K U S ELA S ID M ETS A V EN N A D ? Koostajad: Jaanus Talts ja Oliver Leppik 10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2. Pinnasesse süvendatud punkrid 3. Maa-alused punkrid 4. Taluhoonetesse ehitatud peidikud 5. Suvisel ajal kasutati elamiseks aga telke ning üpris tagasihoidlike seinte ja katusega nii-öelda suvepunkreid, mille peamine eesmärk oli tagada lihtsalt tuule- ja vihmavari. M aa-alused punkrid Neid ei olnud võimalik rajada igale maastikutüübile. Tuli jälgida, et ehituse käigus ei jääks ...
tegemisele. Tahtsin teada juba ammu, kui kõrgeks võib kasvada kuusk nüüd tean, et Eestis on kuusk, mis on üle 48 m ja kasvab Põlvamaal. Sain teada saarest ühe huvitava asja, mida ma enne ei teadnud - tal on väga halva lõhnaga mahl ja sellepärast putukad ei taha saarepuu ligi minna. Uurides vanarahva tarkusi puude kohta ilmnes, et vanasti istutati pihlakapuid majade ümber, et äike sisse ei lööks ja pihlakaoksast punuti käevõrusid ka enda kaitseks. Sain teada, et vanasti tehti laevamaste männipuust - kuna see oli vaiguga koos, siis ei hakanud mast mädanema. Põnev oli info puude rahvapäraste nimetuste kohta. Kõige vahvamad nimed olid pedajas, lesetamm, toom, suar, sarakas, vastra, pihl, aab, seatamm, emalepp. Eesti vanim tamm on Tamme Lauri tamm, mis on 680 aasta vanune. Kõige vanimaks elavad tamm, kuusk, mänd. Uurisin välja, et mänd ja tamm on hästi hinnalised puud mööbli tegemiseks.
ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet. Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatsoki kasvatamisega, loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid. Tõrusaagist tehti jahu. Kujunes välja ühiskondlik kontroll. Rahaühikutena kasutati tigude kodasid. Punuti korve ja matte, vormiti nõusid. Platoo: Kuiv ala. Tegeleti jahipidamise ja korilusega. Peeti tihedat kaubavahetust looderannikuga. Subarktika: Metsad, sood, järved. Pind õhuke ja kivine. Igikelts. Palju sääski ja moskiitosid. Inimesed olid liikuvad ja kohandunud.
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased
680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Kuid samas võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. Üheks autasuks oli kuldse noaga Zeusi hiiest lõigatud õlipuuoks, millest punuti võidupärg. Kuid see, kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, püstitati tema auks Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud aga mingit autasu. Oma võiduvilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord tehti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension, kuid
Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris.
Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ............................................................................................................................................5 4.LAPSED ............................................................................................................................................7 5.LISA INFORMATSIOON................................................................................................................8 6.KOKKUVÕ...
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Mus...
SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. ...
peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos(384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiavõitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate
Kui juhtus, et üks mees on võitnud juba kolmel ala esimese koha, siis jäigi ta võitjaks ilma maadluseta. Neljandal päeval toimusid kaarikusõidud, kus võitjaks tuli alati hobuste omanik, mitte kaarikujuht, kes oli oma eluga riskinud. Viiendal päeval toimusid võitjate autasustamine ja lõpupidustused. Autasustamine Peale mänge lõikas 12 aastane veresüüta puhtast helleni soost poiss, kelle mõlemad vanemad olid elus, kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võitjale pärg. Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks püstitati Olümpiasse elusuuruses pronksbüst. Teine ja kolmas koht ei saanud mitte midagi. Võitja auks hakati koheselt looma lugulaulusid ja värsse tema suurest võidust. Samuti saadeti käskjalad võitja kodukohta rõõmsat uudist levitama. Kodukohas oli võitja suure au sees ja tema auks tehti suuri pidusööke. Õlipuuoks või sellest tehtud pärg ohverdati kodukoha kaitsejumalale
Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris
surnuid. Semik oli ainuke päev aastas, kus mälestati ka elust mitteloomulikul teel lahkunud inimesi: näiteks enesetapjaid ja hukatud kurjategijaid. Selliste inimeste haudadele viidi rituaalset toitu: värvitud mune, veini, pliine, saia. Päevale oli iseloomulik ühine söömaaeg metsas või põllul, millest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised. Selle päeva juurde kuulusid tütarlaste traditsioonilised kogunemised: kasesalus mängiti kaskede ümber ringmänge, punuti pärgi ja ennustati nende pealt peigmeestega seonduvat. Troitsa Seda püha peeti seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid. Eestis vastab troitsale ligilähedaselt suvistepühade ehk nelipühade esimene püha. Õigeusu kirik meenutab siis Püha Vaimu laskumist apostlite peale ja austab Püha Kolmainust. Rahvakalendris käsitati seda kui taimede püha ja selle sümboliks oli kasepuu. Uskumuse kohaselt peeti kaske õnnepuuks, mis toob head ja kaitseb mustade jõudude eest
Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim
Ka nende kogumiseks olid olemas oma tööriistad, näiteks kõplalaadsed riistad juurikate kaevamiseks. Järjest olulisema osa toidust moodustasid mesoliitikumi jooksul kalad, kelle püüdmiseks olid välja mõeldud mitmesugused vahendid. Kala püüti ilmselt hooajaliselt, igale liigile vastaval parimal püügiajal. Kasutati nii õngi kui ahinguid, kuid peamiselt igasugu kalatõkkeid, võrke ja mõrdu. Õngekonksud ja ahingud valmistati luust. Võrgud punuti näiteks niinenöörist ning käbad ja raskused valmistati vastavalt männikoorest ning kivist. Spetsialiseerunud hülgepüük kujunes välja mesoliitikumi lõpupoole. Hülgeid püüti kõige rohkem poegimisajal jää pealt, kus nad olid üsna kerge saak. Püüdmiseks kasutati muu hulgas harpuune, mis kujutasid endast puuvarre külge nahkrihmaga seotud kiskudega luuteri. Saagi tabamisel jäi
andma. Pärisoristel talupoegadel puudus mitte ainult maaomand, vaid ka isiklik vabadus. Pärisorjad olid sunnismaised, nad kuulusid maaisandale, kes võis neid maast lahus müüa ja vahetada. 11. Talupoja töö. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum. Tuli künda, vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Talvel tegeleti käsitööga: punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu. Talus pidi iga pereliige töötama. Naise kohustused olid söögitegemine, rõivaste valmistamine, loomade toitmine, lehmade lüpsmine, lammaste pügamine, koristamine jms, lisaks oli vaja laste eest hoolitseda. Raha talupojal nappis, seega osteti vaid hädavajalikke asju nagu soola ja rauda. 12. Talupoja elukeskkond. Talupoegade elujärg oli keskajal üsna vilets. Rasked tööd ei võimaldanud elujärge parandada
20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid pandlaid naised tegid ise). Handi naised kandsid palju vask- ja hõbesõrmuseid, samuti klaaspärlikaunistusi: kaeluseid, igasugused rinna- ja patsikaunistusi. Patsidesse punuti nelinurksete nahatükikestega kaunistatud pael. Nahatükikestele on õmmeldud vasknööbid. Naised ühendasid patsid paksu vaskketiga, millele riputati sõrmuseid, kellukesi ja helmeid. Jahindus ja kalastus Suuremale osale hantidest oli iseloomulik majapidamise tüüp, kus ühendati kalandus ja jahindus põdrakasvatusega või karjakasvatusega, kusjuures põdra- ja karjakasvatus omasid abimajanduse tähendust. Sõltuvalt kohalikest tingimustest oli
