Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12
Talvel jäävabad aknad utke teksti laade Teine tase Talvel auto salong soe, suvel Kolmas tase ventileeritud ja jahe Keskkonnasäästlik Neljas tase Viies tase Kütuse kokkuhoid Puhas mugavus Säästad mootorit külmkäivitusest Eelsoojendiga seotud kulud ü Soetusmaksumus ü Juhtpult ü Universaalne paigalduskomplekt ü Kütuseliidis ü Eelsoojendi kasutamisel tekkiv kütuse kulu Bensiinimootori eelsoojendi: umbes 0,23 EUR (kui bensiini hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Diiselmootori eelsoojendi: umbes 1,32 EUR (kui diiselkütuse hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata eelsoojendi soetamise ning
ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest
individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Kui kahju selgub alles siis, kui väärtust kaotanud varu madala hinnaga müüakse maha või veetakse prügimäele, tuleb kahju näidata tekkepõhiselt perioodil, mil see tegelikult tekkis. 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta; · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu;
esitada kõik kinnisvarainvesteeringu kasutusalad, saadud tulud, ning seotud kulud, aga ka kinnisvarainvesteeringus aruandeperioodil toimunud muutused ja nende põhjused. 14 Materiaalse põhivara soetamine Materiaalset põhivara kasutab majandusüksus oma majandus või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalset põhivara iseloomustab kasulik eluiga, mis on pikem kui aasta või tegevustsükkel ja suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalse põhivara kasutusaeg piiratud (erandiks on maa, kunstiväärtused, kasvav mets), mis tuleneb põhivara füüsilisest ja moraalsest vananemisest. 15 Materiaalse põhivara soetamine Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on: 1) Füüsiline substants, 2) Pikaajaline eluiga, 3) Ta on soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil, 4) Tema kasutamisest saadavat tulu on võimalik mõõta,
(näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar, sisseseade, tööriistad). Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele. Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas: (a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud;
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh,
Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a
Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole.
(1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu
AS A raamatupidamiskanne (edasine kajastamine soetusmaksumuses): D Lühiajalised finantsinvesteeringud 20 020 K Pangakonto 20 020 2. AS B deklareeris ja maksis AS-le A dividende 1 eurot aktsia kohta. AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 2000 K Dividenditulu2000 3. AS A müüs 1500 AS B aktsiat müügihinnaga 10,5 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 15 eurot maakleritasu. Raha sissetulek = 1500 aktsiat ×10,5 eurot/aktsia 15 eurot = 15 735 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 1500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 15 015 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 15 735 K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015 K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne:
Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta = = 5 krooni kulu ühe toote kohta 5 * 1000 toodet = 5000 see on 20X7 aasta kulu 3
1. Laenu esimese kuu intress. 2. Laenu viimase aasta intress. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse, põhinedes perioodilistel ühesuurustel maksetel ja püsival intressimääral Aastaintressi määr 6%. Maksete arv 10. Makse suurus 200 kr. Praegune väärtus 500 kr. Maksetähtaeg on perioodi alguses. 1. Investeeringu tulevane väärtus DDB - Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades topeltdegressiivset amortisatsioonimeetodit Cost - Maksumus vara soetusmaksumus Salvage - Jääk väärtus amortisatsiooni lõpus . (nimetatakse ka vara jääkmaksumuseks) Life - Kestus perioodide arv, mille jooksul vara amortiseerub (nimetatakse ka vara kasulikuks tööeaks). Period - Periood periood, mille jooksul toimunud amortisatsiooni soovite arvutada. Periood peab kasutama samu ühikuid kui kestus. Factor - Tegur kiirus, millega amortisatsiooninorm väheneb. Kui argument tegur puudub, eeldatakse, et see on 2 (topeltdegressiivne amortisatsioonimeetod).
III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD 1 / 10 = 0,1 = 10% 2 * 10% = 20% 13 000 * 20% = 2600 see on esimese aasta kulu 13 000 2600 = 10 400 see on esimese aasta jääk 10 400 * 20% = 2080 see on teise aasta kulu 10 400 2080 = 8320 see on teise aasta jääk Jne... IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD * 12 000 = 2181,818 see on esimese aasta kulu * 12 000 = 1964,6 see on teise aasta kulu * 12 000 = 1745 see on kolmanda aasta kulu Jne... ÜLESANNE 3 1) Kui soetusmaksumus oli 8300 eurot ja akumuleeritud kulum 3200, siis seadme jääkmaksumus oli müügi hetkel 5100 D: Akumuleeritud kulum 3200 Võtan põhivara objekti K: Masinad ja seadmed 8300 bilansist maha D: Ostjate laekumata arved 5720 K: Tulum põhitegevuslikust müügist 620 Tulumi sain, sest seadme jääkmaksumus oli 5100, kuid müüsin 5720-ga, seega sain müügist kasu 620 eurot.
jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara
jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT).
usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nimiväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta.
..................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused
Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260
2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed, kasvav mets), mis tuleneb põhivaraühiku füüsilisest, samuti moraalsest vananemisest. Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on: · füüsiline substants · pikaajaline tööiga · ta on soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil · tema kasutamisest saadavat tulu on võimatu mõõta · ta on amortisatsiooni subjekt
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200
soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved Kui käibemaks ei kuulu tagastamisele, liidetakse see soetusmaksumusele ning debiteeritava kontona ei näidata kontot km. Materiaalse põhivara ostmine tarnijatelt soetusmaksumuse selgitamisega D;Lõpetamata
raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks. Kulum, kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul
osakapital 993,000 993,000 reservkapital eelmiste aastate kasum 23,000 aruandeaasta kasum 23,000 14,700 omakapital kokku 1,016,000 1,030,700 Passiva kokku 1,059,000 1,057,200 põhivarade arvestus auto 3 aastat lõpp 34 000 lineaarne meetod akumuleeritud aeg soetusmaksumus perioodi kulum kulum 1 193400 53133 53133 2 193400 53133 106267 3 193400 53133 159400 1 87133 17711 17711 2 87133 17711 35422 3 87133 17711 53133 tegevuspõhine meetod kokku 500 tundi
sissetulekuorder Varude arvestusega seotud mõisted Varud on ainelised varad, · Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · Mida toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · Materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel Valmistoodang jaguneb põhi (selle saamisele on suunatud ettevõtte tegevus) - ja kõrvaltoodanguks (moodustavad tootmisprotsessi jäägid) Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustes ja muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1
isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara:
vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla? Õige on puhkusetasueraldis 21) Kauba müügitulu kajastamise kanne
informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirje Kirje sisu ja alaliigendused Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid Raha kassas ja pangas; nõudmiseni Korrigeeritud RTJ 3 hoiused; lühiajalised paigutused soetusmaksumus või rahaturufondidesse ja muudesse õiglane väärtus kõrge likviidsusega fondidesse Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt Õiglane väärtus, RTJ 3 realiseeritakse lähema 12 kuu soetusmaksumus või jooksul: kauplemiseesmärgil korrigeeritud
Registrite- ja infosüsteemide Keskus info(ät)rik.ee 24. november 2011 Andmekaitse Inspektsioon info(ät)aki.ee TAOTLUS Asjas number 1.3.7/11/1236 Palume maha kanda ja hävitada Andmekaitse Inspektsiooni bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 moodustab 0 eurot. Inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhataja Kessu Kess, tel 652 2286
Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137
Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Seadme kasutusaeg on 5 aastat, seega arvestab firma iga aasta amortisatsiooni 1600 EEK D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab müüjalt üle tasumata maamaksukohustuse 2000 EEK. Seega on kinnisvara soetusmaksumus 100 600 EEK. D: Maa 704 200 EEK D: Hooned 301 800 EEK K: Arveldusarve 1 004 000 EEK K: Maamaks 2000 EEK 28. Materiaalse põhivara müük kui müügihind võrdub jääkväärtusega Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 90 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK. Raha laekus pangakontole. D: Arveldusarve 90 000 EEK K: Muud äritulud 90 000 EEK 29. Materiaalse põhivara müük kahjumiga Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 70 000 EEK eest
ettevottel raha voi kergesti rahastatavat vara, milline on ettevotte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitaliga). Kuigi ettevotte bilanss voib olla koostatud vastavalt üldkehtivatele põhimotetele, peab analüüsi juures arvestama teatud piirangutega: 1. Bilanss ei peegelda varade tegelikku väärtust, sest hindamise aluseks on võetud soetusmaksumus. 19 2. Mõnedele kirjetele tuleb anda ligikaudne hinnang näiteks debitoorne võlgnevus, mis hinnatakse selle loodetava laekumise seisukohalt; kasuliku eluea järgi hinnatavad põhivarad. 3. Põhivara amortiseerimine on iseenesest mõistetav, selle väärtuse suurenemis suuri investeeringuid kasvava väärtusega varadesse nagu maa, mets, kaevandused ja
ainult firma raamatupidamise sise-eeskirjas fikseeritud ajal. Väga vajalik on inventeerida ka ettevõtte arvelduste seisu, selleks saadetakse deebitoridele ja kreeditoridele välja saldoteated. Ettevõtte vahendid, nende allikad ning ettevõttes toimuvad majanduslikud operatsioonid koosnevad reast alljaotustest ja nende liikidest. Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud
AKT PÕHIVARA MAHAKANDMISE KOHTA __________________20__.a. Seoses vara muutmisega kõlbamatuks tulu saamise otstarbeks (vara on osaliselt või täielikult hävinud) (vara säilitamine on ebaotstarbekas) (Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4
arvestust d. Varude kajastamine bilansis kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. f. Süsteem, kus peetakse varude jäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust 13. Majandustehingute kajastamisel finantsarvestuses ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. See on: Valige üks: a. Konservatiivsuse printsiip b. Majandusüksuse printsiip c. Arusaadavuse printsiip d. Olulisuse printsiip e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14
suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18
ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase
Tooraine ja material Pooltoodang 1 353 5 512 Kokku maha kantud ja alla hinnatud 1 353 5 512 Lisa 5. Materiaalne põhivara. Muu Maa ja Masinad ja materiaalne ehitised seadmed põhivara Kokku Soetusmaksumus Soetusmaksumus seisuga 31.12.2005 14 367 943 8 185 885 332 479 22 886 307 Soetused ja parendused Müük Mahakandmised 107 443 0 743 511 0 15 826 0 866 780
Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid, kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5
kulud. Selles bilansirühmas ei kajastu ettemaksed tarnijatele varude ega põhivara eest. Need kajastatakse bilansi nendes rühmades, millise vararühma eest on ettemaksed tehtud. Varud Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kasutusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad:
Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. 2.6 KOODIDE KASUTAMINE Raamatupidamiskirjete grupeerimiseks kasutatakse koode: KA – kassa kanne MA – müügiarve kanne OA – ostuarve kanne PA – panga kanne PR – pearaamatuakna kanne 2.7 PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 3000 .- krooni ja rohkem. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa.
oluline omada kindlasti laoprogrammi, mis see kaasa toob. Ülesanne: FIFO ja keskm. hinna meetodi arvestuse alusel. Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses. Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse) või netorealiseerimismaksumus (toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks). Inventuuri läbiviimiseks tuleb üle lugeda kaubad laos, kaupluses, vm, leida nende kogumaksumus ja kontrollida tulemusi raamatupidamise andmetega
13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000
kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2
annaabi.ee 
