioonile) Vene riik 17.saj.- Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, kus Venemaa oli lahingus Roosti ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti. Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus. Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi. Austria keisririik- Keisri võim säilis pärusmaades. Tähtsamad riigid olid Austria, Ungari ja Tsehhi
Niisugust majanduspoliitikat nimetatakse merkantismiks. Pilet nr. 1 ; (2) Põhjasõda 1700-1721. 17. sajndi alguseks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopan moodustas koalitsiooni Rootsi vastu. Koalitsiooni kuulusid Saksamaa, Taani ja Venemaa.1700.a. talvel ründasid Saksi väed ootamatult Riiat. Tormijooksuga linn vallutamata jätkati piiramist. 1700.a. sügisel ründas Rootsi vallutusi Baltikumis ka Venemaa,asudes piirama Narva kindlust. Roosti laevastik ajas Taani sõjast välja ja saabus Pärnusse ning sealt Narva omadele appi. 30.nov.1700 puhkes Narva all suur lahing. Kuigi Vene väed olid koordades suuremad rootslaste omadest, õnnestus Rootsil Vene väed alistuma sundida. Karl XII uskus, et sellega on venalste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud. 1701 vabastati Riia Saksi vägede piirangust ning edasi toimus sõda juba Poola aladel. Kaotus narva lahingus ei olnud Venemaad nõrgendanud. 1701.a. tungisid
Eesti jagamine kolme kuninga vahel: · 1582 Jam Zapolski vaherahu: Lõuna-Eesti + Tartu Poolale · 1583 Pjussa vaherahu: Venamaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel · Saaremaa jääb Taanile Eesti jagamine kahe kuninga vahel (Rootsi-Poola jätkusõda): · 1660 sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. a. Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti alad ,,igaveseks ajaks" Rootsile. · Saaremaa jäi endiselt Taani kuningriigile. Eestimaa jagamine ühe kuninga vahel: 1645 Brömsebro rahu ka Saaremaa läheb Rootsi võimu alla. ALGAS ROOTSIAEG Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused) Agraarühiskind rahvastiku enamus talupojad. Aadlike, vaimulike, kaupmehi, käsitöölisi 6-7%. Talurahva sotsiaalne liigenudus: 13.-14. saj
• Enamasti seletuslood, kus seletatakse Hiidude tgevuste tagajärjel tekkinud pinnavorm, rändrahnu, kivimärgid. • Alatskivi linnamägi, tekkis kui Kalevipoeg tegi sinna puhke paiga. • Ajaloo muistendid- lood, mis on seotud kindla ajaloolise faktiga, kuid mille ümber on tekkinud pärimuslik muistend ehk siis seletus( sõjad, lahingud) legendid Roosti kuningast Karl 12-st, Rummu Jüri õilis rüütel. • Muistendite hulka on arvatud ka legendid ja müüdid, kuid puhtal kujul on Eesti rahvaluules vähe. • Muistendid on olnud aluseks paljude kirjanike loomingule. • Kreutswald- Kalevipoeg, Marie Underi ballaadidele, Pajatused • Peamised teemavaldkonnad: ebatavalised sündmused, naljakad juhtumised, endis
Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud. Rüütelkonnad - Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast
Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus, samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit pärinev Rootsi rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid.. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat
Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Hiljem vaherahu pikendati. *Brömbsebro rahu 1645- Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile. *Oliva rahu 1660-Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla selle rahuga seni Kuramaa piiskopile kuulunud Ruhnu saar. *Eestimaa kubermang- Sinna kuulusid Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. *Liivimaa kubermang-sinna kuulus Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. *kindralkuberner-Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
