50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 67 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
188 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rif86
Õppematerjali autor
Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga
Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad. (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine). Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus (3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%). Metsade pindala hakkas suurenema peale II maailmasõda ning on suurnenud pm 2 korda. 1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik.
klassi puude tagavarast. III klass kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass allajäänud puud kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ühepoolse võraga) V klass rõhutud puud jagatakse kaheks Va surevad puud; Vb surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda:
Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub Veg ja gen arenenud puude kasvus on rida erinevus: o Eluiga o Haiguskindlus o Puidukvaliteet Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm. Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel Looduslikule uuendamisele jäetakse raiestik sel juhul, kui ollakse veendunud selle uuenemisel 3 aasta jooksul. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist
uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o
kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse
Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga
Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Metsamassiividest raiutakse läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e kvartaliteks. Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat majandamist, kuid kvartali piiriks võib olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). Kvartalivõrgustiku tähtsus: – võimaldab metsade majandamist, ligipääsu erinevatele metsaosadele – kvartalid ja eraldised on nummerdatud, seega loodud omaette koordinaatide süsteem, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid