Alternatiivsed energiaallikad Kati Kullamaa 10 c ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi
Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Kuulsaim : „Savoy vaas”. Tema loodud mööblist on tuntuim kolmejalgne taburet. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. 1923. aastal avas Jyväskyläs oma esimese arhitektuuribüroo. 1924. aastal abiellus ta õpingukaaslase arhitekt Aino Marsioga, kellest sai tema kaastööline. Ta oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid, samuti ka kultuuri- ja halduskomplekse. Tema loominugut on mõjutanud Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avandardism. Temale omaloomulik stiil sai alguse 1927.aastal, kui ta projekteeris Biivuri linnaraamatukogu, millel olid valged seinad. Ta ütles lahti funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust ning projekteeris ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Talle tüüpiline on
Kaisa Kotter, K-10B Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks...
Mida enam alepõllundus arenes ja rahvaarv kasvas, seda enam raiuti metsa. Nii nihkus ka asustus veekogudest sisemaa suunas. Kuidas saadakse rahvaarv teada? Rahvastiku andmeallikad Kui varem ainult oletati ning ajalooallikate põhjal arvati, kui suur inimeste arv on, siis nüüd on teistmoodi. Tänapäeval tegeleb sellega rahvaloendaja. Lühikese ajavahemiku jooksul külastavad asjakohase koolituse saanud loendajad kõiki elumaju ja kortereid, kirjutades üles neis elavate inimeste arvu, soo, vanuse, haridustaseme, elatusallika jms. Tänapäeval korraldavad riigid rahvaloendusi umbes 10 aasta tagant. Vahepealsete aastate rahvaarv määratakse arvestuslikult perekonnaseisuasutuste andmete järgi, võttes arvesse sünnid ja surmad. Kuni viimase rahvaloenduseni võeti rahvaarvu arvestuslikul määramisel arvesse ka Eestis lahkunud või Eestisse elama asunud inimesed. Eestis on
1898) • Puulõikemeister „Isolde“ • Tegi puulõikeillustratsioone Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntud Eiffeli torni järgi • Projekteeris palju sildu raud- teede jaoks. Gustav Klimt(1862-1918) • Austria maalikunstnik „Juudit“ • Üks silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid Antoni Gaudi (1852-1926) • Katalaani arhitekt • Tegutses Barcelonas • Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned)
sajandi teisel kümnendil. Pelgulinna algkooli õpilased Sitsi karjamaal koolimaja kõrval. Telliskivi ja Kalinini/Kopli tänava rist 1980. aasta paiku. Pelgulinn 1940> Teise maailmasõjas hävinesid paljud hooned 1950. aastatel lisandus hulgaliselt uusi 2- korruselisi elumaju 1953- 1970 valmisid Pelgulinna haigla erinevad osad. Toimusid mitmed "Kodu kauniks" võistlused Heina 16 Pelguranna asum Pelguranna on asum Põhja- Tallinna linnaosas. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 1849% Pelguranna <1920 Pelguranna asum on saanud nime
Inimesed viskavad mõtlematult prügi maha ja kui pole kuskile oma prügi panna, viiakse see metsa alla. Metsas elavatele loomadele on see väga ohtlik, samuti nende elupaikadele. Viimastel aastatel toimub Eestis igal kevadel maikuus prügikoristusaktsioon ,,Teeme ära!". Tänu sellele on saadud paljud kohad puhtamaks. ,,Teeme ära!" on levinud Eestist ka teistesse riikidesse. Loodust hävitab inimene ka metsa maharaiumisega. Uutele maadele rajatakse suuri tehaseid ning korter- ja elumaju. Nende pealt soovitakse teenida suurt kasumit. Looduse hoidmiseks on paljud riigid liitunud konventsioonidega. Näiteks on Eesti liitunud Natura 2000 ja Rio konventsiooniga. Rajatud on ka loodusparke ja matkaradu, et tutvustada inimestele loodust ja äratada nende huvi selle hoidmise vastu. Inimesed on aja jooksul unustanud looduse tähtsuse. Looduse kaitsmine peaks olema üks inimeste prioriteete. Tänu loodusele on elu Maal võimalik
See muudab päikesepatarei kasutujs öösel ja pilvistel päevadel. Ei ole veel maksumusefektiivne. Päikesepatareide ehitamine on kallis. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri transportimis,talletamis ning varusüsteemid. Kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks (aprillist septembrini). Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju (Paldiski reisisadama terminal, Rõuge põhikool ja Jägala kirik). Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus (Vändra haigla ja Keila SOSlasteküla). Projektis ,,Vuti kodud" kasutatakse Eestis esmakordselt kortermajas tarbevee soojendamiseks päikeseenergiat. Hispaania on suuruselt neljas päikeseenergia tootja. Tulus, kuna Itaalias on pikad ja päikselised suved.
ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena tulid maantee (praegune Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi lõpuaastail toodi ka Oru männikust 6 suvilat (praegused Pikk 4, 6, 8, 10 ja 12, üks on hävinud) ning suurem ehitamine toimus veel 1950-ndail aastail. Nii kujuneski Toila praeguseks ca 800 elanikuga asulaks. Voka asula hakkas kujunema peale teist maailmasõda Voka mõisa juurde, kui seal asuva masin-traktorijaama töötajaile ehitati elamuid. Kui mõis sai kolhoosi "Kaljurand" keskuseks ja Vokka asutati Eesti Põllumajandustehnika osakond, kasvas Voka asula ligi
Hollandi kunst 17.saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL
tõusnud. Igal meie paeliigil on oma kasutuskohad, kuhu nad hästi sobivad. Keerulisemaks teeb kasutamise asjaolu, et loodusliku materjalina ei ole paekivi ühtlane ning iga meie paeliik jaguneb omakorda veel paljudeks kihtideks ja erimiteks, mille omadused võivad olla väga erinevad. Paas ja dolomiit on populaarsed ehitusmaterjalid ka tänapäeva eramuehituses. Paekivist on projekteeritud palju erinevas stiilis maju elumaju ning nende juurde müüre ja rinnatisi. Põhjarannikul kasutatakse teekatteks sageli ära elamu vundamendiaugust väljamurtud paekiviplaate. Paekivi murdub eri piirkondades ja kihtides väga erinevalt mõned kihid moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda telliskivipaksuste tükkidena. Maapinnalähedastes kihtides paiknev paas on üldjuhul habras ja sillutiseks ei sobi. Niisugune kivi hakkab maapinnal temperatuurimuutuste tagajärjel kiiresti lagunema
(Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest tuuleenergia õigustab vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6meetrit sekundis. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on töötatud päikesepatareina koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike
Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse
Selle all kannatas ka suuresti ehituskvaliteet (odavad ja ebakvaliteetsed materjalid) Halb ja kiiruga tehtud töö. Ka asukohad olid imelikud, ehitati täis põllud, või lihtsalt soise ala peale. Ehitus vähenes 20% võrra 2008. aastal, kus oli tunda juba veidi majanduslangust, ehitus langes järgnevatel aastatel veelgi. Oli tekkinud olukord, kus paljud ehitised jäid seisma võlgade tõttu, kas siis firma pankroti või eraisiku maksuvõimetuse tõttu. 2010. aastal ehitati väga vähe elumaju, sest endiselt oli 2006-2007. aastatel ehitatud eluasemeid turul üle. Väliskaubandus Eesti ekspordinäitajad on endiselt kasvutrendis, tänu sellele oleme suutnud ka kriisist kiiremini välja tulla. Eesti on hea asukohaga maa, tänu millele on meil ka suuremad ekspordivõimalused kui mõnel muul riigil. Põhilised turud on Skandinaavias, kus on palju ostujõulist elanikkonda ja ka transport sinna on lihtne kuna nad on lähedal. Endiselt on sealne
Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime?
struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks.
Papüürus- sellele kirjutati Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus: Seotud religiooniga( hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud) . Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea Pinnakunst väga levinud ehk Palju reljeefe ja maale TEMPEL
Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks . e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mis on Eestis erilist? Keskaegne Tallinna Vanalinn- Pole eriline saladus, et just Vanalinn on peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad
kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4. libisemine (kivimiplokid liiguvad mööda kindlat libisemispinda nii, et plokis endas eriti muutus ei toimu) tagajärjeks maalihe Maalihe sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Toimuvad seismiliselt aktiivsetes piirkondades, aga pinnase niiskusesisalduse tõttu võivad esineda ka Eestis. Millised inimtegevuse tagajärjed võivad tuua esile maalihke? 1. ehitustegevus mitte rajada elumaju ja hooneid liiga kaldale; paadisadamate ehitamine (vibratsioon + vett täis pinnas) 2. puude ja metsa maha võtmine, tagajärjel tekib erosioon 3. teederajamine ja nõlva kuju muutumine 4. jõesängi süvendamine
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tih...
Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon Nike tempel Dooria Joonia ja Korintose sambad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/5kreeka-kunst http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst Raamat ,,Kunstiajalugu"
5. Jah, saab kanda küll. Selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 6. ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist?
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? SISSEJUHATUS Inimese elutegevus nõuab mitmesuguste loodusnähtuste kasutamist. Üks neist aladest on mitmesuguste energiate kasutamine. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektri energia tootmise viis. See on teadlaste tuleviku maa. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia m...
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pool...
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele. Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade ...
Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed (kogused küll väikesed). Õnnetus Three Mile Island (USA) / 1979. Õnnetus Tsernobõl (Ukraina) / 1986. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia. Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Kasutamine on suhteliselt kallis. 2 Päikese- ehk helioenergia Toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud, selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja kallis. Passiivne päikesekütte kasutamine. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Edu on saavutanud USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa. Laialdasemalt on hakatud päikeseenergiat kasutama arengumaades. Päikeseenergia kasutamine laieneb Indias, Sri Lankas, Zimbabwes, LAVs jne. Arvestatakse, et 2010
Arhitektuur: ''Isenheini altar''- kristus ristil, vääraka näpuga mees ''Uskumatu Toomas''- ülestõusnud Kristus, üks mees hoiab -Itaalias tekkis uus klass-jõukas kodanlus, kes tellisid endale Pieter Brueghel (talupoegade prüügel)- olustiku maalija, näppu kõhus suuri elumaju PALAZZO: peenmaalitehnika ''Püha Peetruse ristilöömine''- peaalaspidi, paistab kellegi teise - 3korruseline, 4 tiivast koosnev nelinurkse siseõuega hoone. ''Talv''(4aastaaega)- mäed, maastik, jahimehed koertega, tagumik
Siberlased, nagu ka eestlased, armastavad sauna. Ainuke, mis on erinev, on viht. Eestlaste vihad on tavaliselt kasest tehtud, kuid siberlaste vihad on tehtud kuusest. (M. Matiisen (2009)) 1.5. Orienteerumine Artikli autori kogemusi mööda on Siberis kannavad peatänavad kolme nime, milleks on Lenin, Marx ja Gagarin. Kui olla ühel nendest tänavatest, siis võib kindel olla, et asute kesklinna südames. Tegelikult on iga linn isemoodi. Näiteks ei ole Irkutskis selliseid elumaju, nagu Baikaliski või Angarski inimestel. Rongiga sõita vaid teise linna, tekib tunne nagu oleksid sõitnud teise riiki. Turistidel nõuab Siberis ringiliikumiseks tugevat kohanemisvõimet. Näiteks on igas linnas transporti eest tasumise viis erinev. Irkutskis antakse näiteks raha alles sõidu lõpus, kuid kui Ulan- Udes peab aga kohe transporti sisenedes maksma. Baikalskis on aga transpordi vahendiks takso,
teki fosvori, lämmastiku ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. Päikese ehk helioenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ning kallis. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning kütaks nii ruumid soojaks. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Päikeseenergia kasutamises on edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA ja Prantsusmaa
hakanud eklektika (kreeka keeles eklektikos 'väljavaliv'). Selle iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Histritsismi ja eklektika stiilinäiteid võib rohkelt leida näiteks meie lähedalt Stockholmist. Eesti sai põlvkond kunstiajaloolisi ja arhitekte oma hariduse vaimus, et eesti ja ka muu maailma arhitektuur oli tol ajal languses. Elumaju ja muid hooneid peeti maitsetuteks ja detailidega ülekuhjatuiks. Kuni 1960. aastate lõpuni peeti 19. sajandi II poole arhitektuuri lausa maitsetuse etaloniks. Ajastu vähegi objektiivsema mõistmise puudumine pannakse fakti arvele, et tolle perioodi ehituskunsti lihtsalt ei uuritud. Raudkonstruktsioon Ka ehitustehnikas toimus areng -- näiteks võeti kasutusel raudkonstruktsioon.
31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss Renessanss on 14. saj Itaalias tekkinud uus kultuurisuund . renessance- taassünd. Taas avastati antiikkultuur ja võeti see eeskujuks: maalis, skulptuuris, ehituses. Uuesti hakati hindama inimkeha ilu. Uuesti akti skulptuurid ja pildid. Muututi vabamaks, ehituses sambad, kiriku ehituse tähtsus vähenes ja inimesed hakkasid endale suurejoonelisi elumaju ehitama. Humanism: renessanssi ajal tekkinud maailmavaade vastukaaluks senisele kirikukultusele. Muutusid oluliseks ilmalik haridus ja teadus , hakati väärtustama inimest kui isiksust. Naeruvääristati seisusi, päritolu tähtsustamist, askeetlust ja hauataguse elu idealiseerimist.
Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag. Mastaba ühes küljes oli niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba
23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD 1. Päikese- e. helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Päikeseenergia kasutamises on siiamaani edu saavutanud
Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Päikeseenergiat kasutatakse veel vähem kui vee-energiat. Päikeseenergia otsese kasutuse ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemiid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil ei toodeta mitte ainult elektrit, vaid köetakse ka elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis
Praegu on see riigi suuruselt teine linn, mis on nimetatud UNESCO maailmapärandi hulka. Pealinn on väike, seal elab umbes 200 000 inimest, võrdluseks: Tallinnas on elanikke 434 810, Tartus alla saja tuhande. Riigi ainus asfalteeritud maantee on ehitatud Luang Prabangi ja Vientiane vahele. Maanteeks on seda kitsast ja aukliku rada natuke liiga hästi nimetatud, aga tegu on ikkagi ainsa kõvakattega teega. Linnadest väljas, mägede vahel võib näha erilisi elumaju. Hooned on ehitatud vaevalt poole meetri kaugusele teest, kuristiku äärele. Kui majadel oleks tagauks, oleks sealt kukkumist küll ja veel. Laose kombe kohaselt elavad mungad almustest. Tänapäeval on mungad sundolukorras, kus nad peavad varahommikul tänavatel turistide käest toitu koguma, mida ärimehed turistidele müüvad. Kuna pidevalt riknenud toit ja pildistamine on munkadele almuse kogumise ebameeldivaks muutnud, soovivad nad sellest loobuda. Valitsus aga on
Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid ehitisi Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka külaliste vastuvõtt, pidustused jms Raekoda asus turuplatsi ääres ja seal oli linnavalitsus Vaimse elu keskuseks oli kirik ning mida suurejoonelisem see oli, seda jõukam oli linnakogukond Linn oli samas külale üsna sarnane Linnaski leidus puitsillutisega või sillutamata tänavaid nagu külades, puust elumaju ning tänavatel jalutasid vabalt koduloomad Linn kui elukeskond Loomapidamine linnas tõi palju probleeme, sest loomad rikkusid tänavate ja väljakute sillutist, tungisid elamutesse ja nende sõnnik vedeles tänavatel Tänavatele visati ka muud rämpsu ning see tõttu oli linnaõhk tihti lämmatav Hiliskeskajal olukord paranes kui ilmusid elamutesse tualettruumid, hakati rajama linnadesse avalikke käimlaid ning ehitati kinnised reovee äravoolusüsteemid
Organismide väärarengud kiire vananemine linnupojad surid munadest koorumatta kiiritusest tingitud haigused(kasvajad) veesaasumine ja maa saastumine kilpnäärme haigused Päikese-ehk helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk,kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid js päikeseenergia muundumine elektriks kuuluvadnuue tehnoloogia valdkonda.Päikeseenergia abil toodetakse elektrit,köetakse elumaju ja soojendatakse vett. TUULEENERGIA Ei saasta vett ega õhku kuid on väga kallis ja võtab palju ruumi.Tuulegeneraatorid ei tohi olla asulatele lähemal kui 300 meetrit ja teedest 50 meetrit.Mura tekitavad,Rikuvad vaatevälja,Rikub lindude ränakuteed. Suurimad tuuleenergia toojad: Saksamaa USA Hispaania Taani India Geotermaalenergia Maa siseenergiat nim.geotermiliseks energiaks.See on maapõues peamiselt looduslike
Tuumajaamades ei teki fosfori, lämmastiku, ega süsihappegaasi saastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed ning nende jäätmete kahjutustamine. Suurimad tuumaenergia tootjad Usa, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Nende kasutamisega ei kaasne keskkonna saastamist. Samas on see aga suhteliselt kallis. Päikese ehk helioenergia toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett. Kuna päikeseenergia on hajutatud ja selle otsene kasutamine keerukas (ja praegu ka kallis), siis teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praegu olla otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Suurimad kasutajad Saksamaa, Jaapan, Usa, Itaalia, Prantsusmaa. Tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi kasutamine alles ees. Kasulik ainult
püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi on legend seotud Vana Toomasiga. Kaua aega tagasi elas Tallinna rannas vaene lesknaine Kala-Mai oma poja Toomaga. Mai müüs
lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja
Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Paremaid paesorte suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3] PAEKIVI KUI EHITUSMATERJAL Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal. Tänapäevani on säilinud palju vanu paekiviehitisi - kalmeid, kiviaedu, linnuse- ja linnamüüre ning elumaju ja tööstushooneid. Suurtükitorn Paks Margareeta (Pilt 3) ehitati Suure Rannavärava uuendamise käigus aastatel 1518-1529. [6] Pilt 3 Suurtükitorn "Paks Margareta" Tallinnas [6] Väga hästi on ka säilinud sepikoda Oluva talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas (Pilt 4) . Antud sepikoda on ehitatud 18.sajandi alguses. Antud sepikoda on Eesti Vabaõhumuuseumis aastast 1964. Pilt 4 Paekivist sepikoda Kahala külas [6]
Vahemeremaade kultuuriga. Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja New Yorgi maailmanäitusel. Enne seda oli Aalto Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteeris Viiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline.
protsendi ulatuses ning 1945. a oli Varssavi purustatud ja mahapõletatud. Pärast sõda algas linna taastamine, mis tõid linna välisilmesse muudatusi. 1980 kanti Varssavi vanalinn UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirjaNüüd areneb aga linn jõudsalt pilvedesse uute kõrghoonetega. Paljud firmad on Varssavisse rajanud oma Ida- Euroopa esindused.Varssavi suuremad vaatamisväärsused asuvad aga vanalinnas. · Varssavi vanalinn - siin asub terve rida uhkeid keskaegseid elumaju, samuti Poola kuningate kroonimiskatedraal, restaureeritud Kuninglik Kindlus, kus asuvad Poola rahvusreliikviad. Vana linnaosa ümbritsevad kaitseehitised ja kuulus Barbakani värav. Majad, millest vanimad püstitati juba 13. sajandil, on varemetest üles ehitatud. · Kuningaloss - II maailmasõjas hävinud ning 1970-ndatel taastatud kuningalossoss. Lossiväljakul asuvad ka kuningas Sigismundi sammas
saab kasutada maasisest soojust tõttu, infrastruktuur hävineb, taime- ja loomaliikide häving Nõlvaprotsessid meelde jätta (lk59) Maalihe sõltub: · Nõlva kalle · Pinnase niiskuse sisaldusest · Ala geoloogilisest ehitusest. Millised inimtegevused võivad kaasa tuua maalihke? · Ehitustegevus mitte rajada elumaju liiga kaugele kaldale. Paadisadamate rajamine · Puude ja metsa mahavõtmine tekib erosioon, pinans variseb ja libiseb · Autoteede v lihtsalt teede rajamine, nõlva kuu muutmine · Jõesängi süvendamine Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse: R maavärina võngete tugevust; M purustusi Mõõtühik: R magnituud, M pallid Skaala ulatus: R 0-8,9 magnituudi; M 0-12 palli Millega mõõdetakse: R Seismograaf; M vaatlus metsakõdu tähis 0
Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise (K. Pärn ja K. Mölder 2005). Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga. Rahvaarvu suurenemisel suvel aitab veel kaasa ka see, et nii mõnigi tuleb linnast suveks maale vanemate või vanavanemate juurde puhkama ja ilusat Avinurme alevit nautima. Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul Olulistemaks sündmusteks Avinurme alevi praeguse südame kujunemisel toon välja
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
1962) Valve Pormeistri kodu Tallinnas Mooni tänaval On üks väheseid näiteid arhitekti eramuloomingust. Oma aja paremaid eramunäiteid. L-kujuline plaan tulenes nurgapealsest krundist. Viimistluseks on ehe puit ja tellismüüritis, avarad klaaspinnad liidavad sise- ja väliskeskkonna. Sisemine ruumijaotus on vaba ja voolav. See on põneva planeeringuga, moodustab päikesekujulise ringi suure eluruumi ning kööginurgaga. Üleval kaks väikest magamistuba. Tegelikult ei tahtnud ta kunagi elumaju projekteerida. On seda siiani vaid mõnele üksikule inimesele teinud. 8. Näiteid eramutest L. Pärtelpoja eramu Tallinnas, 1958. N. Mööli eramu Kiisal Kurtna tee 6, 1973 9. Näiteid aiamajadest 2 I. Rosenfeldi aiamaja Maardus, 1960. V. Raudsepa aiamaja Kiisal, 1970 Eramute-suvilate kavandamine oli Pormeistrile rohkem kõrvaltöö. 1960
linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Muutused postsotsialistliku linna maakasutuses on seotud riigi, kohaliku omavalitsuse ja reasektori arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. 1G. Uusweberism linnageograafias (lk 144-149)
olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud,
Veel praegugi võib keskajal asutatud linnades leida kingseppade, rätsepate ja parkalite nimelisi tänavaid.Väga ligistikku asuvad majad ehitati sageli astmikuna, sopistused ulatusid korrus-korruselt üha kaugemale välja-niimoodi sai suuremaid tube. Säärastest üksteise lähedale pressitud majades levis kahjutuli väga kiiresti edasi , seda enam, et majad olid puust. Tulekahjusid puhkes küllaltki sageli. Londoni ainus üle Thamesi viiv sild oli tihedalt poode ja elumaju täis. 1212 aastal röövis seal tulekahju 3000 inimese elu. Pärast seda asendati tuleõnnetuste ärahoidmiseks õlg-ja puitkatused kiviga. Täiesti tavaliseks nähtuseks linnatänavatel olid kadanike koduloomad. Kui krunt vähegi võimaldas, tehti tagaõue juurviljapeenrad. Tänavaelu: Kuigi keskaegsed linnatänavad olid oma kõrgete ja kokkusurutud astmiksmajadega käänulised ja hämarad käis tänavatel vilgas tegevus. Tänavalt kostis kohutavat lärmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
