Seda saaks öelda ainult siis kui teaks palju inimene iga kuu kulutab ja alles jätab. Inimesi võib jagada kolme klassi: rikkad, vaesed ja keskklass. Inimesi ei saa jagada klassidesse ainult selle põhjal, et mis kooli on nad lõpetanud ja kus töötavad. Inimesi saab klassidesse jagada selle põhjal, et kuidas nad oma raha kasutavad. Vaene inimene kasutab oma raha sissetulekust väljaminekutesse ehk ta kulutab oma raha enne järgmist palgapäeva. Täieliku vaesumise korral ei suuda vaene inimene enam endale vajalikke asju osta. Keskklassi inimesel kulub kaa raha enne uut palgapäeva, kuid ta kasutab ka osa rahst laenude võtmiseks ja vaesumise korral konfiskeeritakse tema vara pankade ja laenuandjate poolt. Rikas inimene aga kasutab oma raha mõistlikult. Ta paneb osa oma rahast kõrvale ja alles siis teeb vajalikud väljaminekud. Vaesumise korral ei pruugi rikka inimese elu üldsegi muutuda, sest ta kasutas raha mõistlikult.
töötab ta tasuta. Loob lisaväärtust, mille eest kapitalist saab kasumit. Kapitali saab jaotada püsiv (C)- ja muutuvkapitaliks (V). Püsivkapital väljendub rahalistes kulutustes masinate, tooraine jms ostmiseks. Muutuvkapital on palgad. Marx prognoosis kapitalistliku ekspluateerimise pidevat kasvu.Ekspluateerimise määra kasvu tingib reaalpalga langus.Kasumimäära suurendamiseks langetab kapitalist töölise palka. 4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses.Mida paremini läheb kapitalistil, seda halvemini läheb töölisel sõltumatult palga suurusest. Mitmesuguste hüvede hulk, mida proletariaat võib oma tarbeks kasutada väheneb pidevalt. 5. Klassid ja klassivõitlus.
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Sotsiaalpoliitika- Valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Sotsiaalne turvalisus- riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile.
Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdad 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste e ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik
rassism - maailmavaade, mille jrgi rasside vahel ei ole ega peagi olema vrdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist.
Koostas : Juhendas : Maailma toiduprobleemide põhjused : Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust , halvemaid loodusolusid , halvemat toidukvaliteeti. Põua perioodid maad ei kanna vilja , kuna vett ei ole ja on kuiv . Inimesed on kogunenud viljakamatesse piirkondadesse põhjustanud metsade hävimise , ülekarjatamise , mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Halvasti korraldatud toiduainete jaotamissüsteem toidaineid ei saa tavaliselt need , kes seda kõige enam vajavad. Kalavarude vähenemine - röövpüük , veereostumine. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust ) - GMOd paisati turule liiga kiiresti, teadmata täpselt nende pikemaajalisi mõjusid tervisele ja keskkonnale. Toiduabis olevate tervete terade laadungid, mis saadeti kriisi ajal Aafrikasse,
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai
Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrikas on maa alad põllumajanduseks kõlbmatud Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse (põhjustanud metsade hävimise, üle karjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku) Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Vaesusest Sise- ja välispoliitilistest konfliktidest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Aasia Ladina Ameerika ja Kariibi mere piirkond
Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934
MAAILMA TOIDUPROBLEEMID Pärnu Täisksvanute Gümnaasium 10bH Vesta Baranauskaite TOIDUPROBLEEM Tänapäeval on maailmas inimesi,kes söövad,kas liiga palju või liiga vähe. Tervise probleeme esineb mõlemil juhul. Praegu elab maailmas umbes 1 miljard inimest,kes kannatab toidupuuduse käes. Maailmas elab ligi 100 miljonit inimest,kes söövad end üle. TOIDUPROBLEEM Iga päev sureb umbes 20000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel. Iga päev sureb umbes 3000 inimest ülesöömisesse ja sellega seonduvate terviseriketesse. Aastas põhjustab toidupuudus ligi 6 miljoni lapse surma. Iga aasta sureb umbes miljon täiskasvanut nälga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLEKAALULISUS Ülekaalu...
