Nele Terase lotu kõ 1. Nimetage peamised viljelevad seeneliigid ning nende kasvatamise eelised ja puudused. Esitage palun eelised ja puudused liikide kaupa. Eestis on söödavaid seeneliike umbes 300. Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele...
AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifi...
AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE K...
Seenekasvatuse eripärad 2. Substraadid 3. Kasvatusruumide eripärad 4. Kirjelda Viinistu seenekasvatust 5. Millel tekib pruunilaiksus,millel hallitus? 6. Nimeta seenekahjureid 7. Eestis müügil olevad seened 8. Nimeta kõik seened mida on võimalik kasvatada Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata sisetingimustes on vaja vähe varustust sõnnikul, kottides, põhul kasvatatakse vajavad vähe hoolt vähe töötajaid on vaja mitu etappi on kasvatamisel igal pool ei kasvatata kõlblikud puuliigid pole vaid okaspuud ja võõrpuuliigid 2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat...
1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja tema kasvatamine 16 7.3. Ravimtaimed 18 7.3.1...
0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...