Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või trossidega. Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fitting-uga. Lehtterase kinnitamine- lehtteras laaditakse üksteise peale virnadesse. Iga lehe vahele tuleb panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja
Lugemispäevik ,,Rehepapp" Andrus Kivirähk Sisukord Üldinfo..................................................................................................................................................3 Autorist............................................................................................................................................3 Sisukokkuvõte......................................................................................................................................3 Tegelastest............................................................................................................................................3 Peategelane......................................................................................................................................3 Tegelaste süsteem..............................................
Lendluudpall - Mäng luudade otsas, mis on võlurite maailmas väga populaarne. See on nagu mugude korvpall. Must märk- Voldemorti märk, mille ta manas esile iga kord kui oli kellegi tapnud. Tulepeeker- see valib kõige väärikama, kõige julgema jne esindama kooli Kolmevõluri Turniiril. Voldemort - üks kõigi aegade kardetumaid musti võlureid. Öökullid- tassivad võlurite ja nõidade kirju. Lendluudpallist: Mitte ükski loits ei võimalda võluritel niisama õhku tõusta. Selleks on luuad. Alguses olid luuad ebamugavad, aga hiljem hakkasid nõiad ja võlurid neid mugavamaks vormima. Kõige uuem luud ongi Piksenool. Aastal 1938 pandi kirja täielik lendluudpalli kirjeldus. Seda tegi Zacharias Mumps. Ta kirjutas, et on vaja ka mugudevastaseid abinõusid ja et võistlust korraldada, tuleks valida mõni inimtühi nõmm. Aastal 1362 keelas Võlurite Nõukogu lendluudpalli mängimise linnast lähemal kui 50 miili. Aastal 1368 muudeti seda seadust nii, et ei tohtinud mängida
PUHASTUSTEENINDAJA RÜHMATÖÖ PIRJE AULI KRISTI MÄNNISTE PUHASTUSTEENINDAJA · PUHASTUSTEENINDAJA ON INIMENE KES PEAB TEGEMA VAHET MÄÄRDUMISE JA SAASTUMISE PÕHJUSEID, PINNAKATTEMATERJALE NING OSKAMA KASUTADA ÖKONOOMSELT NING TERVIST JA KESKONNA SÄÄSTVALT PUHASTUSAINEID, TÖÖVAHENDEID, SEADMEID NING MASINAID. PUHASTUSTEENINDAJA KUTSEEKSAM · PUHASTUSTEENIDAJA KUTSEEKSAM KOOSNEB KAHEST OSAST : · 1. KIRJALIKTEST · 2.PROOVITÖÖ PROOVITÖÖLE PÄESEMISE EELDUS ON KIRJALIKU TESTI SOORITAMINE. · KIRJALIK TEST · TEST KOOSNEB 70 VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSTEST. VASTUSTE HULGAST VÕIB ÕIGEID OLLA 1 VÕI ROHKEM. TESTI SOORITAMISEKS ON AEGA KUNI 1 H. KUTSE ANDMISE KORD · IGA KUTSE KOMPETENTSUSNÕUDED ON KEHTESTATUD KUTSESTANDARDIS. KOMPETENTSUSE HINDAMISE POSITIIVSE TULEMUSENA VÄLJASTATAKSE KUTSETUNNISTUS. KUTSE TAOTLEMINE JA TÕENDAMINE, SH TAASTÕENDAMINE, ON TAOTLEJALE TA...
kadunud, ta jooksis minema nagu ta põgeneks millegi hullu eest. Kellist jäi maha Eerik, kes ei osanud midagi öelda ega mõelda. Ta läks koju ning oli nii tõsine kui tõsine vähegi olla saab. On saabunud talv tormide ja tuiskudega. Juba mitmendat nädalat tuiskab väljas nii mis kole. Inimesed on suletud nende kitsastesse tubadesse, tuul lõhub elamuid ning matab hangedesse. Isegi kirikusse minnes jäetakse lapsed ja vanemad inimesed koju. Pühapäeva hommiku võeti luuad ja labidad: mehed kaevasid ees ja naised tulid tagant järgi. Kirikus märkasid mehed, et Epp Loonat pole. Teda poldud nähtud juba jupp aega. Peale kirikut koju minnes otsustasid mehed tagasi pöörata ja minna õige vaatama, kas seal kõik ikka korras. Kohale jõudes said nad kinnitust, et kõik on korras. Naiste mureks oli see, et torm nagu ei tahtnudki lakata, aga toiduvarud aina vähenesid. Sellise tormigagi on halastajaõel Eljen Karrel tööd. Ühel päeval pidi ta
9. Metsmesindus 24 10. Jõulukuuse kasvatamine 25 11. Puidu kasutus 26 1.1. METSA KÕRVALKASUTUS Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus: 1. Metsa kõrvalsaaduste varumine · seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5
Nii ongi harilik porss meil Eestis võetud looduskaitse alla. Tema kasvukohtadeks on niisked alad. Sageli võime teda kohata soostunud järvekallastel, harvem soostuvas metsas või niidul, ka madal- ja siirdesoos. Päris turbarabasse porss ei tungi. Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. Tegelikult ei kuulu ta pajuga isegi mitte ühte sugukonda. Porss on palju rohkemate harunenud okstega. Soos kasvaksid otsekui valmis luuad, mida pole vaja kimpu siduda. Küll aga on nii paju kui porsa õied koondunud urbadesse ning isas- ja emasurvad kasvavad eri põõsastel. Väga harva võib kohata porsa põõsaid, millel alumised urvad on isaõitega, aga ülemised emased. Porsa lehed on väga lühikese rootsuga, see hakkab järjest aeglaselt lehelabaks laienema, lehe ülemisel poolel on aga serv saagjas. Porsa lehtedel ja okstel võib aga näha kindlat määramistunnust: kollaseid näärmetäppe
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
