KOHANIMED: Põlva jne. Tamula järv Tartu maantee, Viru värav, Lootuse põik Katariina käik Pikk jalg Väike kaar AGA Väike-Kaare tänav osne,grandioosse,grillima,grimeerima,homogeenne,hospidal,humaanne,hüperbool,illustreerima,immigrant,immuunne,insener,intelligent,intensiivne,intervjuu,i Idakaare tänav.....Lõuna-Eesti Tsaari-Venemaa Antiik-Rooma Välis-Eesti Muinas-Eesti Vana-Kalamaja....minevu Eesti tuleviku nventar,kabinet,kalligraafia,kandidaat,karahvin,karakull,karantiin,karikatuur,karjäär,karussell,kineetika,kissell,kitarr,klisee,komitee,kompetentne,kompleksne,ko Türamaa....jne. Paks Margareeta, Kolm Õde, Kolm Venda ..
53. Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja? frontidel ookeanide kohal. 54. Kas tsüklonid on enamasti sirgjoonelised või lainetavad? enamasti lainetavad. 55. Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad? läänest itta. 56. Mis valitsevad tsükloni eesosas (idaosas)? kagu ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. 57. Mis valitsevad tsükloni tagaosas? loode ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks. 58. Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas? idakaare tuuled ja fronti pole temperatuur madal ja sademeid rohkesti. 59. Mis valitsevad tsükloni lõunapoolsemas osas? kõigepealt käib üle soe front ja siis külm front > mõlemaga kaasnevad sademed. 60. Milline ilm kaasneb tsükloniga erinevatel aastaaegadel? talvel kaasneb pehme ilm. suvel kaasneb jahe ilm. 61. Millal esineb tsükloneid kõige rohkem? sügisel ja talvel. 62. Mis asi on MADALRÕHU LOHK? tsükloni väljasopistunud ala. 63
- Sõjaretked Eestisse - U 600 a paiku tulnud rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaale rüüstasid; eestlaste suur vägi purustas nad - Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid - Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede lähedusse (araabia mündid, hõbemündid, osaotsad, mõõgad) - Viikingite sõjakäigud püsivat edu ei saavutanud - 11 saj I poolel püstitai Rootsi ruunikiveEestis langenud viikingitele Idakaare sugulashõimude saatuslikud sajandid - Eestist ida ja kirde pool elasid soome-ugri rahvaste esivanemad - 8-9 saj hakkas sinna saabuma idaslaavlasi, 13-14 saj-ks suutsid osa kohalikke enda hulka sulatada - osa idaslaavlasi püüdis asuda Eestisse, idaslaavlastest sisserändajatega seostatakse liivast kuhjatud põletusmatustega kääpaid Suhted Vana-Vene riigiga - vene vanema kroonika "Jutustus möödunud aegadest" põhjal kutsusid 862
Neid õpetusi anti põlvest põlve edasi. Puu kiire ja korraliku kuivamise ning kauase säilimise saavutamiseks soovitati raiuda okaspuud noore kuu ja lehtpuud vana kuu ajal. Kuid selles küsimuses võisid valitseda vastakad seisukohad, mille üle vaieldi. Vastuolulisust näitab seegi, et saartel oldi vastupidisel arvamisel s.t. okaspuid tuleb langetada vanakuu ajal ja lehtpuid noore kuuga. Ehitus- jm. tarbepuid soovitati langetada põhja- ja idakaare e. "kõva" tuulega (annab tugevuse ja hoiab koitamise eest), lõuna ja läänekaare tuultega e. "pehmetega" tuli aga langetada neid tarbepuid mis nõudsid painduvust. Isegi puude langetamise suund olevat tähtis olnud ja taganud puidu kvaliteedi. Kuigi teadlaste arvates mitmed uskumused põhjendatud pole, aitasid need paika panna väga rohkete ja mitmekesiste talutööde kalenderplaani ja teatud korda luua tegemistes ning näitasid hoolivat ja austavat suhtumist metsa vastu.
annaabi.ee 