maadeldes üldvõitja. Neljandal päeval peeti hipodroomil neljahobusekaarikute võidukihutamine. Võidupärga ei saanud aga mitte hobust juhtinud ajur, vaid hobuste omanik. 6 VÕITJATE AUTASUSTAMINE Mängude lõpul anti võitjatele kätte autasud. 12-aastane poiss lõikas kuldse noaga Zeusi pühast hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. Kes oli tulnud kolmel korral olümpiamängudel võitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Kodupolises puistati olümpiakangelane üle lillede ja kiiduavaldustega. Kangelane ohverdas võidupärja kodulinna kaitsejumalale. Pidutseti polise tähtsamate kodanike osavõtul. Saavutatud võidu vilja sai olümpioonik maitsta kogu elu. Ta vabastati
Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest punuti katust, korve jms. samuti tehti sellest riideid ja kangaid. Niiluse äärde asuti elama umbes 4000aastat ekr, kui avastati selle kasulikkus. Asustus muudkui tihenes ning sealsed kohalikud valitsejad hõlmasid ümbertringi üha suuremaid maaalasid. tekkisid suuremad keskused. niiviisi tekkisid kaks suurt üksteisest sõltumatut riiki- ülem ja alam egiptus. need liideti üheks umbes 3000 aastat ekr arvatavasti ülem-egiptuse valitseja Menese poolt
· Kasutamine: taime tinktuur- peavalud, kohin kõrvades · II kategooria kaitsealune taim · Viitna Pikkjärv · indikaatortaim-> vähetoitelistes veekogudes · selge puhas vesi · Eestis 10-15 veekogus · leidub vähestes paikades Laialeheline hundinui · vars püstine, jäme, tugev · alumine osa on vees, lehed 1 cm · lehtedest punuti matte · õied ühesugulised, õiekatteleheta · paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega · 1 tõlvik-> 300 000 seemet · õisik: ots isasõied, tõlvik emasõied · tuultolmleja · sugulasliik: Ahtalehine hundinu · seinavaipade punumine · dekoratiivtaim tiikidel · reoveepuhastus taim Pilliroog · mitmeaastane rohttaim · õied moodustavad pähiku
Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta kinnitatud kukla keskele, teinekord langes kaelale Kasutati erinevaid lokkimise tehnikaid. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkideks. Et juuksed kaunilt läigiksid ja hästi lõhnaksid, võeti appi õlid, vahad ja pumatid. Kreeklannad pesid juukseid lõhnaveega JUUKSED MEHED Varasemal perioodil kandsid mehed pikki juukseid ja pikka habet. Juustest moodustati mitmesuguseid jäiku kompositsioone. Näiteks punuti kõrvade taga kaks tugevat juuksepalmikut ja keerati nad ümber pea. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkidenks. Teine põhiline soeng oli tihedatest lokitud salkudest. See oli jumal Zeusi soeng, millel lokid langesid ilusate vertikaalsete ridadena V IV at. e.m.a. kadusid need soengud ajapikku ja nende asemele tulid lühikesed ja tugevasti lokitud soengud. Suurt tähelepanu pöörati juuste lokkimisele, mida teostati nii külmal ku kuumal moel. Soengutes esinesid
Nii tehtigi. Juudas läks Jeesuse juurde ja suudles teda. Jeesus võetigi kinni. Tänapäeval hea näoga käkikeeramine, reeturlik tegutsemisviis. · Juuda seeklid Juudale lubati Jeesuse äraandmise eest raha. Rahaks olid sel ajal seeklid. Juudale lubati kolmkümmend hõbetükki (seeklit). Juuda seeklid on must raha. · Kolgata tee Kui Jeesus oli kinni võetud viidi ta kohtukotta. Tema riided võeti ära ja ta riietati purpurmantlisse. Talle punuti kibuvitstest kroon, anti paremasse kätte pilliroog, heideti tema ette maha ning naerdi tema üle. Tema peale sülitati, ta peksti läbi ning talle joodeti sisse sapiga segatud viina. Peale seda sunniti teda oma risti kandma. Nad suundusid Kolgata mäele. Kolgata tee on üliraske ja kohati isegi võimatu ülesanne. · Oma risti ise kandma Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti. Tähendab: täitma kõrgema
4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776. aastat e.m.a....
