osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa 4 tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna. Linnu pesa Pesitsusajal on herilaseviu seotud niiskete leht- ja lehtsegametsadega. Põlgab nõmmemetsi
B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! A (kargab püsti ja hüüab): Appi, appi, sügis tuleb! B ja C (kargavad samuti püsti) Kust, kust? A (näitab käega põhjasuunas): Sealt! (tõstab elutargalt sõrme püsti): Mina ehitan endale maja! B: Mina ehitan endale ka maja! C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja)
Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa. Karu oli oma tööga väga rahul ja läks uude majja pikutama. Kui karu peale paaritunnist pikutamist oma silmad jälle lahti tegi, nägi ta rebast tema poole jalutamas. Ta tervitas rebast rõõmsalt ja uhkustas oma majaga. Rebane tervitas karu
hiljem oksendab naha, suled ning küünised välja, sest tema magu ei suuda neid seedida. 4 PESAD Hiireviu pesitseb metsades, saludes ja metsatukkades, mis piirnevad karjamaade, põldude, soode, raiesmike või muude jahiks sobivate aladega. Metsas pesitsedes ehitab hiireviu pesa kas metsaserva või sihi äärde. Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga.Ta ehitab oma pesa kuuse või männi otsa.Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. SIGINEMINE Munade arv sõltub sellest, kui palju on hiireviude põhitoitu, hiirelaadseid närilisi.Hiireviu muneb oma munad aprillis, Ida- Siberis mai algul. Kurnas on 2-4 muna, mõnikord ka viis.Munad on
Elu NSV liidus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt iseseisev riik, kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus. ENSV riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkiirjadega eesti ja vene keeles: „Kõigi maade proletaarlased*, ühinege!“ ja all tähed „Eesti NSV“. Vapi ülaosas oli viieharuline täht. *proletaarlane – vaene palgatööline ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Erinevused: 1) Riigilipp oli teistes värvides. 2) Puudus iseseisvus. 3) Autot ostes oli vaja luba spetsiaalselt ametiühingult. 4) Politsei asemel valvas korda miilits. 5) Saaremaale sai vaid erilubadega sõita. Eesti NSV lipp Eesti NSV vap...
Tartu Kutsehariduskeskus Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask).
Metsakuklased Metsakuklaste liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Liivakuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Metsakuklast tuntakse meil arvatavasti kui mitte nimepidi, siis vähemalt välimuse järgi. See on meie metsade tavaline sipelgas. Ta pesi, suuri okstest ja okastest koonilisi kuhilaid, leidub metsades sageli. Need ehitised on omapärased ja nendes toimuv elu väga huvitav. Metsakuklastele on pühendatud palju suurepäraseid raamatuid. Metsakuklaste söök Metsakuklaste toiduks on: Taimede seemneid Lehetäide nested Metsaputukate vastsed ja valmikud Lehetäide nested on kuklaste tähtsaimad suhkru allikad. Suve jooksul koguneb kuklase pessa sadu kilogramme nestet. Metsakuklase pesa
Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad, aga ka heinakoristustööde ajal vikatid. Eestis on metskits arvukas jahiloom.
Rokokoo Sai alguse barokist. Välja kasvanud Pr õukonnast. 18. saj 20-ndate aastate paiku sündis Pr õukonnas Rokokoo stiil, mis püsis umbes 50a. Kasvas välja barokist. Oli mänglev, kerge. Põhiliselt sai see stiil valitsevaks sisekujunduses ja moes. See oli ka salongi või buduaarikunst. Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid. Inimesed olid väikesed. Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi
• Hallikasvalge sulestik • Tugev roosakollane nokk • Lendavad aeglaselt ja hoiavad pikka kaela • Tüüpiline eluiga on 5 aastat Elupaik • Hallhaigrid asuvad Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti metsades veekogude läheduses.. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm. Eluviis • Suurepärane nägemine ja kuulmine • Väga kartlikud linnud • Elavad kolooniates • Võib tundide viisi seista liikumatult
Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, omapärased oksapuntrad puuladvas on aga seente töö. Arukase rahvapärased nimed on arukõiv, raudkask, õmmik ning maarjakask ehk karjala kask. Tema ladinakeelne nimi on Betula pendula.
300-400 kg liit väetist hektari kohta. Soolakuks sobivad puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe
Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased
bubinga-must "Peidetud Iludus" ja Aafirka bubinga, India roosipuu, hele ja tume pahkel, valge. Kõlalaua valmistamisel valitakse resonantskuusk puusüü järgi ja sobitatakse omavahel kokku. Siin kasutatakse ainult radiaalsuunas välja saetud laudu, sest radiaalsuunas on puidu kuivamis-kahanemise ja paisumise koefitsient ligikaudu kaks korda väiksem kui tangentsiaalsuunas. Kõlalaua materjalis kasutatakse puutüve alumist osa, mis on okstest puhtam. Materjali valib vilunud meister. Ribitatud kõlalauale kinnitatakse roop. Roobi kõrgus määratakse igal klaveril individuaalselt sõltuvalt malmraamist. Kõlalaud liimitakse rastile, seejärel kinnitatakse viimane koos kõlalauaga korpusesse ja monteeritakse malmraam peale. Klahvide reguleerimine. Kõla Klaverite kõla võib tinglikult liigitada kolmeks erinevaks tüübiks. Kirgas ja sillerdav kõla, mis võimaldab klaveri helidel domineerida orkestri taustal
(Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esine on valgus lembeline juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele toiduks paljudele loomadele Põõsarinne (Harilik kadakas) okstel on raviv toime(marikäbid, okstest raviteed ja raviveed ning nende suits) on igaühel kokkupuudet olnud hea meisterdus puu Puhmarinne (Kukemari) on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas kasvab koos kanarbikuga lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised marjataimena teda meil kuigivõrd ei kasutata (viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega)
Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraa...
Olümpose valguse jumalate triumfi maapealse pimeduse jumalate üle Apollon Roomas Keerukas ja kesine mütoloogia Kreekast sai provints Olid oma jumalad Apollon hakkas rooma religioonis osa mängima Tänu Apollonile Ennustusjumalana Apollonit Roomas ei kummardatud, Apolloni armuiha Apolloni armuiha eest põgenev nümf Daphne muudeti ta enese palvel loorberipuuks. Apollon ei saanud Daphned endale naiseks. Tegi loorberipuu okstest pärja. Kroonis end sellega ning kandis justkui Daphned alati endaga kaasas. Kreeka mütoloogias on loorber Apolloni püha puu. Daphne ja Apollon Legend Apolloni sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja
• Eestis on kaljukotkas paigalind • Eestis pesitsevad 40-50 paari (2002) • Alates 17.sajandist on teda tagaaetud Välimus Emased Isased Üldpikkus 90-100cm 75-90cm Tiibade siruulatus 200-230cm 190-210cm Kehakaal 3,8-6,7kg 2,8-4,6kg Pesitsemine • Ta pesitseb kaljude küljes (eriti koobastes) või kõrgetel puudel • Nende pesad võivad olla u 1,3m läbimõõdus ja 0,7 kuni 1,1m kõrged • Pesa ehitatakse tugevatest okstest ja on polsterdatud lehtedega ja muude pehmete materjalidega • Emane lind muneb tavaliselt 3 või 4 päeva jooksul 2 muna • Väga tihti tapab vanem tibu noorema • Esimestel päevadel on tibu täiesti valge, pärast 9-15 päeva muutuvad suled tumedamaks ja tugevamaks Jahtimine • Kaljukotkad tavaliselt jahivad avatud või pool avatud maastikel • Nad lendavad maapinna lähedal ja tihedalt üle küngaste ning proovivad oma saaki üllatada
noorenduslõikust Mida liigne lõikus kaasa toob o Noorte viljapuude liigne lõikamine põhjustab hilist saaki o Peale tugevat lõikust hoogustab pikkade võrsete kasv mis ei lase viljaokstel areneda o Viljad võivad kasvada liiga suureks ja kaotada sordile iseloomulikud värvi ja kuju o Viljapuu vanusest olenevalt võib oksi: Kärpida Tagasi lõigata Harvendada Kärpimine: ÜHEAASTASTEST OKSTEST EEMLADATAKSE OSA TUGEVKÄRPIMINE- EEMALDATAKSE ½ OKSAST KESMINE KÄRPIMINEEEMALDATAKSE 1/3 OKSAST NÕRK KÄRPIMINE EEMALDATAKSE ¼ OKSAST Tagasilõikamine: Mitmeaastastest okstest võetakse osa ära. Harvendamine: Oksa või oksaharu täielik väljalõikamine Erinevad lõikamisviisid: Istutusjärgne tagasilõikus Noore võra kujunduslõikus Võra hoolduslõikus e. sanitaarlõikus Noorenduslõikus Istutusjärgne tagasilõikus Istiku võra tasakaalustamine juurestikuga
Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja
umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle jäänuseid on leitud lisaks Aafrikale ka Euroopast ja Aasiast. Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu. Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja kujunemaneandertalla- sed (Homo neanderthalensis), kelle jäänuseid on leitud Lähis-Idast ja Euroopast
1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis)
rohkem soojust saada. (Maapinna lähedal soojeneb õhk hoopis paremini kui kõrgemal.) v Tundra taimi iseloomustab veel ka kitsalehelisus ja juurte pindmine asetumine, mis on jällegi tingitud igikeltsa olemasolust. Taimed v Selliseid taimi on üsna lihtne koos juurtega maa seest välja tõmmata, mida ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust. v Neljakümnekraadine pakane ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid. Taimed v Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede ja lühikeste urbadega vaevakask. Taimed v Põõsaste all kasvab mitmesuguseid marjataimi: sinikas, kukemari, pohl ja murakas. Sinikas Kukemari Pohl
Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed Hõimkond- katteseemnetaimed Klass- kaheidulehelised Selts- pöögilaadsed Sugukond- kaselised Perekond- kask Liik- arukask (Betula pendula) Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level
kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva . Ta võib selleks kasutada: vanu varesepesi, puuõõnsusi ja vahest ka suuremaid lindude pesakaste. Orav vooderdab pesa kuiva rohuga. Rohu sees armastavad elada kirbud. Seetõttu on oravad sunnitud tihti elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Sigimine: Orav kasutab lindudepesi, pesakaste puuõõnsusi oma pesaks. Sageli on ühel isendil mitu pesa.
madalama temperatuuriga õhukihi. 2.Vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. 3.Vihtlemisel on kerge masseeriv toime. ● Kõige levinum on ●Viha sidumise ajal võib kaseviht, millel on väga vahele panna ka meeldiv lõhn. mitmesuguseid Vahelduseks võib ka lõhnataimi. kasutada tamme-, ●Pärast 10-minutilist sarapuu-, pihlaka-, kuumas vees leotamist musta lepa ja ei tee viht enam valu. mustasõstra okstest tehtud vihtasid. Saunamesi ● Saunamesi on okaspuu (enamasti männi või kadaka) lõhnaline meesegu, millega tehakse meemassaaži ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti. 6 viga saunas 1. Süüa enne sauna kaloririkast toitu. 2. Arvatakse, et kõige parem on kuum saun! 3
Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi.
Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tu...
Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. 7 8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne Betula pendula Roth.
Valge toonekurg Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükai...
Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et
ROKOKOO Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhite...
tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Mängimise ajal võlub ta emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja
Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele
PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga. Keskaja parkalid, raamatuköitjad, kingsepad, nahakauplejad ja lihunikud valisid ta oma kaitsepühakuks. Püha Bartolomeusele on pühitsetud Inglismaal 165 kirikut. Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus. BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text sty...
Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Pesitsemine Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid hiidpesi ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega
Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. · Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad
koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette. Eluviis Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega.
Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad
Eelistab peatuda suurematel ja avaramatel põldudel või heinamaadel. Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Väikeluige isas ja emaslindude välimused on sarnased, küll aga on isane natukene suurem. Sulestik on valge. Väikeluigel on kas nelinurkse või ümardunud kujuga sidrunkollane laik nokatüvikul. Eluiga on kuni 20 aastat. Emane muneb okstest, samblast, rohust ja heinast meisterdatud pessa mai lõpus või juunis 23, harva 46 kollakasvalge muna. Väikeluige menüü moodustavad kaeluspenikeele ning kamm penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad. Väikeluik on looduskaitse all.
Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Vastsündinud kaaluvad 7…10 g ning on paljad ja pimedad. Esimesel elukuul toimub areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2…3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Keskmine eluiga on viis aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. LEVIK,ARVUKUS Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta
Juhendaja: Villu Uuemaa 2013 Luud ehk pühkimiseks mõeldud tööriist kuulub inimkonna ajaloo vanimate tööriistade hulka. Et eluruumi haigusi ega soovimatuid parasiite ei sigineks, tuli see ju puhas hoida. Ka meie esivanemad teadsid seda tõde hästi ning luud oli üks asju, mida võis kindlalt leida igast majapidamisest. Nagu kõik muudki lihtsamad majapidamisriistad, tehti ka luud üldjuhul ise. Klassikaline ümarluud tehti üldjuhul kase okstest ja varrestati. Oksad lõigati noorelt kaselt, sest need on sitkemad ja sirgemad, kui vana kase omad. Luuda tehti üldjuhul kaks korda aastas. Kevadel tehtud luud kulus suvega läbi ja talveks tuli uus teha. Suveks käidi luua oksi lõikamas siis, kui puudel veel lehti küljes ei olnud. Nendest tehti siis suveks luud valmis ja sügisel, kui puudelt lehed jälle maha olid läinud, lõigati uued oksad talve jaoks. Luua tegemine oli omamoodi kunst, mis igaühel sugugi nii hästi välja ei tulnud
Metsis Põhi andmed. Pikkus:60-87cm Kaal:1,5-5,kg Pesa:maapinnal;muneb 4-10 kreemjat pruunitähnilist muna. Elupaik:vanad männikud ja rabid. Toit:okkad ,pungad ja marjad. Tiibade siruulatus: 85-125 cm Eluiga: looduses 12 aastat, loomaaias on elanud 18 aastat Metsise kirjeldus. Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga ning suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal. Pesa. Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel l...
Valgusallikate ajalugu ja valguse omadused Valgustite ajalugu Kõige esimesteks valguse allikateks olid tuli, leek ja tõrvik, mis tekkisid u. 400 000 aastat e.Kr. Tõrvikut tehti näiteks väga peentest okstest. Tõrvik oli ühtlasi esimene kaasaskantav lamp. Küünal tekkis umbes 150 aastat e.Kr. Petrooleumlambid Algelistele lampidele järgnesid petrooleumlambid. Petrooleumi arendas Dr. Abraham Gresner. Petrooleumlambi leiutajaks oli Francois Pierre Argand, see leiutati Prantsusmaal 1783ndal aastal. Kütusena kasutati igasuguseid erinevaid õlisid. Gaasipõleti Vaba leegiga gaasipõleti leiutati Sotimaal 1782.
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ....................... lähikonnas. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud ............................ karvadega. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga ...................................... ja ......................... Oravad on ........................ eluviisiga. Orav teeb okstest pesa ........................ lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta ................. .................... Oravatel on aastas tavaliselt ................. pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Orava keskmine .................. on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil ................ ja ........................... Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka ......
Mullahorisont maapinnaga Huumus horisontaalne eri Väljauhte- värvuse, koostise, kiht paksusega mullakiht Mullaprofiil Sisseuhte- näitab kiht mullahorisontide paiknemist Lähtekivim Mullahorisondid Kõdu koosneb lehtedest, okstest, Kõdu okastest, samblikest, sambla, Huumus rohttaimede osadest Huumushorisont koosneb tumedast huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont pruunikas kiht, Lähtekivim kuhu vesi uhub toitained ülemisest kihist
Koostiselt meenutavad jänese väljaheidet, kuna pabula pinnal on selgesti nähtavaid taimejäänuseid. Kobras jätab oma väljaheited peaaegu alati vette, kus need kiiresti lagunevad. Mõnikord võib kopra pabulaid leida ka kaldale uhutuna või loomade söögikoha või käigurada juures ( Bang, 2001). 2. KOBRASTE PESAD JA TAMMED 4 Kobras on imetajate seas tõeline ehitusmeister tuntud oma tammide poolest. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kui üksik kobras võib kaevata endale uru kaldanõlvale ja vooderdada sinna ka pesa, siis koprapere ehitab oma pesa alati okstest, pinnasest ja veetaimedest. Kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
