Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Metsade sääst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on metsakasutus ?
  • Kuidas nihkuda taas ligemale keskkonnasõbralikule puidule ?
  • Mis on metsaökoloogia ?
  • Milliseid tõrvaahje kasutati ?
  • Milline on olnud kombestik hiite ja pühapuudega ümberkäimisel ?
 
Säutsu twitteris
Metsa kõrvalkasutus 3
  • Mis on metsakasutus? 3
  • 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4
  • Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5
  • Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6
  • Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6
  • Sanitaarkaitse 7
  • Virgestus 8
  • Metsa kõrvalsaaduste varumine 11
  • Seened ja seenekasvatus 11
  • Seenekasvatus 12
  • Metsamarjad ja marjakasvatus 13
  • Pohl ja tema kasvatamine 14
  • Mustikas ja tema kasvatamine 15
  • Jõhvikas ja tema kasvatamine 16
  • Ravimtaimed 18
  • Puud, põõsad, puhmad ravimina ja muu kasutus 19
  • Metsa rohttaimed ravimina 20
  • Kasemahla varumine 21
  • Vihtade ja luudade varumine 21
    8. Karjatamine metsas 23
  • Metsmesindus 24
  • Jõulukuuse kasvatamine 25
  • Puidu kasutus 26
    1.1. METSA KÕRVALKASUTUS
    Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus:
  • Metsa kõrvalsaaduste varumine

  • Loomade kasutamine

  • Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond , loodusturismi osakond)
    • virgestus,
    • tervise parandamine,
    • sport .

  • Metsata metsamaa kasutus
    • heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine,
    • taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine
    • maavarade ja maa-ainese kasutamine.

  • Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond)
    • õppemetsad, katsealad, kaitsealad , arboreetumid jms.
    • loodushoiu kampaaniad

  • Looduskaitse ja keskkonnakaitse
    • hoiumetsad,
    • kaitsemetsad.

  • Riigikaitse ja muud eesmärgid
    • väliõppuste alad


    Oma töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha kuidagi märgata.Tänasel päeval on metsast saadav tulu kas palk vineeripak või halvemal juhul paberipuu.
    Neile kes vähegi metsandusega tegemist on teinud teavad et kasvava puu tihusid ei ole võimalik samastada müügiks mineva toodandu hulgaga .
    Kogu oma ajaloo vältel on inimkond otsinud võimalusi, kuidas hankida erinevatest ökosüsteemidest piisavalt eluks vajalike ressursse: toitu, kehakatet, peavarju, energiat ja muid materiaalseid hüvesid. See on vältimatult tähendanud sekkumist looduslikesse protsessidesse. Tasakaalu leidmine oma erinevate nõudmiste ja ökosüsteemi suutlikkuse vahel neist nõudmistest tulenevale survele vastu panna on olnud tõsine probleem kõikidele tsivilisatsioonidele läbi aegade.
    Tabavad on 20.sajandi keskpaiku kirja pandud Kaarma vanataadi Andrei Metsa sõnad:” Metsa varal see inimese elu keik on. Kui poleks metsa olavad, siis äi saaks elada ka sii. Kas läheb sool ökski pää muidu mööda, kui pole metsa puud tarbelised.
    Tõused oomiku öles, tuba külm, oort on puud tarbelised et tuld pliida alla teha. Paned katla tulele, ikka jälle puud, kes katlas toiduse ääks teevad. Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus riistad, keik olid puust. Keik ´, mis eese ömber nääd ja misse varal elad , on puust.. Terve inimese elamine on metsaga öhes. Kui sool pole metsa, no mine ela” (Toomessalu 1969, 11-12).
    Metsamees , kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veerežiimi, oskab metsa õieti hooldada , hinnata ja kasutada
    Metsanduse ajaloost
    Eelmise aastatuhande vahetusel elasid eestlased «puuajas». Puust ehitati nii majad kui ka vankrid ja reed. Puudega köeti ja puust vooliti pudru söömiseks lusikad valmis. Isegi naelad meisterdati puust. «Puuaeg» kestis kuni Rootsi ajani 17. sajandil. Raud oli kallis ja seda pruugiti vähe. Veel nelisada aastat hiljem sai lätlaste juures ühe künnihobuse eest ühe kirve . Tõsi, eelmisel aastatuhandel algas Eestis tõsisem
    raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks Saaremaa jõukuse allikaks.( Luup , Nr.8(91) 19.04.1999.)
    Tänapäeva metsasus on umbes samal tasandil s.o. ca 50% piirimail, mis oli L.Laasimeri (1965) hinnangul 13. sajandil. Kuna rahvaarv oli praegusest mitu korda väiksem, siis toimus metsakasutus tol ajal enamasti n.n. omavajaduste järgi ning suurt lööki loodusele ei tehtud ja mets taastus ise.
    Saksa- Taani valitsemise ajal talupoegade raietele maahärrade valdustesse kuulutatud metsades olulisi takistusi ei tehtud.
    Olukord muutus mõneti Rootsi valitsemise ajal, kui metsatööstus tegi oma esimesi samme ja algas metsamaterjali eksport sadamate kaudu ning tekkis mure metsavarude pärast. Nii 17. kui 18. sajandil tehti katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist.
    Pidev poleemika valitses 18.sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta.
    Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt kasutatavad piirkonnad, arenesid välja külad ja piirkonnad, kust teatud liiki puidutoodang tuli ning tõusid küttepuude hinnad linnades.
    Suurem pööre metsade sihipärasel kasutamisel tuli alles 19. sajandi lõpul, mil laienev tööstus (sae- ja paberitööstus, raudteede rajamine, telegraaf - telefon jne.) nõudis planeeritud puidukasutust, algas metsade korraldamine ja metsakasutamiseks optimaalsete raiemahtude määramine. Tänu asendusmaterjalidele, aga ka keeldudele vähenes talupoegade puidukasutus: puuaedade asemele tulid kiviaiad, loobuti valgustuspeergude kasutamisest, puunõude asemele võeti plekk - ja savinõud, kadusid niinest- tohust jalanõud, köied, märsid jne.
    Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti domineeris riigimetsas vene ( vormiriietus , metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses saksa mõju.
    Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse, raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol talumeeste hobuseid, siis 60.-70.- datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema “fanaatik”, kes oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi.
    Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia , tööstus vajas puitu
    pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli.
    Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid
    elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud
    traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu
    pidevalt (heinamaad ja heinategu) ning aina vähemaks jäi inimesi, kes seda oskasid ja
    tahtsid.
    Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja
    tööd anda aastaringselt .
    Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis
    1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja
    suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja
    metsatööks kesised talved , mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata
    pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu
    vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud.
    Kui ilmnes , et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku
    kahjustamine , üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks.
    Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas
    mootorsaagide või harvesteritega, puidu kokkuvedu ratas- kokkuveotraktoritega,
    väljavedu tarbimiskohta suure kandejõu ja mitmesillaliste veoautodega. Kadunud on
    inimjõul metsamaterjali laadimine .
    Puude varumise aeg
    Kuna valdav osa tarbeesemetest, hoonetest jne. tehti puust, siis oli väga oluline leida
    igaks otstarbeks kõige kohasem puu ja see raiuda selleks kõige sobivamal ajal.
    Ehitustarbeks minevaid puid eelistati raiuda külmal ajal, kui puul on elutegevus
    aeglane ehk puu on nn. surnud (jaanuar, veebruar). Sel ajal raiutud palke ja saetud
    laudu peeti kõige vastupidavamateks, mida ei kahjustanud putukad ega seened. See
    reegel on teaduslikult leidnud kinnitust puidu tehniliste omaduste uurijatelt.
    Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes
    juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt
    tervetele, oli väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada aga pinnas ja puujuured, sest
    kerged hobureed ja talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi.
    Valitses palju reegleid, millal just õige aeg ja kuidas (kuufaasid, tuulesuund ,
    langetussuund) raiuda teatud otstarbeks vajalikku puud. Neid õpetusi anti põlvest
    põlve edasi.
    Puu kiire ja korraliku kuivamise ning kauase säilimise saavutamiseks soovitati raiuda
    okaspuud noore kuu ja lehtpuud vana kuu ajal. Kuid selles küsimuses võisid valitseda
    vastakad seisukohad, mille üle vaieldi.
    Vastuolulisust näitab seegi, et saartel oldi vastupidisel arvamisel s.t. okaspuid tuleb
    langetada vanakuu ajal ja lehtpuid noore kuuga .
    Ehitus- jm. tarbepuid soovitati langetada põhja- ja idakaare e. “kõva” tuulega (annab
    tugevuse ja hoiab koitamise eest), lõuna ja läänekaare tuultega e. “pehmetega” tuli aga
    langetada neid tarbepuid mis nõudsid painduvust.
    Isegi puude langetamise suund olevat tähtis olnud ja taganud puidu kvaliteedi.
    Kuigi teadlaste arvates mitmed uskumused põhjendatud pole,
    aitasid need paika panna väga rohkete ja mitmekesiste talutööde kalenderplaani ja
    teatud korda luua tegemistes ning näitasid hoolivat ja austavat suhtumist metsa vastu.
    Käesoleval ajal on Eestis käimas metsade sertifitseerimine, kus erinevad standardid
    näevad ette tegevuspiiranguid kaitsmaks metsapinnast, loomastikku, taimi kevadisel
    perioodil kahjustuste eest. on teha seadusandlusse parandusi, millega
    haudelinnustiku ja õrnade metsakasvukohatüüpide kaitseks on 15.aprillist kuni
    15. juunini keelatud uuendusraied ning valgustusraie kõikide kasvukohatüüpide
    noorendikes.
    Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes
    ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud
    kokkulepitud aja jooksul pärast puu raiet töödeldakse juurepessu nakatumist takistava
    preparaadiga.
    Bioloogiline mitmekesisus ja säästev metsamajandus
    Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vajadust rõhutatakse mitmetes Eesti vabariigi
    keskkonnakaitset ja metsandust reguleerivates õigusaktides ja arengukavades.
    Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerimisega Riigikogu poolt 1994.a.
    võttis riik endale kohustuse kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada loodusvarade
    säästev kasutamine. Eesti keskkonnastrateegia konstateerib, et Eesti metsad on
    säilitanud looduslikku ilme ja mitmekesisuse. Praegu elluviidava Eesti metsapoliitika
    (RT I, 1997, 47) järgi on metsandusel kaks arengu üldeesmärki: säästlikkus ja
    efektiivsus majandamisel. See tähendab metsade hooldamist ja kasutamist sellisel
    viisil ja tempos , mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, uuenemisvõime,
    tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi
    ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
    funktsioone.
    Metsaseadus ja kaasnevad õigusaktid sisaldavad täpsemalt nõudeid, millele peab
    metsakasutus vastama ja millised on piirangud eesmärkide saavutamiseks.
    Metsaomanik on kohustatud oma metsa majandama üksnes sellisel viisil, mis ei
    ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi, metsamulda ja veereziimi,
    metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks,
    seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku
    kasutamise põhimõtetega. Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on
    bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust
    ning täpsustatud, mil viisil metsa majandada
    Tehtud on mitmed üleriigilised inventuurid (vääriselupaigad, kaitsealade võrgustik) ja
    kaitse alla võetud ja võtmisel tuhanded hektarid metsamaad. Kui sajandeid olid
    põlislaaned, kust puid ei raiutud kauguse, kättesaadavuse pärast ja säilisid ürgsena,
    siis tänapäeva tehnikale pole miski takistuseks.
    Seepärast ongi meil määratud metsad, mida kasutatakse majandusmetsadena põhiliselt
    puidu saamiseks, millele seatud kasutusreeglid ja kus jälgitakse juurdekasvu ja
    kasutuse õigeid vahekordi ning kaitstavad metsad, mida hoitakse nende arengusse
    vähem või rohkem sekkumatta, kust peamiseks eesmärgiks pole puitu saada…
    Kasutatavad raieliigid
    Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Ta on kõige
    pikema ajalooga metsa majandamise süsteem, kandes nii hooldus kui uuendusraie
    ülesandeid.. Ta peab looma eeldused välja raiutud või välja langenud puude pidevaks
    asendumiseks uutega. Välja raiutakse puud, mis tõenäoliselt lähenevad oma
    bioloogilisele küpsusele ja mis lähiajal sureksid ka ilma inimese abita .
    Valikraie on kohane püsimetsana majandatavas erivanuselises segapuistus,
    erivanuselises puhtmännikus, mitmerindelises puistus ja hall-lepikus. Ei anna häid
    tulemusi juurepessu aladel.
    Eestis tehakse turberaieid aegjärkse, häil- ja veerraiena.
    Aegjärksel raiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat, ühe raiejärguga võib
    välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius
    madalamale kui 0,5.
    Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib
    puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste
    raiejärkudega laiendatakse häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkele ja arengule.
    Ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest
    raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5.
    Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu
    kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist.
    Ülejäänud langilt puude raiel valitakse puid raieks nagu aegjärksel või häilraiel.
    Ei saa siiski läbi lageraieta, seda just lähtudes majanduslikest kaalutlustest on.
    Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust,
    valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi
    korrapärasest kujust , säilitades järelkasvu jne. Oluline jätta langile seemne- ja
    säilikpuid ning lamapuitu.
    Turberaietega jäljendatakse protsessi, mis looduslikult käivitub ühe või mitme suure
    puu suremisel. Uuendamist turberaie abil võib pidada looduslähedaseks. Turberaie
    edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil,
    mullastikust.
    Valgustusraiet
    Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja
    toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei
    tekitataks puhtpuistuid.
    Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid
    puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises . Sellises metsas on rikkam elustik ja
    ta on püsivam.
    Raielankide uuendamine.
    Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest
    väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele.
    Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla ,
    siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja
    lodu kasvukohatüüpi alad;
    IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui
    uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena.
    Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
    Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises
    looduslikult varisevale seemnele idanemiskohtadeks, loodusliku uuenduse täiendamises
    sobiva puuliigi istutamise või külviga, peapuuliigi uuenduse kasvu takistava roht - ja
    puittaimestiku kõrvaldamises kuni ala noorendikuks ümberarvestamiseni, kõvalehtpuude
    (tamm, saar) kahjustatud uuenduse tagasilõikamises.
    Loomulikult tuleb majandustegevus viia kooskõlla seadusandlusega .
    Hobuste kasutamine metsatöödel
    Siiski nagu mujal ilmas on äärmiselt populaarne ja levinud nii ka Eestis on jälle hoogu
    saamas hobusekasvatus . Eesti hobusekasvatajad kasvatavad hobuseid oma
    ratsabaaside tarbeks, müügiks teistesse riikidesse, tegelevad hobuste väljaõpetamisega
    nii oma kui teiste riikide hobuseomanike tarbeks. Viimastel aastatel on
    traditsiooniliseks saamas, et Skandinaavia maades, Inglismaal ja teisteski Euroopa
    riikides korraldatavatel metsanäitustel, messidel demonstreeritakse hobukokkuvedu,
    hobuseid ja kõikvõimalikke riistu ja seadmeid kui loodussõbralikku metsakasutuses,
    mis loob uusi töökohti tühjadesse maapiirkondadesse.