laevade plokke, juhvreid, roolirattaid ja muud inventari. Laeva ehitamise ajal õmmeldi valmis ka purjed. Seda tööd tehti enamasti talvel. Purjemeistriteks ehk seekelmaakriteks olid mehed, sest töö oli raske. Purjeõmblejaile maksti 60 – 70 kopikat päevas. Et aeg igavaks ei läheks, lauldi õmblemisel pikki monotoonseid laule. Purjeriiet kooti esialgu ise, kuid 19. sajandi lõpust alates osteti see poest. Selle peamiseks valmistajaks oli Narva linavabrik. Varasematel aegadel punuti ise ka kanepist ankrutrossid, mida pärast veel tõrva sees keedeti. Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest. Enamasti osteti kõik vajalik, mida ise ei saanud valmistada, poest. Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused. Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati ka meeste nimesid
Dateering Mesoliitikum, Neoliitikum 9000 aastat eKr Umbes 4000.a eKr Umbes 3000.a eKr Nime saamine Kundast avastati Savinõude välispinda Nimetus tuli sellest, esimesed selleaegsed kaunistati kammi kuidas nõusid kaunis- märgid ning oli meenutava hambulise tati. Nimelt punuti tai- mesoliitilistest templiga ja kuna medest nöörid, mis asulatest esimene, mis taolised nõud olid mässiti toore nõu üm- avastati. tüüpilised võtsid ber. Samuti valmistati arheoloogid kasutusele tolajal venet e. paati
Juuksed kammiti tagant pealaele, seati seal keerulistesse sõlmedesse ja kinnitati nikerdatud luust kammidega, külgedel lokitud juustest suured kuhilad. Soenguid kaunistati kunst- või elavate lilledega, paeltega, lintidega, sulgedega, lipsukestega, pärlitega, diadeemidega jne. Soeng ja peakate moodustasid stiilse terviku, küljekiharad paistsid kübara või tanu alt. Ajastu lõpupoole soengud lihtsamad: kuklajuustest tehti tagasihoidlik sõlm, külgedel jäid rippuvad lokikesed või punuti küljejuustest patsid, mis keerati nn rippuvateks "kotlettideks". 11 Peakatteid nelja laadi: · Vanematel daamidel vormikas tanu, mille eesäär kaunistatud rikkalike volangide, rüüside ja pitsidega. Laiast siidipaelast seotud lipsud. · Noortel lõua alt laiade paeltega seotud laia äärega kübarad, kaunistatud lintide, sulgede ja kunstlilledega.
Varruka pikkus on 61 cm, ülalt laius 24 cm, alt laius 13 cm. Õmbluse kohal on varruka suus 7 cm pikkune lõhik. Varruka serv on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja üleloomispistes kinnitatud. Naiste pikkkuub on omandatud ERMi poolt 1927.a.Tori khk, Riisa k, Möldri t A.Riis´ilt. Tegija on teadmata. Kuue vanus oli omandamisel 85 a. Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega. Kaarused punuti väikese puuhargi abil ja paelale on iseloomulik nelinurkne kuju naiste händega pikkkuue lõikeskeem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1esiosa, 2 seljaosa, 3 varrukas, 4hõlma serv, 5 selja kaarused kampsun Villasest riidest veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega
Aeg ajalt kandsid nad krunni pea peal, kuid siis nad kasutasid võltsjuukseid, et soeng näeks täielikum ja kaunim välja. Alguses oli tavaline, et kanti parukaid. Siis aga mindi üle valejuustele, mis pähe juurde pandi, kuna parukad olid liiga rasked. Juustesse lisati ka lipse ning klambreid. Minevikus oli kuningannadel, kuningate abikaasadel ning kuninganna emal tavaliselt kuninglik soeng. Võltsjuustest punuti pats ning kinnitati see pea peale nii, et päris juuksed olid näha. Aksessuaarideks kandsid nad lipse ning metallist kaunistusi. Kui oli talv kandsid naised erinevaid mütse, et hoida oma pea soojana. Mütsid erinesid pikkuselt ja suuruselt. Mõned olid kaunistatud karvadega mõned ehete ja vääriskividega. Meestel aga oli ainult kaks soengut. Üks neist oli tõmmata kõik juuksed pea peale kokku ja siduda need sõlmeks. Ning teine oli lihtsalt lahtised juuksed
kaarikult kukkumisega. Surma tegelik põhjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mõistatamine vaarao varajase surma ümber ülearune. Seni oli surma põhjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat või tuberkuloosi. Nagu kõik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga üpris haruldastest taimedest. Leitud on näiteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti pärgi. Maailma ajaloo küllap liigutavaim lillekimp oli Tutanhamoni hauakambris. See oli väike kimbuke lilli, mille oli noppinud viieteistkümneaastane vaaraolesk Anches-en- Amon Niiluse kaldailt ja mis oli mõeldud viimaseks tervituseks tema armastatule. Surnukeha ise oli kaunistatud paljude erinevate taimedega Kõige sagedamini on Egiptuse vaaraohaudadest leitud rukkilille. See pole ka ime, sest rukis vohas vanasti rikkalikult Niiluse ja kõrbe vahele jäänud kitsal maaribal.
Kolju pikkus 190 mm 187 mm Kolju laius 154 mm 155 mm Kolju krgus 134 mm 132,5 mm Lauba laius 98 mm 99 mm No krgus (laosa) 69,5 mm 73,5 mm No krgus (alaosa) 121 mm 122 mm Lua laius 99,5 mm 99 mm Pea mbermt 542 mm 547 mm Keha pikkus (arvestatud jsemeluude phjal) 1660 mm 1680 mm Nagu kik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga pris haruldastest taimedest. Leitud on niteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti prgi. Maailma ajaloo kllap liigutavaim lillekimp oli Tutanhamoni hauakambris. See oli vike kimbuke lilli, mille oli noppinud viieteistkmneaastane vaaraolesk Anches-en-Amon Niiluse kaldailt ja mis oli meldud viimaseks tervituseks tema armastatule. Surnukeha ise oli kaunistatud paljude erinevate taimedega. Teise sarga peatsis lebas oliivilehtedest, lillelehtedest ja itest prg. Professor P. E. Newberry mratles sellise seose kui eneseigustusprija, mis on sisse kirjutatud
Mööbel. Etruski mööbel pärineb suures osas hauakambritest, kas originaalmööblina või freskodel kujutatuna. Etruskid valdasid suurepäraselt metallehistööd, palju mööbliesemeid oli dekoreeritud metallist kaunistustega. Sarkofaagikaaned kujundati tihti lebatsitena, see on etruski puhkemööbli kõige tuntum variant. Lebatseid kaunistati voluutide, loomakäpakujutiste ja ornamendiga. Lihtsad voodid olid metallist, pronksvitstest punutud põhjaga. Pronksist punuti ka istmete põhju. Etruski istemööblist on tuntud ka elegantse joonega troon (kuruuliste), hauakambritest on leitud pronkstoole. Pronksist valmistati kandelaabreid, etruskide metallieelistus väljendus ka pronksist silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille
Puitu annab toomingas vähe, aga see on tugev ja hästi töödeldav. Sellepärast sobib see nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamiseks. Toominga puit on sitke, kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta üsna kerge. Temast valmistatakse painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi, näiteks korjupuid toolidele. Peenikestest toomingaokstest punuti sarjapõhjasid ja korve. 17 Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad
Anahoreetlus tähendab tõlkes tagasi tõmbumist, see on kollektiivne eremiitlus. Esimeseks anahoreediks peetakse Püha Antoniust, kes elas 3-4. sajandil pKr. Eremiitlus levib Egiptusest ka Süüriasse ja Palestiinasse. Antonius elas vanades haudades, kuni kohtus õpetaja ja teiste emeriitidega. Sai ise kuulsaks õpetajaks, kogus kokku oma õpilased ja pani nad kolmekaupa elama. Mungad tegelesid mediteerimisega ja valju häälega lugemisega. Rajati aedu ja punuti korve, füüsilised nõudmised viidud miinimumini. Põlati raamatuid, kuna need muutvat liiga upsakaks. Püha Antoniusest kirjutab piiskop Athanasius, kelle kaudu tekivad sidemed suurkirikuga. Antoniust iseloomustab kriitika kogu arenenud maailma suhtes, samas on mungad ise kohati liiga ekstreemsed ja harimatud. Kõrb meelitas kohale ka sõjaväest kõrvalehoidjaid ja kurjategijaid, kellel oli end hea mungana varjata. Anahoreetlusest arenes 4
päritolu firma on oma kodumaal turustanud Eesti kasemahla ehedana apteekides kui karget ja tervistavat Põhjala metsade nestet. Võimalik, et mingil sellelaadsel Eesti kasemahla turustamisel võiks olla Euroopas perspektiivi ka tulevikus. PUUDE JUURED JA OKSAD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puujuurtest kasutati vanarahva poolt kõige sagedamini männi juuri. Punumiseks kisti peeni juuri noortest, liivasel maal kasvavatest männikutest. Juured kooriti ära ja jämedamad aeti lõhki. Punuti toorestest juurtest, tihti neid veel enne tulel kuumutades, et nad painduvamaks muutuksid. Juurkorve peeti ilusamateks ja paremateks kui vitskorve. Mõnikord on korvide valmistamiseks kasutatud ka kase juuri. Omaette hinnaliseks tarbematerjaliks loeti juurpuid. Juurpuuks nimetati seda osa puust, kus tüvi läks enam-vähem täisnurga all üle juureks. Sellist looduslikult kõverdunud detaili oli loodusest võrdlemisi raske leida, kuid seda vajati mitmete oluliste tarbeesemete valmistamiseks
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Sellepärast sobib see nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamisek. Toominga puit on sitke, kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta üsna kerge. Temast valmistatakse painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi, näiteks korjupuid toolidele. Peenikestest toomingaokstest punuti sarjapõhjasid ja korve. Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad seedekulglasse õhukese valgulise katte ja pidurdavad niimoodi põletiku arengut.
· Puit on hajalisooneline. Aastarõngad on halvasti nähtavad. Lüliosa on tavaliselt tumedam. Puitu kasutatakse ehituses, keemiatööstuses, tselluloosi tootmiseks. Tänapäeval on pajud saanud uue kasutuse biopuhastitena ning energiavõsana. Varemalt valmistati lookasid. Pajuvitsu kasutatakse punumiseks (korvid, mööbel). Koort kasutatakse meditsiinis (salitsiin) ja suure parkainete sisalduse tõttu ka nahatööstuses. Koorest punuti nööre ja valmistati matte jms. 71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus Salix pentandra (raudremmelgas) - Raudremmelgas on meie oludes tavaliselt kuni 5 m kõrgune põõsas harvem 10-12 m kõrgune madalam puu. Lisaks Eestile kasvab Euroopa ja Aasia põhjaosas, niiskematel järvede ja jõgede kallastel, heinamaadel jne. · Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga,
õpetati noortele tajumist ka teiste meeltega peale vaks ei muutuks, sai pauside ajal järves ujuda ning nägemise ja läbi grupitegevuste usaldama oma kanuutada. Järve ääres sai ka käsitööga tegeleda. kaaslasi. Samuti valmistati oma majadele vapid, Juhendaja abil punuti trikotaairibadest kirjuid nii nagu ka raamatus kirjas. vöösid, valmistati "Aafrika" tantsu kostüüme ja 50 Noortelaagrite sisuline tegevus maaliti siidi, mis hiljem roosiks kujundati ning Vaatamata väsitavatele treeningutele jätkus lastel juuksekummi külge kinnitati
piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva. Niinest punuti ka mitmesuguseid paunu, karpe, vakku ja ämbreid. Muistsete eestlaste käsitöömaterjalina on pärnakoor ja niin etendanud tähtsat rolli. Annab kergelt kännuvõsu. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid.
päritolu ja mis moodustasid omalaadsed saabaspüksid. Kangast õmmeldud püksid olid varem valgest või hallist, hilisemal ajal sinisest või mustast kalevist. Põhjapõdra säärenahast valmistati ka kindad, mille sisse peideti kasuka varrukasuud. Kinnaste sees kanti enamasti samuti heinu, harvem kootud kindaid. Uusasukatelt võeti juba varakult üle lammaste ja kitsede pidamine, mis võimaldas kasutada villa. Villasest lõngast kooti käpikuid, punuti ja kooti mitmevärvilisi paelu ja vöid. Kootud kindaid on saamidele tuntud juba aastasadu. Neid kanti kaasas ka suvel, siis olid nad vöö vahel, kaunistatud randmepool allapoole. Oma lammaste villast saadud paksust lõngast kooti ka sukad-sokid, mis meestel ulatusid poole sääreni, naistel üle põlve. Villased sukad ja sokid asendasid osaliselt kingaheinu, mida siiski kanti jalatsites sokkidele lisaks.
Te olete ustav sõber, Felton.» Felton võttis noa ja asetas lauale, nagu oli kokku lepitud tema ja vangi vahel. Mileedi jälgis teda silmadega ja noogutas heakskiitvalt. «Nüüd kuulake mind,» lausus mileedi. Soovitus oli üleliigne: noor ohvitser seisis ta ees, valmis neelama ta sõnu. «Felton,» ütles mileedi melanhoolse pidulikkusega, «kui teie õde, teie isa tütar ütleks teile: «Ma olin noor ja õnnetuseks küllalt ilus, mind taheti lõksu püüda -- ma panin vastu; minu ümber punuti veelgi enam püüniseid, kasutati vägivalda -- ma panin vastu; kui teotati minu usku ja jumalat, keda usun -- kutsusin ma endale appi jumala, toetusin oma usule ja panin vastu; mind külvati üle teotustega ja kuna ei suudetud hukutada minu hinge, taheti rüvetada mu keha; lõpuks ...» Mileedi peatus ja naeratas kibedalt. «Lõpuks? Mis juhtus siis lõpuks?» küsis Felton. «Lõpuks ühel õhtul otsustati halvata vastupanu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