Etendust saatis Pariisis suur edu. Seda kuulis Viini teatridirektor ning omandas teose esitamiseks õigused. Stsenaarium anti kirjanik Karl Haffneri kätte, kes valmistas sellest saksakeelse versiooni. Kõige lõpuks anti jant Viini teatri kapellmeister Richard Geneéle, kes selle ooperilibretoks ümber töötles. Opereti tegevus toimub selle kirjutamise kaasajal Viinis, mida 1873. aastal oli vapustanud börsikrahh. See tõi kaasa paljude rikaste meeste vaesumise ning nende luksuslike armukeste muutumise lõbutüdrukuteks. See ühiskondlik taust oli ka operetis aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma karistus kandma. Siis tuleb talle külla, teatridirektor Falke, kes kutsub ta peole oma varieteeteatrisse. Eisenstein lahkub ning Rosalindele tuleb külla Alfred. Siis saabub kohale ka vanglaülem, kes eksikombel peab Alfredi Eisensteiniks ning viib hoopis tema vanglasse.
Sellega ei lahendatud probleemi vaid lükkati selle tagajärgi kaugemasse tulevikku. Meid ootavad ees veelgi suuremad konfliktid. Eestlased pole ainsad, kes Venemaaga kõige paremini läbi ei saa. Maailm jagatakse kaheks lääne ja ida vastuseisu tõttu.Lääne riikide hulka kuuluvad Ameerika ja euroopa riigid, kes pooldavad demokraatiat ning idapoole Venemaa. Mõlema poole poliitika on täiesti erinev. Ameerika ja euroopa on oluliselt paremini arenenud kui Venemaa, mis on laostumise ja vaesumise äärel. Rahvusvahelised suhted maailma tasandil on komplitseeritud. Kogu euroopa liidus toimub üksteise abistamine ja toetamine. Liikmesriikide vahelised suhted on positiivsed. Vaba kaubanduse levik on hea, kuna see võimaldab liikmesriikidel kokku hoida loodusvaradelt. Igaüks tegeleb sellega ,mis on talle kõige soodsam ja tulusam.Nii leiab majandusgeograafiast pärit tõde rakendust. Näiteks eestlastel ei ole mõttet riisi kasvatada, kuna vastavate tingimuste loomine on kulukas
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Põhjused Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas, inimtegevusest põhjustatud, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon . Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja - Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Põhjused Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad lihatootjad on Uus-Meremaa, Austraalia ja Euroopa Liidu maad. Tähtsaimad
Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Kadus tööpuudus- edu põhjuseks oli industrialiseerimine. Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise. Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte- kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi.
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...
Selleks tegi ta panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine 1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadel konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932- 1933.aastal puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine,
humaansetest ja kristlikest normidest. Aadel polnud aga kaugeltki üksmeelel, kas ja kuivõrd tuleks mõisnike võimu talurahva üle piirata. Kuigi maapäeval täideti George Browne'i nõudmised, ei tähendanud see veel talurahva omandiõiguse täielikku tunnustamist. TALURAHVA VAESUSE PÕHJUSED Talu toimetulekut mõjutasid paljud tegurid. Tööjõus pereliikmete kaotus võis tähendada talule tõsist tagasilööki. Teisalt võis aga ka liigne järelkasv põhjustada toimetulekuraskusi ja vaesumise riski, kui põllumaast ei jätkunud, et kõiki suid ära toita. Peale ilmastikust põhjustatud hädade, tulekahjude, epideemiatejm õnnetuste kärpis võimalust peatoidusega välja tulla kohustus majutada sõjaväge. Väga vähesed talud suutsid nii palju toota, et kogunes mingi tagavara raskemateks aegadeks. 1786. aastal püüdis pärisorjuse kriitik ja Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau tõestada, et Liivimaa pärisoriste talupoegade vaesuse
• Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele • 1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu. • Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga. • 1932-1933 puhkes suur nälg, hukkus 7 milj. Sundkollektiviseerimine • Talupoegade üle kontrolli saavutamise üks osa oli sundkollektiviseerimine –
2. Vale majandamine - riigi toetusel võeti liiga palju laene, ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta; 3. Valitsuse vead kriisi ajal - loobumine vabakaubandusest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine; selle veaga muudeti kriis ülemaailmseks ja pikendati seda. Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa
tegelased loo käigus tavaliselt ei muutu. Avatud novell- hajus, lahtise lõpuga. Suletud novell- konkreetne lõpp, ootamatu lõpp(püänt). Boccacio novell: Dekameron, tänapäevane novell: ,,Toomas Nipernaadi" 4. Shakespeare. Elu: 1582 abiellus Anne Hathaway'ga; 1583 sündis tütar Susanna; eeldatakse, et sündis ja suri 23. Aprillil; sündis ja suri Stratford-Upon-Avonis; isa oli kaupmees, alguses rikas, 14-aastasena jättis William isa vaesumise tõttu kooli pooleli; sünnivad kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet sureb 11-aastasena. Looming: näidendid: komöödiad- ,,Suveöö Unenägu", ,,Veneetsia Kaupmees", ,,Tõrksa Taltsutus" tragöödiad: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Othello" , ,,Mackbeth", ,,Kuningas Lear" ajaloolised draamad- ,,Henry VI"(I, II), ,,Richard III", ,,Antonius ja Cleopatra". Kirjutas ka poeeme ja sonette.
Siit oleks väljapääs ainult suuremate investeeringute tegemises kalakasvatusse ning tunduvalt rangemaid meetmeid röövpüüdjate korralekutsumisel. Inimese põhjustatud probleemid Ühtedeks murettekitavaimateks probleemideks inimtegevusest põhjustatud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon. Kõik see on põhjustatud vääratest maaharimisviisidest: 1. Väetised, 2. Mürkained, 3. Rasked masinad. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja Ameerika lõunaosas ja Kesk Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Kasutatud allikad: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A18AFFEFF505F8AEC225742C004A00C 0 http://www.hot.ee/allen/food.htm http://www.terveilm.net/est/teemad/yhiskondjamajandus/article_id-155
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
· Elektrifitseerimine · Isevarustus söe ja nafta osas · Inimtööjõu ekspluateerimine nn.stahhaanovliku liikumise abil (u.1935.aastast) · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe · Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas · Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise · See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise Kollektiviseerimine (1928-1932) · Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse. · Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a
) · Karl Marx (19. saj tööstusühiskonna käsitlemine. Olemasoleva ühiskonna käsitus on toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu
Suurtööstusse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimiele. Viisaastaku plaan( esimene 1928-1932), mis nägi ette NSV liidu möödumise kapitalistlikest riirkidest. Selle käigus kadus tööpuudus, NSV'd ei mõjutanud majanduskriis. Arenes sõjatööstus. Kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikus langema. See põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine- 1933.a talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osa, mis tähendas talumajapidamise ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati u 9.milj.
Stalin võttis suuna maailmarevolutsioonile, valmistuti maailma vallutama. Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele, seega loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise. Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Viljale õiglase hinna panemise asemel, hakkas Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt võeti ära kõik viljavarud, millele järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega
3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine. Sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Näiteks kui idast tulnud inimesed põgenesid läände, siis tagati neile seal kohe sotsiaalne turvalisus, et neil oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu. 5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal? Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks.
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
Mängulisus ei pääse küll tantsu kõigis vormides sama täielikult maksvusele. Kõige selgemini on see tajutav ringtantsus ja figuurtantsus, ent ka soolotantsus, lühidalt seal, kus tants on show, etendus või siis rütmiline reastumine ja liikumine nagu menuetis ja kadrillis. Kas ringtantsu ja figuurtantsu kõrvaletõrjumises paaristantsu poolt, olgu see siis keerlemine nagu valss ja polka, või ,,enese-ees-lükkamine" nagu uusimal ajal, tuleb näha kultuuri lõtvumise või vaesumise ilmingut? Küllaga oleks põhjust seda väita, kui vaadata tantsu ajalugu kõigis tema kõrgetes ilu- ja stiilisaavutustes kuni kunsttantsu tähelepanuväärse taaselustamiseni uusimal ajal. Kindel on see, et just tantsule loomuomane mängulisus läheb tänapäeva tantsuvormides peaaegu täielikult kaotsi" (Johan, Huizinga 2004:182). Jõudes tänapäeva kunstini siis on mänguelemendiga hoopistükis keerulisemad lood.
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas räägime me üha enam meie keele mõjutatusest teistest keeltest. Mõned peavad sellist nähtust keelele ohtlikuks, mõned aga arvavad, et võõrmõjude olemasolu keelele on üsna loomulik. Üldiselt võib iga teise keele mõju emakeelele vaadelda nii positiivsest kui negatiivsest küljest. Ühelt poolt on need Nõukogude Liidu poolt peale surutud normid, teisalt aga inimeste tegelik keelekasutus. Vene mõjud toovad küll kaasa meie emakeele vaesumise ning muutumise, kuid me ei küsi endilt: ,,Miks selline muutumine üldse aset leidis?" Küllap inimeste jaoks tundusid mõned vene sõnalised ja grammatilised laenud mugavamad kui emakeelsed. Muidu poleks vene mõju eesti keelele nii suur ju olnud. Järelikult võib ka vene mõju eesti keelele vaadelda kui loomulikku nähtust. Kirjandus Hint, Mati 1990. Vene keele mõjud eesti keelele. Akadeemia nr 7, lk 13831404. Liivaku, Uno 1999. Venestuv eesti keel
Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Osades riikides nagu Aafrikas ja Aasias surevad inimesed nälga. Toidupuudus on tingitud maa-alade kõlbmatusest. Inimesed liiguvad viljakamate aladega piirkondadesse, seoses sellega tekitavad sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise ja kõrbete leviku. Toidupuudust tekitab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem.Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine. Mullastiku hävimist põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Üks peamisi tegureid on mullastiku looduslik ärakanne. Seda tingivad mitmed tegurid: paduvihmad, vooluveed, tuule ning temperatuuri kõikumine. Lagedal maa-alal toimub mullastiku ärakanne eriti intensiivselt. Mullastiku hävimist
Rahvaarvu suurenemine, arenev põllumajandus ja edenev kaubandus stimuleerisid tehnilisi leiutisi ning uute toitmisviiside tekkimist, mis kõik koos panigi aluse esimesele tööstusrevolutsioonile. Muutused Suremuse vähendamise ja rahvaarvu suurenemise tõi kaasa head viljasaagid ja sellest tulenevad toiduainete madalad hinnad, katku taandumine ning hulk väiksemaid tervishoiualaseid edusamme. Erinevalt teistest Euroopa riikidest, kus rahvaarvu suurenemine tõi kaasa vaesumise ja näljahäda, tekitas Suurbritannia kaubanduse ja põllumajanduse õitseng üha suurema nõudmine kõikvõimalike kaupade järgi, soodustades sellega leiundust ja toodangu suurenemist. Kasvas ka väliskaubanduse maht, mis omakorda oli tõukeks toodangu suurenemisele. Üks esimesi tööstus haru olid kaevandusharud, kuna kasvas vajadus kodumaise kütuse järgi. Kaevandus kogutoodang suurenes 18 sajandil 4 korda, sellele aitasid kaasa aurumasinad, mis
o Riigistamised natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad, rahaasutused, suuremad elumajad o Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele majandusplaanide koostamine o Tööstuse forsseritud arendamine teiste majandusharude arvelt o Agraarreform riiklik maafond sinna läksid konfiskeeritud valdused talude max. suurus oli 30 ha o Sovhoosid kolhoosid tõi kaasa talurahva vaesumise, masina- ja traktorijaamade loomine o Rahareform kroon vahetati rubla vastu 1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla) tõi kaasa tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus kaupade krooniline defitsiit - Kultuurilised ümberkorraldused o Kohustuslikud ained marksism-leninism, NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel o Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded
ette seda, et nende nõudmised puudutavad aspekte liiga paljudest valdkondadest (vaesus, nälg, keskkonnakaitse, relvastumine jne). Samas rõhutavad just globaliseerumise propageerijad, et tänapäeva maailmas on kõik kõigega seotud. «Seattle'i rahvas» ei tegutse mitte maailma globaliseerumise, vaid praeguse globaliseerumismudeli vastu, mis toob kaasa väikese osa inimeste järjest suurema rikastumise ja ülejäänute järjest suurema vaesumise. Põhimõtted eelkõige Paljusid inimesi häirivad G. W. Bushi administratsiooni välispoliitilises doktriinis eelkõige puutumatusenõue rahvusvahelise sõjakurjategusid uuriva kohtu ees ning "preventiivsete löökide" tees, mille alusel võidakse rünnata riike, mis küll esialgu ei ole midagi USA-le ohtlikku teinud, kuid võiksid seda tulevikus teha. Ühelgi riigil, ükskõik kui suurel või väikesel, ei peaks olema rahvusvahelise õiguse suhtes mingit eristaatust. Ei USA-l, Iraagil,
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad. Algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. Eriksoni järgi on loov tegutsemine meile eluliselt vajalik, hoides meid noorusliku, värske ning tervena. Selle puudusest tekib vaimse vaesumise, varase vananemise ja igavuse oht. Võib öelda, et Helgi Sallo oli väga aktiivne ja loov isiksus. Vanadus: terviklikus vs. ahastus. Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viieselt ja väljendub meelerahus. Kui inimene saab küll vanaks, aga mitte isiklikult küpseks, valdab teda lootusetus, tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada nii, et vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma
aastal 2050 9 miljardit Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. Millest tuleb inimeste toidupuudus? o Euroopa riikide probleemiks on põllumajandussaaduste ületootmine. o Näljahäda on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. o Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. o Inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. o Põuaperioodid Aafrika ulatuselikel territooriumitel. o Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. o Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine. o Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mis tingib mullastiku hävimise?
Salaalkoholi vahendamisel kogus võimu organiseeritud kuritegevus ehk maffia Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Seda hoiakut toetas 1920.aastatel riiki juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduses ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust Sellise mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast pärit president Herbert Hoover, kellest sai Ameerika rikkaim mees 1929.a. algas Ühendriikides suur majanduslangus, mis tõi kaasa massilise vaesumise 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi Roosevelt tugines sellele, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist.
skulptuurid ja plakatid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. Kadus tööpuudus, arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. See põhjustas vaesumise. Kollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes teraviljasaak, loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Kollektiviseerimise tagajärjed olid lausa sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud tegelikult neist kunagi toibuda.
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimehek...
vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa 51. Palk – töötasu tehtud töö eest 52. Pankrot – nähtus majanduses, kus mingi majandussubjekti või firma majandustegevus lõpeb katastroofilise vaesumisega sellises ulatuses, et firma muutub maksujõuetuks ja ei jõua enam oma võetud laenusid võlausaldajatele tagasi maksta, ning et üldse peab oma majandustegevuse ja eksisteerimise ära lõpetama jätkuva vaesumise tõttu 53. Projekt – ühekordne kindla alguse ja lõpuga ettevõtmine 54. Personal – tööjõud, meeskond 55. Positsioneerimine - protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada ühte kaupa teisest; teadlikult kujundatud protsess, mille käigus
põldudele. Vajatakse ju üha rohkem toorainet. [8] 5 Biokütust ei saa kasutada CO2 emissiooni vabadel aladel, ehk aladel, kus on kehtestatud CO 2 piirnormid ja sel juhul ei saa majade kütmist biomassile üle viia. Biokütused ei suuda konkureerida fossiilkütuste hindadega ja CO2 emissiooni vähenemine on kohati vaid tinglik. [7/12] Monokultuurina ulatuslikult kasvatatavad agrokütused on põhjustanud ulatusliku metsade hävitamise, vaesumise ja kohalikele kogukondadelt maa äravõtmise, bioloogilise mitmekesisuse hävimise, inimõiguste eiramise, vee- ja mullasaastumise ja toidujulgeoleku kadumise, sest toidutaimede kasutamine kütusena konkureerib vältimatult toiduainetööstusega põllumajandusmaa pärast ja mõjutab toiduhindade kujunemist. Ilmselt ei lahenda probleemi ka teise põlvkonna vedelkütused, sest tõenäoliselt kaasneb nendega samuti tööstuslik puuistanduste üleekspluateerimine. [5] Tarbimine 2005
pärast sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele; Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad ,,tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud); 1949.a märtsiküüditamine mõjus hirmutavalt ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline ,,vabatahtlik" kolhoosidesse astumine. Miks tõi kollektiviseerimine kaasa põllumajanduse allakäigu ja maaelanikkonna vaesumise? Maksukoormus suurendati; Igal aastal pidid kolhoosid andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Et kuidagi ära elada, pidid nad oma isiklikul maalapil kõvasti tööd rabama; Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus kahanes ning kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid tunduvalt. Missugused maaeluga seotud muutused 1950. ja 1960. aastatel leevendasid
Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Inimkonna tohutu põhjustanud maaharimisviise ja juurdekasv. sealsete tehnoloogiat ning metsade vältida hävimise, monokultuuride ülekarjatamise, kasvatamisest mullastiku tulenevat mullastiku vaesumise, vaesumist erosiooni ja kõrbete tekke.) 2. EROSIOON Looduslikud Kurnatud Mulla erosiooni saab tegurid(paduvihmad, mulda ja vähendada, kui vooluveed, tuul, muutuvad suured põllumassiivid temperatuuri kõikumine) mullad asendada väiksemate
e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 – 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