    Metsamajanduses on küllalt olukordi, kus metsamaterjali transport hobustega on
    sobivam või odavamgi kui transport masinatega. Rohkete puhkajate poolt
    külastatavates metsades, maastikuhoolduses, suvilaõuedel, väikesaartel,
    tuulemurdudes, üksikpuude raiel või metsamaterjali väljaveol juuremädanike ohtlikest
    kuusikutest ja noore metsa harvendamisel on hobune tõsiselt mõeldav võimalus. Seda
    näitab ka nn. hobumetsurite suur populaarsus näiteks Rootsis, Soomes ning teisteski
    Euroopa riikides.
    Hobuseid on hea kasutada rannikualadel , saartel ning seal, kus maapind on väga
    pehme ja õrn, samuti seal kus sooja talve ja õhukese jää tõttu ei pääse raskete
    metsamasinatega tööpiirkondadele ligi. Masinate kasutamisel pinnas vajub ja
    juurestik saab kannatada, hobutöö puhul on kahjustused minimaalsed.
    Hobusega metsatöö on reeglina 15-20% kallim kui masinatöö. Hobused ei asenda
    masinaid, neile tuleb leida õiged kasutuskohad kõrvuti masinatega. On selge, et suurte
    alade ja suuremahuliste tööde puhul ning aladel, kus tuleb metsamaterjali transportida
    väga kaugele, ei suuda hoburakend traktori- autoga võistelda.
    Vahel kasutatakse hobutööd ka aladel, kus nõutakse töötegemise esteetilisust , näiteks
    rahvusparkides, looduskaitsealadel ja rahvaüritustel. Rahvarikastel üritustel ei tulda
    enam vaatama masinat, küll aga pakuvad elavat huvi hobused.
    Vanad metsamehed, kes on harjunud kasutama traditsioonilisi töövahendeid, ei suuda
    aru saada praeguse tehnika võimalustest. Korraliku tehnikaga suudab rakend liikuda
    efektiivselt ja töötada tulusalt. Künklikul maastikul peavad sõidukil olema libisemise
    takistamiseks korralikud pidurid .
    Väga palju mõjutab hobuse kasutamist just sobiliku tehnika ja varustuse olemasolu.
    Hobuste kasutamine vähenes suuresti 60- 70.- ndatel, kui puudus vastav sobilik
    tehnika. Kaubanduses saadaolevad hoburakmed, ka reed ja vankrid ei olnud
    rahuldavad oma kvaliteedi poolest, neid tuli käsitöömeistreilt tellida või ise ümber
    kohendada.
    Metsatöödeks sobilik varustus on võimalik tuua näiteks Rootsist. Seal on umbes 20
    väikeettevõtet, mis tegelevad tänapäevale kohaste seadmete ja rakendite
    valmistamisega ja küllap sarnane tööstusharu areneb peatselt meilgi. Valmistatakse
    väga erinevaid tarvikuid ühe- ja kahehobuserakendite jaoks, samuti erineva
    mehhaniseerituse tasemega tõstukeid jne.
    Töö efektiivsuselt suudab hüdraulilise tõstukiga kahehobuserakend edukalt
    konkureerida kergemate samalaadsete metsamasinatega. Samas on hoburakendi
    soetusmaksumus kolm korda odavam. Masina efektiivseks kasutuseaks loetakse 3-5
    aastat, hobune suudab õigesti kohelduna töötada 5. eluaastast kuni 15 või 20 aasta
    vanuseni. Sama hobust on võimalik kasutada ka laatadel vankri vedamiseks või
    põllutöödel.
    Loomulikult tuleb arvestada, et hobuste hooldamisele kulub aega. Hobuse eest tuleb
    pidevalt hoolitseda, teda ei saa jätta ööseks metsa hommikut ootama. Muidugi
    pikendab see tööpäeva, kuid hobusemeestele ei ole see lisakoormuseks.
    Metsatööhobune on selline, kellel lisaks sobilikule kehakaalule (600-800 kg) on tihke
    konstitutsioon, tugevad lihased ja ümarad vormid, tugevad liigesed ja jalad ning ta on
    ka energiline ja paindlik.
    Väga oluline on hobuse ja metsamehe omavaheline suhe. Hobuse väljaõpe algab
    poole kuni ühe aasta vanuselt ja alles 4-5 aasta vanuselt võetakse hobune kergematele
    metsatöödele kaasa. Vastavalt hobuse arenguastmele võib teda rakendada
    paarisrakendisse ja raskematele töödele.
    Kuidas nihkuda
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Metsade sääst #1 Metsade sääst #2 Metsade sääst #3 Metsade sääst #4 Metsade sääst #5 Metsade sääst #6 Metsade sääst #7 Metsade sääst #8 Metsade sääst #9 Metsade sääst #10 Metsade sääst #11 Metsade sääst #12 Metsade sääst #13 Metsade sääst #14 Metsade sääst #15 Metsade sääst #16 Metsade sääst #17 Metsade sääst #18 Metsade sääst #19 Metsade sääst #20 Metsade sääst #21 Metsade sääst #22 Metsade sääst #23 Metsade sääst #24 Metsade sääst #25 Metsade sääst #26 Metsade sääst #27 Metsade sääst #28 Metsade sääst #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor trintsuke Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat metsate kasutuse ja säästmmise kohta. Käsitleb põhiliselt eesti metsi
    referaat metsate säästlik kasutus , referaat , säästmine , metsad keskonna katse

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    67
    doc
    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    53
    pdf
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf
    KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
    46
    odt
    EESTI METSANDUS 2011
    58
    docx
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun