Äriplaan Jõulukuuskede müük Eesmärk : On vaja teenida tulu, ja teha head tööd. Olemasolu: Kuuse istutamiseks on vaja maad, ja maa on olemas, maad on 0,2 hektarit. Sinna maale saan ma umbes istudada 400 viie aastast kuusetaime. Oksatangid, kui hakkan kuuski piirama ja ümberkujundama. Labidas, kuuskede istutamiseks. Oksatangid ja labidas on mul endal olemas, neid ei pea ma ostma. Kuuse istutamiseks pole mul vaja mingit suuremat haridust. Olen lõpetanud Pikakannu Põhikoolis 9.klassi . Istutamiseks on vaja veel kogenenud tundjalt nõuannet, et ta annaks sellel teemal mulle head nõu. Aga mu vanaisa on sellega tegelenud, et selleks ei ole mul vaja kedagi otsida, abi on omastkäest olemas. Raha : Suvel ma käisin marjal ja seenel. Sealt teenisin ma endale 3000 krooni.
koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil
245 240 55 0,77011 0,30061 55 2,58780E-006 255 250 31 0,93643 0,16632 30 0,0104247835 265 260 17 0,98944 0,05301 10 5,4924609576 275 270 10 0,99900 0,01056 2 33,693605339 Summa 183 4,33780317 1 183 62,07643839 Pidevad jaotused. Ülesanded 4. Eeldades kuuskede kõrguste korral lognormaaljaotust parameetritega µ=5,477 ja =0,0602, leida mitu protsenti puudest on madalamad kui 225 cm P(X<225)= 5. Eeldades kuuskede kõrguste korral korral lognormaaljaotust, leida jaotuse alumine kvartiil, leia mediaan x0,25= x0,5= 6
piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaestele inimestele. Norrasaga järgitakse senini vana viikingite tava pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama.
hirmul on suured silmad ta tuleb ta tõstab sõrme ja kokkusurutud suu ja sihib su silma kae kes kardab sellele juhtub on järjest õnnetum õhtu üks tulebki nahk ja luu välk langetab taevalae ja kus veel Vapramäe metsas ja äkki jälle on hommik just säält kus on seenekoht mis sest et märg on veel maa kus kasvab kuuskede rahu su unes nutetud nutust säält komberdab hädaoht küll maa jõuab kuivada Väljas lõõmab juuli varajasel ajal väljas lõõmab juuli kohviveski vänta õhus lendab vikat see fajansist asi suures südalinnas köögiseina küljes elab Rubanovitsch
Teerada Kasvasin üles Saaremaal Mustjala vallas Mamma juures. Olen seda sorti laps kes on tulnud linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik. Sinna läksime kõige suurema õhinaga alati teisipäeval, sest siis käis kodus lavka. Lavkast ostsime tavaliselt randa kaasa sibulasaia ning limonaadi
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal.
(näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustavad kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuusel on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kuusepuit on hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu.Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori
Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvadkokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Jaanuaris sünnib emakarule tavaliselt 2 3 poega. Poegade silmad avanevad umbes ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab poegi 4-5 kuu jooksul Pojad on algul rotisuurused ja väga abitud. Kuid turvalises pesas on neil aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub
Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" 1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust. Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on ,,Tapamaja, korpus viis", mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja ,,Tsempionide eine". Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 250...
segametsade allvööndi põhjaossa. Pinnase koostisest ja niiskusreziimist sõltuvalt väga palju erinevaid metsatüüpe. 2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here
(näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada.
.......................................................................................... .……………………………………………………………………………….. 3 TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE. VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES. TA UURIB JÄRELE, KAS KEVAD POLE ÄKKI ALANUD.
Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada.
meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t Pöialpoiss Pöialpoiss on Eesti kõige väikseim metslind
Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast. Nimelt lõõpis Mari nii kaua, kui Jussil kõrini sai ja ta ennast üles puua tahtis. Viskas vikati maha ja läks natuke eemale kuuskede juurde, võttis siis pükstelt nööri ja riputas oksa külge. Küll aga suutsid nad ära leppida ja Juss ennast üles ei poonud. Võttis nööri oksa küljest ära ja pani pükstele tagasi. Elu Mariga Mari ja Juss hakkasid pulmi plaanima pärast seda, kui Juss ennast üles puua tahtis. Vargamäe pererahvas toetas nende pulmi ja lubati neil elada saunas. Abielu teisel aastal sündis neil pole Juku. Juss oli nii õnnelik, et tahtis last päevast päeva kiigutada ja hoida
Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga
Umbes 200-aastaste puude tüved Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall[6], sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100- aastastel) puudel hakkab kestendama[5]. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koortpõdrad, kes toituvad rohkesti 20–40-aastaste kuuskede koorest.[4] Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk – neljakandiliste köbrudega koorega kuusk Võrsed, pungad ja okkad Foto 3 Isasõisikud enne õitsemist Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt Page 5 of 14 Tallinna Ehituskool
kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on
ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks. Triiase ajastu (mis algal 230 miljonit aastat tagasi ja kestis 35 miljoni aastat): Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis
uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. 2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. Taigas on vähe vedelal kujul H2O-te. Iseloomulik ühe liigi suur levik, kas siis kuused või lehised nt. Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab tumedate kuuskede tõttu sünge (nii ta ütles, ja nii ju ka on) mulje. 3. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. 4. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on
Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. I kategooria seen: Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks liigiks kuulutatud. Limatünnikut leidub ka Ameerika Ühendriikide põhjaosas ja Kanadas. Limatünnik kasvab peamiselt kuuse-põlismetsades ainult kuuskede all samblasse varjunult. Tartu Zooloogia ja Botaanika Instituudis on limatünnikut laboratooriumitingimustes edukalt kasvatatud ka kunstlikul söötmel ilma kuusegamükoriisat moodustamata. Meil kasvab limatünnik Põhja- ja Kagu-Eesti samblarikastes kuusemetsades märtsist maini, harva isegi jaanuaris ja veebruaris.2003. aasta seisuga oli Eestis teada 17 kasvukohta. Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008
12. Kuiv oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust 13. Mädaoks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud 14. Tulioks tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel 15. Põdrakahjustus, kuna kuuses leidub kõige rohkem mineraalaineid ja eriti selliseid aineid mida põder suudab omastada, sellest järeldubki miks põdrad sõõvad kuuskede koori 16. Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemine Kirjalikud vastused palun saata hiljemalt 16.05.2014 [email protected] või [email protected] Tervitades harvesteri instruktorid!
Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum
Jalg oranz ja õõnes Second level Ei ole vaja kupatada, piimamahl ei ole Third level Fourth level kibe! Fifth level Maitsavad Levivad kuuskede all http://www.directorie.eu/news- Seened_Eesti_Seened_Söögiseened.p hp 7 Veririisikas Lactarius sanguifluus Mahe maitse, söödav kupatamata! Click to edit Master text styles Veinpunane piimmahl Second level Kahvatuoranz ringvöödiline kübar
35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu kvaliteet halveneb ka püstijäävatel puudel. Kuuskede koorimine on intensiivsem peale hooldusraiet, arvatavasti seepärast, et hõredamas puistus on põdral lihtsam liikuda ja toitu otsida. Võimalik, et ka valgustingimuste muutumine mõjutab puukoore toitainete sisaldust ja maitseomadusi. Arvatavasti ei koori põder puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.
ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi, mille seas õitses angervaks ja karuohakas, iidsed põlistammed läbisegi pärnade, kuuskede ja leinapajudega. Kinnikasvanud mustriga jalgrajad ja tumeda veelised tiigid, mille kohal lendlemas kiilid. Ja kõige selle hooletu roheluse keskel sagimas ringi arutu hulk vanamehi, kes olid jagunenud väiksemateks gruppideks. Ta mõtles, et kuhu ta küll sattunud on, ning pööras ennast ringi, et tuldud teed tagasi minna. Seal, kus ennem oli uks, seisis nüüd kõrge, metsviigipuudesse mähkunud müür. Kohtumine Taageperas. Tegelased:
Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 2030 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad,
Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagi. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvad kokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi.
tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. 1.1.2Tüve koor Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk neljakandiliste köbrudega koorega kuusk. 1.1.3Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud
Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu
m kõrguseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba.
m kõrguseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba.
oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita kuigi suuri kahjustusi. Enamasti põhjustab haigus ainult üksikute okste või võrsete kuivamist, kusjuures ta ei esine massiliselt. • Tõrjet ei ole rakendatud. KUUSE-OKKAROOSTED • Eestis esineb kolme liiki roosteseeni perekonnast Chrysomyxa, mis tekitavad eriti nooremate kuuskede okkail kollaseid laike, põhjustades okaste kolletumist ja varisemist. • Noored kuuseokkad kattuvad juulis- augustis helekollaste eoskogumikega. Hiljem haigestunud okkad varisevad. Seene vaheperemeheks on sookail. MÄNNI-OKKAROOSTED • Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane,
labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu
vanuses hakkab tavaliselt moodustuma lõhenev korp, mis umbes 100 aasta vanuselt hakkab tüve alumiselt osalt liistakutena eemalduma. Korba teke sõltub kasvutingimustest: korp on tugevam ja moodustub kiiremini viljakatel muldadel ja hõredas liituses kasvaval kuusel. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured. Esimesel kolmel eluaastal on hariliku kuuse kasv väga aeglane: ta kasvab selle aja jooksul kuni 20 cm kõrguseks. Edaspidi muutub kasv jõudsamaks ning saavutab maksimumi umbes 15 25-aastaselt, mil kasvab aastas kuni meeter ja isegi üle selle. Ehkki hariliku kuuse kõrguskasv vältab enamasti puu
saar 98 180 17640 120 180 21600 67 180 tamm 72 200 14400 55 200 11000 102 200 Kokku 930 121540 887 115900 979 1. Arvuta igas reas Summa (=Hind korda Kogus) 2. Summeeri Kogus ja Summa 3. Koosta graafik tabelis toodud Kuuskede müügi dünaamika esiletoomiseks Summa 58500 23000 15200 kuusk 12060 20400 265 129160 260 255 250 245 240 235 230 225 220 215 kogus kuusk kuusk kogus Tulud 372744500 Tululiik Tulu summa Tulu osakaal
teretulnud. Nimelt vana puu tuleb lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandleid ja viiuleid. Kuusepuidust tehakse nii uksi ja aknaid, kui põrandaid ja lagesid ning majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest
Kaks elu- 1. materiaalne elu ( elu mida me elame) 2. vaimne elu unenägudes. Kaks südant- 1. materiaalne süda mis pumpab verd 2. südame hing mis armastab jne. Inimene- 1. materiaalne 2. vaimne - animism - algab polüteism Kana- kõik teised kanad on ära materialiseerunud ja üks (nt must kana) on kanade kuningas ja hingehoidja 1. materiaalne 2. vaimne Kuusk- kõige suurem kuusk on kuuskede karjane ja nö kuuskede kuningas, kes kannab vimu...kõik teised kuused on matrialiseerunud. *Või siis puu ja üks puu nt tamm on puude karjane. 1. materiaalne 2. vaimne Metsaelukad- nende karjane on metsahaldjas kes omab vaimset aspekti ja on karjane 1. materiaalne 2. vaimne Loodus- kui materiaalne ja ainujumal karjatab loodust. koondumistendentsid- asustus koondub, kunagi iga küla rääkis oma murrakut kuid tänapäeval on vähenenud miinimumini
Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A.holophylla - mandzuuria nulg A.koreana - korea nulg A.veitchii - jaapani nulg A.sachalinensis sahhalini nulg ning Abies alba'ga - (eneseharimise mõttes) Ühtekokku on nulgusid umbes 50 liiki. Nululiikidel esineb ka mõningaid sorte ja vorme, kuid mitte nii rohkelt, kui näiteks kuuseliikidel. 3.2. Perekond kuusk - Picea Ühtekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kõik esinevad põhjapoolkeral ning valdavalt mäestikes. Ka kuused on kõrged, korrapärase koonusja võraga puud ning enamik neist on ka suhteliselt varjutaluvad. Kasvukohanõuded on sarnased nulgudega, kuid siiski vajavad kuused nulgudest märksa enam valgust. Kuused kasvavad hästi parasniisketel viljakatel liivsavidel ning savidel. Võrreldes nulgudega on pH -amplituud märksa suurem: kuused taluvad nii nõrgalt happelisi kui aluselisi muldi
Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Rasvatihane on looduskaitse all. Musttihane Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Looduses tunneb ta hästi ära laia valge kuklalaigu järgi. Eluviisilt sarnaneb musttihane teiste tihastega: on niisama vilgas ja ripub tihti oksakestel pea ja selg allapoole. Eriti eelistab ta tegutseda kuuskede oksastikus. Väljaspool pesitsusaega on ta kõige seltsivam tihane, kes sügisel moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka oksapuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või segametsad. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad oksas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega
suuri rästikuid ridu Väljas lõõmab juuli Väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves Ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu 8 Hirmul on suured silmad Hirmul on suured silmad ja kokkusurutud suu kes kardab sellele juhtub üks tulebki nahk ja luu ja kus veel Vapramäe metsas just säält kus on seenekoht kus kasvab kuuskede rahu säält komberdab hädaoht ta tuleb ta tõstab sõrme ja sihib su silma kae on järjest õnnetum õhtu välk langetab taevalae ja äkki jälle on hommik mis sest et märg on veel maa su unes nutetud nutust küll maa jõuab kuivada 9 Nüüd on mul selge Nüüd on mul selge miks ta minust loobus mu naerus oli nuttu üleliia pää õlgadel kui pimedate gloobus mis tuleks pooleks- saagimiseks viia Sai selgeks seegi
Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi kestis algas 230 mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe
b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Nt. männiku dominandiks on mänd Ökosüsteeme saab kirjeldada ka selle produktiivsuse abil. Nt. et leida kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi (taimede kuivkaal pinnaühiku kohta). Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Toitumissuhtes ökosüsteemis Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid.
umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi. Neilt on orav kattesoomused ära hauganud et seemneteni jõuda. Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi, marj, seeni ja putukaid. Sügisel kogub orav talvevarudi. Orav puhkab puuõõnes või endaehitatud pesas. Emasloom sünnitab sealsamas 4-5 poega, keda toidab umbes 1,5 kuud piimaga. Orav on väärtuslik tööndusjuhi objekt.
ülespoole suunduvad. Iseloomulikuks tunnuseks on veel see, et hõlmatipud on ümmargused ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole suunduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahu pulbrina. Harilik hallsamblik on Eesti üks tavalisemaid samblikke, mis kõige sagedamini kasvab okasmetsades - mändide ja kuuskede tüvedel ja okstel, kattes neid vahel täielikult. Seda liiki leidub ka taluõuedes ja parkides kasvavatel lehtpuudel, puitehitistel, harvem graniitkividel või isegi maapinnal. Harilik hallsamblik on vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on levinum samblikuliik linnades. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 120) 5 Rabensteiner. (s.a.). Harilik hallsamblik.
ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute kestis algas 230 taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside triias 35 milj. milj. a tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe.
talu söögilaud oleks pühapäevasem. "Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine. Ainult rohelised rukkiorased rõõmustasid silma koos Tikamäe kuuskede ja mändide igihaljusega. Enne marti olid naised virgad, et saada Mardile mauk kaela riputada. Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema. Ning mardiõhtut oodati põnevusega. Eriti ootasid seda noored. Mardilaupäeval lõpetati töö varakult, koristati tuba ja seati kõik maja asjad korda ning jäädi marte ootama. Viimaks tuligi kamp maskeeritud noori mehi ukse taha, esimesel pill, viimasel suur kott kaelas,
7 60.0 66.3 75.8 97.8 93.8 sisaldades: - eluhooned 36.4 43.4 49.3 54.8 62.3 74.3 77.1 - muud hooned 8.3 10.3 10.7 11.5 13.3 23.5 16.7 Allikas: Rosstat, 2009 3.3. Puidu ekspordimaksude tõstmine Aastal 2006 olid Venemaa ümarpalgi ekspordi hinnad vastavalt 69,37 USD/m 3 okaspuu ümarpalgil ja 50,25 USD/m3 lehtpuu ümarpalgil, kuid 1. juulil 2007 tõsteti ekspordimakse 20% kuuskede, mändide ja üle 15 cm diameetriga kaskede puhul ning 10% haabade (Populus tremula) puhul. 1. aprillil 2008 tõsteti makse veel 25% kuuskede, mändide ja üle 15 cm diameetriga kaskede puhul ning 10% haabade puhul. 1. jaanuaril 2009 taheti ekspordi makse veel tõsta (80%), kuid see lükati edasi, eelkõige majanduskriisi pärast. Venemaa tahtis sedasi ümarpalgi eksporti vähendada (2009.aasta alguseks üldse kaotada) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
