Sõpruskonnad, kambad ja jõugud noorte elus Mõisted "sõpruskond", "kamp" ja "jõuk" ei tähenda kindlasti ühte ja sama. Kaudselt on neil sarnane tähendus, kuid tegemist on siiski erinevate asjadega. Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid. Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa. Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda. Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid...
midagi kurja. Jõuk on organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon. Ma ei soovita kunagi taolise jõuguga liituda. Jõugu liikmed võivad mõnikord olla eelnevalt karistatud kurjategijad. Jõugud tegutsevad tavaliselt öösiti, kui on vähe inimesi, kes neid segada võiks. Jõugul on tavaliselt oma kindel liider, keda ei vahetata. Jõugus ei pruugi osad inimesed üksteist teada, kuid jällegi on oluline, et juhiga oleksid soojad suhted. Juhil on jõugus kõige tähtsam roll. Sõpruskonnad, kambad ja jõugud on osa meie igapäeva elust. Igaüks otsustab kuhu ta kuulub. Suhtlemisel on inimese aerengus suur roll. Läbi nende kolme grupi saab suhelda oma lähedaste sõbrade või lihtsalt tuttavatega.
jõugud linna vara ( nt bussipeatused, pargipingid, prügikastid jne ). Jõukudes on tavaliselt üle seitsme liikme, kuid on ka vähemate liikmetega jõuke. Nad moodustavad siis rohkem kamba, kui jõugu. Kampa seob sarnane mõtlemisviis või ühised huvid. Kampadesse astumisel peetakse kohustuslikuks mõnda testi või sooritust, mis tähendab et sa oled võimeline selle kamba liige olema ( nt joonistad kuskile graffitit vms ). Kambad on üldiselt väiksemad kui jõugud, umbes kuue - või seitsmeliikmelised. Ma arvan, et eriti noorte jaoks on oluline kuuluda kuhugi grupeeringusse, oluline on lävida inimestega, kes jagavad sinuga sarnaseid mõtteid ja vaateid. Samas ei ole kuulumine mõnda gruppi ainult noorte jaoks, ka täiskasvanute seas on levinud erinevad niiöelda grupeeringud nagu Vabamüürlased, ülikoolide vilistlaste grupid jne. Tore, kui iga inimene leiaks omale sobiva sõpruskonna!
koledaks minna. Filmi ,,Detsembrikuumus" järgi olid riigipöörde korraldajaks eesti inimesed, kes said juhtnööre Venemaalt, aga on kindlaks tehtud, et 2007 aastal tomiunud rahutust organiseerisid vene keelt kõnelevad venemeelsed inimesed, kellele lihtsalt ei meeldi Eestis valitsev kord. Mina ise viibisn aprillirahutuste ajal Soomes ja ausaltöeldes oli seda vaadata päris hirmus, kuna pilt ei olnud mitte ilus. Igalpool olid märatsevad kambad, kes midagi lõhkusid. Tahtmatult tekkisid pähe mõtted, mis olid kõige hullema stsenaariumiga, ehk, mis juhtub siis, kui tõesti märatsejad veel rohkem üle piiri lähevad ja korraldavad midagi riigipöörde sarnast. Jumal tänatud, et midagi sellist ei juhtunud ja peab lootma, et midagi sellist enam kunagi Eestis ei toimu.
kahtlused, ebakindlus jm. Mis on loomulik selles eas. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad. Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid. Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse - Mida tahetakse saavutada - Elukutse valik (murdeea lõpul)
Sõpruskonnad noorte elus Lugupeetud kuulajad : Õpetaja ja klassikaaslased. Mis roll on sõpruskondadel noorte elus ? Sõpruskonnad ei ole päris kambad , sõpruskonnad on palju positiivsemad. Need aitavad tekitada kindlustunnet ja ühtekuuluvust. Sõpruskonnad on vajalikud selleks ,et igal noorel oleks oma koht omasuguste juures. Nad saavad käia koos kinos, kontsertidel, linnas , parkides jne. Noortel on rohkem tegevust, nad on aktiivsemad ja samas ka õnnelikumad . Sõpruskondadel on vahel lahkhelisi , kuid enamasti on nad tülideta . Noored , kes kuuluvad sõpruskonda on kindlasti õnnelikumad , sest nad ei pea veetma aega üksinda
Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualades...
7 KOOLIEELIKUIGA (3-6/7a) ·MAAILM LAIENEB ·KOGUB TEADMISI ·SUHTLEMINE VÄLJASPOOL PERERINGI ·HEA JA HALB ·LUBATU, KEELATU ·FANTAASIA,TAHE JA ISELOOM 8 KAINIKUIGA (6/7-11/12a) ·KOOLITEE ·ÕPPIMINE ·AKTIIVNE JA ASJALIK ·SÕPRADE JA TUTTAVATE ROLL TÄHTSAM ·AUTORITEET ÕPETAJA ·RÜHMAD EHK KAMBAD 9 MÜRSIKUIGA (11/12-15/16a) ·ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPP ·TULEVIK EBASELGE ·UUED SÕPRUSSUHTED ·KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED ·KONFLIKTIDE PERIOOD 10 NOORUKIIGA (15/16-20/22a) ·RAHUNEMINE ·TASAKAAL ·ISESEISVUS 11 VARANE KÜPSUSIGA (20/22-35a) ·TÖÖELU
somaatilised ja psüühilised häired (ülemäärane higistamine, närvilisus, agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus). Suhted Muutuvad suhted täiskasvanutega ja sõbrad vahetuvad. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on : Teda ei võeta tõsiselt Teda koheldakse nagu last Vanuselised ja muud piirangud Liiga palju kohustusi Tüdruksõbra või poiss-sõbra mahajätmine Sõltuvus Puberteedi ajal võidakse sattuda sõltuvusse mitmesugustest sõltuvusainetest: alkohol, nikotiin, narkootikumidjne. Võivad kujuneda ka mitmesugused sõltuvused teatud inimestest, iidolitest,
ja töö on luhta läinud. Kuid on olemas veel üks võimalus. Kõige tugevam ja kindlasti toimiv. Protesteerimine. Protestida saab mitut moodi. Kindlasti oleme näinud seintele kinnitatud palkateid ja kuulnud sõimavaid lauseid, samuti oleme ka näinud ja kuulnud uudiseid steikidest. Tavaliselt väikeste palkade pärast, aga see ei puuduta otseselt valitsust. Rohkem mõjub valitsusele meeleavaldus. Kindlasti mäletame pronks mässu ja selle tagajärgi. Tihti on tänavatel ka kambad protestijaid, kel käes loosungid. Kuna selline tegevus tekitab uusi probleeme lahendatakse need kiirelt või varem, et neid ei tekiks. Seega see on kõige parem viis oma tahtmist saada.
lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee. Enamus võtab talle öeldut südamesse ning seda ei pruugi temast arugi saada enne kui hilja on. Nii võib kaotada enda parimad sõbrad. Tundlikud inimesed peaksid rääkima sellest enda vanematele või parimatest parimale sõbrale, keda ta võib kindlasti usaldada. Koolis sageli tekivad kambad, millest tulenevalt tehakse lollusi ning vägavallatsetakse. Nad ei pruugi arugi saada , kui kaugele nad sellega läinud on. Film "Klass" on tõeline näide sellest, mis võib juhtuda siis, kui kannatanu ei suuda ennast enam ohjeldada ning laseb relvaga koolis ennast kiusanud õpilased maha. Tänapäeval on vägivald tõusnud arvatavasti sellest, et internetis on väga palju selliseid lehekülgi kus näidatakse judinaid tekitavaid videoid
Must vares Liis läks uude kooli. Seal, aga ei olnud klassi suhtlemine selline nagu eelmises koolis. Näägeldi üksteise kallal ja olid teatud kambad, kes omavahel suhtlesid. Ühe poisiga (Sethiga) ei suhelnud keegi ja teda noriti, kuna ta elab lastekodus ja ta on neeger. Liis, aga teadis kohe, et ta tahab selle poisiga tuttavaks saada. Kui õhtul Liis läbi pargi kodu poole läks ilmusid ta teele kolm meest. Liis kartis, sest ta oli kuulnud, et millalgi oli siin üks tüdruk vägistatud. Äkki ilmus välja Seth, kes lõi mehed oimetuks ning sellega päästis ka Liisi.
ja seda Hamelt tegigi. Hamletil polnud lihtne elada teadmisega, et tema isa mõrtsukas istub troonil-tema õige koha peal ning tahab kosida tema ema. Hamlet pidi lihtsalt midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Hamlet ei olnud tegelikult ahne mees vaid tahtis,et kõik oleks õiglane. Ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Ka tänapäeval on selliseid muresid. Kuigi need ei ole nii hullud. Linnas on noorte seas juba kombeks saanud kambad ja jõugud. Muidugi peab olema igas kambas jõugujuht ka. See valitakse tavaliselt ikka karmuse põhjal. Kes on kõige karmim ja ülbem sellest saab ka siis liider. Paljud noored näitavad ennast selle pilgu alt-ülbed, karmid ja ebaõiglased kuigi nad tegelikult ei ole seda. Nad kardavad, et kui neid ei teata piisavalt ülbena siis arvatakase nendest kui nannipunnidest ja saamatutest. See on väga vale ellusuhtumine. Kuigi Hamlet ei olnud vastik inimene ei saanud ta
Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine Suur haavatavus ja tundlikkus Sõprussuhted murdeeas Eelmurdeeas ebapüsivad Varases murdeeas püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega peredest. Suur osa ajast veedetakse eakaaslastega. Oluline tähtsus sotsiaalse identsuse kujunemisel Keskmine murdeiga - mõlemasoolised kambad Hiline murdeiga - tekivad paarid Kodu kui lapse arengukeskkond. Noorele soodne keskkond: Elada koos mõlema vanemaga (olulised ka suhted!) Suhelda vanavanematega Elada kogu lapsepõlve jooksul ühes kohas Õdede-vendade olemasolu Piisav ruum (al 10 ea oma tuba) Kodu asukoht, mis võimaldaks kokkupuuteid vanemate töö, eakaaslaste, linnakultuuri, loodusega Sarnane elatustase võrreldes sõprade/klassikaaslastega
Majja sisenedes oli kõik vana, kuid nad leidsid koha, kus nad magada saaksid ning nag tegid toad ka korda. Mitu päeva olid nad kahekesi, kuni ühel hommikul Rita võttis salaja Anni telefoni ning helistas enda vennale, et ta tuleks poistega neile külla pidu panema. Ann nägi, kui Rita rääkis telefoniga. Kui ta küsis Ritalt, mis värk on, siis Rita rääkis tõtt, et nii tüütu ja igav on kahekesi siin. Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi. Pidu kestis mitu päeva, kuni Anti, Rita vend läks Tallinna ja küsis Annilt raha, õigemini pinnis välja, pika pinnimise peale sai ta Annilt raha. Paar päeva oli majas rahulik. Villem käis uurimas, kuidas Annil läheb
Krunt oli tühi, täisehitamata plats. Krundil oli kaks värvat. Üks paiknes Pal-tänava juures, teine aga Maria tänava juures. Paremal ja pahemal pool seisid kaks suurt maja. Tagakülg tegi krundi huvitavamaks, kuna seal oli teine suur maaplats, mille rentis aurusaeveski, kes lasi selle platsi puriitu täis laduda. See oli nagu tõeline labürent.Kitsaste riitede keskel oli väike salapärane hirmutav majake aurusaeveski. Mõlemad poiste kambad tahtsid seda krunti endale sest seal oli palliväljak. Krunti valvas koer ja valvur slovakk- must koer nimega Hektor, et keegi krundisolevaid puid, põõsaid ei varastaks ega põlema paneks. Pal-tänava sõjavägi moodustus: Kapten, leitnat ja mooremleitnant. Reamehi oli vaid üks väike valgepäine poisike Nemecsek. Kõik võisid reameest karistada ja toppida vastavalt oma soovile kindlusvangistusse. Pal-tänava posite salgal oli oma väike puna-roheline lipp, mille oli Csese õe õmmeldud.
· Imikuiga(0-1): Õrn, abitu, esimesed kogemused, kasvab ja areneb väga kiiresti · Maimikuiga(1-3) Kõne omandamine, räägib liigub vabalt, omandab olulised normid ja hoiakud · Koolieeliku iga( 3-6/7) Maailmapilt laieneb, kogub teadmisi, suhtlemine väljaspool pereringi · Kainikuiga (6/7- 11/12) Koolitee, õppimine, aktiivne ja asjalik, autoriteet- õpetaja, rühmad ja kambad · Mürsikuiga (11/12- 15/16) Õnneliku lapsepõlve lõpp, tulevik ebaselge, uued sõprussuhted, kiired bioloogilised muutused, konfliktide periood · Noorukiiga (15/16- 20/22) Rahunemine, tasakaal, iseseisvus · Varane küpsusiga (20/22- 35) Tööelu, karjäär, perekond · Hiline küpsusiga (35-55/60) Pühendumine tööle, kaotusi, keskea kriis · Elatanu iga (55/60- 75)
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
enesetapp. Samas, kui vaadata teisest küljest, on Prantsusmaal elanike eluiga pikk (ligikaudu 73,1 aastat), Euroopas on Prantsusmaa järel Rootsi, Hispaania ja Itaalia. Eesti, võrreldes 191 riigiga, on alles 69. kohal (keskmine eluiga 63,1 aastat). Kui maksatsirroos ja erinevad kasvajad tekivad alkoholi pikaajalise tarvitamise tagajärjel, siis õnnetused, enesetapud ja tapmised on tihtipeale seotud ühekordse purjusolekuga. Siinkohal arvan, et mängivad rolli ka muud faktorid, näiteks kambad, kus juuakse või sotsiaalne seisund perekonnas (näiteks kui lapse isa või ema on alkohoolik ja vägivaldne, siis võtab laps sellest eeskuju). Perekonna sotsiaalne seisund ning lapsepõlv mängib suurt rolli inimese edaspidises elus, näiteks, kui laps on näinud täiskasvanute agressiivset käitumist, siis võib laps sellest aru saada, et nii võib jõuda soovitud eesmärgini ning hakkab seda oma elus kasutama kui vahendit millegi saavutamiseks
enesetapp. Samas, kui vaadata teisest küljest, on Prantsusmaal elanike eluiga pikk (ligikaudu 73,1 aastat), Euroopas on Prantsusmaa järel Rootsi, Hispaania ja Itaalia. Eesti, võrreldes 191 riigiga, on alles 69. kohal (keskmine eluiga 63,1 aastat). Kui maksatsirroos ja erinevad kasvajad tekivad alkoholi pikaajalise tarvitamise tagajärjel, siis õnnetused, enesetapud ja tapmised on tihtipeale seotud ühekordse purjusolekuga. Siinkohal arvan, et mängivad rolli ka muud faktorid, näiteks kambad, kus juuakse või sotsiaalne seisund perekonnas (näiteks kui lapse isa või ema on alkohoolik ja vägivaldne, siis võtab laps sellest eeskuju). Perekonna sotsiaalne seisund ning lapsepõlv mängib suurt rolli inimese edaspidises elus, näiteks, kui laps on näinud täiskasvanute agressiivset käitumist, siis võib laps sellest aru saada, et nii võib jõuda soovitud eesmärgini ning hakkab seda oma elus kasutama kui vahendit millegi saavutamiseks
Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis Inimlikkust on võimalik mitmeti defineerida. Minu jaoks tähendab see andestamist, mõistmist , aksepteerimist ja muid häid iseloomujooni. Me ei saa võtta inimlikkust kui loomuliku osa igas inimeses. Kahjuks on neid, kellel see on puudulik või siis on see joon inimesele väärastunult kinnistunud. Samas ei usu ma, et ühtegi inimest ei ole võimalik muuta ja, et mõni meist on sünnisaati ebainimlik. Peame mõistma,et iseloomu kujundab nii kodu kui ka ühiskond, ja tihti peale ei saa me kõigel silma peal hoida. Andes inimesele elu ei või me kunagi kindlad olla,et ta kasvab just selliseks nagu me soovime. Meie võime proovida inimest kasvatada nii hästi kui suudame ja loota,et andsime endast parima. Inimesed muutuvad kurjaks ja halba soovivaks tihti peale siis, kui neid ennast on halvasti koheldud. Vahel ei suuda me mõista, kuidas ja kui halvasti meie käitumine või...
puberteediga võivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psüühilised häired (ülemäärane higistamine, närvilisus , agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus ). Muutuvad suhted täiskasvanutega ja sõbrad vahetuvad. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad , kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele. 15. Soovimatu raseduse hoidumise vahendid: hormoontabletid, plaaster, tuperõngas, kondoom, SOS- pill. 16. Prostitutsioon- seksuaalteenuste müük raha eest. Seksuaalse ahistamise korral üks inimene domineerib teise üle, kellel tekib halb enesetunne, vastumeelsus, alandus ja hirm. 17. Raputatud lapse sündroomi puhul raputab täiskasvanu üldjuhul alla aastast last nii
1950. aastatel ehitati Nisu ja Kaera tänava kanti hulgaliselt 2-korruselisi elumaju ning asumisse loodi Kalinini rajooni kolhoositurg. Kalinini rajooni kolhoositurg tegutses hilisema Mööblimaja kohal ligi 30 aastat .Praeguse Mööblimaja kohal asus 1947. aastast kuni 1976. aastani Kalinini rajooni kolhoositurg. Turg rajati 1944. aasta pommitamisel tühjaks jäänud maale. Algusest peale saatis ettevõtmist ebaedu. Kohta piirasid alati noortekambad ja joodikud. Liikusid 30 pealised kambad, kes kõik tahtsid sulle kruvikeerajat müüa. Isegi kui raha ei olnud, ikka said. Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime. 1953. aastal sai valmis Pelgulinna haigla vanem osa. Haigla sai uue 4-korruselise peahoone 1964. aastal. Pelgulinna sünnitusmaja valmis 1970. aastal.Nõukogude ajast pärinevad korrusmajad ning avalikud hooned jäävad peamiselt laia Sõle tänava äärde. Viimastel aastatel on väga palju ajalooliselt põnevaid ehitisi renoveeritud ning rajatakse ka uusi.
toit:rinnapiim 0-10 elukuu- vastsündinu 1 aasta lõpuks õpib seisma- esimesed sammud Lihtsamad sõnad MAIMIKUIGA (1-3a) Kõne mandamine Rägib, liigub vabalt Oamndab olulised nrmid ja hoikud Kokkupõrge tegelikkusega KOOLIEELIKUIGA (3- 6/7a) MAAILM LAIENEB KOGUB TEADMISI SUHTLEMINE VÄLJASPOOL PERERINGI HEA JA HALB LUBATU, KEELATU FANTAASIA,TAHE JA ISELOOM KAINIKUIGA (6/7- 11/12a) KOOLITEE ÕPPIMINE AKTIIVNE JA ASJALIK SÕPRADE JA TUTTAVATE ROLL TÄHTSAM AUTORITEET - ÕPETAJA RÜHMAD EHK KAMBAD MÜRSIKUIGA (11/12- 15/16a) ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPP TULEVIK EBASELGE UUED SÕPRUSSUHTED KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED KONFLIKTIDE PERIOOD NOORUKIIGA (15/16- 20/22a) RAHUNEMINE TASAKAAL ISESEISVUS VARANE KÜPSUSIGA (20/22-35a) tööelu karjäär perekond HILINE KÜPSUSIGA (35-55/60a) PÜHENDUMINE TÖÖLE KAOTUSED KESKEA KRIIS ELATANUIGA (55/60- 75a) · MÄLU NÕRGENEB · KESKEA-JÄRGNE PERIOOD · PENSIONILE VANURIIGA (75-90a) · SUURENEB ÜKSILDUS · SÕLTUVUS TEISTEST · TAANDARENG SÜVENEB
Jalgpalli ajalugu Inglased olid esimesed mehed, kes 1906. ja 1907. aastal Tallinnas esmakordselt jalgpalli hakkasid mängima. Viibides siin laevadega, valiti mängukohaks sadama-sild ja hakati jalaga taguma hoope õhku. Paremaks meheks oli see, kes jõudis lüüa palli kõrgemale õhku. Inglased olid hästi varustatud, igal laeval oli mitu jalgpalli, peaaegu igal mehel olid jalgpallisaapad jne. Tol ajal toodi laevadega Tall. sadama väga palju kookuspähkli koori, mis siit raudteed kaudu saadeti edasi Vene linnadesse. Tallinna noorsoole oli see aeg kuldne aeg. Käidi sadamas ,,kokossi" jahil, sest kookuspähkle koor omas kaunikese hea maitse. Koolist vabanedes liikusid õpilased parvedena sadama poole ja seal nad nägid ka esmakordselt, kuidas meremehed tagusid palli taeva poole. Poisid vahtisid esmalt avasuil inglaste uut sporti ja hakkasid siis lööma kaasa. Esiteks käisid palli järel, kui see veeres kaugele, pärast võtsid inglased mõne kangema löögi...
Üritage maha rahuneda ja lugege kümneni. Kõige parem on vältida agressivset olukorda minema joostes või tagasi tõmmates. Agressiivset inimest on hea ära tunda tema kehakeele järgi. Agressiivne inimene üritab nii suur ja pikk kui võimalik paista, et teist hirmutada. Ta ajab pea õieli, hakkab hambaid näitama ja vaatab teile otse silma, üritades nagu teie hinge sisse puurida. Juba riietuse järgi võite hinnata, kas inimene on agressiivsemat tüüpi, kuna mõned kambad kasutavad sihilikult hirmutavat riietust. 12. Peatükk ,,Tee nii nagu mina ja nii nagu ma ütlen" Inimesed tihti varjavad seda, mida nad tegelikult arvavad või öelda tahavad. Näiteks töö juures on nad oma ülemuse suhtes palju lahkemad ja kipuvad pugema, et paremat töökohta saada või palgakõrgendust, kui tegelikult ei salli nad seda inimest üldse silma otsaski. Enamik
Operatsionaliseerimine Kuidas defineerida Kuidas mõõta, uurida Analüüsimeetodi valik Sotsiaalsete probleemide konstrueerimine Sots.teaduses on uurija oma uurimisobjekti (ühiskonna) osa ja mõjutab seda enda tegevusega Statistika kui relv (sots)poliitikas Numbrilised väited sots elu kohta (n-ö objektiivsed) Sots probleemide tõlgendus, põhjendus Sots probleem: kas see on olemas v on see kellegi poolt konstrueeritud? Nt noorukite kambad Kas osts probleemid tulevad ise esile v peab keegi nad eile tooma? Kui see keegi on olemas, siis mis on tema motivatsioon selle probleemiga tegelemisel? Kas see probleem siiski on nii tõsine kui meile püütakse näidata? Huvigrupid Kas see, kui teadmine on sotsiaalselt konstrueeritud tähendab, et see on vale? Ebausuldusväärne v vale info- seonduvad protsessid Matemaatiline/stat kirjaoskamatus (innumeracy) Soovimatus numbritega tegeleda
Sihipärane kasvatus, mida teostavad ühiskondlikud organisatsioonid, võib toimuda väga mitmeti. Ka igasugune õpetamine on kasvatus. Õpetamise käigus kujunevad niisugused iseloomujooned nagu vastutustunne, kollektiivsus, vastupidavus jt. Isiksus tervikuna küll nn puhta õpetamise käigus ei arene, kuna vajaka jäävad kasvatuse esteetilised ja moraalsed küljed. Kui aga ei saavutata kasvatustöös edu, siis on põhjuseks see, et kasvatajatena on mõjunud muud isikud (sõbrad, kambad, vanemad, nende tuttavad jne) kogu sotsiaalne ümbrus, kus laps elab. Seega on ilmselt olnud nende faktorite mõju tugevam, misstõttu õpetaja ei saavutanud oma eesmärki. Võrreldes kasvumiljöö kui tervikuga võib öelda, et isegi vanemate osatähtsus laste kasvatamisel on suhteliselt väike (Kivistik 1999). Arvestades seda kui palju puutuvad lapsed kokku näiteks koolieelses eas eakaaslastega (eriti just need lapsed, kes on kodus) võib aga öelda, et vanemate
toimubüleminek mehhaniliselt mälult mõtlevale mälule 7. emotsioonid. Mäletab seda, mis on emotsionaalselt mõjutatud 8. areneb hulga ja arvu taju mõistetest: Harva kasutatakse üldmõistet. Sageli ebaselged ja labiilsed Muutus tuleb mõistete osas puberteedi eas On miks küsimuste aeg .´Laps leiutab oma küsimustele ise vastused Kainiku suhted kaasinimestega: täiskavanule hakkab eelistama oma eakaaslasi kambaea algus on 8-9 a.-st, moodustamine kindla valikuga, kambad on mängulised, salapärased, kambaiga on kuni 16-ne aastani, reeglina ei ole kambad suured, poiste omad on tüdrukutele suletud kõrgelt hinnatud AUSTUS KÕIGE SUUREM PATT ON KAMBAS-- R EETMINE TEISMEIGA Teismeea varajane etapp ehk inimsuhete kriis (13-16) tegelik murdeiga protest vanemate ja teiste autoriteetide vastu uued sõprussuhted eakaaslastega Teismeea keskmine järk ehk identsuskriis (16-19)
10 Puberteediperioodil muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps kohta ja inimesi, kuhu kuuluda. Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11 Sõpruskondade, nn. kampade tekkimisel on aluseks tarve sotsiaalse kontakti, ühise tegevuse ja põnevate elamuste järele.12 Kuna teismelisele on väga oluline nn. ,,karja kuulumine", võib tihti selline arvamus viia seltskondadesse, mis ei ole just parimaks eeskujuks. Sealt võivad alata probleemid alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega, sest teismelistel on täitmatu uudishimu
Identiteedi kujunemine - Kellena end tulevikus ette kujutatakse, mida tahetakse saavutada, elukutse valik (murdeea lõpul). Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt. Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus. Sõprus – omandavad uue kvaliteedi. Eelmurdeeas ebapüsivad, varases murdeeas püsivamad kuid samaealised, keskmine murdeiga – mõlemasoolised kambad, hiline murdeiga – tekivad paarid. Võimalikud probleemis murdeeas: 1) Söömishäired – psüühiline häire, ilmneb tüdrukutel, mõjutavad faktorid on eakaaslased ja meedia 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine – uudishimu, eakaaslaste surve, väljakutse 3) Alaealiste rasedus – teadmatus, usaldussuhte puudumine vanematega, avalik arvamus, preservastiivide halb kättesaadavus psühholoogiliselt
*Parim sõber- need on sõbrasuhted, noorukil peab olema muidu ta areng on edaspidi auklik. Kõige alguses ja hiljem tulevad siia kõrvale ka vastassoost sõprus. Noorukil peab olema noorukieal samastssoost parim sõber. Hiljem tulevad erivastassoost sõbrad. Parima sõbraga suhtes formeerub väike kamp.(6-8 klassis) ei formeeru kellestki muust kui 4-5 ühest soost eakaaslaste kamp, vastastikustest sõprussuhetest. Mille alusel kamp formeerub? Ühiste huvide alustel. Mida kambad tehakse? Vaba aja tegevused, ollakse kamba liikmete kodudes, suheldakse , tegeldakse teiste sotsialiseerumiste võimalustega. Väikses kambas sööki jooki jagatakse, suures mitte. *Suur kamp, tertsiaalne krup, formeerub väikseste kambade baasil. keskmisest noorukieast peale. Tegevused mis koos tehakse on ühetelaadi. Nimetatud ka noorte subkultuuriks. Ei käida koos nii tihedasti koos kui väikses kambas. Suure kambaga seotud on kindel territoorium , kuid eristub veel jõugust
üksteist mõistev, toetav? - Olenes täiesti õpetajast. Tõelised õpetajad oskasid olla väga siirad ja mõistvad. Oli ka neid, kellega vaid ametialane suhe. - Suhe oli pigem õpetajat austav, oli ka sõbralikke ja toetavaid suhteid. Mõnede õpetajatega olid suhted pingelised ja põhjustatud liigsest nõudlikkusest. - Suhted olid sõbralikud ja usaldavad. - Nii ja naa- see olenes õpetaja iseloomust, aga õpilased olid sõbralikumad, kuigi olid kambad, kuhu paljusid vastu ei võetud. 21 Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt! - Kindlasti oli selles osas puudujääke, aga tol ajal ei osanud me sellele tähelepanu pöörata. Pingid olid nagu olid, juhtus ka kasvule ebasobivat mööblit. Ruum oli siiski soe ja valgustatud. - Tol ajal selle peale ei mõeldud. Muidugi oli hea, kui klassis olid uued pingid, kuid vanadel ülevärvitud pinkidel oli oma iseäralik hõng
Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel ja vaata millises suunas asjad liiguvad, enne kui hakkad paanikat külvama http://www.tervisekaitse.ee/?page=102" Mall : "Ma ei saa aru siin kommenteerijate õelatest märkustest, sest artikkel on igati päevakohane. Majanduse kehv seis ja töötus tõepoolest on olulised riskitegurid sellise sotsiaalkäitumise jaoks nagu narkomaania, alkoholism ja seega ka HIV levik. Eriti ohus on noored. Niisama tänaval hängivate noorte kambad on minu meelest tõsine probleem - on kohe näha, et neil ei ole elus mingit motivatsiooni, lihtsalt hängivad tänaval, joovad, laaberdavad ja küllap varsti ka süstivad, levitavad suguhaigusi jne. Kui kodust kasvatust ja mõistust ei ole piisavalt, ongi noored potentsiaalsed ohvrid". 1.2. Aktuaalsus Aktuaalsust kajastavad artiklid "Korterite ehitus väheneb hüppeliselt", "Omavalitsuste rahakotid kõiguvad noateral" ning "Gripipaanika tapab ja diskrimineerib". Kaks
3. Eriliselt inimomaste oskuste areng sõltub otseselt sotsiaalselt edasiantavast kultuuripärandist. Seetõttu lokaliseeruvad sama ülesande lahendamisel funktsionaalsed süsteemid erinevate kultuuritasandiga inimestel erinevalt. Madalama kultuuritasemega inimese funktsionaalsed süsteemid sarnanevad rohkem laste omaga. Sama lokalisatsiooniga kahjustuse tagajärjed sõltuvad kultuurist. *kultuur ei üle midagi konkreetset indiviidi kohta. Kambad, näiteks sotsiaalses suhtumises. Hoiakute, väärtuste teema esiplaanil. Kõik ühtemoodi – ei tähenda, et kultuurist vaba. Kultuur – keeles kodeeritud informatsioon ja kogemused. Sooliste erinevuste neurpsühholoogilisi aspekte 1. Individuaalsete erinevuste aluseks on nii sotsiaal-kultuurilised kui bioloogilised tegurid – nende interaktsioon. 2. Soolistest erinevustest tuuakse välja kolm: a
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Riietuselt oldi väljapeetud, üritati saada Lääne riideid ja kaupa, näiteks valgeid tossusid, seadusega pahuksisse ei mindud ning miilitsatega kokkupuuted neil – erinevalt punkaritest, kes vastandusid selgelt korrale – polnud. Selge on, et punkarid ja diskomehed omavahel läbi ei saanud; punkarite õnnetuseks olid diskomehed vastupidiselt neile enamasti ka heas sportlikus vormis (mis käis kaasas nende ilus olemise filosoofiaga). Polnud harvad juhused, kui diskomeeste kambad ründasid tänavail punkareid, peksid nad läbi ning süüdistasid neid ühiskonnale häbi tegemises.116 Peep Männil sõnab, et sagedane oli, et pidudel, kuhu sattus nii punkareid kui diskomehi, tekkisid „seisud“ ehk 111 Vainola 2011, lk 26. 112 Vainola 2011, lk 65. 113 Intervjuu Mercaga. 114 Intervjuu Janek Naaniga. 115 Trubetsky 2012, lk 142. 116 Vainola 2011, lk 37. 27 omavahelised agressiivsed vastasseisud
Põhjused: Vanematepoolne laste tõrjumine, ignoreerimine. Sunnitud kodust ärajooksmine. Majanduslikult kodust ärajooksjad majanduslik olukord kodus ei võimalda. Psühholoogilise agressiooni tõttu ma ei taha sind siin enam näha, sa pole minu laps. Lapsevanemate kasvatusstiil, kus kõik on lubatud. Midagi ei keelata. joostakse sellepärast, et saada vaheldust, elamusi jms. Grupiviisiline ärajooksmine teised teevad, siis teen mina ka. Kodutute kambad need, keda vanemad tõrjunud, ignoreerinud. Teised mitte. Elatakse koos ,,peredena". Rollid, tööd jaotatud jms. Teised tavaliselt tulevad koju 1-2 ööpäeva jooksul. Tavaliselt ollakse sõprade, tuttavate, sugulaste juures. Väike osa neist ainult reisib välismaale. Osa satub vangistusasutusse varastamised, prostitutsioon jms. Enamus tuleb koju tagasi ise. See on viimane võimalus, mida tehakse. Mingit muud võimalust lihtsalt enam ei nähta.
hiigelinvesteeringuid teedesse jne. Keegi ei ütle, et see iseenesest on SP 2. SP eeldab, et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on SP. ei ole seda teise jaoks # P. Berger 1961: Sotsiaaltöötajad ja vanemad leiavad, et noortekambad on probleem ja lahenduseks on, et korraldada mingit harrastustegevust noortele, mis on täiskasvanute silma all. Kambajuhid leiavad, et probleem on selles, et kambad 81 kipuvad lagunema, kuna mõned noored lähevad mingisuguste harrastustega tegelema. Lahendus oleks see, kui sotsiaaltöötajad keriksid tagasi sinna, kust nad tulid. # arstid: alkoholi suur tarbimine on probleem. Tootjad: alkohol ei ole probleem, seaduslik alkohol hoiab solgi turult ära ja see ainult on probleem. Laiem üldsus: uimastid on probleem. Tarbijad: meie oskame uimasteid
Keegi ei ütle, et see iseenesest on SP 2. SP eeldab, et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on SP. ei ole seda teise jaoks * P. Berger 1961: Sotsiaaltöötajad ja vanemad leiavad, et noortekambad on probleem ja lahenduseks on et korraldada mingit harrastustegevust noortele mis on täiskasvanute silma all. Kambajuhid leiavad, et probleem on selles et kambad kipuvad lagunema kuna mõned noored lähevad mingisuguste harrastustega tegelema. Lahendus oleks see, kui ,,sotsiaaltöötajad keriksid tagasi sinna kust nad tulid". * arstid: alkoholi suur tarbimine on probleem. Tootjad: alkohol ei ole probleem, seaduslik alkohol hoiab solgi turult ära ja see ainult on probleem. Laiem üldsus: uimastid on probleem. Tarbijad: meie oskame uimasteid kasutada nii et see probleem ei ole, probleem on ainult osa inimestega
*Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. Ärkan öösel üles . Kell on kaks. Tõmban püksid jalga ja jaki selga. Lähen toast välja. Jõuan koridori. Ema küsib et kuhu ma lähen. Ma vastan: täna öösel ma ei maga. Võtan tossud ja lähen. Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad. Ma lähen ja ei vaata tagasi. Jõuan lõpuks randa. Ma ei ole seal rannas varem käinud. Ei tea kuhu ma sattusin. Kuid see pole oluline. Vaatan merd. Kuulen samme ja itsitamist. Vaatan.. Seal sa oled koos teisega. See teeb haiget. Sa vaatad mulle otsa ja naerad. Saan aru, sa oled purjus.Kuid mõistus on sul alles. Jalutan minema. Pisar voolab, voolab ka teine. Tahaks karjuda, kuid ei suuda. Miks? Miks? Ja veel kord miks? Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan. Sa hüüad mulle järgi mu nime.
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
* Loevad ainult need sõbrad, kellele võid helistada ka kell 4 öösel. * Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi . * Tõeline sõber ei jäta sind ka siis, kui terve maailm on sinu vastu . * Sõprus koosneb tülidest . * Elu ilma sõpradeta on nagu elu ilma päikeseta. · Sõprust ei sõlmita, sõpradeks sünnitakse. Ema küsib et kuhu ma lähen. Ma vastan: täna öösel ma ei maga. Võtan tossud ja lähen. Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad. Ma lähen ja ei vaata tagasi. Jõuan lõpuks randa. Ma ei ole seal rannas varem käinud. Ei tea kuhu ma sattusin. Kuid see pole oluline. Vaatan merd. Kuulen samme ja itsitamist. Vaatan.. Seal sa oled koos teisega. See teeb haiget. Sa vaatad mulle otsa ja naerad. Saan aru, sa oled purjus. Kuid mõistus on sul alles. Jalutan minema. Pisar voolab, voolab ka teine. Tahaks karjuda, kuid ei suuda. Miks? Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan. Sa hüüad mulle järgi mu nime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
