php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin * Seeneliha kollakasvalge, piprase maitsega * Esimesed ilmuvad juunis, juulis
, . . , , . , , . , . (Harilik kivipuravik) Boletus edulis (Austerservik) Pleurotus ostreatus (Limanutt) Hygrophorus marzuolus 6 - (Safransirmik) Macrolepiota rhacodes - (Suur sirmik) Macrolepiota procera (Hiidmuna) Langermannia gigantea (Hobuheinik) Tricholoma equestre (Kitsemampel) Rozites capemtus (Mets-sampinjon) Agaricus silvaticus (Harilik kukeseen) Cantharclhis cibarius (Lehter-kukeseen) Cantharellus tubaeformis (Valge psatürell) Psathyrella candolleana (Suits-kollanutt) Hypholoma capnoides (Kevad-võluheinik) Calocybe gambosa (Kuldtatik) Suillus grevillei (Tavavahelik) Gomphidius glutinosus (Soomustindik) Coprinus comatus
Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt, tindik haljasala, parim marineeritult metsaserv Kitsemampel Okas- ja Hea söögiseen, segamets, männik parim kõigena Männi- Kuiv palumets Mahe Värskelt, marineeri, kivipuravik pähklikas kuivatatult Haavapuravi Sega- ja lehtmets, Väärtuslik söögikas
teec.ee/docs/1712_seente_kasutamine.pdf Harilik kukeseen (Cantharellus cibarius) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://toimetused- toimetused.blogspot.com.ee/2010/09/ma rineeritud-ja-paneeritud.html Kuldpilvik (Russula aurata) https://alchetron.com/Russula-aurea- 4250194-W#- Harilik kivipuravik (Boletus edulis) http://www.pokumaa.ee/index.php? page=10&id=4&menu=2 Kitsemampel (Rozites caperatus) Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis) Foto: Pamela Kaminski Siitake seened (Lentinula edodes) https://www.amazon.ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly
Sätendav tindik Coprinus micaceus Sgk Cortinariaceae Rõngasvöödik Cortinarius armillatus Punasoomus-vöödik Cortinarius bolaris Sinilamell-vöödik Cortinarius delibutus Haisev vöödik Cortinarius traganus Kitsemampel Cortinarius caperatus Rabavöödik Cortinarius ulginosus Cortinarius sp. Sgk Entolomataceae Prk Entoloma Sgk Hydnangiaceae Lakkrupik Laccaria laccata Sgk Inocybaceae Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla
Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel. SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD (Keppart, 2006) Samblikumännik - 157,3 kg/ha Kanarbikumännik - 100,6 kg/ha (Seeneliigid võetud raamatust ,,Korilase käsiraamat") Seeneliikideks on soopilvik, männiriisikas, kevadkorgits, lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik, sinipäkk, kuldharik, roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik, liivtatik, lehmatatik, sinijalgvöödik, limavöödik, punakas puiduheinik, suits-kollanutt, hobuheinik, triibuline heinik, loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik PUHKEVÕIMALUSED Nõmmemetsad on inimestele armastatuimaks puhkepaigaks sest need on avarad ja ilma põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. TULU MESINDUSEST (kanarbiku meeproduktiivsuse sain http://mesindus
Seenepuding Vahustatud võile lisada rasvaines kuumutatud seened ja sibulad, munakollane, piim või seenepuljong, riivsai või jahu, maitseained. Viimasena segada vahustatud munavalge. Vesivannil kaanetatult 45-60 min. Vormist välja ja kohe serveerida Lisandiks hapukoorekastmed, keedetud ja praetud kartulid, toorsalatid. Praetud seenetoidud Värsked noored seenekübarad (kuuseriisikas, kivipuravik, sirmik, heinik, kitsemampel jt seeni) Serveerida kohe peale valmistamist t-l 65º C Iseseisva roana koos keedetud või praetud kartulitega keedetud või hautatud köögiviljaga maitserohelisega kastmega Lisandiks toorsalatid Praadida võib soolatu ja kuivatatud seeni. Seenekotletid Seened keeta omas mahlas, lasta vedelikul auruda Ajada läbi hakklihamasina koos piimas leotatud saia ja sibulaga, lisada lahtiklopitud muna, hapukoor ja maitseained
aurora) harilik kivipuravik (Boletus kivipuravik (Boletus) puravikulised (Boletaceae) edulis) männiliimik (Chroogamphus männiliimik liimikulised (Gomphidiaceae) rutilus) (Chroogomphus) suur sirmik (Macrolepiota sirmik (Macrolepiota) sampinjonilised (Agaricaceae) procera) punane kärbseseen (Amanita kärbseseen kärbseseenelised muscaria) (Amanita) (Amanitaceae) kitsemampel (Rozites kitsemampel vöödikulised (Cortinariaceae) caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae harilik vihmauss (Lumbricus vihmauss vihmauslased (Lumbricidae)
"Tinglikult söödavad seened"-Aljona Malõseva 1.Millised seened on tinglikult söödavad: 1.kärbseseen ja hobuheinik 2.sooriisikas ja soopilvik 3.võitatik ja sooriisikas 4.kuldmampel ja tavavahelik 2.Mida põhjustab sooriisikas? 1.seedehäireid 2.Allerigiat 3.Mao-soolehäiretega mürgistust 4.Temperatuur 3.Milline seen võib põhjustada mao-soolehäiretega mürgistust või allergiat? 1..Männiriisikas 2.Võitatik 3.Kitsemampel 4.Tavavahelik 4.Millisel seenel on vürtsikas lõhn? 1.Soopilvik 2.Suur Sirmik 3.Sooriisikas 4.Punane kärbseseen "Limatünnik"-Kristo Kesler 1. Limatünniku (sarcosoma globosum) kuivaine sisaldus? a. 0,1 % b. 0,2% c. 0,3% d. 0,4% 2. Nimeta limatünniku kaitsekategooria. a. I kaitsekategooria b. II kaitsekategooria c. III kaitsekategooria d. Ei olegi kaitse all 3. Vali limatünniku kasvupiirkonnad Eestis. a. Saared (Hiiumaa, Saaremaa) b. Kagu-Eesti c
· liigil ei tohi olla sarnaseid liike mürgiste, söögiks kõlbmatute ega tinglikult söödavate seente hulgas, · liigi viljakehad peavad olema lihakad ja võimalikult väikese veesisaldusega, mitte liiga haprad, · liik peab olema meeldiva maitse- ja lõhnaomadustega, · liik peab olema varumispiirkonnas sage. I kategooria seened: võrk-, kase-, harilik-, männi-kivipuravik, taker-, porgand-, tõmmu-, valge-, kolla-, kase-, tavariisikas, kitsemampel, kuiv pilvik ja triibuline heinik. II kategooria seened: kuuse-, karvane riisikas, sügis-limanutt, haava-, kase-, pomerants-, palupuravik, lamba-, kuld-, või-, liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened:
annaabi.ee 
