Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsade sääst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on metsakasutus?
  • Kuidas nihkuda taas ligemale keskkonnasõbralikule puidule?
  • Mis on metsaökoloogia?
  • Milliseid tõrvaahje kasutati ?
  • Milline on olnud kombestik hiite ja pühapuudega ümberkäimisel ?

Lõik failist

Metsa
kõrvalkasutus 3

  • Mis on metsakasutus? 3
  • 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4
  • Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5
  • Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6
  • Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6
  • Sanitaarkaitse 7
  • Virgestus 8
  • Metsa kõrvalsaaduste varumine 11
  • Seened ja seenekasvatus 11
  • Seenekasvatus 12
  • Metsamarjad ja marjakasvatus 13
  • Pohl ja tema kasvatamine 14
  • Mustikas ja tema kasvatamine 15
  • Jõhvikas ja tema kasvatamine 16
  • Ravimtaimed 18
  • Puud, põõsad, puhmad ravimina ja muu kasutus 19
  • Metsa rohttaimed ravimina 20
  • Kasemahla varumine 21
  • Vihtade ja luudade varumine 21
    8. Karjatamine metsas 23
  • Metsmesindus 24
  • Jõulukuuse kasvatamine 25
  • Puidu kasutus 26
    1.1.
    METSA KÕRVALKASUTUS

    Metsa
    kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus:

  • Metsa kõrvalsaaduste varumine

  • Loomade kasutamine

  • Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond , loodusturismi osakond)
    • virgestus,
    • tervise parandamine,
    • sport .

  • Metsata metsamaa kasutus
    • heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine,
    • taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine
    • maavarade ja maa-ainese kasutamine.

  • Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond)
    • õppemetsad, katsealad, kaitsealad , arboreetumid jms.
    • loodushoiu kampaaniad

  • Looduskaitse ja keskkonnakaitse
    • hoiumetsad,
    • kaitsemetsad.

  • Riigikaitse ja muud eesmärgid
    • väliõppuste alad

    Oma
    töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha
    kuidagi märgata.Tänasel päeval on metsast saadav tulu kas palk
    vineeripak või halvemal juhul paberipuu.
    Neile
    kes vähegi metsandusega tegemist on teinud teavad et kasvava puu
    tihusid ei ole võimalik samastada müügiks mineva toodandu hulgaga .
    Kogu
    oma ajaloo vältel on inimkond otsinud võimalusi, kuidas hankida
    erinevatest ökosüsteemidest piisavalt eluks vajalike ressursse:
    toitu, kehakatet, peavarju, energiat ja muid materiaalseid hüvesid.
    See on vältimatult tähendanud sekkumist looduslikesse
    protsessidesse. Tasakaalu leidmine oma erinevate nõudmiste ja
    ökosüsteemi suutlikkuse vahel neist nõudmistest tulenevale survele
    vastu panna on olnud tõsine probleem kõikidele tsivilisatsioonidele läbi aegade.
    Tabavad
    on 20.sajandi keskpaiku kirja pandud Kaarma vanataadi Andrei Metsa
    sõnad:” Metsa varal see inimese elu keik on. Kui poleks metsa
    olavad, siis äi saaks elada ka sii. Kas läheb sool ökski pää
    muidu mööda, kui pole metsa puud tarbelised.
    Tõused
    oomiku öles, tuba külm, oort on puud tarbelised et tuld pliida alla
    teha. Paned katla tulele, ikka jälle puud, kes katlas toiduse ääks
    teevad. Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus
    riistad, keik olid puust. Keik ´, mis eese ömber nääd ja misse
    varal elad , on puust.. Terve inimese elamine on metsaga öhes. Kui
  • Vasakule Paremale
    Metsade sääst #1 Metsade sääst #2 Metsade sääst #3 Metsade sääst #4 Metsade sääst #5 Metsade sääst #6 Metsade sääst #7 Metsade sääst #8 Metsade sääst #9 Metsade sääst #10 Metsade sääst #11 Metsade sääst #12 Metsade sääst #13 Metsade sääst #14 Metsade sääst #15 Metsade sääst #16 Metsade sääst #17 Metsade sääst #18 Metsade sääst #19 Metsade sääst #20 Metsade sääst #21 Metsade sääst #22 Metsade sääst #23 Metsade sääst #24 Metsade sääst #25 Metsade sääst #26 Metsade sääst #27 Metsade sääst #28 Metsade sääst #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor trintsuke Õppematerjali autor
    Referaat metsate kasutuse ja säästmmise kohta. Käsitleb põhiliselt eesti metsi

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    41
    pdf

    Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

    ha ja maht 700 milj. tm (so rohkem kui Eesti 100 aasta raiemaht!!!). Kahjustajaks ​Denroctonus ponderosa,​ kes on meie hariliku hiidüraski sugulane. Kahjustab põhiliselt keerdmändi. Selle kahjustuse algstaadiumis oleks tõenäoliselt õigeaegsed sanitaarraied levikut oluliselt pidurdanud, sest erinevalt meie kuuse-kooreüraskist talvituvad ​D. ponderosa ​vastsed puutüvel, koore all ja kahjustatud puude raie oleks populatsiooni oluliselt vähendanud. Kuna metsade majandamine oli piiratud, kujunesid ühevanuselised, keerdmänni puistud, mis olid üraskite jaoks sobivas eas (suht. vanad). Puudus ka metsade mosaiiksus ja mitmekesisus. Männikärsakad ​Hylobius spp.​ ​On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel

    Eesti metsad
    thumbnail
    67
    doc

    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus

    Eesti metsad
    thumbnail
    33
    docx

    Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

    liikuda. 18. Mets ja muld. Mulla mõju metsale. Kuidas mõjutavad metsapuud mulda? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 19. Kasvuklassid. Kirjeldage G. Krafti klassifikatsiooni? 20. Arenguklassid. Tooge näiteid. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse.

    Eestii metsa ökosüsteemid
    thumbnail
    15
    doc

    Üldmetsakasvatus

    Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Kobras reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik,

    Dendroloogia
    thumbnail
    44
    docx

    EESTI METSAD

    nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi  Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm)  Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks  Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim.  Soometsade jaotamisel

    Eesti metsad
    thumbnail
    82
    doc

    Eksami kordamisküsimuste vastused

    Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3.)Metsatööstus ­ esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on

    Eesti metsad
    thumbnail
    17
    doc

    Materjalid metsanduseks

    1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase

    Eesti metsad
    thumbnail
    65
    pdf

    Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

    ©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt 

    Eesti metsad




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun