Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas põder metsa (puid) kahjustab ?
 
Säutsu twitteris

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines


1. Eesti metsad ja metsandus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb:
1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega.
2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi.
Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks:
1. Metsakasvatus
2. Metsakorraldus
3. Metsatööstus
Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse , puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.
Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega . Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire , geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad . Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne.
Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus , mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda.
Euroopa metsasus 30%
Maailma metsasus 26%
Umbes 3500 -4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema.
XVIII saj. teisel poolel algas metsade pindala intensiivne vähendamine, algas põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%.
XIX saj. jooksul metsakasutus intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse ettevõtete rajamisega.
1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%.
Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda.
1958 - 29%
1973 - 36,1%
1993 - 47,6%
Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust:
1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi.
2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse).
Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel.
Kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 33,4%
II kohal on kask26,2%
III kohal kuusk19,3%
hall lepp – 8,4%
haab7,4%
Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3.
Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha.
Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha.
1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu.
1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a. 6,4 milj. tm. (Statistikaameti andmetel). SMI andmetel aga oli 2000. aastal kogu raiemaht Eestis 12,7 milj. tm. Kõigi Eesti metsade keskmine aastane juurdekasv on aga 11,6 milj. tm (2000. a.).
Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,5 tm/ha/a, suurim on see hallil lepal 7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a)
Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.).
Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2.
Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219.
Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega ( kase ja halli lepaga).
Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse).
Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse:
Hoiumetsad – Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides.
Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks:
*veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel
*maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel
*teede äärsed kaitsemetsad
*rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne.
Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha.
Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad.
Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim , nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine.
Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha.
Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad.
Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.
Vääriselupaiga klassifikaatori ja võtmebiotoobi väljavaliku juhendi kinnitab keskkonnaminister.

2. Euroopa metsaressurss

Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik. Metsa osatähtsus on riigiti väga kõikuv (1%-74%). Kõige suurem on metsaressurss Põhjamaades (Rootsi, Soome 74% Malta 1,1% Island 1,4%, Taani 10%) ja mägipiirkondades.
Keskmiselt tuleb iga eurooplase kohta 0,5 ha metsamaad. Kuues Euroopa riigis (Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti ja Venemaa) tuleb ühe elaniku kohta rohkem kui 1 ha metsa. Enamus Euroopa metsadest on eraomanduses .
Kasvava metsa tagavara on Euroopas 23 miljardit m3 , aastane juurdekasv 760 milj. m3, aastane raiemaht 460 milj. m3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele.
Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi (inimtegevusest puutumatuid metsi) on väga vähe (Peamiselt Põhjamaades ja Venemaal).
Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad , 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad .
Enamuses riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast.
2. Metsa ja puistu mõiste
Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus teatud tingimustes ning tänapäeval käsitletakse metsa kui kõigi tema koostisosade tervikut . Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem.
Mets on maastiku osa ja taimekooslus , mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega ( mullastik , õhkkond, rohttaimestik , loomastik).
Sellest definitsioonist tuleneb peamine tunnus, mille alusel võime mingit puudekogumit nimetada metsaks ja selleks on puude vastastikune mõju.
Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus - ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Metsakeskkonna tekkimisega muutub selle ala geol., hüdrol., floristiline, mükoloogiline ja zooloogil. koosseis nii kvalitatiivselt (nimetuste poolest) kui ka kvantitatiivselt (hulgaliselt), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ning mõjutavad üksteist. Muutuvad taimkate , mullastik, veereziim , loomastik jne.).
Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses , tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne. Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal.
  • Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad .
  • Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mulla korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, nagu ütlevad metsateadlased, tüvi on täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem.
  • Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu.
  • Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul.

Erinevuste põhjused on selles, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega üksteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohas on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed) surevad ja kuivavad ka neid kandvad oksad. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) läheb see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg ). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve l a a s u m i s e k s.
Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Sealjuures on kõik metsaorganismid tihedalt seotud ja mõjustatud ümbritsevast keskkonnast ning samal ajal avaldavad ise tugevat mõju keskkonnale. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist pargi , allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nii et täius on väiksem kui 0,3, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets.
Metsale kui ökosüsteemile on iseloomulik võime ennast ise taastada. Mingi komponendi muutumine metsas kutsub esile muutuste ahela. Ökosüsteemi isereguleeruvuse tõttu viivad muutused lõpuks olemasolevates tingimustes kõige stabiilsema ökosüsteemi - kliimaksi - kujunemisele. Sarnastes tingimustes tekivad ka üksteisega sarnased ökosüsteemid, mis on enam-vähem ühetaolised liigilise kooseisu , aine- ja energiavahetuse ning muude omaduste poolest. See võetaksegi aluseks metsade klassifitseerimisel (metsatüüpide eraldamisel).
Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele):
Vastavalt kehtivale metsaseadusele loetakse metsaks puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%;
2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #1 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #2 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #3 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #4 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #5 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #6 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #7 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #8 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #9 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #10 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #11 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #12 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #13 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #14 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #15 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #16 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #17 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #18 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #19 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #20 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #21 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #22 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #23 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #24 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #25 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #26 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #27 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #28 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #29 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #30 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #31 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #32 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #33 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #34 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #35 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #36 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #37 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #38 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #39 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #40 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #41 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #42 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #43 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #44 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #45 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #46 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #47 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #48 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #49 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #50 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #51 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #52 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #53 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #54 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #55 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #56 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #57 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #58 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #59 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #60 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #61 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #62 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #63 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #64 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #65 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #66 Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines #67
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rif86 Õppematerjali autor

Mõisted

metsandus, metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus, umbes 3500, küllaltki erinev, euroopa pindalast, metsa osatähtsus, looduslikke ürg, võra, erinevuste põhjused, teatud kohas, sealjuures, stabiilsema ökosüsteemi, puistuks, puude valgusnõudlikkusest, järelkasv, alusmets, alustaimestik, puistu tagavara, keeles bonitas, boniteediklassi määramiseks, metsa korraldamine, metsa kõrvalkasutus, iseharvenemiseks, puistu isehõrenemine, mingile maa, i klass, ii klass, iii klass, iv klass, iva, v klass, puuliikide klassifitseerimisel, õhu temperatuur, temperatuur hingamisel, langust kuni, langust kuni, langust kuni, temperatuuri langemisel, niisugused segakülmad, kesksuvel, tingituna, lagedal alal, liivmuldade läbilaskevõime, metsa arengus, metsaõhk, ära co2, üherindelises puistus, metsaserv, mullaks, kliimategurite kõrval, liigiline koosseis, vastupidavus tuulele, haiguste esinemine, metsapuud, juurestik, metsamullad, lagunemiseks, kõdu, taimejäänuste ümbertöötamisel, bakterid, moderis, selgrootute mass, esineb b, alusmetsapõõsad, võrreldes sega, puhtpuistu, puhtpuistute kasvatamisel, mullatekkeprotsessidele, segametsas, vaheldumisel, eesti tingimustes, mänd, metsad, metsade kasvukohatingimusi, puistute tootlikkus, puistu liitus, tootlikkus madal, võrreldes eelmisega, metsakõdu, mulla lähtekivimiks, männid, mustikas, boniteet ii, tüüpiline, jänesekapsa, muld, kõdukiht, kuusikud, muld, alustaimestikus, enamasti iv, alustaimestikule, lohkudes salu, lähtekivimiks, boniteet ii, suureneb turba, sagedamini põhja, levinud kirde, survega, taimede kasvuks, metsamaid, õhuke turvasmuld, tootlikkusega iv, alusmetsas, alustaimestikus, boniteet ii, uut metsapõlvkonda, seemneliselt, seemneliseks uuenemiseks, levimis, metsapuudele, metsakasvatuse seisukohalt, kultiveerimine, külvi eelised, seemikud, seemikud, heistrid, aastarõngad, hooldamise vajadus, varajasel kultiveerimisel, põllumaade metsastamisel, põllumullad, annosus, hooldatud okaspuupuistutes, nakatumisel, mänd, mulla niiskusreziim, noorematel kuuskedel, mänd, kuusk, välistunnusteks, seene viljakehad, raieküpsetest puudest, hukule, juurekahjurid, puuliigist, kuusikud, hooldusraied, hooldusraie, väheväärtuslikud puud, puude arv, raiekraad, hooldusraie intensiivsus, alameetod, ülameetod, kujundamise osas, lageraie, säilikpuud, lageraietele, lageraielangi laius, langi pikkus, kulub 3, erinevatest turberaieviisidest, kasvukohatüüpidest, häilraieks, i raiejärk, püsimetsadel, tegevusvaldkonna, 333 095, ravim, mõningates maapiirkondades, metsamarjadest, pohl, vaarikas, palju meetaimi, rekreatsiooniline, metsatakseerimise põhiülesandeks, maapinnast, puistu rinnaslõikepindala, saadud arv, tekkeviis, , männik, küpsusvanus, kaasikute raievanus, küpsusläbimõõdud, boniteet, saadud maht, koefitsiendid

Kommentaarid (3)

SiramSiram profiilipilt
SiramSiram: Normaalne, nagu oleks EPAs käind!
19:50 05-01-2019
MCarno profiilipilt
MCarno: päris põhjalik tekst
13:35 24-09-2010
mustikakakass profiilipilt
mustikakakass: väga hea
16:54 28-11-2010


Sarnased materjalid

65
pdf
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
17
doc
Materjalid metsanduseks
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
33
docx
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
42
docx
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
34
doc
Metsaükoloogia ja majandamine I Test
24
odt
Metsaökoloogia ja majandus
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun